14.12.2005 - saade

20:30 RD: Parimad ufo-asitõendid. "Reporteri" dokumentaalfilm aastakümnete jooksul kogutud salajastest asitõenditest, mis kinnitavad ufode olemasolu. Ekraanile jõuavad unikaalsed filmikaadrid ja fotod tundmatutest lendavatest objektidest, mille autorid on nii professionaalid kui ka tavalised inimesed. Ehkki paljud asitõendid näivad olevat absoluutselt ehtsad, väidavad ametivõimud tänini, et tegemist on kas lavastuste, atmosfäärinähtuste või juhuslikult kaadrisse sattunud sõjaliste objektidega.

Saade on siis kanal 2- st,head vaatamist.....

see saade on juba varem olnud.
suht igav.

No vb tõesti
Aga seal oli päris head materjali

Tsitaat:Algselt postitas: pillu
Aga seal oli päris head materjali

Nujah ... ja eks taolist materjali tule järjest rohkem ja rohkem ... mida rohkem inimestel digi(sh video-)kaameraid käes ... aga taoline "tõendusmaterjali" kuhjumine ei vii sammukesegi võrra lähemale asjast arusaamisele ... neid objekte võib filmida veel sadu aastaid (nagu neid* on jälgitud juba aastatuhandeid) aga kõik see ei anna midagi - no kuipalju targemaks oleme me saanud nt viimase poolsajandiga - on lisandunud vaid üks paljudele tõsiasjadele vasturääkiv ja sügavalt ekslik hüpotees "tulnukatest tähtedelt" ja kõik!

* jälgitavate objektide kuju on aja jooksul muidugi muutunud (ja küllap muutub edaspidigi) järgides teatud kohmakal viisil maise tehnika arengut ("tulised vankrid", primitiivsed õhulaevad-lennukid, raketid, "taldrikud" jne).

Hallucigenia'ga nõus, edasi see info väga palju ei aita... kui siis võibolla niipalju, et piisava koguse info korral ei saa fakte enam eitada ega meetlesegaduseks võiks võltsinguks kvalifitseerida.
Saates jäi meelde ütlemine "kiirendab hetkega". Tegemist on muidugi populaartedusliku saatega ja seda peaks käsitlema "tunduvalt kiiremini kui meie õhusõidukid" kuid millegipärast mõtlesin siis footonite peale. Footon on selline kummaline objekt, mis omab massi ainult liikudes ja liigub valguse kiirusel. Valguse kiirusel liikumine või valguse kiiruse ületamine on praegu teadaolevate füüsikaseaduste järgi võimatu.. seda sel põhjusel, et kiiruse lähenedes valguse kiirusele hakkab mass lõpmatusele lähenema ja kuitahes vähe kiiruse muutmiseks kulub lõpmatu hulk energiat. Sama on ka hetkelise kiirendamisega... selleks oleks vaja lõpmatult suurt jõudu. Paraku saab footon mõlemaga hakkama ja ei oma valguse kiirusel liikudes lõpmatut massi... siit tekkis mõte, et kui suudaksime mõne maise objekti analoogiliselt footonile hetkega kiirendada, siis oleks valguse kiiruse ületamine ju võimalik ja kaugetesse galaktikatesse lendamiseks ei kuluks valgusaastaid. Einsteini teooriate järgi kaasneks sellega muidugi negatiivne mass ja aeg hakkaks teistpidi liikuma, mis tekitaks omakorda hulga probleeme/küsimusi kuid samas ei pruugi ka erirelatiivsuse valemid sel juhul kehtida.

Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Valguse kiirusel liikumine või valguse kiiruse ületamine on praegu teadaolevate füüsikaseaduste järgi võimatu.. seda sel põhjusel, et kiiruse lähenedes valguse kiirusele hakkab mass lõpmatusele lähenema ja kuitahes vähe kiiruse muutmiseks kulub lõpmatu hulk energiat. Sama on ka hetkelise kiirendamisega... selleks oleks vaja lõpmatult suurt jõudu. Paraku saab footon mõlemaga hakkama ja ei oma valguse kiirusel liikudes lõpmatut massi...

Mõtlesin vastu vaielda, et kus see footon siis ikka niiväga kiireneb, kui ta kogu aeg valguse kiirusel liigub ... aga, jah, kui footon läheb nt optiliselt tihedamast (suurema murdumisnäitajaga) keskkonnast hõredamasse (väiksema murdumisnäitajaga) keskkonda, siis ta kiirus "kasvab hetkeliselt" (jutumärgid seepärast, et footon on tegelikult kogu ruumi täitev tasalaine ja "hetkest" rääkimine pisut libe tee, aga ärme hakkame liialt peenutsema). Teine võimalus suurteks kiirendusteks (ja superluminaalseteks kiirusteks) on muidugi päikesejänku - kui UFO oleks mõnesugune (valgus)projektsioon ("pilve peale"), siis too võiks küll taolisi trikka teha ...

Keskkonda vahetades muudab footon samuti kiirust aga samuti peab ta sel hetkel, kui tekib hetkega algkiiruse saama. Päikesejänku saab tegelikult ju praeguste füüsikaseaduste järgi samuti vaid valguse kiirusel liikuda kuna koosneb footonitest. Kui inimesele tajutavatest kiirustest rääkida, siis igasuguseid trikke saab tõesti hetkega teha.
Tekkis veel üks tobe mõte... nimelt kui oletame, et valguse kiirst õnnetuks kuidagi ületada - erirelatiivsusteooria järgi peaks mass hetkega negatiivseks muutuma. Võibolla mass muutub negatiivseks kuid mitte hetkega ehk siis õnnestuks leida punkt, kus mass läheneb nullile. Sel juhul saaks ka maine objekt igasuguseid trikke teha. Maa atmosfääris on muidugi vaja arvestada veel õhutakistusega aga ka siin on võimalused, et:
1. ka õhu molekulide mass õnnestub mingi trikiga nullilähedaseks muuta
2. selles punktis, kus mass läheneb nullile, läheneb ka aja kulg nullile ja objekti põlemine võtaks lõpmatu hulga aega

PS. kui viitsid, kirjuta natuke footonist ja tasalainest, siiani olen aru saanud, et footonit võib vaadata ka konkreetse objektina mitte ainult lainena.

Päikesejänku ei "koosne footonitest" vaid on punkt (koht), kus footonid kohtuvad seinaga (hajuvad sellelt) - ta pole tegelikult materiaalne objekt (võib öelda, et erinevates kohtades moodustub ta erinevatest footonitest) ja temale seega kiiruse piirang ei kohaldu.

Kas see pagana mass superluminaalsel kiirusel hoopistükkis imaginaarseks ei peaks muutuma?

Mis footonisse puutub ... kvantmehhaaniliselt on ta elektromagnetvälja mingi kindla energiaga (ja impulsiga) seisund ... selleks et need suurused oleksid täpselt määratud, peab tema ulatus (nii ajas kui ruumis) olema lõpmata suur - st ta peab olema tasalaine. Kui püüda footonit ruumis lokaliseerida, siis määramatuse printsiibi tõttu peab ta sisaldama igasuguse energiaga ja impulsiga seisundeid (sh ka väga lühikese lainepikkusega). Jah, osakeste kvantmehaanika on suht paradoksaalne aga väljade kvantmehaanika (ja elektromagnetvälja oma eriti - just tänu footoni nullmassile) on veelgi "patoloogilisem" ... lihtsate ja piltlike klassikaliste osakeste maailmast laenatud mudelitega hakkama ei saa ... võnkumiste ja lainete pilt tuleb juurde võtta ja ühitada nad kombel, mil klassikalised vasted puuduvad.

Päikesejänku koosneb tõesti erinevatest footonitest... panin mööda sellega, et eeldasin, et objekti kiirus suvalise objekti suhtes ei saa valguse kiirusest suurem olla aga päikesejänku on vaid mõtteliselt üks objekt. Samas kui vaadata kahte punkti, siis nende vahel ei saa päikesejänku mingit infot edasi kanda. Kui vaadata mitut saatjat ja vastuvõtjat, siis info edastamise kiirus ei saa ikka valguse kiirust ületada.
Mass kipub võibolla tõesti imaginaarseks minema... peast valemit ei mäelta ja nüüd otsinguga ka õiget ei leia aga tekib tõesti komponent sqrt(1-v^2/c^2) vms. Eks üritan millalgi vabal ajal mälu värksendada, koolist on juba hulk aega möödas ja hiljem pole praktikas erirelatiivsusteooriat vaja läinud

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Mis footonisse puutub ... kvantmehhaaniliselt on ta elektromagnetvälja mingi kindla energiaga (ja impulsiga) seisund ... selleks et need suurused oleksid täpselt määratud, peab tema ulatus (nii ajas kui ruumis) olema lõpmata suur - st ta peab olema tasalaine.

Leidsin siukse asja, aga ikka ei saa aru.
"Tasalaineks nimetame lainet, mille samafaasipinnad on tasandid.
Loomulikult on selline lõpmatute tasapinnaliste "harjadega" laine idealisatsioon. Reaalsed lained on kas sfäärilised või väga keeruka kujuga."
Kõlab nagu lõputult tihe laine.

Napoleon, see valem oligi peaaegu kõik, kui objekti seisumass jagada sellega, siis saamegi liikuva massi.
m=m0/sqrt(1-v²/c²)

Kui liigun kahekordse valguskiirusesga siis on murrujoone all sqrt(-3)
Imaginaarsus: a+b*i, kus i = sqrt(-3), a ja b on reaalarvud.
Selle imaginaarsuse abil on võimalik aru saada sqrt(-3) väärtusest või seda seletada ?

Ja kas siis ikkagi nii ei saa, et on valguskiir ja võtan sellest mingi pikkusega jupi ja määran, selle energeetilise väärtuse ning sellest lähtuvalt leian mitu kvanti selles jupis oli ? Edasi muidugi tekkis mõte, et kui lai peaks see valguskiir olema jne.

P.s. Ma ei saanud muidu kui pidin paair lolli küsimusega teie targale jutule vahele segama

Muudetud: 16-12-05 kell 18:34:06 Thorondor

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor

Kõlab nagu lõputult tihe laine.

... see valem oligi peaaegu kõik, kui objekti seisumass jagada sellega, siis saamegi liikuva massi. m=m0/sqrt(1-v²/c²)

Kui liigun kahekordse valguskiirusesga siis on murrujoone all sqrt(-3)
Imaginaarsus: a+b*i, kus i = sqrt(-3), a ja b on reaalarvud.
Selle imaginaarsuse abil on võimalik aru saada sqrt(-3) väärtusest või seda seletada ?

Ja kas siis ikkagi nii ei saa, et on valguskiir ja võtan sellest mingi pikkusega jupi ja määran, selle energeetilise väärtuse ning sellest lähtuvalt leian mitu kvanti selles jupis oli ? Edasi muidugi tekkis mõte, et kui lai peaks see valguskiir olema jne.

sellest "lõputult tihedast lainest" ei saa ma päris hästi aru ...

sqrt(-3) = i*sqrt(3),kus i=sqrt(-1) on imaginaarühik. Kas see imaginaarsus nüüd midagi selgitab või arusaadavamaks teeb, ei tea ... aga nagu kunagi varem leiti olevat mõistlik lubada tehet, kus väiksemast arvust saab suurema lahutada, tuues sisse negatiivsed arvud, nii leiti olevat mõistlik lubada ruutjuure võtmist negatiivsetest arvudest. See on eriti kasulik võnkeprotsesside kirjeldamisel, kus ühe kompleksarvuga a+b*i (sisaldab nii reaal- kui imaginaarosa) saab kirjeldada nii võnkumise amplituudi kui faasi. Asja võlu seisneb selles, et kompleksarvudega võib teha algebralisi tehteid nagu tavalistegi arvudega ja alles rehekenduse lõpus tuletada meelde, et tegelikult on tegemist kompleksarvudega (st rikkalikuma objektiga kui tavalised reaalarvud).

Selle valguskiire jupitamisega on paraku nii, et kui me tahame vastata küsimusele, et mitu kvanti ja millise energiaga, siis vastus sõltub jupi pikkusest: mida lühem jupp, seda vähem kvante (mis ju loomulik) aga teisalt ka seda suurema energiaga (sagedusega) või teisisõnu seda lühema lainepikkusega kvante see jupp sisaldab. Valguslaine jupitamine pole paraku päris sama, mis on nt mingi puutoki jupitamine.

Paraku ei suuda siseneda keskustellu argumenteeritud valemi-loogikaga. Kooliharidus on minevikus ja elatud elu on olnud pigem reaalteadusi eirav.
Aga siiski kord tõin Teieni uudise Ameerikamaa teadlaste ettevõtmisest kes uurisid helilainete levimist "vee-plastikgraanulisupis". Saadavad kiirused pidid selgelt ületama valguskiirust.
Seletus?
Minul kui teadusvõhikul on ainus mõte tulla jälle laineteteooria ja selle haru aukustiliste, aero ja hüdrodünaamiliste keeriste juurde.
Üks asi on muidugi see, et kuna keerised praeguselegi teadusele arusamatu "värk" saab siin "hämada".
Teisiti kui hakata aukustiliselt modeleerima helilainete levimist vedelikus ümber vabalt liikuvate graanulite sh. samasuunaliste keeriste liitumine, vastasuunaliste jagunemine nn. lamellvoogudeks ja nende põimumine jm. läheb pilt vägagi keeruliseks.
Siiani kui on olnud küsimus valguse kiirusest või selle ületamisest siis momentaalselt hakkame tegelema footonite ja muude osakestega. Miks?
Valguse kiirus on mõõtühik. Nagu liiter, yard ja unts.
Kui juhtume mainima untsi siis me ju ei mõtle kohe kaneelile või kokale.
Siit ka see, et valguse kiiruse ületamine ei ole piiratud ühe keskonna, ainega ega ühe valemiga (Sorry Trebla!).
Nii mõtleb zed - väga diletant valemites.

Tsitaat:Algselt postitas: zed
Paraku ei suuda siseneda keskustellu argumenteeritud valemi-loogikaga. Kooliharidus on minevikus ja elatud elu on olnud pigem reaalteadusi eirav.
Aga siiski kord tõin Teieni uudise Ameerikamaa teadlaste ettevõtmisest kes uurisid helilainete levimist "vee-plastikgraanulisupis". Saadavad kiirused pidid selgelt ületama valguskiirust.
Seletus?

Ükskord naised saunas rääkisid, et puu taga on koll, ei teagi, kas julgen nüüd enam puu taha minna See heli "supis" valgusest kiiremini levimine tundub kuidagi väga ebaloogiline(samuti nagu tont puu taga) aga kui see tõele vastab, annad ehk mõne viite.

Tsitaat:Siiani kui on olnud küsimus valguse kiirusest või selle ületamisest siis momentaalselt hakkame tegelema footonite ja muude osakestega. Miks?
Valguse kiirus on mõõtühik. Nagu liiter, yard ja unts.

Valguse kiirus ei ole mõõtühik vaid konstant(mille ühik on sama, mis kiirusel). Footonitest hakatakse rääkima selleks, et teadaolevalt suudavad need ainsana valguse kiirusel liikuda... aga kordan, kui sul on muud pädevat infot, siis kirjuta sellest või anna viide.

Tsitaat:Kui juhtume mainima untsi siis me ju ei mõtle kohe kaneelile või kokale.
Siit ka see, et valguse kiiruse ületamine ei ole piiratud ühe keskonna, ainega ega ühe valemiga (Sorry Trebla!).

Mina isiklikult kirun ameeriklasi ja nende imelikke mõõtühikuid kui untsist räägitakse

Minu ammune tõlge (paari krivaga) aga edasistest viidetest saad edasi minna.
Siin tegemist aukustilise laineteteooriaga mis liikuvat valgusest kiiremini.
P.S. Mis konstantidesse puutub siis ma usun et nende sügavamasse filosoofilisse olemusse ei ole mõtet selle foorumi raames laskuda.
http://www.para-web.org/viewthread.php?t...9#pid21133

Muudetud: 17-12-05 kell 01:15:43 zed

Vastasin sellele algses teemas... aga hetkeks siiski räägiks korra konstantidest... et mis filosoofiline mõte neil üldse olla saab? Nimelt ei ole need ise mitte loodusnähtused vaid mingid inimese poolt defineeritud numbrid ja näiteks 10 on ikka 10 olenemata sellest, mitu sõrme inimesel on

Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
räägiks korra konstantidest... et mis filosoofiline mõte neil üldse olla saab? Nimelt ei ole need ise mitte loodusnähtused vaid mingid inimese poolt defineeritud numbrid ja näiteks 10 on ikka 10 olenemata sellest, mitu sõrme inimesel on

Konstantidest siis ... neist rääkides tuleks esmalt eristada dimensiooniga ja dimensioonituid konstante. Esimeste konkreetne arvuline väärtus sõltub valitud mõõtühikutest ja on selles mõttes suvaline. Kuna ühikud on inimene valinud ikka oma mõõdu järgi, aga kogu maailma pole Jumal teps mitte inimese mõõdu järgi teinud, siis väljenduvad taolised dimensiooniga konstandid sageli suht suurte (valgus kiirus vaakuumis) või väikeste (Plancki konstant, gravitatsioonikonstant, elementaarlaeng) arvudena. Dimensioonita konstandid (nt naturaallogaritmide alus e, ringjoone ümbermõõdu ja diameetri suhe pii) mõõtühikute valikust ei sõltu. Üldiselt eksisteerib arvamus, et taolised dimensioonita konstandid ei tohiks olla ei liiga suured (ühega võrreldes) ega liiga väikesed arvud. Miks? Sest nad peaksid kõik välja tulema mingitest matemaatilistest mudelitest. Soovitavalt võimalikult lihtsatest. Aga lihtsad mudelid peaksid andma vaid "lihtsaid" (st ei liiga suuri ega väikeseid) arve. Mis puutub kümnesse, siis on 10 muidugi 10 sõltumata meie sõrmede arvust. Ja sellisena on ta suht ilmetu ja "tavaline" arv, mis teiste hulgas kuidagi silma ei paista. Kui miski teeb ta eriliseks, siis on see vaid meie sõrmede arv.

Ruumilaevade piloodid ise on "kiirendab hetkega" efekti selgitanud järgmiselt:

Kui ruumilaev siirdub teise tihedusse, näiteks kolmandast viiedasse, tekib kolmandas tiheduses näivalt hetkeline kiirendamine, tohutud kiirused Maa atmosfääris liikumisel, pool-läbipaistvus jne.

Nad ise nimetavad seda "aja" või "ajavalemi" vahetamiseks.

Tegelikkus muutub tajutavaks olenevalt vaatleja kasutatavatest instrumentidest.
Meie, sellel planeedil kehastunud inimeste, meeled haaravad ca 3% tegelikkusest.
Kui meie meelte ulatusse tullakse või siit lahkutakse, tekivad meile raskesti arusaadavad nähtused.

Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Vastasin sellele algses teemas... aga hetkeks siiski räägiks korra konstantidest... et mis filosoofiline mõte neil üldse olla saab? Nimelt ei ole need ise mitte loodusnähtused vaid mingid inimese poolt defineeritud numbrid ja näiteks 10 on ikka 10 olenemata sellest, mitu sõrme inimesel on

Konstantide võimalikust muutumisest üldiselt (ikka veel filosoofilistele arutlus- tasanditele laskumata), võib lugeda sellelt lingilt
vabandan, et ei tõlkinud, aga eeldan, et see info ei leia meie lugupeetud foorumis laiemat huvi.

Muudetud: 22-12-05 kell 23:42:12 zed