Tsitaat:Ajavahemikus 650–750 toimus Saaremaal üllatuslikult t õsine lahing. Surma sai ligi 40 eliitsõdalast. Kohale pidi olema tulnud tollastes oludes tohutu armaada, paarkümmend laeva. Tulnukate üldarv ulatus arheoloog Jüri Peetsi hinnangul viiesajast tuhandeni.

Asetades Salmel langenute arvu hilisemate kuulsamate lahingute konteksti: viiesaja aasta pärast, 1242 toimunud Jäälahingus langes 20 ordurüütlit. „Eesti ajaloo II” väitel saavutas Vene pool seal silmapaistva võidu. Saule lahingus 1236 sai otsa 49 ordurüütlit, sh ordumeister, kusjuures nn mõõgavendade ordu lakkas siis praktiliselt olemast. Loomulikult ei peeta Salme lahingut vajalikuks mainida „20 Eesti tähtsama lahingu” seas (Mart Laar, 2013).

Tsitaat:Tuleb väga loota, et Salme lahingu tausta väljaselgitamise kalevi all hoidmisest pole huvitatud meie n-ö ametlik ajalooteadus. Kuigi kes teab, sest Salme lahingu kontekstis on raske käsitada eestlaste osa Euroopa ajalooprotsessis üksnes n-ö konnaperspektiivist. Kui meie esivanemad olid juba eelviikingiajal niivõrd kõvad tegijad, ei mahu nad hästi uude muistse vabadusvõitluse vabasse Eesti esiajaloo kontseptsiooni. Ei leia me ju näiteks eelmise aasta lõpus ilmunud „Eesti ajaloost II” viidet ei Soome ajalooprofessori Matti Klinge Eesti-Soome muistse mereriigi ideele ega ka selle konteksti sujuvalt sobituvale Salme lahingule.

(05-07-2016 20:25 )Mannu Kirjutas:  Kui meie esivanemad olid juba eelviikingiajal niivõrd kõvad tegijad, ei mahu nad hästi uude muistse vabadusvõitluse vabasse Eesti esiajaloo kontseptsiooni. Ei leia me ju näiteks eelmise aasta lõpus ilmunud „Eesti ajaloost II” viidet ei Soome ajalooprofessori Matti Klinge Eesti-Soome muistse mereriigi ideele ega ka selle konteksti sujuvalt sobituvale Salme lahingule.

(19-06-2005 22:26 )Wolfgirl Kirjutas:  http://www.sirp.ee/Arhiiv/13.11.98/Sots/sots1-2.html

Otsisin natuke ja leidsin midagi. Kirjanik oli Tacitus.

(02-08-2020 23:46 )euroruubel Kirjutas:  Salme matusepaiga puhul on tekkinud juba ametlik teooria ,et tegu pold mitte ühekordse paigaga vaid tõendid viitavad, et nö püha kohaga, kuhu käidi matmas ja surnuid mälestamas lähemalt ja kaugemalt. Seni on domineerinud Peetsi tõlgendus ,aga on tekkinud ka uut infot juurde ja vastavalt tõlgendusi. Peets nimelt pani nad kõi kkokku kui ebaõnnestunud röövretke katse tagajärgede likvideerimine.

Tsitaat:Kuid nimetatud teadustööl on vähemalt veel üks mitte vähem tähtsam teadmine – eestlaste protobaltlastest esivanemate, kelle geenid on tänapäeva eestlastel ülekaalus, väga suur panus eestlaste etnilisel kujunemisel. Need inimesed põlvnesid suures osas juba nöörkeraamikutest, kes saabusid Baltimaadesse ca 4800 aastat tagasi (2800 aastat eKr) ja kelle hulgas valdavalt domineerivaks meesliiniks oli haplogrupp R1a.

Baltimaid puudutavad vana DNA teadustööd loovad meie hinnangul ühelt poolt kindlasti palju rohkem selgust ka nn mõistatuslike germaanlaste kohta (õigem oleks nende kohta öelda proto- või protoprotogermaanlased), keda näiteks Valter Lang ja arvatavasti ka nii mõnigi teine Eesti ajaloolane ja/või arheoloog arvavad vähemalt Põhja-Eesti aladel olevat elanud hilisemal pronksiajal, kuid teisalt jääb see mõistatus kahjuks veel osaliselt siiski lahendamata.

Meie ja ka paljude teiste geneetiliste genealoogide hinnangul näitavad vana DNA andmed selgelt, et Eesti, Läti ja Leedu territooriumil elas vähemalt kuni rauaaja alguseni geneetiliselt küllalt ühtne rahvastik (suuremalt jaolt just selle tõttu ongi eestlased geneetiliselt lähemas suguluses lätlaste ja leedukatega kui soomlastega). Seega ei tasu konkreetselt Eesti aladelt otsida kinnisideest või usust haaratuna näiteks kivikirstkalmetest protogermaanlasi (kuni ei ole olemas sellekohaseid tulemusi), kuna vana DNA nö kuivad faktilised tulemused näitavad, et sinna maetud inimeste puhul pole tegemist germaanlastega. Materiaalne kultuur (kivikirstkalmed jms) võib teadagi olla petlik etnoste kindlakstegemisel. Pigem võisid juba tollel vanal ajal olemas olla küllalt tihedad kontaktid ranniku-Eesti ja Skandinaavia vahel, mistõttu võidi mõningal määral osata naabrite keeli, kust võetigi omasse, tõenäoliselt mingisse protobalti keelde üle need germaani laensõnad, mis omakorda kandusid edasi rauaaja uustulnukatele – läänemeresoomlastele.

Võimalikud on erinevad stsenaariumid või mitmed faktorid korraga. Loomulikult ei käi ka geenid ja keeled alati koos, kuid raske on ette kujutada kas või ainult pronksiaja Põhja-Eestis germaani keelt emakeelena kõnelevat hõimu, kui terves Baltikumis elas geneetiliselt suhteliselt sarnane ja protogermaanlastest erinev rahvas ning sellel ajal kõneldi suure tõenäosusega nöörkeraamikute poolt ammu toodud keelt või keeli, millest põlvnevad hilisemad Läti ja Leedu keel.

Tsitaat:Soomeugrilaste leviala kattis kunagi suurt osa Põhja- ja Ida-Euroopast. Põhja-Euroopa algkeel oli soomeugri keel. Läänemeri oli mererahva soomeugrilaste (kes on põliseurooplased!) sisemeri. Wrangelli 1726. aasta "Chronik von Ehstland" kinnitab: "200 A.D. paiku kasutas terve Kuramaa, Liivimaa ja Semgallia eesti keelt. Nad on vanade eestlaste järeltulijad." Näiteks elasid selle kaldal pruzzid (algpreislased), kurelased, liivlased, eestlased (Tacituse aestid ja/või fennid), kuid balti hõimud olid sel ajal sootuks merest eemal, korilasetest metsarahvas. Seda tõestab ka hilisem balti hõimude segunemisel soomeugrilastega nende genofondi tulnud tugev soomeugri mõju. Samuti pole midagi teada baltlastest meremeestest. Näiteks laeva/paadi nime on baltlased laenanud soomeugrilastelt: läti laiva, leedu laivas (vrdl. eesti laev, soome laiva). Eesti rand on leedulastel pakrantė. Merelind kajakas lätlastel kaija. Eesti õngele on aga kogu Euroopast leida vastet üksnes Islandi (kus säilis vanagermaani-skandinaavia keel kõige kauem) önglum näol. Läti verb maksat (maksma) viitab otseselt sellele, et nad olid kunagi meie esiisade maksualused. Naljakas on lugeda jutte mingitest balti viikingitest - kes need olid? Tänapäeva DNA-uuringud on näidanud, et Euroopa rahvastest on Y-kromosoomi soome-ugri N-haplogrupp enim esindatud soomlastel (58,5%), leedulastel (42%), lätlastel (38%) ja alles siis eestlastel (34%)