Mikrokiibid: süütu näitemäng või sügavalt salakaval plaan?

(04-04-2012 23:11 )karamba Kirjutas:  Üleliidulise rahvaloenduse üks eesmärke oli luua kiibistamise andmebaas, sellega saadi ka edukalt hakkama, sest lollpead andsid elektroonilise eneseregistreerimisega isegi oma IP-aadressi vabatahtlikult võimude käsutusse.

Mida manustad? Palju maksab? Kas manustad suu kaudu või muul viisil? Vahet pole. Kui Sa enam ei manusta siis ajad samasugust juttu.

Einoh, IP aadressiga tuvastatud arvutisse laetakse üle interneti kiip ja kui klaviatuuri näppima lähed, siis saad selle endale külge. Töötab ka muutuva IP aadressi puhul kuna kiibid ei ole kindlale isikule määratud samas häda on selles, et kui IP liiga palju muutub, siis võid liiga palju kiipe saada.

Nali naljaks aga iga arvuti võrgukaardil on MAC-aadress mis antakse netis kolades kaasa. Omamoodi "sõrmejälg" mida ei peida ka mistahes anonüümset ühendust võimaldava lahendusega.
See lihtsalt teadmiseks. Näiteks anonüümset kommenteerimist ei ole, arvuti (ja kasutaja) on lihtsalt tuvastatav. Oma jälgi saab muidugi peita, see aga nõuab veidi teadmisi...

MAC on kasulik sisevõrgus, aga mitte avalikus internetis ja samuti on võimalik võrgukaartide MAC aadressi muuta. Kah lihtsalt teadmiseks.

Noored rahu nüüd - kõike on võimalik muuta ja kõike ja kõiki on võimalik ka jälitada.
Seda nii netis kui ka päriselus. Küsimus on pigem kas selle või teise isiku jälitamine
"nende" poolt on vajalik või mitte. Kui on vaja leitakse võimalus. Lisaks IPle ja MAC
on veel terve plejaad teisi identifikaatoreid mida saab kasutada.

Pealtnäha süütu lugu,kuidas kass jõuab peale kahekuulist rändamist koju:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/k...d=64200555
Ringvaates väntsutatakse staarkassi siis veelkord ja selle õnneliku loo juures peame ikka kõik kiibile tänulikud olema.
Vot milline enneolematu kasu kiibistamisest tõuseb. Seda on ennegi rõhutatud, kui keegi metsa on eksinud, et pole probleemi - kiibistatud Maali oleks kohe plaksti käes.
Peavoolumeedia ei väsi seda meile meelde tuletamast, kui leiaks ainult korraliku ettekäände ja olekski tehtud.

Päikest.

(06-04-2012 06:05 )tapsix Kirjutas:  Pealtnäha süütu lugu,kuidas kass jõuab peale kahekuulist rändamist koju:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/k...d=64200555
Ringvaates väntsutatakse staarkassi siis veelkord ja selle õnneliku loo juures peame ikka kõik kiibile tänulikud olema.
Vot milline enneolematu kasu kiibistamisest tõuseb. Seda on ennegi rõhutatud, kui keegi metsa on eksinud, et pole probleemi - kiibistatud Maali oleks kohe plaksti käes.
Peavoolumeedia ei väsi seda meile meelde tuletamast, kui leiaks ainult korraliku ettekäände ja olekski tehtud.

Päikest.

Servast ehk OT aga viimane (hetkel) kommentaar mulle meeldis:

Tsitaat:Kass nägi rasket vaeva, et oma "peremeeste" juurest jalga lasta ja ikka tassitit vaene loom tagasi. Ja seda kõike "tänu" kiibile!! See kiibistamise jama meenutab juba koonduslaagrite konteksti - kõigile kiibid külge - siis saabub paradiis ja kõik on õnnelikult leitavad ja tagasitoodavad või vangi viidavad aga see viimane kiputakse ära unustama. Kui teie juurde tuleb kass - nagu see Pipi - siis ta tahab teie juures olla - andke talle see võimalus ja ärge tassige vaest looma igasuguste veterinaaride juurde. Pidage meeles - loomadel ei ole omanikke - nad ei ole orjad - inimesed on neile hoolitsejad ja seltsilised. Ja vahest tahavad nad vaheldust - seda eriti kassid. Andke neile võimalus.

(05-04-2012 13:07 )kage Kirjutas:  MAC on kasulik sisevõrgus, aga mitte avalikus internetis ja samuti on võimalik võrgukaartide MAC aadressi muuta. Kah lihtsalt teadmiseks.

Ilma MAC aadressita ei oleks praegune suhtlus arvutite vahel võimalik, ei sisevõrgus ega ka internetis. Tutvu OSI mudeliga.
Füüsilist MAC aadressi muuta ei saa, see on võrgukaardi ROM -l(Read Only Memory). Muuta saab arvuti töömälu istuvat pilti sellest(käivitades laetakse võrgukaardi ROM -lt MAC aadress mällu, seda mälupilti on võimalik muuta).
Kiip on riistvaraline tükk, seda ei laeta kuhugi. Ilmselt pead sa midagi muud silmas.

(06-04-2012 07:07 )mutionu Kirjutas:  

(05-04-2012 13:07 )kage Kirjutas:  MAC on kasulik sisevõrgus, aga mitte avalikus internetis ja samuti on võimalik võrgukaartide MAC aadressi muuta. Kah lihtsalt teadmiseks.

Ilma MAC aadressita ei oleks praegune suhtlus arvutite vahel võimalik, ei sisevõrgus ega ka internetis. Tutvu OSI mudeliga.
Füüsilist MAC aadressi muuta ei saa, see on võrgukaardi ROM -l(Read Only Memory). Muuta saab arvuti töömälu istuvat pilti sellest(käivitades laetakse võrgukaardi ROM -lt MAC aadress mällu, seda mälupilti on võimalik muuta).
Kiip on riistvaraline tükk, seda ei laeta kuhugi. Ilmselt pead sa midagi muud silmas.

Mul on kuri kahtlus, et sa eksid. Toodetakse ju võrgukaid, mille MAC-aadresse saab muuta kui mitu korda tahad. EEPROM peaks ju tuttav mõiste olema?. Pealegi IIRC ei edastata hosti MAC-aadressi võrgusegmendist välja. Paketid leiavad läbi võrkude tee õige hostini ikka IP aadressi ja pordinumbri kombinatsiooni abil, vahele tehakse ka veel NAT-i (IP-aadressi muundamist), kui vaja. Alles viimane switch teab, kuhu mingi konkreetse IP-aadressiga pakett saata ja kasutab selleks (oli vist) ARPi tabelit ja ka MACi. Hostis endas jagatakse siis paketid rakenduste vahel vastavalt portidele.

(06-04-2012 10:47 )haneracryth Kirjutas:  Mul on kuri kahtlus, et sa eksid. Toodetakse ju võrgukaid, mille MAC-aadresse saab muuta kui mitu korda tahad. EEPROM peaks ju tuttav mõiste olema?. Pealegi IIRC ei edastata hosti MAC-aadressi võrgusegmendist välja. Paketid leiavad läbi võrkude tee õige hostini ikka IP aadressi ja pordinumbri kombinatsiooni abil, vahele tehakse ka veel NAT-i (IP-aadressi muundamist), kui vaja. Alles viimane switch teab, kuhu mingi konkreetse IP-aadressiga pakett saata ja kasutab selleks (oli vist) ARPi tabelit ja ka MACi. Hostis endas jagatakse siis paketid rakenduste vahel vastavalt portidele.

EEPROM ja EPROM on tuttavad mõisted. Ilmselgelt tead sa ka seda, kuipaljudel müüdavatel arvutitel on selline võrgukaart küljes. Ma pakuks, et protsendi murdosal.
Ülejäänud jutu mõttest, ülaloleva teksti kontekstis, ei saa ma aru. Kui MAC aadress oleks kõigil ühesugune(ei peagi päris ühesugune olema, piisab ka sarnasusest) siis ei töötaks mitte mingi võrk, seda üritasin ma endaarvates öelda.

Tegu on intellektuaalselt huvitava ideega, lugemine omal vastutusel.

Projekt avaliku sektori efektiivsuse tõstmisest Eesti Vabariigi Riigikogu näitel.

Inspireerituna Helsingi Linnavalitsuse töökorralduses juba toimivatest kiipkaardilahendustest, teen ettepaneku rakendada kiipkaardisüsteeme ka Eesti Vabariigi avalikus sektoris, esmalt näiteks Riigikogus.

1) Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmetele installeeritakse vahetult enne igakordse uue koosseisu esimest istungit eemaldamatu mikrokiip, mis võimaldab jälgida nende reaalajas paiknemist Riigikogu hoone territooriumil, Stenbocki Majas kui Vabariigi Valitsuse asukohas ning ka kõikides Eesti Vabariigi ministeeriumides.

2) Riigikogu saali; komisjonide istungipaikade; puhveti; ruumi, kus paikneb Swedbanki sularahaautomaat - aga ka kõigi teiste ruumide ustele paigaldatakse RFID lugejad ning kõik Eesti Vabariigi kodanikud saavad Kodanikuportaali vahendusel vastavasse keskkonda sisse logides vaadata kõikide parlamendisaadikute ning Vabariigi Valitsuse liikmete hetkeasukohta, hetkeasukoha muutumise ajalugu ajajoonel, vastavat statistikat ning koheselt esitada ka järelepärimisi tööruumides viibitud aja, puhvetis viibitud aja, sularahaautomaadi juures viibitud aja jms tegeliku kasutamise kohta. Kodanikel on selleks õigustatud huvi, sest nemad kõrgeima võimu kandjana maksavad kiibistatutele palka.

3) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige ei osutu peale valimisi enam tagasivalituks ning soovib seejuures kiibi eemaldamist, siis soovija eelnevalt fikseeritud nõusolekul tuvastatakse kiibi asukoht skäneerimise teel ning seejärel eemaldatakse vastav kehaosa jäädavalt. Kogu protsess salvestatakse audiovisuaalselt ning tehakse Kodanikuportaalis soovijatele kättesaadavaks.

Oleks mul 2000 aastat tagasi olnud teie vahendid...

(06-04-2012 07:07 )mutionu Kirjutas:  

(05-04-2012 13:07 )kage Kirjutas:  MAC on kasulik sisevõrgus, aga mitte avalikus internetis ja samuti on võimalik võrgukaartide MAC aadressi muuta. Kah lihtsalt teadmiseks.

Ilma MAC aadressita ei oleks praegune suhtlus arvutite vahel võimalik, ei sisevõrgus ega ka internetis. Tutvu OSI mudeliga.

Tutvu uuesti minu kirjutatuga seoses eelneva postitusega. Lühidalt öeldes on uba selles, et tuvastamise poolelt on MAC kasulik ainult sisevõrgus mitte internetis.

Tsitaat:Füüsilist MAC aadressi muuta ei saa, see on võrgukaardi ROM -l(Read Only Memory). Muuta saab arvuti töömälu istuvat pilti sellest(käivitades laetakse võrgukaardi ROM -lt MAC aadress mällu, seda mälupilti on võimalik muuta).

Arvuti BIOS-ides saab MAC-i muuta (sisseehitatud võrgukaartide puhul) ja ka lisatud võrgukaartide puhul saab seda teha. Olen isegi seda teinud samas pole süvenenud mida ja kus muudetakse. Ehk siis MAC ei ole enam rauda põletatud nagu ta varem oli.

Tsitaat:Kiip on riistvaraline tükk, seda ei laeta kuhugi. Ilmselt pead sa midagi muud silmas.

Kui sa mu vastust karambale mõtled, siis pidasin irooniat silmas.

Millisel moel saab viimane switch enne sinu arvutit, sinu arvutile määratud andmepaketi üle anda kui pole MAC aadressi? Pätsu ajal oli selleks abivahendiks ARP tabel, kus oli vastavuses sinu arvuti IP aadress ja sinu arvuti võrgukaardi MAC aadress. Ka pole, minu teada, keegi vahepeal OSI mudelit muutnud, mille järgi toimub kogu TCP/IP andmevahetus läbi kihtide.

MAC -i muutmise kohalt ... viimati kui ma BIOS -i uuendasin siis lubati mul sinna kirjutada mingi MAC aadress. Edaspidi kasutati seda aadressi, samas võrgukaardi MAC aadress ei muutunud, st käivitumisel loeti mällu minu poolt sisestatud MAC aadress kuid "vana" aadress oli võrgukaardil alles.

(06-04-2012 16:26 )mutionu Kirjutas:  Millisel moel saab viimane switch enne sinu arvutit, sinu arvutile määratud andmepaketi üle anda kui pole MAC aadressi?

IP aadressi järgi, sest routimine ei toimu MAC aadressi põhiselt (kahtlen kas MAC aadressi üldse jäetakse paketti. Samuti ei tea kuidas IPX/SPX ja muude protokollide puhul asi toimib). Ja switch lihtsalt saadab paketi lendu lootuses, et arvuti selle vastu võtab.

Tegin testi: pingisin interneti aadressi ja frame'des oli minu ja vahepealse seadme MAC-id näha, aga mitte interneti aadressi oma. Muutsin MAC-i ära ja järgmisel pingil oli vana MAC-i asemel muudetud MAC. Seega MAC-i abil arvuti tuvastamine internetis on sama mis sisevõrgu DHCP-ga jagatud IP aadressi järgi arvuti tuvastamine internetis.

Lisa: Samas MAC-i mittemääratuks seadmine tõi vana aadressi tagasi seega midagi ikka on rauda kõrvetatud juhuks kui ise väärtust paika panna ei taha. Aga kui see juba muudetud on, siis rauda kõrvetatud väärtust küll kusagil võrguprotokollides ei näe.

Lisa Leenale: Switch tegeleb lihtsalt pakettide edastamisega ning temal on suva kas temast läheb läbi UPD, TCP või mingi suvaline jama. Serveri-kliendi suhtlemise puhul on lood juba teised.

(06-04-2012 17:07 )kage Kirjutas:  

(06-04-2012 16:26 )mutionu Kirjutas:  Millisel moel saab viimane switch enne sinu arvutit, sinu arvutile määratud andmepaketi üle anda kui pole MAC aadressi?

IP aadressi järgi, sest routimine ei toimu MAC aadressi põhiselt (kahtlen kas MAC aadressi üldse jäetakse paketti. Samuti ei tea kuidas IPX/SPX ja muude protokollide puhul asi toimib). Ja switch lihtsalt saadab paketi lendu lootuses, et arvuti selle vastu võtab.

Tegin testi: pingisin interneti aadressi ja frame'des oli minu ja vahepealse seadme MAC-id näha, aga mitte interneti aadressi oma. Muutsin MAC-i ära ja järgmisel pingil oli vana MAC-i asemel muudetud MAC. Seega MAC-i abil arvuti tuvastamine internetis on sama mis sisevõrgu DHCP-ga jagatud IP aadressi järgi arvuti tuvastamine internetis.

Lisa: Samas MAC-i mittemääratuks seadmine tõi vana aadressi tagasi seega midagi ikka on rauda kõrvetatud juhuks kui ise väärtust paika panna ei taha. Aga kui see juba muudetud on, siis rauda kõrvetatud väärtust küll kusagil võrguprotokollides ei näe.

UDP puhul saadetakse küll paketid lendu lootuses, et jõuab kohale. TCP kohta ei tea. (kahtlustan, et seda ei tehta lootuses, et jõuab kohale)Mis sissekõrvetatud MAC i puutub, siis seda tehakse siiamaani. Oletan, et üks põhjus on firmware pealelaskmine/uuendamine. Vaevalt, et keegi tahab kivi enne toimingut välja võtta ja pärast toimingut tagasi panna. Seda siis juba valmis klotsil.

(06-04-2012 17:07 )kage Kirjutas:  IP aadressi järgi, sest routimine ei toimu MAC aadressi põhiselt (kahtlen kas MAC aadressi üldse jäetakse paketti. Samuti ei tea kuidas IPX/SPX ja muude protokollide puhul asi toimib). Ja switch lihtsalt saadab paketi lendu lootuses, et arvuti selle vastu võtab.

Tegin testi: pingisin interneti aadressi ja frame'des oli minu ja vahepealse seadme MAC-id näha, aga mitte interneti aadressi oma. Muutsin MAC-i ära ja järgmisel pingil oli vana MAC-i asemel muudetud MAC. Seega MAC-i abil arvuti tuvastamine internetis on sama mis sisevõrgu DHCP-ga jagatud IP aadressi järgi arvuti tuvastamine internetis.

Lisa: Samas MAC-i mittemääratuks seadmine tõi vana aadressi tagasi seega midagi ikka on rauda kõrvetatud juhuks kui ise väärtust paika panna ei taha. Aga kui see juba muudetud on, siis rauda kõrvetatud väärtust küll kusagil võrguprotokollides ei näe.

Lisa Leenale: Switch tegeleb lihtsalt pakettide edastamisega ning temal on suva kas temast läheb läbi UPD, TCP või mingi suvaline jama. Serveri-kliendi suhtlemise puhul on lood juba teised.

http://et.wikipedia.org/wiki/OSI_mudel
Nagu enne kirjutasin, minu teada pole seda muudetud(ja ilmselt ei muudeta ka). Liiklus ei toimu Layer 3 -> Layer 3 vaid 3 -> 2 -> 1 -> 1 -> 2 -> 3. Ehk siis vahepeal on ARP tabel, kust viiakse kokku IP aadress ja võrgukaardi MAC aadress.
Minu soovitus oleks läbi lugeda üks lühike eesti keelne raamat, "Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse", autoriks Erkki Laaneoks. Googlest leiab ilusti 2010. aasta väljaande.

1. Routimine ei toimu MAC aadressi põhiselt;
2. Kui ma muudan MAC aadressi ära, siis leitakse ikkagi arvuti üles kuna kõigepealt küsitakse kas sellise IP-ga arvutit võrgus on;
3. Kui ka MAC aadress jäetakse internetis liikuvatele pakettidele külge, siis tema muudetavuse ja võimaliku korduse tõttu ei ole selle kasutamine arvuti tuvastamiseks internetis usaldusväärne;
4. Palun ütle mulle mõne internetis oleva avaliku arvuti/serveri MAC aadress kui sa kõigele ülalolevale tahad vastu vaielda. Võin vajadusel ka IP anda mille taga on server.

Lisaks lugemist - http://answers.google.com/answers/thread...65054.html
"Kui paketid on ruuterist läbi läinud, siis ei ole enam võimalik sinu arvuti MAC aadressi kindlaks teha. MAC aadressi kasutatakse ainult lokaalses kohtvõrgus ja kui pakett lahkub sealt, siis asendatakse arvuti MAC aadress ruuteri omaga. See juhtub igas ruuteris mis asub sinu ja teise arvuti vahel."

Asi kipub väga tehniliseks. Ja väga hea, köögipool huvitab mindki. Ju siis veidi vale info kõrvade vahele jäänud.

Teemasse ka. Kõige levinum nuhkimist võimaldav ning vabatahtlikult kaasas veetav kiip on tavaline mobiiltelefon. Et teenusepakkuja on kohustatud säilitama logid, siis on ülilihtne selgitada mitte ainult telefoni kasutaja suhtlusring vaid väikese programmijupi abil joonistub kaardile ka telefoni asukoht ning liikumise teekond.
Näteks kas tead kus sa viibisid eelmisel suvel 4.juunil kell kolm päeval? Mina küll ei mäleta, saan ainult oletada. Aga nemad teavad täpselt viibimise piirkonda, millal ja mis suunas liikusin ning millal koju jõudsin.
Ja siit küsimus: Kas ikka on mõistlik igal ajal ja igas kohas olla telefoni teel kättesaadav?

(06-04-2012 18:48 )kage Kirjutas:  1. Routimine ei toimu MAC aadressi põhiselt;
2. Kui ma muudan MAC aadressi ära, siis leitakse ikkagi arvuti üles kuna kõigepealt küsitakse kas sellise IP-ga arvutit võrgus on;
3. Kui ka MAC aadress jäetakse internetis liikuvatele pakettidele külge, siis tema muudetavuse ja võimaliku korduse tõttu ei ole selle kasutamine arvuti tuvastamiseks internetis usaldusväärne;
4. Palun ütle mulle mõne internetis oleva avaliku arvuti/serveri MAC aadress kui sa kõigele ülalolevale tahad vastu vaielda. Võin vajadusel ka IP anda mille taga on server.

Lisaks lugemist - http://answers.google.com/answers/thread...65054.html
"Kui paketid on ruuterist läbi läinud, siis ei ole enam võimalik sinu arvuti MAC aadressi kindlaks teha. MAC aadressi kasutatakse ainult lokaalses kohtvõrgus ja kui pakett lahkub sealt, siis asendatakse arvuti MAC aadress ruuteri omaga. See juhtub igas ruuteris mis asub sinu ja teise arvuti vahel."

Millal ma olen midagigi ruutimisest rääkinud? Millal ma olen midagi rääkinud sellest, et MAC aadress on avalikult näha?
Vaata OSI mudelit, data liigub saatja layer 7 -> layer 1 ja sealt mööda kaablit vastuvõtja layer 1 -> layer 7. Kui sellest ahelast MAC ära võtta siis ahel ei tööta. Layer 3 -> layer 3 ühendust pole olemas.
IP on OSI mudeli kolmas kiht, TCP on neljas. MAC -ga majandamine toimub teises kihis. Esimene kiht tegeleb bittide tõlkimisega elektrisignaalideks. Kõrgemad kihid pole enam otseselt võrgundusega seotud ning on rohkem rakendustepõhised.
Teises kihis kasutatavaks andmeühikuks on kaader ja kaadris on kirjas saatja ja vastuvõtja MAC aadressid.

Võimalik ka, et me saame teineteisest valesti aru.

---

(06-04-2012 19:42 )togli Kirjutas:  Asi kipub väga tehniliseks. Ja väga hea, köögipool huvitab mindki. Ju siis veidi vale info kõrvade vahele jäänud.

Teemasse ka. Kõige levinum nuhkimist võimaldav ning vabatahtlikult kaasas veetav kiip on tavaline mobiiltelefon. Et teenusepakkuja on kohustatud säilitama logid, siis on ülilihtne selgitada mitte ainult telefoni kasutaja suhtlusring vaid väikese programmijupi abil joonistub kaardile ka telefoni asukoht ning liikumise teekond.
Näteks kas tead kus sa viibisid eelmisel suvel 4.juunil kell kolm päeval? Mina küll ei mäleta, saan ainult oletada. Aga nemad teavad täpselt viibimise piirkonda, millal ja mis suunas liikusin ning millal koju jõudsin.
Ja siit küsimus: Kas ikka on mõistlik igal ajal ja igas kohas olla telefoni teel kättesaadav?

Asukohta saab täpselt joonistada vaid linnas ja sealgi mööndustega. Paljas GSMimast(see kõige vanem) tekitab enda ümber levimulli raadiusega ca 10km. Mulli sees täpsemat asukohta mu meelest ei jälgita. Küll saab täpsema asukoha joonistada kattuvate levialade põhjal. Ka on iga suurem G(3G, 4G) minu arust järjest väiksema levialaga. Kui tahad väga paranoiline olla siis tuleb igasugune kiire mobiilne internet ära unustada
Logide ajaline kestvus päris lõpmatu ei ole. See on kuskil EL -i määruses kirjas, kui kaua vaja hoida on. Mälu järgi oli vist aastake äkki. Sideoperaatori jaoks on nende hoidmine seotud üsna suurte kuludega, seega ma ei usu, et nad neid üle sätestatud aja hoiavad. Ka ei usu, et nad midagi rohkemat, kui seaduses nõutud, alles hoiavad.

(06-04-2012 20:09 )mutionu Kirjutas:  Võimalik ka, et me saame teineteisest valesti aru.

Jah, vaata palun kuskohas sa asjast valesti aru saama hakkasid, st loe mõttega algset väidet.

(06-04-2012 20:31 )kage Kirjutas:  

(06-04-2012 20:09 )mutionu Kirjutas:  Võimalik ka, et me saame teineteisest valesti aru.

Jah, vaata palun kuskohas sa asjast valesti aru saama hakkasid, st loe mõttega algset väidet.

Seda vää, "MAC on kasulik sisevõrgus, aga mitte avalikus internetis ja samuti on võimalik võrgukaartide MAC aadressi muuta. Kah lihtsalt teadmiseks.".
Jätkuvalt olen ma seda meelt, et ilma MAC -ta ei töötaks praegune võrk(ei sise ega välis). Ja jätkuvalt olen ma seda meelt, et kuskil switchis on ARP tabel ja jätkuvalt arvan ma, et OSI mudel(ehk siis KOGU TCP/IP -l põhineva võrgunduse alus) kehtib tänapäeval endiselt.
Ning jätkuvalt soovitan tutvuda OSI mudeli tööpõhimõttega.
Minu poolt kõik.

Jah, seda vää'd. Võiksid ka eelnevat postitust arvestada millele see vastuseks oli. Seega kui minu vastuses (mida tuleb lugeda järgnevalt - Arvuti MAC aadress on kasulik sisevõrgus, aga mitte avalikus internetis arvuti tuvastamiseks) on midagi valesti, siis ütle. Kui ei ole valesti, siis ma ei saa aru miks sa sõna võtsid, sest ma ei ole väitnud, et MAC aadressi ei kasutata või ilma selleta saab hakkama.

Hiljuti on olnud reaalseid jutte tuttavatelt ameerikas , et inimestele juba sunnitakse kiipe paigaldama. Kuigi ei pea seda vidinat veel sunniviisiliselt paigaldama aga juba tõsine soovitus on toonis sees. Inimene kellele "soovitati" keeldus jutuga, et kui ei ole veel välja antud seadust mis seda sunnib tema seda vidinat ei lase panna. Aga sellest või nii mõndagi ju järeldada kui reaalne see plaan ikkagi on.... Ja muidugi seostatakse seda ju Piibli maailmalõpu teemaga.. Ei tea millal see kohustus meieni jõuab. Ei imesta kui varsti sest oleme ju nii kiivad igasuguste sotsiaalsete kohustustega kaasa minema. Loodame et siiski mitte. Kas muidu siin on keegi kes selle mikrokiibi endale ka laseks paigaldada??

(28-04-2012 18:35 )Vaba mees Kirjutas:  Ei tea millal see kohustus meieni jõuab. Ei imesta kui varsti sest oleme ju nii kiivad igasuguste sotsiaalsete kohustustega kaasa minema. Loodame et siiski mitte. Kas muidu siin on keegi kes selle mikrokiibi endale ka laseks paigaldada??

Meieni jõuab see peale põhiseaduse muutmist, mis eeldab referendumit või peale riigipööret.

Ok, kujutame ette, et ajuloputus on nii kõva ja ühiskond jõuabki nii kaugele, et kiip on norm. asi sest ilma selleta tehakse sul elamine põhimõtteliselt võimatuks. Sellisel juhul on see ju sama nagu panga, parkimis või sim kaart. Igal kaardil on alati haldaja.
Kujutame ette olukorda, et lasid omale ka lõpuks kiibi ära panna, see on nagu esimese mobiiltelefoni ost. Alguses on kõik väga põnev surfad menüüdes ja katsud isegi jaburatele asjadele mõtet ja õigustust leida. Loogiline jätk asjale oleks siis selline, et tekivad ka teised kiibi operaatorfirmad kes võtavad sinuga ühendust, näitavad sulle oma demo ja lubavad helget tulevikku kui kannad 2aastat nende kiipi ja mõtled nende mõtteid. See oleks lollikindel ja haige süstseem mida saaks välja mõelda.