Tsitaat:

III. Õpetus maailma kujust.

Et meie silm mõne versta maa taga enam ei ulata nägema, nagu kataks taeva äär meie silmapiiri eest kinni, tuleb sellest, et meie maa keha ümmargune on kui kera, ümbert mõõta 5400 penik. jäme. Oleks maailma pind loodis tasane, siis võiksime väga kaugele näha, aga et ta pind kumerik on, siis jäevad kõik kaugemal seisvad kohad meist nagu mäe külje taha, keda kül siis ka kaugemalt võib näha, kui mõne kõrge puu, torni või mäe otsa ronitakse. Sõidame meie Tallinasse, Tartusse ehk Riiga, siis paistavad kõrged peenikesed tornide otsad meile ikka kõige esite silma, ja ligemale jõudes kirikud ja kõik terve linn. Niisama on ka lugu kaugelt mere pealt tuleva laevaga.

Vaata joonestus A, kus loodis pinnal laeva ühe hulga maa takka täieste võib näha, ja B, kus kumeral pinnal selle ma taga laeva tippugi enam ei näe.

Sellest näeme esiteks, et maailma keha kera sarnane ümmargune on.
Teiseks, kui põhja poolt lõuna poole minnakse, siis kaovad põhjapoolsed taeva tähed aegamööda ära ja uued tähed tulevad lõunapoolses taevas ilmsiks. See on tunnistus et meie maapind ümmargune on. Nii on ka lugu, kui hommiku poolseid ja õhtu poolseid maid tähele pannakse, et päike igas kohas mitte ühel ajal ülesse ei tõuse: meie juures tõuseb ta tund aega varem, kui Saksa maal.
Kolmandaks on mitu korda hommiku poolt õhtu poole välja mindud ja teiselt poolt tagasi tuldud, ja nõnda ümber maa kera käidud.
Neljandaks on kuu varjutamiste juures näha, et meie maa ümmargune on, sest et ümmargune vari temast kuu peale langeb.
Viiendaks on ka kõik teised ilma kehad ehk tähed taeva lautuses ümargused. Sellepärast ei ole meie maakeral ei äärt ega piiri.
Et maa kera pealt ükski eluta asi ega elus loom ära ei või kukkuda, tuleb sellest, et temal suur külgitõmbamise jõud on, mis kõik enese külgi kisub ja kedagi lahti ei lase, et selle kera peal igalpool inimesed võivad elada ja liikuda, et kül nende jalapõhjad teine pool maakera just vastu meie jalapõhju on. Neid kutsutakse vastujalgnikuteks, - aga nad tunnevad endid niisama püsti üleval olevat kui meiegi.
Aga kust tuleb siis meie öö ja päev, suvi ja talve j.n.e.?
See tuleb

Tsitaat:

We’ll continue that work this year, including taking a closer look at how we can reduce the spread of content that comes close to—but doesn’t quite cross the line of—violating our Community Guidelines. To that end, we’ll begin reducing recommendations of borderline content and content that could misinform users in harmful ways—such as videos promoting a phony miracle cure for a serious illness, claiming the earth is flat, or making blatantly false claims about historic events like 9/11.

(28-02-2019 07:49 )Nielander Kirjutas:  Kuna antud katse on väga lihtne, odav ja üheselt tõlgendatav, siis võiks seda täiesti ise järgi teha. Eestis leiduks selleks ilmselt palju sobivaid paiku nii mere kui Võrtsjärve või Peipsi kallastel.

(01-03-2019 21:09 )Tyto Alba Kirjutas:  

(28-02-2019 07:49 )Nielander Kirjutas:  Kuna antud katse on väga lihtne, odav ja üheselt tõlgendatav, siis võiks seda täiesti ise järgi teha. Eestis leiduks selleks ilmselt palju sobivaid paiku nii mere kui Võrtsjärve või Peipsi kallastel.

Vaadates nende järvede profiili kaardil siis pigem Peipsi.
Samas kardan, et neil kes tõsiselt tahavad mõõta pole resursse.
Neil aga kes omavad resursse pole motivatsiooni.

(02-03-2019 16:38 )I'll be back Kirjutas:  Kuidas puutuvad tõusid-mõõnad valguse levimisse?

(02-03-2019 17:02 )I'll be back Kirjutas:  Veelkord- mida puutub sellise valguse abil läbiviidava katse juurde veepind??? See võib olla kasvõi kolme kanti muhkus, valguse levimisele ei oma see vähimatki pistmist...