+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: UFOd ja tulnukad (/forumdisplay.php?fid=4)
+--- Foorum: Ufoloogia (/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Teema: Mida teeksid, kui näeksid UFOt maandumas. (/showthread.php?tid=61)
- antz - 12-12-2004 17:53
hmmm ma ei tea..jookseksin nii kaugele kui võimalik
ärsku hakkavad katseid mu peal tegema 
- Wolfgirl - 12-12-2004 20:47
jaaaa.....lõikavad jupi otsast ära. Praegu mõtlen küll, et läheks vaatama, aga pimedas tuleks vist kusi püksi
- pipartyt - 05-02-2005 02:10
Ma kahtlustan, et hiiliks vaatama, et mis krt see nüüd oli... A nojaa... Kui nad kinni võtaks, oleks jama... Mul on loomuses kõigile meeldimine
- epsilon - 27-04-2005 12:56
Tore küsimus.. mida te teeksite, kui näeksite UFO t maandumas. Ma arvan, et teie tegevuse üle ei otsusta mitte teie vaid nemad. Seega õigem oleks küsida: ,, Mida nemad teeksid ?,,
- fragger - 27-04-2005 18:49
Ma arvan, et nüüd kui päris aus olla, siis
1) Jookseks ja veel kuidas
2) Otsiks varju ja vaataks, mis toimub
Ükskõik, kumb, mõlemal juhul usun, et kardaks. Preagu võiks ma jah öelda, et "äh, mis siis ikka kutsun need rohelised mehikesed peole", kuid kui see juhtuks siis küll sellist ideed poleks.
- deadstar - 27-04-2005 19:11
umbes nagu selles filmis tehti Alien Abduction: Incident in Lake County kui nähti esimest korda halle mehikesi
Muudetud: 27-4-05 kell 20:13:09 deadstar
- Hallucigenia - 27-04-2005 20:51
Vist umbes nagu fragger punktis 2 - et poeks peitu (või maoli maha, kui paremat pole). Ja jälgiks mõnda aega mängu. Ja kui see lähemal ajal juhtuma peaks, siis kahetseks hirmsasti, et pole veel seda moblat muretsenud, mis pilti teeb. (Aga kuna varsti kõigil sellised taskus, siis peaks ka UFO-pilte pea nagu külluse sarvest tulema hakkama). Ja kui ikka midagi ei juhtu ja asi piisavalt lähedal, vaataks mõne väiksema kivi ja viskaks sinnapoole ... no mitte vast kohe pihta. Ja kui ikka veel midagi ei juhtu, astuks sammukese lähemale. Ja vast teisegi veel. Ja seisataks ja vaataks veel. Ja siis (kogu jutt ikka eeldusel, et midagi ei juhtu - või ainult mõni tulukene seal vilgub) kõnniks ettevaatlikult ligi. Katsuks. Vast mitte käe vaid näiteks mõne puutokiga. Koputaks vastu korpust - kuidas kõlab? Siis helistaks mõnele sõbrale, et võta nüüd siva fotokas (kui, jah, endal pole), tule ise ja aja rahvas kokku - näete midagi enneolematut. Aga päris juurde ootama ei jäeks, vaid kõnniks jälle veidi eemale. Siis tuleb mõte, et peaks Parafoorumisse kah teatama - tore, kui teie kõik ka tuleksite - aga kuidas seda teha? Peaks jällegi üks parem mobla olema, millelt internetti pääseks ja et GPS-funktsioon kah oleks - et saaks ka koordinaadid saata. Aga ma möönan, et arvestades kõike, mis taoliste situatsioonide kohta kuuldud, oleks selline asjakäik väga haruldane. Tõenäoliselt on juba ammu enne siinkirjeldatud sündmuste jada lõppu toimunud midagi järgmist: (a) ma olen põgenenud loomalikus hirmus; (b) ma laman halvatult ja tummalt maas; © UFO on ammu lahkunud; (d) ma olen (teie jaoks) jäljetult kadunud (variandid: (a) jäängi kadunuks, (b) ilmun kunagi-kusagil välja, ajan mingit segast, istun sellest alates täiskuu ajal akna all ja joon viina aga see ei hakka pähe ...)
- Taivo - 30-05-2005 19:03
Tsitaat:Algselt postitas: yodalrKüsiksin nende käest kõikide aidsi vähi ja depressiooni rohtusid.
Mõtlen päris reaalset olukorda, kõnnid näiteks õhtul metsa vahel kruusa teel. Järsku sähvatab midagi sust üle ja maandub umbes 500m kaugusele metsa.
Ise olen mõelnud, et jookseks kohe sinna asja üle vaatama ja suveniire võtma. Btw NASA pakub 10 000 000 dollarit sellele kes tõestab, maa välist elu, ehk siis kas humanoide või bakteri stuffi mida-iganes.
[Teadet on muutnud 16-6-2004 postitaja fyb]
- MissIs - 31-05-2005 18:51
põhimõtteliselt kui nad vastu tuleks ja küsiks "hauu aaar juuu?" siis oleks tegu türklastega.. ja jookseksin kohe minema.
aga kui ei, siis arvatavasti helistaksin kellegile... ja nad arvaksid et ma teen mingit nn. nalja.
ja kui oleksin koos hiidlase, triini ja kristjaniga kuskil kivikülvis, siis läheksime arvtavasti tsekkama.
muudel juhtudel metsa lambist öösel üksi jalutama ei lähe.
aga väga huvitav oleks sellist asja koheda
- Hallucigenia - 31-05-2005 21:41
Tsitaat:Algselt postitas: Andres
Hüpaks sisse.
Sa siis arvad, et nad on seest õõnsad?
- Legallyblond - 07-06-2005 17:47
kaks võimalust:
üritaksin varjuda ja ennast peita ja põgeneda
või siis üritaks nendega suhelda.. oleks julge, rahulik ja sõbralik lootes nende headele kavatsustele
*kunagi ei või kindel olla mida sürris olukorras ette võtad ju
- est333 - 14-07-2005 22:24
Kui ma näeksin UFOt maandumas, siis ma jookseks tagasi koju. :it::i2:
Muudetud: 15-7-05 kell 08:53:52 est333
Muudetud: 15-7-05 kell 08:54:23 est333
- Anonymous - 15-07-2005 12:34
Kui ma näeksin taldrikut maandumas, annaksin neile kolki ja võtaksin laeva ära, krt nad tulevad meie õue peale kaklema
, ei noh kui päriselt näeks sellist asja siis hoiduksin, kunagi ei tea kas vaenlane või sõber , vähemalt need hiiglased kes vanal-ajal taevast alla tulid olid enamus kõik inimeste orjastajad kes sundisid inimestele pähe mõtet ,et just nemad on jumalad ja deemonid, mõni üksik õpetas küll tähe ja matemaatika tarkust tava-inimesele, kuid siiski parema hoiduda kui kahetseda.Muudetud: 15-7-05 kell 13:35:52 herr der dunkelheit
- mikker - 22-07-2005 01:36
nho kui mina näeks siis esimene asi ma läheks juurde ja hakkaks seletama neile pikalt laialt enda elust, et kui raske see on jne. jne. jne. et aidake mind. aga kui nad ei aita siis ütlen et ma ei ole enam teie sõber ja lähen sealt nuttes ja joostes minema. siis nad arvavad et ma olen püsti hull ning nad ei taha enam minuga kontakti saada.
aga tegelikkuses ma ootan sellist hetke väga kaua, (sellist hetke kus ma saaksin ennast korralikult täis sittuda, otsesesmõttes). ma arvan et ma läheks lihtsalt lolliks kui ma sellist asja näen. See ei ole eriti tavaline asi et igapäev näha, ning jooksu paneks ikkagi. nagunii pärast mõtleks et miks jooksu panin oleks võinud ju uurida. aga ikka, tegelikult ma ei tea küll mis ma teeks. liigutaks väikest sõrme
eks siis näeb mis teeks, usun et suuresti jääb ülekaalu mõte joosta minema, mida muidugi ei tahaks. pärast lihtsalt halb mõelda et mida vittu tegin.
- Gulja - 22-07-2005 08:36
Mina.....
seoks teibiga endale trotüüli paki kõhule ja siis kargaks nende laeva ja ......
nüüd sõidame sinna kust tulite.....või muidu....
Kui neil sellest ükskõik on, siis.......no kui nad minu teksti üldse mõistavad siis...viskaks üleliigsed laevast välja ja laseks laeva autopiloodil töö ära teha....
mahajäänutele viskaks kompassi ja näitaks suuna lähima linnani.....
Aga tegelikult ei saa sellisel juhul tegevust ette planeerida......kõik läheb siis nii nagu peab.....kas kartöikud silmad põõsas või väledad jalad......Kui aga piisavalt napsu sees siis.....laseks erutusest põksid täis...vms.
- Gulja - 22-07-2005 08:40
tegelikult ikkagi läheks asja uurima....see ju inimloomuse viga.....iseasi mis edasi saab...
- Ra - 18-09-2005 17:48
läheks asja uurima....
- zed - 18-09-2005 18:02
Küsiks huvitavat tööd.
Olen kohanud kord inimest kes nägi UFO:t, viibis isegi pardal ja ajas nende tüüpidega juttu tunnikese.
- crv - 18-09-2005 18:37
ja mida ta nendega rääkis?
- Driimu - 18-09-2005 19:41
Jah,mind ka huvitab? Mis ta rääkis nendega siis?
- zed - 18-09-2005 21:35
See juhtus 1981 aastal (millal ka mina seda kuulsin), minu koolikaaslase isaga, sel ajal 60:dates aastates pensionieelikuga.
Kuna oli tegemist vaikse rahuliku mehega, saksa sõjaväest ja siberi laagritest läbikäinuga, polnud suurt põhjust tema jutus kahelda.
Töötas mees sel ajal suure kauba-auto juhina, nii-et erilist viinaviga tal polnud.
Lugu ise järgmine.
Tuli ta oma kaubakoormaga oktoobrikuu hilisõhtul Kaliningradist.
Kümmekond kilomeetrit enne Lätit, piire veel polnud, üks NSVL kõik, oli maantee auto ees pikk ja sirge.
Ühel hetkel koitis ta tähelepanu ere täht, mis rippus veidi kõrgemal horisondist, otse ees maantee kohal.
See valgusallikas püsis muutumatuna paarkümmend minutit, siis korraga kasvas läbimõõdus paar korda, aga ikkagi kujutas endast nagu suurt tähesarnast hägusate servadega eredat valgusallikat.
Olekski olnud kogu lugu ja jäänud sinna paika, kui äkitselt hakkas osa sellest paisunud tähest, mis ise põhitoonilt oli kollakas, siniselt vilkuma.
Vilkumine ei olnud korrapärane vaid nagu taat ütles, sarnanes morsega.
Vilkumise intervallid olid erinevad, ja nagu ta mainis, seerias mingi pikk jutt.
Meest hakkas asi huvitama.
Peatas auto teeveerele, võttis taskulambi kaasa ja ronis pimedale teele.
Lihtsalt naljaviluks, vana sõdurina, plõksis taskulambiga morset vastu.
Korraga ei tulnud muud pähe kui "kolm lühikest, kolm pikka, kolm lühikest st. SOS".
"Oh-sa-juudas!"- mehe sõnad, "täht jättis signaalitamise, muutus tumekollaseks, ja muutus korraga tohutu suureks." "Ta kattis kinni, kurat, pool taevast,
Jäi siis jäi korraks auto kohale seisma ja kustus.
Selle tohutu ümmarguse valgusallika piirjooned olid olnud hägused, valgus aga ühtlane kogu alal, ilma ühegi detailita.
Vanahärra ronis tagasi autokabiini, "Imelik tunne oli sees, niisugune hirmus ärevus, nagu kaprali vilet oodates, et peaks kohe kaevikust välja ronima ja üle välja jooksma."
Taat ütles, et istus vist minutit viisteist.
Automootor töötas, tuled põlesid.
Vaadates kabiiniaknast väja, märkas ta korraga maantee kõrval, kuuskede taga nagu mingit õhetust taevas.
Nagu tulekahju kuma. "Kurat, asi hakkas uuesti huvitama."
Ronis kabiinist välja, taskulamp käes, ronis üle kraavi, jalad said märjaks, ja jõudis puude vahele.
Metsatukka polnud enam kui poolsada meetrit, ja tüvede taga maapinnal seisiski sama helenduv kera: "Nagu kahekordne eramaja kogult-suuruselt".
Ta astus vaikselt lähemale. Veel mõned sammud ja kera pinnale tekkis korraga sügavmust trapetsikujuline nelinurk.
Taadi sõnul: "See kasvas täpselt mu sammude taktis, mida lähemale astusin, seda suuremaks kasvas."
"Igaks juhuks võtsin selg ees, paar sammu tagasi, ja must nelinurk kahanes kohe."
"Pidasin veidi aru, miski nagu ei ähvardanud, ja astusin vaikselt edasi.
Kaugust oli raske hinnata, valguslaigu piirjooned olid ähmased, ainult must nelinurk oli selge ja nagu liikus minu poole.
Korraga, ei saanudki aru, mis moel, oli minu ümber see sama valgus igast küljest, ka alt ja ülalt.
Hirmu polnud mingit, pigem tegi nalja.
Seisin selle valguse sees, mingit ruumi nagu polnud, samuti udu, oli lihtsalt valgus.
Silm ei leidnud midagi millest oleks saanud pidet, et hinnata kus ma olen.
Tundus, et seisin ja vahtisin enda ümber jupp aega.
Äkitselt alguses häguselt, tekkis mu ette kaks inimesesarnast kuju.
Ma ei liigutanud end, ja need kujud, muutudes järjest selgepiirilisemaks, liikusid veidi mu poole.
Tegemist oli kahe inimesega tumesinistes riietes, mingites töötunkedes.
Huvitav, et nende näojooned olid sarnased, nagu kaksikutel.
Ei osanud midagi muud teha, ütlesin "Tere!".
Need vennad noogutasid ja ütlesi vastu "Tere!".
Samas nende hääl kõlas sarnaselt minu omale, nii nagu inimene kuuleb oma häält kui käed kõrvadel.
Mulle tegi asi nalja, ja hakkasin naerma. "Kas me saame kuidagi aidata?" Kõlas mul peas.
"Vaevalt, vastasin" ja naersin edasi.
Jätsin vist lolli mulje."
Samas märkasin, et meeste näojooned nagu muutuvad, muutuvad ähmaseks ja siis selgeks tagasi, see oli imelik. Mõtlesin, et peaks midagi ikkagi küsima: "Kas tulete kaugelt?" Kohe tuli vastus "Ei, siitsamast."
"Ons see teie lendav taldrik?"
ja üritasin koputada jalaga vastu kohta kus seisin, aga ei kostnud mingit heli, "ei ole, see ei ole sõiduvahend" tuli kohe vastus.
Koht kus viibisin oli ikka sama, ei mingeid muutusi, lihtsalt igast suunast valgus ja kaks seisvat meest mu ees. "Kuulge kas lasete mul minna või viite kaasa?" otsustasin küsida. "Ei saa kaasa võtta kui tahaksid tulla, see ei ole sõiduvahend" vastati. "Kuule, sa pead nüüd auto juurde minema, sul temperatuur koormas tõuseb" kõlas korraga.
Kurat! mul oli Kaliningradist võetud kuus tonni krevette refresheraatoris!
Ühtäkki seisin jälle väljas.
Suur helendav ketas ees, selle keskel see must trapets. Hakkasin kohe tee poole liikuma, üle õla nägin veel kuidas trapets sujuvalt kahanes mida kaugemale jõudsin.
Kuusetukast läbi, üle kraavi ja maanteele.
Auto seisis vanas kohas, pargid peal, mootor töötas.
Keerasin ennast ümber, ja ei näinud enam midagi, isegi seda õhetust taevas polnud.
Kähku auto taha.
Oligi raisk!
Kuradi Kaliningradi venelased olid plommi pannes jätnud haagile splindi peale vajutamata, ja eks kui Panevezhisest läbi sõitsin, seal oli teeremont ja kuumaastik, logistas lahti.
Plomm tolknes ühe traadi otsas.
Hiljem kui autos istusin ja sõitsin tundus küll loll, et midagi küsida ei osanud, ükskõik mida.
Kas või mis sest kuradi Nõukogude Liidust saab, või kas sakslane mulle kunagi penssi ka hakkab maksma.
Igatahes tundusid toredad poisid olema."
Sellise jutu rääkis mulle see vanahärra.
Mul ei olnud põhjust juhtunus kahelda.
Taat polnud mingi põhulõug, pigem elu jooksul paksust ja vedelast läbi käinud mees.
Lõpetuseks võib öelda, et need küsimused, mis taati 1981.aastal huvitasid ja jäid küsimata, said kõik vastuse aja jooksul:
NSVL kadumist nägi taat oma silmagagi ja penssigi jõudis veel sakslaselt saada oma sõduriaastate eest.
,
- Müstik - 19-09-2005 19:54
Kõige huvitavam ja tõeselt võetavam ufo-juhtum, mida viimasel ajal olen lugenud. Niisugustest kummalistest valguse kumadest, mis inimese endasse neelavad, nii et realaalsuse taju mõneks ajaks hoopis kaob, olen ennegi kuulnud. Lapsepõlves kuulsin, et sarnane juhtum oli toimunud hiliste heinalistega heinamaal.
- Driimu - 20-09-2005 14:47
Algul lugesin umbes kaks lõiku ära,esimene mõte oli,et hah.igav jutt.lLugesin veel paar-kolm lõiku,siis juba läks asi huvitavaks.
Täitsa lõpp,kui hea jutt. :o Kõige usutavam,mida ma oma elu sees kuulnud olen.
Ps!Mina ei oleks tahtnud selle vanahärra asemel olla. :o
- Hallucigenia - 20-09-2005 16:52
Zedilt üks äraütlemata stiilne, peaaegu krestomaatiline UFO-lugu. Ja siia juurde võiks siis arvamust avaldada, et kas nii võiksidki käituda Maale kusagilt Siiriuse või Veega või Regula või Antarese või-jumal-teab-mis-veel tähesüsteemist uurimisretkele saabunud tulnukad. Või noh, kes neid võõrtähtlasi teab ... küsime siis midagi lihtsamat, nt et kas me ise just niimoodi kusagil Siiriuse või Veega või Regula või Antarese või-jumal-teab-mis-veel tähesüsteemis võõrplaneetlastega kohtudes käituksimegi?
- Flash - 03-10-2005 19:46
Tsitaat:Algselt postitas: mix1124
siit loo moraal:"kui metsavahele satud võta alati igax juhux fotokas kaasa, kes teab mis juhtuda võib..
vaevalt et sa pildistama hakkaksid. ainuke asi mida sel hetkel mõtled on ära jooksmine võimalikult kaugele. Tagajärele oleksid kõik targad et oleks pidand ikka pildistama jne.