![]() |
|
Olla või mitte olla - kosmoses? - Printerisõbralik versioon +- Para-web (https://www.para-web.org) +-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10) +--- Foorum: Kosmos ja universum (/forumdisplay.php?fid=24) +--- Teema: Olla või mitte olla - kosmoses? (/showthread.php?tid=8463) |
RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Anonymous - 14-04-2016 10:11 (13-04-2016 22:01 )Albion Kirjutas: Mis puudutab igavesti elamist planeedil Maa. Inimrass on uudishimulik. Maakera on juba avastatud, aeg on edasi liikuda. Kas tõesti Maa on juba avastatud? Mitte kuidagi ei saa sellega nõustuda. Muidugi on inimrass uudishimulik, aga kas ei peaks esmalt siiski iseennast uurima? Ja kui sellega juba hakkama saada, siis samm-sammult väljapoole liikuma? Mis kasu sellest uudishimust on, kui uuritakse kõike ja valimatult ning väga pinnapealselt? Ja kuidas tehnoloogia inimkonna päästab? Tehnoloogia on vaid tööriist, mis annab võimalusi (ka võimalusi end ja teisi hukatusse viia). Aga vastutab ju ikkagi inimene ise. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 10:32 Kui me kosmost üldse ei uuriks - siis ei teakski millal ja mida meile pähe kukub. ![]() Kosmosetehnoloogia võib inimkonna aga hukutada küll. Samas kosmoseteaduse valdkonnad toetavad ka majandusarengut. Kosmosetehnoloogia rakendused: kaugseire satelliitidelt, atmosfääriuuringud globaalsete kliimamuutuste ja ilma jälgimiseks, satelliitside ja -navigatsioon jne. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 11:14 Pähe ei kuku enne aega miskit. Lihtsalt ei lasta veel seda juhtuda. Kosmosesse rändama minna ei saa meist keegi. Karmaratta pärdikud nagu me oleme , peavad muid arenguid läbima. Juba on sündinud, -mas hulk lapsi homo luminous. Nende DNA võimalused on laiemalt või täielikult avanenud. Ka see osa , mida tänapäeva meditsiin peab atavistlikuks rämpsuks. Aga just see sama med. teadus on avastanud ,,patoloogiaid,, laste genoomis. Laiutab vaid käsi. DNA ahelaid on paljuvõitu. Homo Luminous omab luba ka rändeks. Ühisvälja portaalid on alati olemas olnud. Mõista aga kasvõi UFOsid ei õnnestu inimesel kuidagi. Mingid grafiitkapsli unistused on vaid soga. LKui keegi nii väga tahab rändama minna , siis see ei olegi nii keeruline. Iga eestlane suudab kokku kribada summa , mille eest šveitsist kuumaõhu pall rentida. Tuleb vaid oodata kõrgema klassi päikesetormi. Tõusta CERNi mõttelise keskme kohal atmosfääri piirini. Ning palun, head teed. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 11:34 (14-04-2016 11:14 )stepsel Kirjutas: Pähe ei kuku enne aega miskit.Kuda ei kuku? Aastas langeb Maale umbes tuhat meteoriiti. Alles 15.veebruaril 2013 kukkus Venemaale Tšeljabinskisse meteoriit ja selle tükid vigastasid sadu inimesi. Meteoriidid jätavad järgi ka hiidkraatreid. Lõuna-Aafrikas asub kraater, mille läbimõõt on 300 km. Eesti müsteerium — taevakivide sadu http://www.teadus.ee/?p=1143 RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 11:37 Maa mõistes on need praegused vaid nohu. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 11:51 Kas Tunguusi katastroof oli ka nohu? https://et.wikipedia.org/wiki/Tunguusi_katastroof RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 12:25 Inimkond otsa ei saanud. Isegi minimaalset kaotust ei toonud. Mis mõnikord võib tunduda väga halb , võib olla hoopis millekski hea. Loeb see millise energianihke tõi ta laiemalt. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 12:32 Läits seekord õnneks! Ainult, et senimaani pole täielikku selgust, mis selle Tunguusi katastroofi põhjustas.2011 kirjutati: Asteroid 2011SM68, mille läbimõõt on 430 meetrit, võib Maaga kokku põrgates tappa kümneid miljoneid inimesi. Suure massi ja suhtelise kiiruse tõttu vastaks kokkupõrke energia kaheksale gigatonnile TNT ekvivalendis ehk ligi miljonile Hiroshima tuumapommile. Mõned eksperdid ja asjaarmastajad usuvad, et asteroid rammib Maad 2016. aasta 17. oktoobril, teatab Iltalehti. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/maad-ahvardab-asteroid-millega-kokkuporge-vastaks-miljonile-hiroshima-pommile?id=59230066&l=fplead RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 12:42 Eks vist õnneks neh. Tunguska oli ikka meteoriit. Lihtsalt samal ajal tekkis hunnik ,,juhuseid ja kokkulangevusi,,. Uued ohud on KUJUNEMAS . Kõik on lahtine ja oleneb......
RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - kage - 14-04-2016 12:50 (14-04-2016 10:11 )Anonymous Kirjutas: Muidugi on inimrass uudishimulik, aga kas ei peaks esmalt siiski iseennast uurima? Ja kui sellega juba hakkama saada, siis samm-sammult väljapoole liikuma?Kui võtta ette üks inimene ja vaadata tema arengut sünnist surmani jälgides millal ta iseenda uurimiselt välise uurimisele suundus ja vastupidi ning kõigi inimeste keskmine inimkonnale üldistada, siis millises arengustaadiumis inimkond on? Puberteedieast ülesaamise staadiumis? Valmistutakse vanematekodust välja astumiseks ja iseseisvaks eluks? Tsitaat:Mis kasu sellest uudishimust on, kui uuritakse kõike ja valimatult ning väga pinnapealselt?Millest selline arvamus? Kas teadusharusid arendatakse sinu arvates tõesti suvaliselt, eesmärgitult ja emotsioonide ajel? (14-04-2016 11:14 )stepsel Kirjutas: Juba on sündinud, -mas hulk lapsi homo luminous. Nende DNA võimalused on laiemalt või täielikult avanenud. Ka see osa , mida tänapäeva meditsiin peab atavistlikuks rämpsuks. Aga just see sama med. teadus on avastanud ,,patoloogiaid,, laste genoomis. Laiutab vaid käsi. DNA ahelaid on paljuvõitu. Homo Luminous omab luba ka rändeks.Avalikusta palun DNA uurimise meetodid millega sina ja teised DNA muutusi jälgite ja muutuste dokumentatsioonid, st millised muutused ja kus need DNA's on toimunud. Jutte võib ju igasuguseid välja mõelda, aga kui muutused toimuvad mujal, mitte DNA's, siis te pöörate ju valele füüsilise osale meie maailmas tähelepanu. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 12:57 Tere Kage. http://in5d.com/?s=dna+scientists Ise rotte poolitada ei soovi. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 13:00 (14-04-2016 12:42 )stepsel Kirjutas: Selles artiklis oli kirjas, et asteroid. Ja artikkel läheb veel edasi: Kokkupõrke tõenäosust teiste planeetidega pole veel hinnatud. Asteroidide liikumist jälgivad arvukad rahvusvahelised observatooriumid ning teiste seas ka USA kosmoseagentuur NASA. Asteroidi koostisest pole veel täpseid andmeid. Muinoneni sõnul läbib SM68 suurusklassis kivimeid ja süsinikku sisaldav asteroid Maa atmosfääri ja merre kukkumine on tekkiva tsunami tõttu ohtlikum kui maismaale kukkumine, sest suur osa inimestest elab rannikualadel. Inimesed võivad Muinoneni sõnul mõjutada kokkupõrkekursil oleva asteroidi trajektoori. Selleks on mitmeid võimalusi niinimetatud gravitatsioonitraktoritest kuni päikesetuulepurjedeni. Huvitav, mis sellest asteroidist praeguseks teada on? Igasugu ohte aga on tõepoolest palju. Samas eks enne kosmoseteaduse arenemist oli neid samuti. Aga varem vähemalt ei tulnud kosmoseprahti taevast alla. Kuna kosmoseprügi laguneb tükkideks, siis suure kosmoseprügi kontsentratsiooni korral võib tekkida ahelreaktsioon, mis on tõsiseks ohuks orbiidil olevatele objektidele. 2011. aastal oli kosmoses juba 22 000 objekti. https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmosepr%C3%BCgi RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 13:21 http://miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html vist lastele valetatakse. Aga tegelikult ei ole ka ju nii tähtis see. Aarma va vana kellumees kunagi ütles: lolle juhivad planeedid aga targad mõjutavad ise neid. Võta kinni , mida tema selle all mõtles. Mina vist mõtlen midagi muud. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - kage - 14-04-2016 13:44 (14-04-2016 12:57 )stepsel Kirjutas: Tere Kage. http://in5d.com/?s=dna+scientists Ise rotte poolitada ei soovi.Seal pole mitte midagi näitamaks mis muutused toimuvad ja kuidas kindlaks teha, et need just DNA's toimuvad. St, et pealkirjade ja suvaliste kirjutiste uskumine ei anna veel teadmist mis on DNA ja kas, kuidas ja milliste muutustega inimeses see seotud on. Seega jääb siiski küsimus, et milline oli inimese DNA enne Homo Luminouse'ks saamist ja milline pärast ning kuskohas on andmebaasid mis selliseid muutuste uuringuid kajastavad? Olla või mitte olla - teaduslik. Miks rääkida muutustest teaduslikus mõistes kui teadust tegelikult seal taga ei ole? RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 13:53 Olla võib igate moodi. Mina asetan loetule oma ,,infopäringu,, ja saan vastuse- kinnitus või eitus. On palju infot Homo Lumi kohta, kus on öeldud ,et DNA on laienev ka nähtamatus ribas. Minu jaoks ei ole üldse selle teaduslik kinnitus oluline. Mind huvitab oluliselt rohkem DNA käitumine kundalini püsiva tõusu taustal. Loen ,,vana,, teaduslikke kirjeldusi. Aga see on vaid minu huvi. Kes vajab kinnitust , leiab kunagi ka selle piisavate ,,tõenditega. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 14:00 (14-04-2016 13:21 )stepsel Kirjutas: http://miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html vist lastele valetatakse. Aga tegelikult ei ole ka ju nii tähtis see.Ei jaga seda kosmosevärki hästi. Aga selles artiklis oli lause niisugune: /Eelmisel korral plahvatas Maa atmosfääris kogukas asteroid 1908. aastal. Siberis plahvatas 50-meetrise läbimõõduga Tunguusi meteoriit, mille energia vastas vaid viiele megatonnile TNT ekvivalendis./ Asteroidid on väikeplaneedid. Ja päikesesüsteemis on tänaseks avastatud ligemale 600 000 asteroidi, kuid reaalselt võib nende arv küündida koguni miljonini. Seetõttu võib kardetud kokkupõrge tulla üsna ootamatult. Kõige suuremate läbimõõt on 1003 km. Meile lähenevaid asteroide tuntakse juba üle 350. Asteroidi ja Maa kokkupõrge toimub mitmete teadlaste sõnul ilmselt veel meie eluajal, kuid täpset aastat ennustada ei osata. On asutatud Rahvusvaheline „Kosmosevalve” projekt, mille eesmärk on vältida ohtlikke asteroide. Nii, et kosmost peab valvama ju ka! See üks põhjus miks kosmoses tuleb olla.
RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 14:38 Ikka võib valvata. Endal ka kindlam kui kõrv vastu kivi istun Ainult ,et miks NASA seni kasutab võtet- oih me alles eile avastasime selle taevakeha , mis just mööda kihutas. Miks küll?
RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 14-04-2016 15:15 Hea kui üldse avastavadki, vahel juhtub, et ei avastatagi. Alles hiljem räägitakse. Kui sedagi. Küsid Miks? Kosmosteadus ju alles lapsekingades nagu eespool juttu oli. Näiteks alles 1920ndatel avastasid Edwin Hubble ja teised punanihke, millest järeldati, et kauged taevakehad eemalduvad meist kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega meist. Edasist lugemist: https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoloogia RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - kage - 14-04-2016 16:25 (14-04-2016 13:53 )stepsel Kirjutas: Olla võib igate moodi. Mina asetan loetule oma ,,infopäringu,, ja saan vastuse- kinnitus või eitus. On palju infot Homo Lumi kohta, kus on öeldud ,et DNA on laienev ka nähtamatus ribas. Minu jaoks ei ole üldse selle teaduslik kinnitus oluline. Mind huvitab oluliselt rohkem DNA käitumine kundalini püsiva tõusu taustal. Loen ,,vana,, teaduslikke kirjeldusi. Aga see on vaid minu huvi. Kes vajab kinnitust , leiab kunagi ka selle piisavate ,,tõenditega.Mina võin ka tunnetada ja teadusest termineid laenates neid oma tunnetustega siduda, aga selline fantaasia/mõttemäng ei tee veel muutusi teaduslikuks ja DNA's toimuvaks. See on sama hea kui ma väidaks, et palvetades või mediteerides saab kvantkõdumist esile kutsuda ja sellega negatiivseid tundeid kaotada. Kui negatiivsed tunded/emotsioonid kaovad, siis oled tekitanud endas kvantkõdumise seisundi mis pikema harjutamise korral muudab isegi DNA'd kõdundades sealt negatiivseid emotsioone tekitavaid energiaosakesi välja. Kas sul ei teki sellise jutu peale huvi, et kuidas näha/saada aru muutustest DNA's ja kuidas nimetus kvantkõdumine kvantide ja kõdunemisega seotud on? Ja kas sind ei huvita DNA'st rääkides kuidas teistele näidata muutusi DNA's selle asemel, et tulemuste külge lihtsalt see sõna kleepida? RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 16:41 Ei teki mingit huvi. Skeptik minus on varupingile jäänud. Sama hästi võiksid ju teistele näidata ,et inimgenoom on jätkuvalt 98 prossu sama äädikakärbse omaga ( nii need teadlased kõrvutasid) ning sellega lõpeb kõik. Kage sa ise ka usuksid seda? Aga , mis puudutab teistele tõestamist, siis teemal on tõusev trend muutusteks- ma tean kõike , sest on kosmose tasakaal. Ma ei räägi neid asju , mida tean kuna terviku tasakaal on A ja O. Tegelikult kardetakse vaid vastustele vastandumist. Kardetakse materdamist ja eitust. See on siin lausa moetrendiks saanud. Nuh ma ka siis räägin ainult nii, et keegi ei saaks miskit küsida. Olen kõige targem ,tean kõike aga vot ei ütle. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - stepsel - 14-04-2016 18:26 Kage. Võiksid ise otsad ka lahti teha. Erinevalt mõnest ei ole su skeptitsism siin, lihtsalt võimulärm. Sinu sees on kõik küsimused -vastused olemas ja normaalses vahekorras. Sa huvitud, mitte ei trolli. Kuigi püüad vastupidist muljet jätta. Peaksid ise samuti julgema ,,teooriaid,, välja käia ja mitte pelgama oma isiksuse kahanemist teiste silmis. Ei pea ennast lolliks tegema ju. Mõned postid tagasi kribasin, miks ei ole hea otsida vastuseid vaid väljast. Sa ootad , et sinu sisemisele skeptikule annaks vastused kellegi teise sisemine skeptik. Annaks vastused kandikul, vaeva nägemata. Küsimus niuke- kas egole on raskem periood kui ta tahab teaduse õlale patsutust igal sammul või periood kui soovid , et miski selle teaduse usutavalt kummuli lükkaks. Sa oled korduvalt rõhutanud meditatsiooni tõhusust. Kas julged siin analüüsida meditatsiooni kogemusi , millele teadus kõige paremat seletust hetkel veel ei leia? RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Albion - 16-04-2016 15:31 Hakkasin mõtlema, et miks pole kosmosetehnoloogia viimase 47 aasta jooksul (ajast mil inimene astus Kuule) arenenud piisavalt kiiresti. Ma arvan, et peamiselt on asi rahas ja kasumis. NASA selle aasta eelarve on 19 miljardit dollarit. Samsungi selle aasta R&D (Research and Development) eelarve on sama. Apple 2015 R&D eelarve oli 8 miljardit. USA sõjaline eelarve on kosmiline. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Albion - 17-04-2016 15:43 (17-04-2016 13:46 )Chaos Kirjutas: Tehnoloogiad on arenenud, lihtsalt Apollo projekti rahad olid nii üüratult suured, tollel ajal ületas NASA eelarve kaitsekulutusi.NASA eelarve pole kunagi ületanud USA kaitsekulutusi. Pole isegi lähedale jõudnud. http://www.data360.org/dsg.aspx?Data_Set_Group_Id=539 https://en.wikipedia.org/wiki/Budget_of_NASA#Annual_budget.2C_1958-2015 RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Lorenz - 17-04-2016 18:10 Kuuekümnendatel oli USA kaitsekulutuste osakaal föderaaleelarvest vist üle 50%? No midagi sellist. Kui 5% USA kunagisest (föderaal?)eelarvest on tänapäevases vääringus 900 miljardit dollarit, siis 100% on praeguses vääringus 18 triljonit. See on suht täpselt praegune USA SKT. Midagi on siis väga valesti. RE: Olla või mitte olla - kosmoses? - Müstik - 21-04-2016 09:36 2015 augustis avaldas grupp Ungari astrofüüsikuid Briti Kuningliku Astronoomia Ühingu bülletäänis sensatsioonilise artikli. Selles kinnitatakse, et nähtava universumi - Megagalaktika avarustes on avastatud midagi raskesti kujuteldavat. Meie Galaktika Linnuteel võib leida gammasähvatusi suhtelisel kitsal ribal. Sõnni tähtkuju ja Suure vankri vahel. Antud ruumis ei ole astronoomid aga fikseerinud mingisuguseid taevakehasid, mis suudaksid kanda endas nii gigantset energia tagavara. See meenutab mingisuguseid kosmoselaevastiku lahinguid. Täpsemalt ajakirjas "Mõistatuslikud faktid" 2016/4 pealkirja all "Iidsete kosmoselahingute järelkajad." |