Maajad

(24-10-2011 08:28 )NelliN2 Kirjutas:  Sõnad mida pole kerge pildi abil märkida, asendatakse nendega, mis kõlavad samamoodi. Sönade ja sümbolite kombinatsioon on aga paras segapudru. Igal sümbolil on mitu tähendust, igat pilti võib omakorda mitut moodi tõlgendada, nimetades otse pildil kujutatut või kasutades erineva tähendusega hääldust.

See tuletas meelde Lorenzi postitust teemas "Inimesed on arenenud ahvidest?". Kuna sel ajal ei olnud mõtlemine nii tähestikupõhine nagu praegu, siis sellest ka meile arusaamatud kirjaviisid, st vanad rahvad mõtlesid rohkem kujundites.

(31-08-2011 14:08 )Müstik Kirjutas:  Leidsin täna, loodan, et pole siin teemas veel olnud. Eespool käsitletud maiade tehnoloogilistele ja kultuurilistele saavutustele siis lisaks:

Palenque maiadel olid purskkaevud ja veega tualetid?

USA arheoloogide väitel oli iidsetel maiadel juba nii palju insenerioskusi, et neil võis olla mäestikulinnadesse rajatud veesüsteem, purskkaevud ja isegi veega käimlad.
Siiani on kõige varajasemaks märgiks veesüsteemi kohta Kreeka saarelt Minose kultuuri ajastust 1400 eKr pärit paleest leitud veetorustik, kirjutab Live Science.
Arvatakse, et Ameerika mandrile jõudsid veesüsteemid, purskkaevud ja veeklosett koos konkistadooridega.

Arheoloogid uurisid Mehhikos Palenques asuvat maiade linna. Kõrgajal 100 – 800 AD(pKr) oli selles linnas umbes 1500 ehitist ning 6000 elanikku.

Sealt avastati unikaalne veesüsteem, mida ei leidu teistes maiade asupaikades. Need koosnesid maapealsetest akveduktidest, mis kandsid mäestikujõgede vee laiali ning maa-alustest keraamilistest torudest.

«Iidsed maiad nimetasid oma linna Lakamha ehk Suur Vesi. Seda kõike üheksa veekanali, 56 veevõtukoha ja sadade meetrite kaskaadide tõttu,» selgitas Pennsylvania ülikooli arheoloog Kirk French.

Pikemalt siin:
http://www.postimees.ee/205339/palenque-...-tualetid/

Kusjuures enam-vähem samal ajal enne kristust õitses ju rooma kultuur ja ka roomlased olid rajanud uhked akveduktid(veejuhtmestikud maapealsed). hämmastav on aga kultuuride õitseaja pea 1000 aastane vahe.

Just nii, aga veel hämmastavam on, et ka Indias Mohenjo Daros (dateeritakse aega u.3250-2750 eKr) olid 7,5-10 m laiused peatänavad ja sealt leiti ka tellisraketega šahtkaevud, tellispõrandaga pesemisruumid ja siseõuedelt basseinid.
Harappa kultuurist:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...henjo+Daro

(24-10-2011 09:40 )Foorumlane Kirjutas:  Vaatasin kunagi doc-filmi, kus rààgiti maiade kirjadest. Seal selgus, et ùhe teadlase abiline naisterahvas oli kuntsnik, kes lagunenud ja puudu jààvaid osi hoonetest ja maiade ehitiste jàànustest oskas ettekujutlikult joonistada, nagu nad olid umbes ehituse jàrgselt. Tànu tema joonistustele suudeti isegi maiade kirjast aru saada, et see koosneb enamus silpidest. Esimene, kes pàris selgelt môistis maiade kirjutatud, oli Leningradi ùlikooli ôpilane, kellele oli maiade kultuur suureks hobiks.
Enamus kirjutistest on tàhtsate maiade elu kirja pandud. Nagu nàiteks ùhel tulbal on juttu printsessist, kelle sùnnipàev on kirjas. Tema abiellumine, lapsed ja surma pàev!
Usun, et see link on siit juba làbi kàinud ja ise ei màleta, kus ma seda siin vaatasin!

Kui ma ei eksi, siis räägid sa National Geographic poolt
tehtud dokfilmist Maajad(valmis 1993a).
Väga huvitav vaadata ja võrrelda, mida räägitakse nüüd,
20 aastat hiljem.

Maiade kadunud linnad. Dokumentaal vene keeles:

http://rutube.ru/tracks/5016786.html?v=9...f41b3016fe

Uut infot nende kalendri kohta.
http://www.ohtuleht.ee/453691

Kui 2012 maiade kalendris võib tähistada ajastu lõppu maailmale, siis ta võib tähistada ka lõppu Yucatani poolsaarele st maiade maale.
Yucatni poolsaart katab lopsaks dzungel, mis on roheline isegi kuival perioodil, samas seal puuduvad jõed. Dzunglis on ainult hajali asetsevad "järveksed". Sam Mitchel on sukelduja, kes läks uurima neid "järvekesi. Ta avastas koobaste süsteemi, mis varustab mageveega kogu dzunglit. Ta tegi ka ühe ebameeldiva avastuse, nimelt uusehitised ehitakse suvalistesse kohtadesse ka koobaste kohale. Selline ehitustegevus võib põhjustada koobaste varisemist ja see omakorda rikkuda tuhandeid aastaid dzunglit veega varustanud maa-aluste jõgede süsteemi. Lõpuks võib juhtuda, et dzungel hävib ja asemele tuleb kõrb.
Film on viieosaline. Ilus loodus ja koopad. Head vaatamist.
http://www.youtube.com/watch?v=30EGwrVvB_8
http://www.youtube.com/watch?v=A7CjlSISs...re=related
http://www.youtube.com/watch?v=IhVldEkKI...re=related
http://www.youtube.com/watch?v=8rlvvfK7u...re=related
http://www.youtube.com/watch?v=yEixQdklF...re=related

Maiad. Apokalüpsise prohvetid:

http://rutube.ru/tracks/5245491.html

Venekeelne dokk.

(24-09-2009 09:28 )Aerling Kirjutas:  Veel üks huvitav uudis

Arheoloogid on leidnud Yucatani poolsaarel koobaste süsteemi, mis osaliselt veega täitunud. Käikude laborindist on leitud üksteist kivitemplit, koos inimluude ja savinõu kildudega, mis viitavad andide kaasa panemisele teispoolsusele. Maajade ürik Popol Vuh kirjeldab kuidas surnute hinged peavad läbima koobaste laburündi erinevate takistusega ja kannatustega, et pääseda allmaailma Xibalbasse.

http://www.postchronicle.com/news/scienc...ml?ref=rss

Nüüd leidsid Mehhiko idaosas veealust eluolu uurinud arheoloogid tee ühest veealusest süvendist teise, avastades nii maailma pikima veealuse koopa, kirjutab Reuters. Arheoloogid loodavad seda uurides saada vastuseid iidse Maiade tsivilisatisooni kohta.

Projekt nimega The Gran Acuifero Maya uurib ja säilitab Yucatani poolsaart ümbritseva mere veealust ning selle arheoloogid on juba kuid ühes veealuses labürindis sukeldumas käinud.

Nüüd õnnestus ühendada selle pikim, 347-kilomeetri pikkune teekond, kui leiti tee 263-kilomeetrise Sac Actuni ja 83-kilomeetrise Dos Ojos veealuste koopasüsteemide vahel.

Gran Acuifero Maya tiimi juht ja allveearheoloog Guillermo de Anda sõnas, et see "imeline" leid annab võimaluse uurida ja aru saada Maiade tsivilisatsiooni ja kultuuri rikkusest Ida-Mehhiko ja Yucatani poolsaare piirkonnas, mis õitses seal enne Hispaania maadeavastajate kohalejõudmist.

Vaadake allveearheoloogide avastust ka videost:

http://forte.delfi.ee/news/maa/fotod-ja-...d=80814197

6. veebruar 2018

Kesk-Ameerika vihmametsa sügavustest avastasid teadlased, et muistne maia tsivilisatsioon oli tunduvalt ulatuslikum kui seniseid leiud aimata andsid

Leiti ligi kümneid tuhandeid muistsete maiade ehitatud rajatisi, millest enne polnud ajaloolastel ja arheoloogidel aimugi.

Ajaloolaste senised hinnangud seadsid maiade kultuuri kõrghetkel rahvavarvu umbes viie miljoni inimese kanti. Uus leid näitab, et see võis olla pigem kümme miljonit, võib-olla isegi kuni viisteist miljonit inimest.

Kuigi puudus üks tsentraalne võim, oli enamvähem ühetaoline tsivilisatsioon jõuliselt esindatud üle terve levikuala.

Läbimatu vihmamets, mis suuri avastusi seni takistas, on muistiseid suurepäraselt säilitanud. Tihe taimestik on kasvanud üle varemete ning kaitseb tuhat aastat vanu ehitisi nii inimese kui ilma eest.

https://heureka.postimees.ee/4399319/uus...se-ulatuse

http://www.mysteriousman.net/andres/RAAM...aniken.pdf
,,Astronaut Gods of the Maya,, Erich von Däniken
Tundub ,et maiad ikkagi tuntsid ratast. lk 222 fig.157

Lidariga ülekäidud vihmametsa alune Lõuna Ameerikas on ju teedevõrgustikust kirju..?