+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10)
+--- Foorum: Teadusteooriad ja -saavutused (/forumdisplay.php?fid=44)
+--- Teema: Mürgitades oma keha (/showthread.php?tid=5854)
- elis - 02-09-2010 13:57
Nii sool kui ka transrasvad on mõistlikus koguses normaalselt seeditavad, sool isegi vajalik. Probleem on pigem selles, et tänapäeval tarbitakse keskmiselt nii soola, suhkrut kui ka transrasvasid liiga suurtes kogustes, mille seedimisega organism tõesti väga vaeva näeb ning hästi hakkama ei taha saada.
- zepac - 03-09-2010 06:55
Kartul on ka kahjulik? On ju teine süsivesikurikas ja raske seedida.
- zed - 14-10-2010 16:29
DANONE PEAB EEMALDAMA VALEREKLAAMI PEALE 15 AASTAT KESTNUD AJUPESU!
Prantsuse mikrobioloogi ja tunnustatud teadlase Didier Raoulti poolt 2009. a. septembris teadusajakirjas Nature avaldatud artikkel (Probiotics and obesity: a link?) kandis lõpuks vilja. Selle artikli erinevaid variatsioone on avaldatud loendamatutes Prantsuse ajakirjades, foorumites ja veebilehtedel...
Nimelt probiootikumid, mida Danone lisab erinevatesse jogurtitesse, ja mis selle firma reklaamväidete kohaselt peaksid “boostima” meie immuunsüsteemi kaitsemehhanisme, mängivad Marseille Timone laboratooriumi direktori sõnul suurt rolli laste ülekaalulise epideemias. Probleem on selles, et need “aktiivsed ja elusad” bakterid, nagu Danone väidab, on samad, mida kasutatakse juba ammu tööstuslikes sea- ja kanakasvandustes kasvuaktivaatoritena, et lihaloomad kiiremini kaalus juurde võtaksid. Nendega nuumatud siga võtab kaalus juurde 10% rohkem kui neid probiootikume mittesaav siga. Selliseid probiootikume on igas Activia või Actimeli purgis tervelt 1 miljard. Juba 2009. a. alguses hakkasid mitmed Prantsusmaa teadlased uurima ülekaaluliste ja normaalkaalus inimeste soolestiku mikrofloorat ja avastasid, et nende soolestikus olid ülekaalus samad probiootikumid, mis nn tervisejogurtites. Didier Raoult küsib: „Miks lubatakse inimeste toidus kasutada samu kasvustimulaatoreid, mida lihaloomade kasvandustes, ilma et teataks, milline on nende toime laste organismile?“ Sama teadlane on avalikult nõudnud, et viidaks läbi ka teisi uurimusi, et saada teada KÕIKIDE piimatoodete täpne roll laste ülekaalulisuse epideemias.Hetkel on Danone kontsern tugeva surve all – meedia hinnangul peavad nad pehmelt öeldes “üle vaatama oma kodutöö”. Üsna tõenäoliselt kujuneb see raskeks hoobiks nende lobbytööle, kuna kontsernide Actimel Euroopa ja Activia Euroopa aastakäive on 1,5 miljardit eurot ehk 10% kogu Danone käibest. Ironiseerijate hinnangul ei tasu sohitegija-ettevõtte käekäigu pärast siiski liialt muretseda. Osavate reklaamimanöövritega on nad paljudele tarbijatele tekitatud nö. usaldussõltuvuse, mille tõttu pole suurfirmal suurt “tulekahju" karta ja küllap mõeldakse peatselt välja järgmine “tervisekokteil”.
*****
Viited:
Raoult, D. (2008). "Human microbiome: take-home lesson one growth promoters?". Nature 454: 690–1.
Raoult, D. (September 2009). "Probiotics and obesity: a link?". Nature Reviews Microbiology 7 (616). URL: http://www.nature.com/nrmicro/journal/v7/n9/abs/nrmicro2209.html.
Didier Raoult: http://en.wikipedia.org/wiki/Didier_Raoult
RE: Mürgitades oma keha - Cassiopeia - 28-02-2011 11:59
Pendeldamisega seotud postitused on vastavas teemas
RE: Mürgitades oma keha - PiziIngliito - 15-03-2011 00:29
Punane oht: tuntud kommid sisaldavad kahtlast ainet. Juttu siis Vähja kommidest, mis sisaldab E124 ainet - USA-s, Norras ja Soomes peetakse seda vähkitekitavaks - irooniline, et kommidel just selline nimi siis.
RE: Mürgitades oma keha - Päikeseinsener - 16-03-2011 18:05
Väljakirjutatud retseptide põhjalikku analüüsi pole tehtud kaks aastat
Järelevalvet arstide kirjutatud retseptide osas peaks tegema terviseamet ja haigekassa, kes aga pole viimased kaks aastat laiemalt uurinud, kui palju kirjutatakse toimeainepõhiseid ning kui palju raviminimetusega retsepte.
«Me ei ole me saanud signaale, et selles vallas oleks esinenud probleeme. Ülevaadet väljastatud retseptide ja neis kirjutatud ravimite kohta omab haigekassa, kus ollakse lahkelt nõus olukorda selgitama, st kui palju on väljastatud toimeainepõhiseid retsepte jne,» selgitas terviseameti suhtekorraldusjuht Iiris Saluri ajalehele Meditsiiniuudised.
Terviseamet teeb tema kinnitusel tervishoiuteenuse osutajate järelevalve osas tihedat koostööd haigekassaga, kellega koostöös pannaks paika prioriteedid. «Loomulikult teeme järelevalvet ka laekunud kaebuste alusel, aga toimeainepõhiste retseptide väljastamise või väljastamata jätmise küsimustes meieni mingeid signaale seni jõudnud ei ole,» lisas ta. Nõue kirjutada retseptile toimeaine, on kehtinud Eestis 2003. aastast.
Haigekassa ei plaani samuti hetkel retseptide auditit või kui, siis ehk aasta II pooles, öelda täna haigekassast. Viimane suurem kontroll viidi läbi kaks aasta tagasi. Haigekassa esindaja selgitas, et haigekassa on toimeainepõhise retsepti kontrolle läbi viinud kolmel aastal: 2006, 2007 ning 2009. «Võrdlesime 2009. aasta tulemusi 2006. aasta ja 2007. aasta tulemustega. Üldkokkuvõttes kontrolliti 1923 soodusretsepti, millest 65 protsenti olid vastavalt sotsiaalministri määrusele välja kirjutatud,» selgitas kommunikatsioonijuht Evelin Koppel.
Koppel selgitas, et kontrollitud paberretseptidest 52 protsenti olid toimeainepõhised ning 44 protsenti ravimpreparaadipõhised. 100 protsenti ei tule kokku, kuna Viru osakonnas ei olnud 2008. aastal veeuputuse tõttu võimalik kõiki paberretsepte kontrollida.
Veel lisas ta kaks aastat tagasi toimunud kontrolli tulemusi välja tuues, et toimeainepõhiste paberretseptide korral olid apteekrid 60 protsendil juhtudest väljastanud originaalravimi ning 40 protsendil geneerilise ravimi. Apteekri poolt väljastatud ravimi hind ületas 92 protsendil juhtudest piirhinda.
Digiretsepti kasutusele võtmise järgselt on tema kinnitusel tulemused paranenud, kuid analoogset auditit ei ole haigekassa veel läbi viinud, seega ei saa täpseid andmeid anda.
http://www.tarbija24.ee/?id=403759
RE: Mürgitades oma keha - InDemand - 03-11-2011 15:21
Tuli täna selline (Coca-Cola) teateke. Lihtsalt lugemiseks:
Magusained hõlmavad nii suhkrut kui suhkruasendajaid
Uuringud näitavad, et inimesed tarbivad vedelikku rohkem, kui see on maitsestatud, mitte aga paljas vesi. Nii saame me tarbida suuremaid koguseid ning kehale vajaliku vedelikutasakaalu hoidmine muutub lihtsamaks. Magusained lisavad näiteks karastusjookidele maitset, aidates seega inimestel tarbida rohkem vedelikke. Enamik karastusjooke sisaldab vett 85 kuni 99% ulatuses.
Mõnedmagusained, nagu näiteks valge suhkur ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup, sisaldavad glükoosi. See lihtne suhkur on esmaseks kaloriallikaks, millest keha ammutab energiat ning glükoos on esmaseks kütuseks ka meie ajule.
Võtmesõnaks on tasakaal...
...Energia tasakaal kujutab endast toidu ja joogiga omandatud kalorite hulka võrrelduna füüsilise tegevuse käigus kulutatud kalorite hulgaga. Arvesse lähevad kõik kalorid! Isegi need, mida saame joogist. Reegel on lihtne: kõik, mida me sööme ja joome, on SISSETULEV ENERGIA. Füüsilise tegevuse käigus kulutatu on VÄLJUV ENERGIA. Just siinkohal ongi veel olulisem teada, et on olemas erinevaid magusaineid, mis annavad meile erineva hulga energiat. Asjatundlik valik võimaldab meil kokku panna tervisliku ja tasakaalustatud menüü.
Ekspert kommenteerib: näpunäiteid jagab tunnustatud toitumisteadlane dr Mai Maser
"Inimesed saavad maitse kohta informatsiooni tundeorganite – maitsmispungade kaudu. Keele tipus asuvad magusa retseptorid – keelenäsid. Ja magusus on vajalik. Veel enam – magusus pole keelatud – Eestis ütleb meie toitumisjuhend, et sahharoosist saadav suhkur ei tohiks ületada 10% toidust saadavatest kaloritest (toiduenergiast)."
"Kaaluprobleemidega inimestele (ülekaalulistele) sobivad suhkruasendajad, millest eelistatuim on seni aspartaam – seda on väga põhjalikult uuritud ja lubatavates kogustes ei ole see tervisele kahjulik."
"Samuti võib soovitada suhkrulehte Steviat ja seda sisaldavaid tooteid – Stevia on looduslikult kasvav taim. Stevias olevad steviosiidid on suhkrust sadu kordi magusamad ja nende kasutamist on Ameerikas soovitatud juba 2008. aastast."
Magusaineid on kahesuguseid
Kõrge kalorsusega magusained
Kõrge kalorsusega magusainetega jookides sisalduvad kalorid (energia) tulenevad süsivesikutest. Süsivesikutest saadavad kalorid annavad meile jõudu igapäevasteks tegevusteks. Kõik kalorisisaldusega toidud ja joogid lisavad meie menüüsse kaloreid. Üheks kõrge kalorsusega magusaineks on sahharoos (valge suhkur). Sahharoos kujutab endast suhkruroost või suhkrupeedist valmistatud suhkrut, mis koosneb võrdsetest osadest fruktoosist ja glükoosist ning annab ühe grammi kohta 4 kalorit (17 kilodžauli).
Madala kalorsusega või kalorivabad magusained
Madala kalorsusega või kalorivabad magusained, nagu näiteks aspartaam ja Stevia (paraguai suhkruleht) annavad magusa maitse vähese või täiesti puuduva kalorisisalduse juures. Enamik madala kalorsusega ja kalorivabasid magusaineid on kõrge kalorsusega magusainetest sadu kordi magusamad, mis tähendab, et suure hulga sahharoosi või mõne muu kõrge kalorsusega magusaine asendamiseks piisab juba väga väikesest kogusest.
Madala kalorsusega ja kalorivabad magusained, kui neid tarbida tasakaalustatud menüü osana, aitavad reguleerida kehakaalu. Ei tohi unustada, et tervisliku toitumisega käsikäes peab käima piisav füüsiline koormus ja liikumine, tasakaalustamaks tarbitud ja kulutatud kalorite hulka. Selliselt talitades ei pea menüüst täielikult välja jätma ühtegi jooki või toitu (olgu siis kõrge või madala kalorsusega magusainete baasil), kõigil on mõõdukal tarbimisel oma osa toidulaua mitmekesistamisel.
Madala kalorsusega ja kalorivabad magusained – aspartaam
Aspartaam on 200 korda magusam kui valge suhkur
Aspartaami on kasutatud kogu maailmas juba üle 30 aasta ning seda rohkem kui 6000 toiduaines, karastusjookidest kuni närimiskummi, tarretiste ja suhkruvabade köhakommideni.
Aspartaam koosneb kahest looduslikust aminohappest, aspargiinhappest ja fenüülalaniinist. Neid kaht aminohapet leidub looduslikul kujul valgurikastes toiduainetes nagu munad, liha, kala, piimatooted ja pähklid.
Need aminohapped on valkude "ehituskivideks" ning keha omastab neid kergesti.
Aspartaami (nagu ka teisi toidus kasutatavaid lisaaineid) on põhjalikult kontrollitud ning selle ohutust kinnitatud. 2011. aastal kinnitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) pärast uute uuringutulemuste põhjalikku läbitöötamist taaskord, et aspartaam ja teised Euroopa Liidus lubatud magusained on ohutud.
Madala kalorsusega ja kalorivabad magusained – Stevia (paraguai suhkruleht)
Stevia (paraguai suhkruleht) on Paraguai päritolu krüsanteemide perekonda kuuluv taim. Taime lehed kujutavad endast ainulaadset intensiivse loodusliku magususe allikat. Stevia lehtedest valmistatud magusained on looduslikud ja kalorivabad.
Steviast valmistatud magusained on 200 korda magusamad kui valge suhkur, aga ei anna kaloreid, mistõttu ei lisa kaloreid ka toitudele ega jookidele, milles neid kasutatakse. Steviast valmistatud magusained on maailmas juba väga pikka aega kasutust leidnud.
Samal teemal: Aspartaam ja seda sisaldavad tooted
RE: Mürgitades oma keha - Nielander - 04-09-2012 22:22
Mahetoit ei ole tavatoidust tervislikum
Mahe- ehk orgaanilise toidu söömine ei ole tervislikum, selgub Stanfordi ülikooli uuringust. Kuigi mahetoiduga süüakse sisse vähem pestitsiide, ei erine see tavalisest toidust oluliselt.
Loe edasi Õhtulehest...
Kuna Õhtulehel on teatav kuulsus, siis otsisin alternatiivseid ja seega mahukamaid allikaid(paraku inglise keeles):
http://med.stanford.edu/ism/2012/september/organic.html
http://www.huffingtonpost.com/2012/09/04/organic-food-health-produce-food_n_1853995.html
http://digitaljournal.com/article/332131
Uurimuse mõningad detailid muidugi usaldust ei ärata:
Uurimus
Olgu, mis ta on, aga artikli viimane mõte töötab igatpidi:
Tsitaat:Kriitikud vaidlevad aga vastu, et teadurite töö oli ebapiisav ning järelduste tegemiseks oleks vaja teha rohkemaid uuringuid.
RE: Mürgitades oma keha - Jõhvikas - 05-09-2012 09:28
Kuigi orgaanilises toidus leidub 30 protsenti vähem pestitsiide, siis "teadlaste" sõnul ei ole orgaanilise ja tavalise toidu koostises suuri erinevusi. No mida juttu!? Need "teadlased" järgmiseks kirjutavad ka, et geenimuundatud toit on parem kui tavaline toit.
RE: Mürgitades oma keha - excubitoris - 05-09-2012 10:39
(05-09-2012 09:28 )Jõhvikas Kirjutas: Kuigi orgaanilises toidus leidub 30 protsenti vähem pestitsiide, siis "teadlaste" sõnul ei ole orgaanilise ja tavalise toidu koostises suuri erinevusi. No mida juttu!? Need "teadlased" järgmiseks kirjutavad ka, et geenimuundatud toit on parem kui tavaline toit.
Loomulikult on parem! Ega sa oometi kahlte? Vaata pildilt ja hajuta oma kahtlused
![[Pilt: th_nesnaika.png]](http://s196.photobucket.com/albums/aa158/excubitoris/?action=view¤t=nesnaika.png)
RE: - Marconato - 10-09-2012 12:15
(06-01-2009 12:58 )morgana Kirjutas:Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
Varem lasid piima hapuks sai head hapuriima, nüüdsaad ainult haisvat raibet.
See on nüüd jah, õige mis õige. Hea, kui piim üldse hapuks kisubki - näiteks avastasin paari aasta eest, et Milla piim, millest iga päev vaid sortsukese kohvile kallasin, oli rõõmsalt juba kaks nädalat aegunud... aga ei mingisugust kõrvalmaitset, hapust efektist rääkimata. Maapiim olnuks selle aja peale juba ammu tükkis ja klompis.
Tsitaat:Algselt postitas Celtic
Poe piim ongi pastöriseeritud, see tähendab et seal pole enam mingeid baktereid ega elusorganisme sees, viirustest rääkimata. Küll aga on probleemiks igasugu erinevad allergiad, sest teatavasti poepiima ei tehta piimast vaid piimapulbrist.
/.../ Aga üldiselt ei saa kumbki pärispiima vastu, mida kah aeg ajalt muretsetud saab.
Pastöriseerimata maapiimast võib tegelikult nii mõnegi kurja haiguse külge hankida (kitsepiimast nt puukentsefaliidi - minu teada on selliseid juhuseid Eestis üks-kaks isegi olnud), sestap ei saa öelda, et poepiim tingimata tervisele halvem oleks.
Kuulun ise nende sekka, kellel laktoositalumatus lapseeas ülirängalt välja lõi, siis taandus mure ligi viieteistkümneks aastaks ning nüüd maadlen jälle sama probleemiga. Maal elavate sugulaste tõttu olen üles kasvanud praktiliselt mahetoidu peal, kuid pean ütlema, et näiteks minu puhul on juba sünnist saati poepiim ainus, mida talun - pastöriseerimata maapiim, pärinegu see siis kitselt või lehmalt, keerab minu organismi täiesti pahupidi.
Ah jaa, seda teemat siin veel vist käsitletud ei ole - eriti just seoses laktoositalumatuse-probleemiga, mida väidetavalt pidi suuremal või vähemal määral esinema väga suurel osal elanikkonnast, on teatud hulk teadlasi ja arste asunud seisukohale, et piim on tervisele sootuks kahjulik ning peale emapiima inimene seda ei vaja.
Mida foorumirahvas arvab?
Milla piim on minu teada kõrgpastöriseeritud mis säilibki igavesti.
leidsin googeldades Postimehe arhiivist sellise kirja :
Reklaamlehed kinnitavad, et Milla piim säilib neli kuud. Aga kui kaua säilib Milla piim avatud pakis?
ASi Ühinenud Meiereid kommertsdirektori abi Ülle Hermanni sõnul säilib kõrgpastöriseeritud Milla piim avatud pakis seitse päeva, kui seda hoida jahedas.
Kinnises pakis võib Milla piima hoida ka toatemperatuuril, mis võimaldab seda kaasa võtta näiteks matkale või suvilasse. Osta võib Milla piima säilivusajal julgesti ka näiteks tavaliselt poeriiulilt, seda ei tule hoida sügavkülmas.
RE: Mürgitades oma keha - tapsix - 23-01-2013 07:59
USA-s pidi üks tõhusamaid "vikatimehi" töötama Paracetamoli baasil - peoga seda saasta sisse ja maks ongi õhtal. Nüüd siis keegi vaikselt piiksub sellel teemal.
Tsitaat:Perearst Anneli Talvik ütleb, et päris sageli teatavad patsiendid, et on viirushaigusega hästi toime tulnud, kuid vastuvõtul selgub, et tablette on võetud palju ja oskamatult.
«Kuulen seda gripiperioodil vähemalt korra nädalas, kus patsient loeb ette, et on joonud gripiteesid ja võtnud peale ka paratsetamoolitablette. Patsiendid seda ju ei tea, et paratsetamool, niinimetatud ohutu palavikuravim, on maksale väga toksiline,» nentis Talvik.
RE: Mürgitades oma keha - alisoman - 24-01-2013 00:08
Olgu muuga kuidas on, aga lehmapiima olen joonud ja armastanud juua juba lapseeast peale. Kunagi sai seda soojaltki joodud. Ehtsalt m'o'nus!
Rohkem on tulnud siiski poepiimaga leppida. Hapupiim, pett ja keefir l'a'hevad samuti, aga v'a'rske piima vastu ikka ei saa! Ei sobi vaid pooleldi hapu piim. Laktoosivaba piim pole kah suurem asi. Enam kui 40 aastat piima joodud ja ei mingit probleemi, kuigi jah, kitsepiim veel proovimata. Kahju vaid, et piima vabalt juua ei saa - 3 liitrit p'a'evas poleks mingi probleem - vaid 2 tassit'a'it ja ongi liiter otsas. Soovitaks ka kodutehtud punases'o'stramahla - m'o'nus veega morsina juua, kas siis suhkruga v'o'i ilma!
RE: Mürgitades oma keha - tapsix - 24-01-2013 06:04
(24-01-2013 00:08 )alisoman Kirjutas: Olgu muuga kuidas on, aga lehmapiima olen joonud ja armastanud juua juba lapseeast peale. Kunagi sai seda soojaltki joodud. Ehtsalt m'o'nus!Sellest olen pikalt jahunud D- vitamiini teemas, kahjuks kustutati osa juttu järjekordselt ära, aga põhiline on siiski alles.
RE: Mürgitades oma keha - Mannu - 24-01-2013 08:59
(24-01-2013 00:08 )alisoman Kirjutas: Olgu muuga kuidas on, aga lehmapiima olen joonud ja armastanud juua juba lapseeast peale. Kunagi sai seda soojaltki joodud. Ehtsalt m'o'nus!See on organismi eripära. Kui sa oled seda piimataluvat "tõugu", siis milleks piimast loobuda? Iseasi, kas piimal kõik need kasulikud omadused ikka olemas on, mida üksvahe väideti olevat, aga kahju ta ikka ei tee, liiatigi kui organism seda naudib ja mingeid tervisehädasi pole.
Ise mäletan ka lüpsisooja piima joomist lapsena, aga kuskil 7-8 aastaselt tekkis mul oksereaktsioon selle peale ja sellega oli piimajoomine lõppenud.
Ühe või teise toiduaine kasulikkuse ja kahjulikkuse jutud on aastakümnete jooksul tulnud ja läinud, sageli üksteisele risti vastu käinud. Ortorektikute (õigestitoitujate) elu võib tõeline segadus olla. Isegi kui üks või teine konkreetse inimese lemmiktoiduaine võib kahjulik olla, siis pakun, et sellest saadav mõnu neutraliseerib selle kahjulikkuse. Ja kokkuvõttes polegi mõtet tõmmelda ühe või teise moevoolu järgi.
Minu jutt ei puuduta siiski otseselt kahjulikke e-ainid nagu aspartaam, asovärvid ja muud sellised, vaid toiduaineid, millega koos on mingi piirkonna inimesed põlvkondade jooksul üles kasvanud.
RE: Mürgitades oma keha - tapsix - 28-01-2013 15:21
Tuntud ravim sattus surmajuhtumite tõttu uurimise alla.
Tsitaat:Prantsusmaal sattus uurimise alla tuntud akneravim ja rasestusmivastane vahend Diane-35, kuna seda seostatakse nelja surmajuhtumiga viimase 25 aasta jooksul.
Ravimitootja Bayeri teatel oli verehüübimisrisk teada ja see oli ka selgelt ravimiinfolehel välja toodud.
Bayer teatas, et ravim on ette nähtud akne raviks ning arstliku nõustamise käigus räägitakse ka ettevaatusabinõudest.
Ravimiinfo andmetel on see müügil ka Eestis.
RE: Mürgitades oma keha - tapsix - 28-01-2013 16:41
Saksa armee sõdurite seas on probleemiks günekomastia.
Tsitaat: Nii nagu ka teiste riikide armeede sõdurid, on ka Saksamaa armee sõdurid ülimehelikud ja macho`d.Loe edasi siit
Kuid Saksamaa Wachbataillon üksuse sõduritel on probleem – neil on vasak rind paremaga võrreldes märgatavalt suurenenud, kirjutab Discovery News.
See üksus osaleb sageli sõjaväelistel tseremooniatel, kus tihtipeale tuleb relv endal suure hooga vastu vasakut rinda tõmmata. Arvatakse, et pidevad löögid vastu vasakut rinda kiirendavad sõdurite organismis hormoonide tootmist ning selle tõttu hakkab nende vasak rind kasvama.
Meeste ühe või mõlema rinna suurenemist nimetatakse günekomastiaks.
Karta on, et mitte ainult kõva rivitrill ei tekita seda ptüi......
RE: Mürgitades oma keha - BleedingOutMyEyes - 02-02-2013 10:21
Imelik on ka see, et eelmine aasta kuskil kadus poodides ära tavaline juust suures osas. Enamikule tekkis järsku peale "0% laktoosi" pilt. Õnneks veel leiab ka "pärisjuustu", mulle tundub see laktoositu värk olevat kui alkovaba õlle. Ning seda teemat lugedes valdas mind imestus, et nii mõnigi tunnistas laktoositalumatust. Mina isiklikult ei tea mitte ühtegi sellist, mis on alati mind muigama pannud, kui keegi väidab, et veerand inimestest ei kannata lehmapiima. Ehk on see Eestis piirkonniti nii? No, näiteks et Viljandi kant ja Mulgimaa (kust mina pärit ja enamik tutvusi samuti) on piimajoojad aga põlised põhjaeestlased jooksevad peale pärispiima joomist peldiku?
RE: Mürgitades oma keha - tapsix - 02-02-2013 10:55
On olemas veel juustutaoline toode.
Peab jah silm punnis peas lugema millega tegu.
Laktoositalumatus tekib näiteks mõne viirushaiguse tüsistusena ja lahti saab toore kartuli mahla juues.
Hm, huvitav kui humal kuulutatakse ravimtaimeks, kas siis hakkab õlut saama apteegist osta.
Tsitaat:Humal annab õllele kibeda maitse, kuid humalast saadud aine võib teadlaste sõnul teha palju enamat, kui õllele hea maitse anda.Allikas
Uued uuringud leiavad, et humalast saadud ainel on potentsiaali saada ravimiks, vahendas Discovery News.
«See ei tähenda, et suured kogused õlut oleks tervisele hea,» rõhutavad teadlased pressiteates, kuid lisavad, et teatud humalasaadusi ja -derivaate võib siiski ravi eesmärgil erinevate haiguste puhul soovitada.
Humalat võiks kasutada diabeedi, põletiku ja mõningate vähitüüpide raviks, kirjutasid teadlased ajakirjas Angerwandte Chemie International Edition. Uuringut rahastas Seattle’is asuv ravimifirma.
Sellest artiklist ei selgu kuidas neid tooteid siis testitakse, või siis hakatakse inimkatseid tegema ja registreerima tagasisidet ehk siis kaebusi.
Tsitaat:Euroopa Liit keelustab alates 11. märtsist 2013 loomadel testitud kosmeetikatoodete ja nende koostisainete impordi ja müügi.Allikas
See tähendab, et alates 11. märtsist ei tohi ELis müüa kosmeetikatooteid või nende koostisaineid, mida on testitud loomadel. Keeld hõlmab kõiki kosmeetikatooteid, kaasa arvatud pesemisvahendid nagu seep ja hambapasta, kirjutab Time Magazine.
Loomadel katsetatud toodete Euroopa Liitu importimise ja müümise keeldu on planeeritud kehtestada juba aastast 2009. Paljud ilutooteid pakkuvad ettevõtted eeldasid, et keeld lükatakse edasi või tühistatakse.
1. jaanuaril kehtestas ka Iisrael loomkatsetele kosmeetikas samasisulise keelu, kuid näiteks Hiinas on loomkatsed veel laialt levinud.
Loomkatsed on lubatud veel sellistes valdkondades nagu meditsiin, farmaatsia, geneetika, aga ka sõjanduses või näiteks hariduslikel eesmärkidel (koolides bioloogia tundides ja ülikooli praktikumides)
RE: Mürgitades oma keha - suvetüdruk - 25-02-2014 20:17
Mahemaa Eesti hääletas GMO kasutuselevõtu poolt.
http://www.youtube.com/watch?v=M2rlQXw36b8
RE: Mürgitades oma keha - isemaag - 01-03-2014 08:28
(25-02-2014 20:17 )suvetüdruk Kirjutas: Mahemaa Eesti hääletas GMO kasutuselevõtu poolt................................................
http://www.youtube.com/watch?v=M2rlQXw36b8
Hoidke alles kõik nõukade ajast pärinevad taimesordid, mida veel leida on. Varsti võib olla täielikult nõnda, et omast aiast saadu seeme enam saaki ei anna, kui oli varem poest ostetud. Õunapuuistikutega igatahes on juba shitt lugu, kasvatavad saagiks surnud õunu, milledest ainuski seeme ei lähe kasvama, seda nimetatakse toiduks.
Omas aias lasen sellistel vaikselt ära jääda, otse maha saagima ei hakka, kuid otsin asemele elujõulised, näiteks Sibulõun, Antoonovka .... . Ja kindlasti otse võrsest, mitte mingi kännu külge poogituna.
Saab ehtne elus puu. Ja kodule kaitseks.
RE: Mürgitades oma keha - isemaag - 09-10-2014 17:31
See teema lihtsalt sattus ette:
24-01-2013 09:59
Post: #140RE: Mürgitades oma keha
(24-01-2013 01:08 )alisoman Wrote:
Olgu muuga kuidas on, aga lehmapiima olen joonud ja armastanud juua juba lapseeast peale. Kunagi sai seda soojaltki joodud. Ehtsalt m'o'nus! Smile
See on organismi eripära. Kui sa oled seda piimataluvat "tõugu", siis milleks piimast loobuda? Iseasi, kas piimal kõik need kasulikud omadused ikka olemas on, mida üksvahe väideti olevat, aga kahju ta ikka ei tee, liiatigi kui organism seda naudib ja mingeid tervisehädasi pole.
....................................................................................
Kas ta oli nd Anna Haava või keegi muu eestiaegne luuletaja,
areneva sotsialismi ajal koolis oli lubatud õpetajatel ta luuletusi õpetada ja isegi kooliõpikutes oli olemas.
Üks ta luuletus oli sinistest lehmadest. Siis kõik me õpilased pidasime seda ulmeks ja õpetaja ise rääkis ja õpetas nagu mõttekujundit ! ! !
Tegelikkuses internetiajastul selgus tõsiasi et sinise karvaga lehmad on tõesti olemas, nõukogude võimu ajal hävitati kõik keda leiti. Nende piim ei tekita allergiat. Kuid kaasajal pannkoogijahudesse ja igale poole mujale suratakse ikka seda punase lehma piima. Tootlikkus ikka enne kõike.
RE: Mürgitades oma keha - olematu - 09-10-2014 18:12
Lätis siiski lehmatõu kaotamisega nii usinad ei oldud. Seal peetakse neid lehmi siiani.
http://www.latvia.travel/et/engure-jaerve-looduspark-ja-laeti-sinised-lehmad
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/harjumaa-talus-elavad-muinasjutulise-paritoluga-sinised-lehmad.d?id=25322085
Ka meil on siniste lehmade pidamisega algust tehtud .
Aga kirjanik oli Marie Under, ja ladusad värsiread leiate siit
http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=15&obj=poems&awid=96&sort=1
See oli siis vastuseks isemaagi jutule kadunud sinistest lehmadest .
RE: Mürgitades oma keha - pila - 19-10-2015 12:08
Otsisin teemat, mille alla panna see avastus kaasaegses teaduses ja leidsin siin selle teema ning arvan, et sobib. Diabeedist, mida peetakse progresseeruvaks tagasi mittepööratavaks haiguseks, saab terveneda. Selle alaseid uuringuid on teinud Neal Barnard (ameeriklane).
Siin, sellel eestikeelsel lehel, on lühike video eestikeelsete subtiitritega kuidas see võimalik on ...!
diabeedist tervenemine
ja siin inglise keeles, Dr. Neal Barnard's Program for Reversing Diabetes
RE: Mürgitades oma keha - Müstik - 13-05-2016 10:08
Mahe-Eesti ehk Organic Estonia idee eestvedajad soovivad, et 18. mail toimuval hääletusel otsustaks Eesti keelustada mürkkemikaali glüfosaadi.
Eestis kasvab pidevalt mürgiste taimekaitsevahendite jääkide esinemine toidus, mis Riigikontrolli 2015. aasta toiduseire kohaselt on probleemiks 51% toiduainetes, arvestades kõiki Eestis müüdavaid tooteid. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, põlluteede
äärte hooldamisel, mänguväljakutel ja parkides. Iga inimene võib sellega enda teadmata kokku puutuda.
Eesti saaks glüfosaadi kasutamise vastu hääletades olla eeskujuks ja jätkusuutliku riigi mudeliks Euroopas, mitte ainult sõnades, vaid oma tegudes.
2015. aasta veebruaris, arvestades erinevaid uuringuid, tunnistas maailma teadlaste konsiilium (International Agency for Research on Cancer (IARC)) glüfosaadid võimalikeks vähi põhjustajateks. - See more at: http://www.telegram.ee/eesti/mahe-eesti-glufosaadil-pole-meie-riigis-kohta#sthash.Gstwek8U.dpuf
Ütleme ei glüfosaatidele Eestis!
http://www.telegram.ee/eesti/mahe-eesti-glufosaadil-pole-meie-riigis-kohta