(22-01-2019 11:43 )xawa Kirjutas:  Google Earth ei ole küll sobiv vahend tõestamaks kas maa on kerajas või lapik. Selles rakenduses võib samahästi maakaardi ka ümber silindri venitada. Seega ei jää muud üle kui teha ise rohkem praktilisi katseid.

(22-01-2019 11:31 )Nielander Kirjutas:  

(21-01-2019 19:50 )Eosphorus Kirjutas:  Paluks ka lennupiletid läbi Antarktika.

Lennukid ei lenda tavaliselt ka keset Vaikset ookeanit. Sest seal ei ole lennujaamu, milles hädapärast maanduda.

(22-01-2019 11:48 )I'll be back Kirjutas:  Jutt on väitest, nagu poleks sateliitfotosid Antarktikast. On ju ja palju.

---

Muideks, veel sest üle Antarktika lendamisest- liinid Austraaliast Lõuna-Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse ei eeldagi ju üle pooluse lendamist. Lühem marsruut kulgeb ju ka parimal juhul vaid Antarktika serva riivates. Aga erilennud Antarktika kohal (turism, tradus, militaar, varustus) toimuvad pidevalt.

Tsitaat:. Ja mulle aitab see Antarktika jutt juba. Hakkame vaidlema pigem kurvituurist ja taeva kehadest ja trigonomeetriast. 

(22-01-2019 12:21 )Eosphorus Kirjutas:  ...siis tekib ka küsimus kas lennuk korregeerib enda nina vastavalt maa kurvituurile? Ei korregeeri.

(11-01-2018 01:02 )Aadu66 Kirjutas:  

(09-01-2018 20:03 )Tyto Alba Kirjutas:  Pakun välja ühe katse tegemise - Tallinnast Helsingisse on seal kuskil 80+ kilomeetrit.
Ehk siis peaks Tallinnast vaadates olema näha kaks varianti:
1. Lame Maa - siis peaks näha olema ka Helsingi sadama kaid.
2. "Ümmargune" Maa - heal juhul peaks näha olema vaid kõrgemate hoonete tipud.

Test oleks ise lihtne - leida teleskoop (ei pea isegi väga võimas olema), kuid mille külge peab saama panna kaamera ja ronida mõne Tallinna kõrgema hotelli kõrgeimale pääsetavale korrusele.
Eelnevalt siis ka arvutada välja mida peaks näha olema ja mis ei tohiks välja paista või näha olla.
Saadud pildid panna avalikuks vaatamiseks netti ja viited siia.

Kas on mõne poole TÕSISTEL apologeetidel julgust, tahtmist ja suutlikust katse läbi viia?
Kui asi kisub reaalselt tõsiseks võin uurida oma tuttavatelt mõne hotelli puhul juurdepääsu võimalusi.
Kui asi kisub tõsiseks olen valmis panema ka raha letti - hotellis saab mõne saja euro eest nn päeva toa.
Rohkem pole ju vaja - suvel pilvitu ilmaga peaks kõik pildid õnnestuma.
Valikuid oleks vähemalt kolm - Viru, Olümpia ja Swisshotell - need peaksid kõrguse poolest sobima.

Saaks äkki mõne REAALSE tulemuse siis mölisemise ja verbaalse solgi loopimise asemel?!
On julgeid või hakkab jälle möla pihta?

Kui üritus on REAALNE siis luban, et omalt poolt panen vähemalt 100€ letti ENNE katset selle õnnestumiseks.

Katse on tehtud. 2016 aasta kevadel olime Soomes Sadelni saarel ööbimas. Samal ajal olid seal ka soomlastest linnuloendajad oma üpris võimsate kiikritega. Üks teleskoobilaadne asi oli kolmjala peal, kivi otsas, merepinnast nii ca 2 m kõrgusel. Õhtupimeduses vaatasime sealt Tallinna teletorni ja sai koguni telefoniga üks pilt klikatud. Kodus tegin pisikesed arvutused ja selgus, et teletornist on näha just täpselt niimitu tuld, kui peabki olema kerakujulise maa puhul ja kohvik just täpselt Sadelnile ei paista. Need "Objektiivi" videod on aga täielik jama ja teadlik võltsing. Kellel huvi, siis leidsin hiljem toreda kalkulaatori, kus ei pea ise enam arvutamisega vaeva nägema.
https://dizzib.github.io/earth/curve-calc/?d0=76&h0=37&unit=metric
Kes tahab selle pildi järgi kontrollarvutusi teha, see otsigu ise teletorni tulede ja kohviku kõrgused välja. Sadeln asub teletornist ca 70 km kaugusel.

(22-01-2019 12:54 )I'll be back Kirjutas:  Endal ei jagu oskusi programmi avada? Mida ma tõestama pean, ava ja vaata.

---

Mis puutub väitesse, et Antarktikas on küllalt siledat jääd, siis võib vaid kaastundlikult pead vangutada- inimesel pole ilmselgelt uduaimugi, milliseid tingimusi maandumisrajale esitavad tänapäevased suured reaktiivid. Ja kuidas toimub maandumisradade hooldus. Maandumiskiirus vahemikus 240-320 km/h, raskus sadakond tonni ning pidurdusmaa ligi kilomeeter (seda ülimalt soodsatel asjaoludel, mitte asjata pole suurte lennukite rajad 2500m+ pikad). Maanduda ettevalmistamata lumelagendikule sellistel tingimustel? Tõsiselt???

---

Tsitaat:. Ja mulle aitab see Antarktika jutt juba. Hakkame vaidlema pigem kurvituurist ja taeva kehadest ja trigonomeetriast. 

Minugi poolest, Antarktika ja lennunduse teemal olete oma silmapaistvat asjatundmatust juba tõestanud, läheme pealegi edasi trigonomeetria ja taevakehade juurde.
P.s. sõna "taeva kehad" kirjutatakse antud kontekstis üldjuhul kokku. Trigonomeetriat hakatakse koolis õppima tükk aega peale seda, kui emakeel elementaartasemel selgeks on saadud (mitte et ma ses osas laitmatu oleks, aga mina ei ürita ka üldtunnustatud baasteadmisi kummutades tõsiseltvõetav olla). Kuidas see areng dialektikute sõnul kulgeski- lihtsamalt keerulisema suunas.

(22-01-2019 13:43 )Nielander Kirjutas:  

(22-01-2019 12:21 )Eosphorus Kirjutas:  ...siis tekib ka küsimus kas lennuk korregeerib enda nina vastavalt maa kurvituurile? Ei korregeeri.

Kardan, et selliste argumentidega teed sa küll endal natukene margi täis. Tuleb meelde paari aasta tagune lamemaalase "tõestus", kus lennukisse võeti kaasa vaaderpass ja avastati, et lennuk oli enamuse reisist loodis.

Aga ehk seletad ära, et kuidas see lennuki nina korrigeerimine Maa kurvatuuri puhul käiks? Iga natukese aja tagant tõmbad nina alla poole?

(22-01-2019 14:51 )Malandro Kirjutas:  Mis mehhanism lapiku maa puhul satelliite taevavõlvil liigutab ?
Mis seal lameda maa alumisel osal/vastaskyljel toimub ?

Rahvusvahelise kosmosejaama pardal ja sellega seonduvatelt missioonidelt on nii palju võltsitud videosid tulnud,et NASA minus eriti usaldust ei tekita.
Teadusmaailm on massoonide poolt okupeeritud,kohati nende poolt ka alguse saanud.Nagu nt geoloogia - https://en.wikipedia.org/wiki/Geological_Society_of_London
Muuseumid said ka ju sellest alguse kui aristokraadid/massoonid lasid alamklassi oma erakollektsioonide ligi.Rothschildi pere on aktiivselt teadusega tegelenud ja ikka tegelevad.Nagu nt see NASA astrobioloog - https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_J._Rothschild
Walter Rothschildi erakogust sai Inglise loodusajaloo muuseum kus praeguseks 80 miljonit eksemplari.
https://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Rothschild,_2nd_Baron_Rothschild#Zoological_career neid teadusega tegelenud Rothschilde ja nende teadusasutusi võib siia loetlema jäädagi.
Huxley massoonide perekonnast on ka kapaga teadlasi tulnud
https://en.wikipedia.org/wiki/Huxley_family
Eesti teadusagentuuri logo on ka ilmselt juhuslikult selline -
Massoonid on teadust/reaalsust kontrollinud ja kujundanud väga pikalt,eks see anna alust kahelda kõiges ja ise uurida asju kõikvõimalikest perspektiividest.

(23-01-2019 08:22 )Uviline Kirjutas:  Kui maa on lapik, siis kuidas tekib gravitatsioon ? Allpol on mingi gravi generaator? , Gravimatt ?

(23-01-2019 12:12 )TTT Kirjutas:  vihm sajab ju nii palli kui ka taldriku peale, mis keelab sedasama tegemast gravitatsioonil?
igati tore õhtupooliku teema.

(23-01-2019 15:40 )Nielander Kirjutas:  raskusjõud tekib tänu lameda Maa pidevale kiirendusele läbi kosmose.

(22-01-2019 18:23 )muca Kirjutas:  Eosphorus , ära kao kuskile. Lameda maa värki on ajul väga raske omaks võtta. Tee tööd foorumi rahva silmaringi laiendamiseks edasi.
Mina kuulun igatahes teooria pooldajate hulka.
Ära anna alla ja edu sulle!

Teistele - rahu, ainult rahu. Ja õppida, õppida...

(22-01-2019 18:26 )Q11 Kirjutas:  Ma selles mõttes, on Maa nüüd lame või piklik (oih...kerajas ununes), ei hakkagi oma seisukohta avaldama. Aga millist tähtsust see meie igapäeva ellu tooks? Muudab see midagi? Ja mis mõtet nagu sellisel salatsemisel oleks? Et teatud "erilised" inimesed teavad - Maa on lame. Heaküll, mis põhjusel nad siis koguaeg ülejäänutele püüavad väita, et tegelikult on ümmargune. See motiiv jääb mulle arusaamatuks...

(22-01-2019 18:29 )muca Kirjutas:  

(22-01-2019 18:26 )Q11 Kirjutas:  Ma selles mõttes, on Maa nüüd lame või piklik (oih...kerajas ununes), ei hakkagi oma seisukohta avaldama. Aga millist tähtsust see meie igapäeva ellu tooks? Muudab see midagi? Ja mis mõtet nagu sellisel salatsemisel oleks? Et teatud "erilised" inimesed teavad - Maa on lame. Heaküll, mis põhjusel nad siis koguaeg ülejäänutele püüavad väita, et tegelikult on ümmargune. See motiiv jääb mulle arusaamatuks...

Motiiv on lihtne - et meid mitte ligi lasta põhja alla asuvale tasuta energiale!

(22-01-2019 20:27 )vasamasa Kirjutas:  Lõunapoolkeral pea kohal tiirlevad tähed näiliselt samuti ümber punkti, nagu põhjapoolkeral ümber Põhjanaela, aga teistpidi.(!)
Kuidas lamemaalased seda seletaksid ?

(23-01-2019 08:22 )Uviline Kirjutas:  Lihtsalt paar küsimust lamemaalastele.
Kuidas on reaalselt pikkuskraadidega lood ? Kuidas need on joonistatud lamedale maale ?
Küsin, kuna pole kuulnud mitte kelleltki, et lōuna poolkeral pikkuskraadide vahel liikumine meeletus koguses kasvaks. Ida-lääne suunaline liikumine pikkuskraadide vahel peaks suurenema ekvaatorit ületades samas tempos.
Teine asi - ma ikkagi ei saa hästi pihta sateliidivärgile.
Kui maa on lapik, siis kuidas tekib gravitatsioon ? Allpol on mingi gravi generaator? , Gravimatt ?
Kui ma lasen Heeliumiga satellidi üles, siis kas keegi vōtab selle vastu seal ja seob kuhugi kinni ?
Kas kosms on ōhku täis? Kui on, siis heelium tahaks ju veelkōrgemale minna. Kui aga ei ole siis puruneb heeliumi pall ja see kolakas kukub vastu maad tagasi. Vōi lihtsalt ripuvad satellidid seal vastu lage tōusvate heeliumpallide otsas.
Kōigest pooltuhat aastat tagasi veel pōletati tuleriidal teisiti mōtlejaid. Peale seda inimestel enam ei piiratud mōtlemist. Mōte on nagu evulutsioon. Ehk keegi ei ole ju sundinud kunagi lamemaalasi, silindermaalasi, karpmaalasi ega ōōnesmaalasi oma mōttemaailma muutma. Lihtsalt enamikule tundub ümar loogilisem.
Isiklikult mulle meeldib ikkagi Matrix i teeooria kōige rohkem.
Ehk mulle on laetud üks programm kus ümar maa tundub loogilisem ja sulle on laetud lameda maa programm , kuid tegelikult genereerime lihtsalt kōrvuti kookonites energiat
Seega - oleme sōbrad härrad prouad palatikaaslased

Lisan veel ühe lingi. Kui väidetavalt lennukid otse lōunapoolkeral ei liigu, siis laevu sōidab seal enne ja peale sööki. Marinetraffic.com Kas see leht on jama, manipuleeritakse nende laevade kiirustega mis perthist näiteks East londonisse sōidavad, vōi liigub aeg seal kuidagi kiiremini, et nii laeva meeskond ega ka kauba saatjad-vastuvōtjad ei saa aru, et laevad kuidagi ebaloomulikult kaua antud vahemaad läbivad.. ehk seesama eelpool mainitud pikkuskraadi teema.. kuidas ma pōhjapoolkeral samal laiuskraadil pikkuskordinaate 10 korda kiiremini läbin ?

(23-01-2019 09:45 )Tinar Kirjutas:  Euphorusel lasub endal tõestamise kohtustus. Maailm ootab pikkisilmi lamemaalastelt fotosid Maast mis on lapik. Neid fotosid saab nüüd orbiidilt teha. Isegi üliõpilased lasevad satelliite orbiidile ümber Maa.

(23-01-2019 11:48 )xawa Kirjutas:  

(23-01-2019 08:22 )Uviline Kirjutas:  Kui maa on lapik, siis kuidas tekib gravitatsioon ? Allpol on mingi gravi generaator? , Gravimatt ?

Gravitatsioon kui selline on üks väga konkreetselt mõõdetav füüsikaline nähtus.
Samas on gravitatsiooni näol tegemist millegagi mida ei suuda tänapäeva füüsikud lahti seletada. Seega võime vaid n.n. gravimattide ja muu säärasega vaid fantaseerida.

(23-01-2019 15:14 )Aadu66 Kirjutas:  Ümber maailma purjetajad virutavad sõita Austraaliast Hoorni neemeni. Kogu aeg logi mõõte ja kiirusi rehkendades. Ja kohale jõudes asi klapib gloobusega nii kiiruste kui miilide suhtes. Lamedal pinnal sõites peaks vahemaa olema ju ometi mitmekordne?

(23-01-2019 15:40 )Nielander Kirjutas:  

(23-01-2019 12:12 )TTT Kirjutas:  vihm sajab ju nii palli kui ka taldriku peale, mis keelab sedasama tegemast gravitatsioonil?
igati tore õhtupooliku teema.

Palli pinnal on gravitatsioon kõikjal umbes sama, sest igast punktist vaadatuna jääb otse jalge alla ühtlane mass. Taldriku puhul oleks raskusjõud maapinnaga risti vaid täpselt keskel. Mida rohkem ketta serva poole minna, seda enam massi jääb "ühele poole". Reaalsuses tähendaks see seda, et serva poole minnes peaks justkui tõusvalt ülesmäge kõndima, kuni viimaks serva lähedal tundub nagu maapind on püstloodis. Ketta keskele peaks seega kogunema veest mõhn.

Ma ei teagi hetkel, et kas lamemaalastel sellele ka mingi kaval vangerdus on... Peale selle, et graviatsiooni ei eksisteeri ja raskusjõud tekib tänu lameda Maa pidevale kiirendusele läbi kosmose. Mis omakorda tekitab veel tuhat küsimust.

(23-01-2019 16:22 )Malandro Kirjutas:  

(23-01-2019 15:40 )Nielander Kirjutas:  raskusjõud tekib tänu lameda Maa pidevale kiirendusele läbi kosmose.

Kui ma õigesti aru sain,siis lamemaalaste süsteemis maa ei liigu kuhugi suunas,seisab paigal .Sest kui me tugitoolis istume siis me ei tunne ju,et kihutame meeletul kiirusel läbi kosmose,või et maamuna keerleks.Seega,tugitooli observatsioon on korduvalt andnud kindlad tulemused,et mingit liikumist ei toimu kuhugi suunas.Ainult aknast paistvad tähed liiguvad,mis jumal on sinna pannud meile meelelahutuseks vms.

(23-01-2019 16:29 )Nielander Kirjutas:  Ühtlasel kiirusel liikudes ei tunnegi midagi. Sõitva auto istmes me ka ju otseselt liikumist ei taju. Kiirendusel tekiks aga "gravitatsioon".

Kui lame Maa ei kiirenda ja gravitatsioon eksisteerib, siis tekibki konflikt selle maaketta ja igapäevase elu vahel.

(24-01-2019 00:03 )Eosphorus Kirjutas:  

(23-01-2019 15:14 )Aadu66 Kirjutas:  Ümber maailma purjetajad virutavad sõita Austraaliast Hoorni neemeni. Kogu aeg logi mõõte ja kiirusi rehkendades. Ja kohale jõudes asi klapib gloobusega nii kiiruste kui miilide suhtes. Lamedal pinnal sõites peaks vahemaa olema ju ometi mitmekordne?

Tõestust palun.

(24-01-2019 00:03 )Eosphorus Kirjutas:  Observeerime maad ilma kurvituurita. Ja see on fakt.
https://drive.google.com/file/d/1bV8hCkvT7gRFkoR6J0AY1mDwYfQR7PAg/view

(24-01-2019 00:26 )Uviline Kirjutas:  

(24-01-2019 00:03 )Eosphorus Kirjutas:  

(23-01-2019 15:14 )Aadu66 Kirjutas:  Ümber maailma purjetajad virutavad sõita Austraaliast Hoorni neemeni. Kogu aeg logi mõõte ja kiirusi rehkendades. Ja kohale jõudes asi klapib gloobusega nii kiiruste kui miilide suhtes. Lamedal pinnal sõites peaks vahemaa olema ju ometi mitmekordne?

Tõestust palun.

Kas Uku Randmaa sobiks. Kui Tekib kahtlus tema eksistentsis, siis vajadusel vōib kättpidi kohale juhatada.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/2018_Golden_Globe_Race
PS . Truman show on ka hea film aga isiklikult jättis Matrix mõtlemapanevama mulje

(24-01-2019 10:16 )muca Kirjutas:  Üks asi, mis meile(ja aparaatidele) asju moonutab, võib olla AEG. Aeg, mis väänab valgusekiiri ja meie tajusid.
Mida Eosphorus sellest arvab, kas on väga ketserlik mõttekäik?

(24-01-2019 06:29 )vasamasa Kirjutas:  

(24-01-2019 00:03 )Eosphorus Kirjutas:  Observeerime maad ilma kurvituurita. Ja see on fakt.
https://drive.google.com/file/d/1bV8hCkvT7gRFkoR6J0AY1mDwYfQR7PAg/view

Neil on video ka sellest eksperimendist , aga see ei veena .
Vastased ju ka teevad eksperimente. -> https://www.youtube.com/watch?v=QVa2UmgdTM4

(21-01-2019 00:40 )Eosphorus Kirjutas:  Ja mida ma enda pikas kirjas rääkisin? Et arvesse peab võtma ka perspektiivi ja atmosfäärilised tegijad. Külm, Kuum, Gaas ja Perspektiiiv-
Mars: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/gif.gif
Sirius: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_2.gif
Polaris: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_7.gif
Procyon: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_1.gif
Rigel: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_6.gif
Vega: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_4.gif
Spica: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_5.gif
Betelgeuse: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_3.gif
Venus: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Planets_2.gif
Venus 2: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Stars_10.gif
Saturn: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Planets_5.gif
Mercury: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Planets_1.gif
Jupiter: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Planets_4.gif
Uranus: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Planets_6.gif
Neptune: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Planets_7.gif
ja Parim on siin:
Pluto: http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/hqdefault-5.jpg
http://mysteriousman.net/wp-content/uploads/2019/01/Allalaaditud-fail-2.jpg