+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Iidsed kultuurid ja ehitised (/forumdisplay.php?fid=14)
+--- Teema: Kuidas ehitati Giza püramiidid? (/showthread.php?tid=86)
- Durin - 02-01-2008 14:11
Aknaaugud aknaaukudeks. Tõeline küsimus on, kuidas osavad eestlased küll selle terassõrestiku sinna kivisisse raiusid...
Raul
- Ton - 02-01-2008 14:19
no näed siis! ja ongi potensiaalne lahendamatu mõistatus aastakümneteks. Ilmselt nimetatakse seda tulevikus mingiks võltsinguks kuna teadlased teavad ju, et sellel ajajärgul eestis metalli ei tuntud.
- Bubblegum - 06-01-2008 21:57
Tsitaat:Algselt postitas: Ton
kas olete kuulnud teooriast, et püramiidi blokid on kohapeal valatud? on ju sisuliselt tegemist liivakivitaolise massiga ehk täpselt sellise seguga, mida ka tänapäeval valatakse.
Pagana huvitav teooria ja kindlasti võimalik.
- Hallucigenia - 06-01-2008 22:20
Tsitaat:Algselt postitas: Ton
kas olete kuulnud teooriast, et püramiidi blokid on kohapeal valatud? on ju sisuliselt tegemist liivakivitaolise massiga ehk täpselt sellise seguga, mida ka tänapäeval valatakse.
See asi oli meil, jah, kunagi siin teemas jutuks. Aga kopeerin kunagise jutu siia ümber kah, kuna pole foorumi siselinkide suhtes just eriti kindel:
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Veel üks teooria: püramiidid olid maailma esimesed betoonrajatised. Millele muidugi ka kohe ägedalt vastu vaieldakse /viimane link paraku enam ei tööta/.
Aga küsimus, mis meie materiaalsetest jälgedest tuhande, saja tuhande või miks ka mitte saja miljoni aasta pärast alles võiks olla ja mida neist arvata võiks, on igatahes põnev mõtisklemiseks. Mis säilub kõige kauem? Pakkuge!
- Jason - 06-01-2008 23:43
niipaljukest kui ma tean, on need ehitatud mitte liivakivitaolisest "massist" vaid raiutud lubjakivist.
kõige kauem säilib ilmselt graniit vmt aga tehislikest ehitusmaterjalidest arvatakse, et korralik betoon laguneb otseste külma-sooja (mis on omased vaid meie kliimavöötmele) mõjutusteta umbes miljoni aastaga.
- Ton - 07-01-2008 12:37
No aga mida arvata meie oma lubjakivist, dolomiidist - see on ju ometi looduslik betoon. Ja säilinud juba.. no vähemalt kümme tuhat aastat kui kasutada Zillmeri arvutusi.
Nii, et mitte just liiga pikalt aga vähemalt sama palju kui kõik praegused tsivilisatsioonid ise.
Graniidi vastu muidu ei saa miski.
- Ton - 07-01-2008 15:32
Tsitaat:Algselt postitas: JasonNo me kaalumegi siin ju väidet , et tegemist pole raiutud liivakivi vaid valatud liivakiviga.
niipaljukest kui ma tean, on need ehitatud mitte liivakivitaolisest "massist" vaid raiutud lubjakivist.
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
kõige kauem säilib ilmselt graniit vmt aga tehislikest ehitusmaterjalidest arvatakse, et korralik betoon laguneb otseste külma-sooja (mis on omased vaid meie kliimavöötmele) mõjutusteta umbes miljoni aastaga.
Praeguste teadmiste põhjal võime juba selle sadade miljonite aastate hüpoteesi maha kanda ja arvestada, et Maa ajaskaala võib kõvasti koomale tõmmata. Samas on looduslik betoon ehk lubjakivi, liivakivi ja muud sarnased väga hästi ajahambale vastu pidanud.
- neoon - 07-01-2008 15:35
ma arvan, et see, kas tegemist on betooni või loodusliku lubjakiviga on juba ammu kindlaks tehtud ja vaevalt, et keegi selles kahelda julgeb, et teadlased ei tunne ära looduslikku kivi
- Ton - 07-01-2008 16:19
Tsitaat:Algselt postitas: neoon
ma arvan, et see, kas tegemist on betooni või loodusliku lubjakiviga on juba ammu kindlaks tehtud ja vaevalt, et keegi selles kahelda julgeb, et teadlased ei tunne ära looduslikku kivi
See on väga ohtlik suhtumine, et kõik on juba teada.
Avatud olek on palju loovam.
Ja kes on õieti need nn "Teadlased" keda me oleme valmis pimesi usaldama? Tean ainult, et teaduse nimel tehakse asju.
Muudetud: 8-1-08 kell 08:41:22 Ton
- Jason - 07-01-2008 18:10
Tsitaat:Algselt postitas: Ton
No aga mida arvata meie oma lubjakivist, dolomiidist - see on ju ometi looduslik betoon. Ja säilinud juba.. no vähemalt kümme tuhat aastat kui kasutada Zillmeri arvutusi.
Nii, et mitte just liiga pikalt aga vähemalt sama palju kui kõik praegused tsivilisatsioonid ise.
Graniidi vastu muidu ei saa miski.
mis need zillmeri arvutused endast lähemalt kujutavad?
ma pakuks, et pigem on nende vanus siiski paljudes-paljudes miljonites aastates.
- Jason - 07-01-2008 18:13
Tsitaat:Algselt postitas: Ton
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
kõige kauem säilib ilmselt graniit vmt aga tehislikest ehitusmaterjalidest arvatakse, et korralik betoon laguneb otseste külma-sooja (mis on omased vaid meie kliimavöötmele) mõjutusteta umbes miljoni aastaga.
Praeguste teadmiste põhjal võime juba selle sadade miljonite aastate hüpoteesi maha kanda ja arvestada, et Maa ajaskaala võib kõvasti koomale tõmmata. Samas on looduslik betoon ehk lubjakivi, liivakivi ja muud sarnased väga hästi ajahambale vastu pidanud.
millise sadade miljonite aastate hüpoteesi me maha võime tõmmata ja milliste teadmiste alusel?
- Jason - 07-01-2008 18:29
Tsitaat:Algselt postitas: Ton
Avatud olek on palju loovam.
Ja kes on õieti need nn "Teadlased" keda me oleme valmis pimesi usaldama? Tunned neid või? Mina küll ei tunne enamust neist. Tean ainult, et teaduse nimel tehakse asju.
avatud olek võib palju loovam olla tõesti aga reeglina toimib see vaid subjektiivselt hinnatavate asjade ehk siis niiöelda "kaunite kunstide" vallas. teaduses on loovus muidugi positiivne, et uusi suundi ja hüpoteese püstitada, mida edasi uurida.
kahjuks paljalt loovusega teaduses peale hüpoteeside püstitamise midagi erilist peale ei hakka. ülejäänu ehk siis hüpoteesi kontrollimise peab teostama siiski kindlate protseduurireeglite järgi, et olla tulemustes kindel.
ja ei maksa hakata taas seda ammu äranämmutatud ajuhallitusejuttu, et teaduse asjad on sitasti ja puha jakõik teaduse reeglid on välja mõeldud üksnes selleks, et tõelisi avastusi lina all peidus hoida. see on niimoodi avalikult väljaütlemiseks siiski liiga rumal.
ja kes on õieti need alternatiivsed onklid, keda sa nii pimesi oled valmis uskuma nagu palveõde pappi? tunned neid või? mina tean küll vaid, et selle alternatiivasjaga aetakse vähemalt 90% kärbseid pähe.
- Aerling - 17-11-2008 19:47
Prantsuse arhitekt Jean-Pierre Houdin tuli välja teooriaga, et püramiidid ehitati seestpoolt väljapoole.
Artikkel :
http://news.nationalgeographic.com/news/2008/11/081114-pyramid-room.html
Kuidagi hirmus keeruline ehitusviis minu arvates.
- excubitoris - 18-11-2008 07:35
See lugu käis juba meediast läbi aastat3-4 tagasi, kuid väike mälu värskendus tuleb alati kasuks.
Selles on sul õigus, et tipa keeruline - isegi sellsite mõtte hiiglaste jaoks
- Kummitus - 17-12-2008 17:44
Minu arust ehitasid püramiide Jumalad. Siis oli igasugune ''võluvärk'' reaalsem ja kõik selline toimis paremini
- neoon - 17-12-2008 21:18
Siin oli kunagi toodud tunduvalt vanema Egiptuse tõestuseks selline asi, et Sfinks on kahjustatud tugevatest vihmasadudest, mis oli sealkandis viimati (ei mäleta enam, kui palju) aegu tagasi.
Nüüd lugesin ajakirja GEO üht numbrit. Tsiteerin: "Ümmarguselt 16 000 aastat tagasi muutus kliima niiskemaks: kõigepealt Lääne-Saharas, seejärel umbes 5000 aastat hiljem ka idas . Nõnda sattus Saksa geoarheoloog Stefan Kröpelin oma uurimisreisidel Saharas igal pool jälgedele, mis reetsid piirkonna üllatavat vihmarikast minevikku. "Tookord oli kõrb mõne aastasaja vältel peaaegu täielikult taimestikuga kaetud"."
niisiis, umbes 5000 aastat tagasi peaks päris kindlasti üldlevinusse ajalukku sobima. Sfinks ei asu küll Saharas, aga mitte kaugel sellest, seega on asi usutav.
- Flash - 17-12-2008 21:35
16 000 a tagasi, ehk siis meie mõistes 14 000 ekr, 5000 a hiljem, ehk siis meie mõistes 9000 ekr umbes.
[Muudetud: 17. Dec 2008 Flash]
- neoon - 19-12-2008 14:25
Jah, aga vaevalt, et niiske periood väga vähe aega kestis. Taimkatte väljakujunemiseks kulub ju rohkem aega, kui selle hävimiseks.
- Sputnik - 27-12-2008 11:25
Kokkuvõte sellest, kuidas paljud klassikalised egüptoloogid asja näevad
http://www.youtube.com/watch?v=PotS7hPQZTU
5.05 juures on lühike kirjeldus püramiidide paiknemisest ning proportsioonidest. Samuti on seal lause stiilis: egüptoloogid ei vaidlusta nende(proporsioonide ning paiknemise eripära) olemasolu, kuid peavad seda ainult kokkusattumuseks.
Keegi võiks nüüd välja arvutada, kui suur on tõenäosus, et ehitati sellise ehitis selliste mõõtmetega sellisesse kohta täiesti juhuslikult.
Geopolümeri Instituudis uuriti püramiidi blokki - Aerling - 27-01-2009 18:58
ning leiti, et tõepoolest on blokid kunstlikud ja vormi valatud.
Ohtralt materjali :
http://www.geopolymer.org/category/archaeology/pyramids
- VironShaman - 27-01-2009 22:34
Pakun hoopis sellise versiooni: püramiide ehitasid hoopis väljaõppinud inimesed, see oli eraldi elukutse. Kivid lõigati saamiri taolise aparaadiga, kivid tõsteti paika spetsiaalse aparatuuriga - neli seadeldist püramiidi nurkades, mis tekitasid teistsuguse võnkesageduse (heli, kui soovite) ja see muutis kiviplokkide kaalu (nn antigravitatsiooniseadmed), misjärel plokid mõttejõu abil paika sobitati.
Nii nägi ehitustegevust minevikus kolades VSmeedium.
- Müstik - 28-01-2009 21:24
Ja nii ehitati ka Kailase mäel ja Kailase mäe all olevad ehitised ja püramiidid. Muistsete meistrite poolt.
Ja ehk ka Ameerika püramiidid ja üldse kõik vanaaja iidsed mälestusmärgid, Stonehenge jne.
Mõttejõu kasutamiseks olid abiks loitsud ja mantrad!
Kahju, et need meile pole teada, oleks hoopis lihtsam suuri ehitisi püstitada! Aga samas saaks neid jõudusid ka muuks otsatarbeks kasutada ja parem, et me neid ei tea.
- VironShaman - 28-01-2009 22:40
Kõigepealt olid nende käsutuses ikka iidsete masinad, mis suutsid tegutseda maa elementi käsutades, kõige hilisem tüüp kes seda suutis oli üks läti kiviraidur kes ameerikasse Coral Castle ehitas.
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=5130&page=1#pid88798
Kui viitsiks tõlkida oleks huvitavat materjali püramiidides avastatud uute ruumide ja iidse tehnika kohta mida sealt nähtud.
Muhameedlased on keelanud lääne inimestele edasised uuringud püramiidides sest arvatakse leida lahendust gravitatsiooni käsutamisele ja vanadele teadmistele nende tehnika käsutamiseks.
Noh mõnes mõttes võib arvata, et sama mõtteviis muhameedlastel kui hävitasid buda kujusid.
[Muudetud: 8-23-2009 VironShaman]
- undikoer - 26-10-2009 11:39
Kuulge, viimased neli postitust on ikka liig mis liig juba
.Mitte, et püramiide lihtne olnuks ehitada, aga see ole ka mingi ulmeline töö, millega inimesed kuidagi hakkama ei saaks. Kui on piisavalt aega ja neegreid, no küll siis saab.
Ja ei ole see püramiid nüüd nii müstiline objekt ka, see on lihtsalt üks elementaarsemaid kujundeid, mida üldse ehitada. Mitmel majal on püramiidikujuline katus ? Loomulikult ma ei väida, et püramiid ei peaks kuuluma 7 maailmaime hulka, see on tõepoolest inimkätega tehtud ime, kuid imeline on siiski ainult tema suurus, müstikaga pole seal mingit seost. Ja just nimelt inimkätega, sest uskuda, et selle ehitasid maavälised elukad - isegi kui ma seda tahaksin - tundub absurdne.
Muidugi - mis paneb mõtlema, on see, et kuidas kunagine kõrgkultuur nii jäljetult kadunud on. Kohalikud elanikud, kunagise, peaaegu üldse esimese tsiviliseeritud rahva esindajad on praegu taksojuhid ja ukseavajad. Sama kehtib ka Chichen Itza kohta Mehhikos. Masendav.
Mis puudutab püramiidi põhja pikkuse ja tema kõrguse suhet, siis mäletan kusagilt, et see pidi võrduma täpselt maakera diameetri suhtega põhjapooluse kaugusesse maakera tsentrist. Noh, püramiidide vanus on kindlaks tehtud ja täpsed maakera mõõdud ei olnud teada veel isegi 400 aastat tagasi. Tundub müstiline, miks just selline arv. Samas mingi seose leiab ju alati - võibolla on see suhtarv ka täpselt sama kui hüüani selja kõrgus maast jagatuna tema saba pikkusega (või no mida iganes). Miks ei või see olla lihtsalt kokkusattumus.
[Muudetud: 26.10.09 undikoer]
- Müstik - 26-10-2009 11:48
Tsitaat:Algselt postitas VironShaman
Kõigepealt olid nende käsutuses ikka iidsete masinad, mis suutsid tegutseda maa elementi käsutades, kõige hilisem tüüp kes seda suutis oli üks läti kiviraidur kes ameerikasse Coral Castle ehitas.
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=5130&page=1#pid88798
Kui viitsiks tõlkida oleks huvitavat materjali püramiidides avastatud uute ruumide ja iidse tehnika kohta mida sealt nähtud.
Muhameedlased on keelanud lääne inimestele edasised uuringud püramiidides sest arvatakse leida lahendust gravitatsiooni käsutamisele ja vanadele teadmistele nende tehnika käsutamiseks.
[Muudetud: 8-23-2009 VironShaman]
Väga õige jutt Sinu poolt! Ehk leiad uuesti selle lingi üles ja keegi viitsib ära ka tölkida!