+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10)
+--- Foorum: Kosmos ja universum (/forumdisplay.php?fid=24)
+--- Teema: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda (/showthread.php?tid=52)
Tundmatu struktuur kisub meie universumit enda poole - djfreeze - 29-03-2010 14:08
Salapärane struktuur, mis võib olla teine universum meie universumi horisondi taga, paistab meie maailmakõiksust enda poole tõmbavat.
Meie universum mitte ainult ei paisu — seda ka pühitakse Kentauri ja Hüdra tähtkujude suunas ühtlases tempos, kiirusega umbes 1,6 miljonit kilomeetrit tunnis. Võimalik, et pühkijaks, õigemini tõmbajaks, on ühe teise universumi gravitatsioon, vahendab Discovery News.
Teadlastel pole aimugi, mis see on, mis meile teadaolevat maailma sikutab, välja arvatud oletus, et mis iganes see ka poleks, peaks see pärinema sekundi murdosast universumi 13,7 miljardi aasta taguse plahvatusliku tekke ja sellele välkkiirelt järgnenud kosmoloogilise inflatsiooni (kiireneva paisumise) vahel.
“Antud hetkel ei ole meil piisavalt teavet, et näha, millega tegu on, või seda pärssida. Me saame täie kindlusega öelda ainult üht: kusagil väga kaugel eemal on maailm, mis on väga erinev sellest, mida me enda vahetus läheduses täheldame. Seda, kas see on “teine universum” või väga teistsuguse koega aegruum, me ei tea,” ütles NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadur Aleksander Kašlinski.
Kašlinski ja kolleegid on aastaid kogunud tõendeid fenomeni kinnituseks, mida nad nimetavad “tumedaks vooluks” (ingl dark flow). Teadlased kaardistavad seda, kuidas Suure Paugu plahvatuse jääkkiirgus galaktikaparvede gaase läbides hajub — protsess, mis on mõneti sarnane tähtede vaatlemisele läbi Maa atmosfäärimulli. Vaatlusandmed enam kui tuhandest galaktikaparvest, millest mõned on Maast suisa kolme miljardi valgusaasta kaugusel, näitavad, et universumi ühtlane voolamine pole kindlasti mitte statistiline eksitus, kinnitab Kašlinski.
“See oli suuresti üllatav. Kui me selle esmakordselt avastasime, ei teadnud me, mida sellega peale hakata. Teadsime vaid, kui ebatavaliselt ootamatu see oli,” selgitab ta.
Voolu tugevus ja suund on ruumis ja ajas ühtlane. “Saja miljoni valgusaasta kaugusel on vool täpselt sama tugev kui 2,5 miljardi valgusaasta kaugusel, osutab samasse suunda ja on sama amplituudiga. Paistab, et kogu universumis leiduv aine liigub ühest suunast teise,” ütleb Kašlinski.
Vaatlused klapivad teoreetiliste mudelitega selle kohta, kuidas meie universumit võivad mõjutada rööp-universumid, mille olemasolu on ette ennustanud stringiteooria, kuid mida me ei saa otse hoomata.
Kui meie universum on nagu papp-pakk, siis kõik, mis selles sisaldub, on nagu piim tetrapaki sees, selgitab Põhja-Carolina ülikooli füüsik Laura Mersini-Houghton.
“Kui meie universum oleks kõik, mis olemas on, siis ei tohiks vedelik paki sees liikuda. Mis iganes seda ka enda poole ei tõmba, peab see olema suurem kui pakk ise. Meie universumi horisondi taga on mingisugune struktuur, ning see struktuur avaldab meie universumile mõju ning tekitab vaadeldud voolu,” ütleb ta.
Värske uurimus on täienduseks varasematele tulemustele, mis rajanesid väiksema arvu ja lähemal asuvate galaktikaparvede vaatlustele. Teine, sõltumatult tegutsev teadlaste rühm on samuti esitanud voolu olemasolu kohta tõendeid, mis on saadud alternatiivse metoodikaga — lähedal asuvate galaktikate ruumilise korreleerimisega.
Kašlinski ja kolleegide uued avastused ilmusid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.
- Müstik - 29-03-2010 14:57
Tsitaat:Algselt postitas djfreeze
Salapärane struktuur, mis võib olla teine universum meie universumi horisondi taga, paistab meie maailmakõiksust enda poole tõmbavat.
“See oli suuresti üllatav. Kui me selle esmakordselt avastasime, ei teadnud me, mida sellega peale hakata. Teadsime vaid, kui ebatavaliselt ootamatu see oli,” selgitab ta.
Vaatlused klapivad teoreetiliste mudelitega selle kohta, kuidas meie universumit võivad mõjutada rööp-universumid, mille olemasolu on ette ennustanud stringiteooria, kuid mida me ei saa otse hoomata.
Värske uurimus on täienduseks varasematele tulemustele, mis rajanesid väiksema arvu ja lähemal asuvate galaktikaparvede vaatlustele. Teine, sõltumatult tegutsev teadlaste rühm on samuti esitanud voolu olemasolu kohta tõendeid, mis on saadud alternatiivse metoodikaga — lähedal asuvate galaktikate ruumilise korreleerimisega.
Kašlinski ja kolleegide uued avastused ilmusid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.
Väga huvitav. Eriti see, et vaatlused klapivad teoreetiliste mudelitega selle kohta, kuidas meie universumit võivad mõjutada rööp-universumid, mille olemasolu on ette ennustanud stringiteooria, kuid mida me ei saa otse hoomata.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Oikan - 01-05-2011 22:15
Tere, olen uus kasutaja ja pikka aega mõelnud registreerumisele tegelikult.
Minu jaoks ei ole universumi tekkimise kohte mitte millest vaid kus.
Enda teooria siiski on, et oleme nn teaduslik uuring, ehk siis kuskil suuremas kohas loodud.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - insener Tünn - 02-05-2011 11:32
Seletan jälle lihtsa, maise näitega.
Oli suur klaasist kuup,ütleme, et meile nähtamatu ka...
Keegi võttis kätte haamri ja virutas sellele laksu,praod
jooksid mööda kuupi laiali ja praod on meile hästi nähtavad.
Nähtavad sellepärast,et me ise oleme selle osa.
Universum paisuvat kiirenevalt,ka seda saab maiselt seletada...
võta ilus sirge lauajupp ja kanguta selle otsa pragu sisse ja
siis ürita lõhki tõmmata,näed, et pragu jookseb mööda lauda kiirenevalt...Alguses tuli rakendada palju jõudu, aga mida pikem
on pragu seda kergem on...Seega keegi lõi "klaaskuubile"praod sisse.
Kas on võimalik läbi labase seletuse mõttele pihta saada?
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Ott Sama - 02-05-2011 14:23
... huvitav, kui palju peab eelnevalt igavikku kogunema, et moodustuks esimene... ülilühike sekund?
Ju see esimene alustas rännet läbi nähtamatu klaaskuubi, luues energiat seda poolitades.
... insener Tünni seletus on kaunis inspireeriv.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - coolymarxy - 02-05-2011 19:49
(01-05-2011 22:15 )Oikan Kirjutas: Tere, olen uus kasutaja ja pikka aega mõelnud registreerumisele tegelikult.
Minu jaoks ei ole universumi tekkimise kohte mitte millest vaid kus.
Enda teooria siiski on, et oleme nn teaduslik uuring, ehk siis kuskil suuremas kohas loodud.
Minul on kusjuures koguaeg sama mõte peas, et me oleme kogu oma universjumiga kellegi katse ja sellele kellegile on üks sekund meie jaoks miljon aastat. Muidugi huvitav oleks teada saada mis on selle kellegi katse eesmärk!
See on nii sügav kõi ja peab olema tõesti superaju, et sinna algusesse tagasi mõtetega jõuda.Mul üks tuttav ütles, et meie universjum võib olla mõne teise mehe saapatalla all üks pisike molekul
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - insener Tünn - 02-05-2011 20:28
... huvitav, kui palju peab eelnevalt igavikku kogunema, et moodustuks esimene... ülilühike sekund?
Ju see esimene alustas rännet läbi nähtamatu klaaskuubi, luues energiat seda poolitades.
... insener Tünni seletus on kaunis inspireeriv.
jah...see "klaaskuup" on(oli)tume energia.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Eesel - 31-07-2011 13:47
Mina arvan, et kõik "mateeria" ja ülejäänud maailm koosnebki ainult energia võngetest, vms. Kõik asjad on ju omal sagedusel, tänu sellele tunnetamegi me aega, et asjad võnguvad ja muutuvad nii koguaeg ja ongi aeg olemas. Nt, kõik alates raadiolainetest ja valgus ja gammakiired ju võnguvad, inimese ajul on töösagedused, aatomite osad võnguvad, kõige väiksemad meile teada olevad osakesed stringid ongi ainult võnkumine, terve braan, kus sees on universum, võngub.
Nt, oletame, et on üks paberileht ja see oleks 2D maailm. Oletame et selle ühes servas oleks kärbes, kes tahab mööba paberit teise serva jõuda, aga selleks kulub tal liiga palju aega või on ees hoopis mõni takistus. Nüüd oletame, et kärbes liigub 3D maailma. Seal on võimalik rullida paberileht nii kokku, et üks serv on vastu teist ja kärbes saab kõndida ilma vähimagi vaevata teisele poole paberit. Nüüd kujutage ette, et nii oleks võimalik reisida ka meil, kes me oleme piiratud 3D maailmas liikuma, selleks peaksime "ainult" kuidagi mööda neljandat dimensiooni liikuma.
Nüüd tuleb minu fantaasia: Neljas dimensioon on ajas edasi ja tagasi liikumine. Terve universum tõenäoliselt pöörleb, nii et soovitud kohta saamiseks peaksime lihtsalt mööda neljandat dimensiooni liikuma soovitud aega, kus koht kuhu minna tahame on siin, kus oleme praegu. Sellisel viisil aga liigume ka ajas. Teine varjant oleks minna teisele sagedusele, kus meie mateeria meid ei takistaks, siis saaksime ilma takistusteta liikuda soovitud sihtkohta. Mina millegipärast ei usu, et valguse kiirusest pole võimalik kiiremini liikuda, kasvõi ruumi kõverdades on see võimalik, või kärbse ja paberi näite varal, kuigi minu loogika järgi ei saa mingit kiirust siis arvutada, sest see on suhteline, sest nt kärbse vahemaa paberi teise servaga oli ütleme 30 cm, aga kui paber kokku rullida, on kärbes ju ikka samal kohal ning ka kujutletava 2D maailmas oleva kärbse sihtkoht on sama, aga vahemaa on ütleme 1 cm. Valguse kiirusest niipalju veel, et oletame(jälle...) et meie maakeral saadame kosmosesse valgusvihu, mis seal vaakumis liigub oma maksimaalse kiirusega. Kõik on siiamaani korras. Nüüd oletame, et meie galaktika, maakera sealhulgas liigub omakorda kiirusega 100000km/s ja kui valgusvihk sai suunatud vastassuunas maakera liikumisega, kas ei liigu siis valgus mitte 400000km/s (KUI valguse kiirus on ikka midagi ligikaudu 300000km/s, sest ausaltöelda ma ei mäleta seda enam
)?Sry, lugesin UUESTI teema pealkirja läbi: Minu arvamus universumi tekke kohta on M-teooria järgne: braanid, mille sees ongi universumid, liiguvad 11. Dimensioonis ning põrkuvad omavahel mõnikord kokku, ja see ongi suur pauk. Soovitan kõigil vaatata läbi see videote sari kus kõike seletatakse: http://www.youtube.com/watch?v=F-yEu-b_YD0
Seletus, mis on neljas dimensioon, viies, kuues ja nii kuni kümnendani välja: http://www.youtube.com/watch?v=uY_ZgAvXsuw
11 on selgitatud m-teooria videodes.
P.S Vabandan, et esimene postitus nii pikk ning enamus vist mitte päris teemasse. See on ainult minu teooria universumi kohta, mille ma oma 8. klassi ja 14. a elukooli haridusega kokku olen pannud
P.S.S vaadake vähemalt viimane video läbi, väga kasulik info!
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Lorenz - 31-07-2011 20:17
Nende lisadimensioonidega on esialgu nii, et suurt midagi kindlalt öelda ei saa. Seda kindlasti esialgu mitte, et universumis on suures skaalas rohkem kui kolm dimensiooni. M teooriast tulevad 11 võ 26 dimensiooni võivad olla imeväikesed oma mõõtmetelt. Seda sellepärast, et matemaatiliselt tundub rohkem kui kolme suuremõõtmelise dimensiooniga universum olevat ebastabiilne. See puudutab eelkõige gravitatsiooni, aga ka aatomite koospüsimine oleks mõistatus rohkema kui 3+1 dimensiooni korral.
http://space.mit.edu/home/tegmark/dimensions.pdf
http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=string-theorys-extra-dime
Mis lihtsasse kiiruste liitmise tehtesse puutub, siis nii see päris ei käi. Valguse kiirusele midagi juurde liita ei saa ja kui liita valguse lähedasi kiirusi, siis annavad need ikka kokku konstandist c väiksema kiiruse. Liitsin näitlikult kiirused 290 000 km/s ja 100 000 km/s. Kokku sain 294 858 km/s.
![[Pilt: liitmine.png]](http://elmo.planet.ee/images/liitmine.png)
Valguse kiirusest saab kiiremini liikuda jah suhteliselt. Niimoodi, et astun raketti ja lendan hästi kiiresti hästi kaugele
Näiteks aastaga 100 valgusaasta kaugusele. Mõneti meenutab see tõesti paberi voltimist, sest kiiruse kasvades vahemaa lüheneb. Valguse kiirusest kiiremini ma ei liiguks, aga teekond muutub lühemaks lihtsalt. Selleks on aga vaja absurdselt palju energiat ...
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Pohlatohlakas - 01-08-2011 22:45
Kas Suur Pauk võis olla kiire antiaine muutumine aineks?
Tsitaat:Oletame, et ühel hetkel lakkab Universum laienemast ning hakkab iseendasse kokku vajuma, nagu Suure Paugu puhul juhtus, muutudes lõpuks ülimassiivseks mustaks auguks. Musta augu ekstreemne mass tekitab ülitugeva gravitatsioonivälja. Läbi nn. Schwingeri mehhanismi gravitatsioonilise versiooni, muundub see gravitatsiooniväli näivad osake-antiosake paarid ümbritsevast vaakumist reaalseteks osake-antiosake paarideks..
Kui must auk koosneb ainest (antiainest), võib see vägivaldselt tagasi tõrjuda miljardeid antiosakesi (osakesi) kosmosesse sekundi murdosa jooksul, luues Suurele Paugule sarnase väljapaiskumise sündmuse
Could the Big Bang have been a quick conversion of antimatter into matter?
Do we live in the universe successively dominated by matter and antimatter? - artikli abstract ja pdf-versioon
Fyysika.ee uudislugu.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Andres K - 03-09-2011 10:23
Materiaalselt mõeldes arvatakse, et enne universumit polnud midagi.
Kuidas mittemillestki saab universum tekkida, on pehmelt öeldes vastuoluline.
Aga materialism ja suures osas teadus üldse on poliitikaga segatud. Ning muidugimõista on teadus ka usk. On isegi väidetud, et teadus on kõige fanaatilisem ususekt, kes arvab, et tema käes on tõe monopol.
Ja kui miski on rohkem või vähem teaduslikum, siis teoloogia näib ateismiga võrreldes teaduslikumana.
Aga minnes sellest libedast teemast edasi, mõistan ma hästi, et universumi suuruseks võis tõesti olla alguses kas või null. Ja universum lihtsalt loodi. Kas me nimetame loomisprotsessi vamuderiigi asupaigaga seotuks, või sildistame teistmoodi, univesrum loodi lihtsalt. Kas universumi loomine on üks mäng, või nimetame seda teistmoodi, ei tea.
Võimalik, et enne meie universumi loomist võis olla ja teisi univesrumeid, mis loodi, mis pärast taas kokku tõmbusid. Ja kes teab, kuivõrd palju üldse universumeid praegugi olemas on.
Jah, inimene mõtleb ikka seda, et millest sai kõik üldse, kas või vaimuderiigis, alguse. Aga mis oli enne algust, ning kuidas algus sai tekkida. Vastusena näen ma praegu seda, et algust ei olegi. Ning aeg on ju ka iseenesest kokkuleppeline mäng.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Nielander - 04-09-2011 12:14
(03-09-2011 10:23 )Andres K Kirjutas: On isegi väidetud, et teadus on kõige fanaatilisem ususekt, kes arvab, et tema käes on tõe monopol.Ja kes see tark mees selliseid väiteid teinud on?
Toon ära ühe hea lõigu Carl Sagan'i raamatust "Deemonitest vaevatud maailm", mis peaks teaduse olemust kõige paremini kirjedama:
Inimesed võivad absoluutsest kindlusest unistada, selle poole püüelda; nad võivad teeselda, nagu mõne religiooni eesvõitlejad teevad, et nad on selle saavutanud. Aga teaduse ajalugu õpetab - ja selle kaudu oleme me saanud kaugelt kõige rohkem teadmisi -, et parim, millele saame loota, on järk-järgult parandada oma mõistmisvõimet, õppida oma vigadest, lõputult läheneda Universumile, aga eeldusega, et täielik kindlus jääb meile igavesti kättesaamatuks.
Väide, nagu teadus väidaks omavat absoluutset tõde on lihtsalt võhiklik ja idioolik...
Religiooniga võrdlus on samuti tobe, sest millist religiooni keegi teab, mis aktiivselt muudab oma seisukohti ning kritiseerib pidevalt vanu...
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - lahendused - 08-09-2011 22:13
Kabala suudab kirjeldada suure paugu eelset maailma.
1) Enne suurt pauku oli kabala seisund nr 1, ehk "keter = kroon", siis polnud osakesi, aega ega ruumi - kuid energia oli olemas.
2) Suure paugu alguses oli kabala seisund nr 2, ehk singulaarsus paisus ajaks ja ruumiks.
3) Seejärel tuli kabala seisund nr 3, ehk aja algus.
10) Praegune füüsiline universum on kabala seisund nr 10, ehk algne piiranguteta energia on "tahkestunud" meile nähtavaks universumiks.
-----
Ise arvan nii, et enne suurt pauku olid olemas energia, hinged ja peenmaailm - peenmaailmas elavad hinged otsustasid osa energiast muuta läbi suure paugu atomistlikuks materialistlikuks universumiks, rikastamaks maailmapilti ja mitmekesistamaks hingelise arengu võimalusi.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - kage - 08-09-2011 22:29
Aga mina pakun välja, et meie universum tekkis mingis teises dimensioonis tehtud ja katastroofiga lõppenud eksperimendi tulemusena (umbes nagu meil LHC tegevuse tulemusena maailmalõppu välja pakutakse).
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Arila - 09-09-2011 08:21
Mulle meeldib universumit vaadata samas mastaabis nagu aatomit õunas. Ja kuidas tekkis? Hmm, ma kardan, et universum polegi veel tekkinud ja kõik see mis me praegu kogeme on mingitsorti eelmäng tekkele. Pole ka olnud midagi enne (seda) universumit, mida inimõistus suudaks kvantitseerida.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - lahendused - 09-09-2011 09:31
Suure paugu järgsele universumi loomisele saaks tuua analoogia maja ehitamise näol: "mis oli enne maja?" - vastus: betoon maja seinte valmistamiseks oli enne maja olemas, kuid tsemendipulbri, liiva ja vee kujul - ehk kui maja kaalub 100 tonni, siis ka enne maja ehitamist oli 100 tonni tsementi, liiva ja vett - maja loomise käigus "tahkestus" vedel betoon maja seinte kujuliseks.
Ehk energiat oli enne ja pärast suurt pauku sama palju, muutus vaid energia vorm ja kuju.
Suure paugu eelse peenmaailma ja hinge analoogiaks oleks maja ehituse eelne majaomaniku soov maja saada, arhitekti soov maja projekteerida, ning ehitustööliste soov maja ehitada - ehk mõsitluslik elu oli lihtsalt veidike teises vormis.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - hullumeelsus - 23-12-2012 14:27
Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks.
Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.
Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub.
Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.
Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust. Ta põhineb sellel, et vaadeldavat galaktikate üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist, saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub.
Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse.
Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine.
Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust.
Ülevaade
Universumi kolm võimalikku arengusuunda
Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada.
Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil.
Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat.
Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike.
Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid:
galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine
Universumi mikrolainetausta spekter
tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures
keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik (prootium), deuteerium ja heeliumi isotoobid)
Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist.
Suure Paugu koht teoreetilises füüsikas
Universumi arengut kirjeldavad Friedmanni võrrandid, mis tuginevad Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriale. Nende võrrandite lahendamisel lähtutakse Universumi praegusest seisundist ning jälgitakse arengut ajas tagasi. Täpne lahend sõltub Hubble'i konstandi mõõdetud väärtustest ja tihedusparameetritest. Tulemuseks saadakse, et Universum oli varem väiksem (Universumi paisumine), kuumem ja tihedam. Formaalselt viib lahend hetkeni, mil skaalateguri väärtuseks saab null, st hetkeni, mil Universumil ei olnud mõõtmeid ning temperatuur ja tihedus olid lõpmata suured. Seda hetke nimetatakse Suureks Pauguks. Tegemist on Friedmanni võrrandite formaalse singulaarsusega. See aga ei ütle midagi säärase algsingulaarsuse füüsikalise reaalsuse kohta, sest klassikalise füüsika võrrandite kehtivusvaldkond on piiratud ning nad pole kasutatavad juhtudel, mil etendavad olulist osa kvantefektid, nagu see ongi varajases kuumas ja tihedas Universumis. Universumi väga varajase arengu kirjeldamiseks on tarvis kvantgravitatsiooni teooriat.
Universumi varajane ajalugu
Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase aja kohta rakendatavad, puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Erinevaid ajajärke pärast Suurt Pauku vaadeldakse universumi omaette perioodide või ajastutena. Kui rakendada teadaolevaid füüsikaseadusi olukorrale vahetult pärast Suurt Pauku, tuleb välja, et Universum pidi paisumise esimeste sekundi murdosade jooksul läbima mitu ülilühikest faasi. Et tollastel osakestel olid väga suured kiirused ning nende omavahelised kaugused olid väga väikesed, sai nendes toimuda hilisemate faasidega võrreldaval hulgal sündmusi. Tinglik jaotus ajastuteks on järgmine:
Plancki aeg ning Suure Ühenduse perioodi algus
Universum algas seisundiga, mille kirjeldamisel pole teadaolevaid füüsikaseadusi võimalik rakendada. Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb siiski, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm−3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K (vaata Plancki skaala). Tuleb eeldada, et ajal "enne" Plancki aega (enne 5,39121·10−44 s, lihtsuse mõttes võetakse selle väärtuseks enamasti 10−43 s) puudusid kontiinuumi omadused, nii et väited ajavahemiku kohta 0...10−43 s on mõttetud. Selles mõttes puudus Plancki ajal kestus. Sarnased lood on ka ruumiga. Kui vahemaa on 0...1,61624·10−35 m (Plancki kaugus; lihtsuse mõttes võetakse selle väärtuseks enamasti 10−35 m), puuduvad ruumil kontiinuumi omadused. Seetõttu on väited ulatuvuse kohta vahemaade 0...10−35 m korral mõttetud. Seetõttu ei saa Plancki aja puhul Universumi ruumala täpset väärtust anda.
Ühendväljateooriate (supergravitatsiooni teooria) järgi olid esimesel hetkel kõik neli teadaolevat looduse põhijõudu (vastasmõju)
gravitatsioon,
tugev vastasmõju ehk värvivastasmõju,
elektromagnetiline vastasmõju
nõrk vastasmõju
ühendatud üheksainsaks algjõuks. Paisumise alguse ning ühtlasi Plancki aja lõpuga eraldus gravitatsioon kui omaette jõud. Kolm ülejäänud vastasmõju moodustasid ühendmudeli ehk Suure Ühenduse. Enamik osakesi, mis ühendmudeli ajastul eksisteerisid, olid teadmata loomuga. Hiljem leidis aset veel kaks vastasmõjude eraldumist seoses sümmeetria rikkumistega.
Kõrge temperatuuri tõttu leidis aset osakeste ning kiirguse kujul eksisteeriva energia vastastikune muundumine relatiivsusteooria valemi E=mc² järgi. Sealjuures ei olnud aine ja kiirgus alati soojuslikus tasakaalus.
Tulenevalt ühendmudeli vastasmõju seni täielikult seletamata asümmeetriast aine ja antiaine suhtes tekkis aine väike liig antiaine suhtes (nn barüogenees). Võib-olla tegigi see ainult miljardikuline liig võimalikuks praegu kosmoses leiduva aine ning meie olemasolu.
Universumi paisumine pärast Suurt Pauku
Inflatsiooniline universum
Next.svg Pikemalt artiklis Inflatsiooniline universum
Universumi vanuses 10−36 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust.
Vabanev energia tõi kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum), kusjuures ajavahemikus 10−35...10−33 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus.
Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt
kosmose homogeensus (horisondi probleem)
suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved)
ruumi väike kõverus (lameduse probleem)
tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole
Kvarkide periood
Pärast 10−33 s langes temperatuur 1025 kelvinile. Moodustusid tänapäeva raskete osakeste ehituskivid kvargid ja antikvargid. Temperatuur oli aga nii kõrge ning osakestevaheliste kokkupõrgete vahelised ajavahemikud nii väikesed, et ei moodustunud veel stabiilseid prootoneid ega neutroneid, vaid ligikaudu vabadest osakestest koosnev kvark-gluuonplasma. Raskemad osakesed, nagu näiteks X-bosonid, surid välja, sest nad olid ebastabiilsed ning nende taastekkeks kiirgusest oli temperatuur juba liiga madal.
Topofaas
Pärast 10−15 s tõusis temperatuur mõningate autorite arvates lühikeseks ajaks nii kõrgele, et kiirgusest sai veel kord tekkida raskeid osakesi. Et aga temperatuur üsna ruttu jälle langes, lagunesid ka need osakesed jälle.
Neli vastasmõju
Pärast 10−12 s oli universum jahtunud 1016 kelvinile. Elektronõrk vastasmõju lagunes nõrgaks ja elektromagnetiliseks vastasmõjuks. Sellega oli algse vastasmõju lagunemine neljaks tuntud fundamentaalseks vastasmõjuks lõpule jõudnud.
Hadronite perioodi algus
Pärast 10−6 s oli temperatuur 1013 K. Kvargid ei saanud enam vabade osakestena eksisteerida, vaid ühinesid hadroniteks. Temperatuuri langedes raskemad hadronid lagunesid ning lõpuks jäid üle prootonid ja neutronid ning nende antiosakesed. Prootonite ja neutronite vastastikusel muundumisel tekkis ka suur hulk neutriinosid.
Leptonite perioodi algus
Pärast 10−4 s oli temperatuur langenud 1012 kelvinile. Enamik prootoneid ja neutroneid annihileerus kokkupõrgetel oma antiosakestega; järele jäi vaid ülalmainitud miljardikune liig. Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest. Prootoni ja neutroni massi väikese erinevuse tõttu kujunes sealjuures prootonite ja neutronite arvuline vahekord 6:1, mis etendas tähtsat osa hilisemas heeliumi osatähtsuses kosmoses. Temperatuurist jätkus nüüd vaid selleks, et moodustada leptonite paare (nagu näiteks elektron ja selle antiosake positron). Neist sai nüüd domineeriv aineosakeste liik. Tihedus langes 1013 g·cm−3-le, mis oli ikka veel tohutu suur. Neutriinod aga ei olnud selle tiheduse juures enam soojuslikus tasakaalus teiste osakestega. Neutriinode vastasmõju muu ainega on sellest ajast alates nii nõrk, et nad liiguvad Universumis vabalt, ilma neeldumata siiamaani.
Tuumasünteesi algus
Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid tuumasünteesis esimesteks aatomituumadeks. Seda protsessi nimetatakse ürgseks tuumasünteesiks. Sealjuures moodustus 25% heelium-4 (4He) ja 0,001% deuteeriumi ning heelium-3 (3He), liitiumi ja berülliumi. Ülejäänud 75% moodustasid prootonid, hilisemad vesiniku aatomi tuumad. Vanimatel tähtedel kosmoses on veel praegugi just niisugune koostis. 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks.
Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul – seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes.
Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus
Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma.
Taustkiirguse vabanemine
WMAP on NASA kosmosesond kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks, mille abil püüti kontrollida Universumi kosmoloogilisi teooriaid.
Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid (rekombinatsioon). Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks.
Edasise paisumise käigus vabanenud taustkiirguse (kosmiline mikrolaine-taustkiirgus) lainepikkus ruumi laienemise tõttu suurenes. Seda on näha selle spektri punanihkest. See taustkiirgus on mõõdetav. Ta vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K.
Suuremastaabiliste struktuuride moodustumise algus
Pärast kiirguse vabanemist sattus aine gravitatsiooni tugevama mõju alla. Lähtudes tiheduse kõikumistest, mis võisid tekkida juba inflatsioonilise paisumise ajal kvantfluktuatsioonide tõttu, moodustusid miljoni aasta pärast kosmoses suuremastaabilised struktuurid. Suurema massitihedusega ruumipiirkondades hakkas aine gravitatsioonilise ebastabiilsuse tõttu kollabeeruma ning moodustama massikogumeid. Sealjuures hakkasid kõigepealt tekkima varjatud ainest nn halod. Need toimisid "gravitatsiooninõgudena", kuhu hiljem kogunes meile nähtav aine.
Et kindlaks teha, mis see varjatud aine täpselt on, on püütud struktuuride moodustumise protsessi arvutisimulatsioonidega imiteerida. Mängiti läbi mitmesugused stsenaariumid, millest mõned välistati kui täiesti ebarealistlikud. Kõige realistlikumatena tunduvad tänapäeval nn ΛCDM-mudelid ( \Lambda on Einsteini väljavõrrandite kosmoloogiline konstant, CDM on külm varjatud aine (cold dark matter)). Varjatud aine olemus on tänini teadmata.
Galaktikate ja tähtede tekkimine
300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad algul kvasaritena. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise.
Kollabeeruvad gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. Need tekkisid plahvatuse ajal neutronihaarde tagajärjel.
Päikesesüsteemi tekkimine
9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Umbes 4,5 miljardit aastat hiljem (täpsemalt umbes 0,004 miljardit aastat tagasi) tekkis inimene.
Suure Paugu teooria kronoloogia
1915 – Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, millest sai paisuva Universumi kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks.
1916 – Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi.
1918 – saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega.
1922 – Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp-punkti.
1923 – Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed.
1927–1933 – preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks.
1929 – Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist.
1948 – George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria.
1965 – Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse.
1980 – Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt.
1990. aastad – teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis viitasid Universumi kiirenevale paisumisele.
2001 – lennutati üles kosmoseaparaat WMAP, mis mõõtis taustkiirguse ruumilist ja spektraalset jaotust äärmise täpsusega. See võimaldas seni saavutamata täpsusega välja arvutada mitu fundamentaalset kosmoloogilist suurust:
Universumi vanus: 13,7·109 aastat
kiirguse vabanemise aeg: 397 000 aastat pärast Suurt Pauku
Hubble'i konstant: 71 km·s−1·Mpc−1.
universumi koostis: 4,4 % barüonainet, 22 % varjatud ainet ja 73 % varjatud energiat.
Need andmed andsid ka kinnituse Universumi üleminekule kiireneva paisumise faasi.
Ei viitsinud neid pildi värke ära kustutada ja kõik see on vikipeediast!
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - hullumeelsus - 23-12-2012 15:37
(23-12-2012 14:37 )Jõhvikas Kirjutas:Jah kui teine kord postitan siis loen ära ja postitan tähtsamad asjad ja sündmused.(23-12-2012 14:33 )hullumeelsus Kirjutas: Et inimene saaks aru , et on olemas sihuke koht nagu Vikipeedia
Selleks, et teised "tobukesed" siin foorumis ka Vikist teada saaks ei ole vaja kilomeetri pikkust copi-paste tekstidest vaja teha. Too mõni mõttetera sealt ja pane allika link ja ongi kogu lugu.
Kindlasti olen paha inimene, aga Viki tsitaatide siis ladumise asemel loe parem teemad läbi, millesse vastad ja Viki jutu asemel ootaks pigem sinu enda mõtteid ja teadmisi.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Celtic - 23-12-2012 22:12
Mil moel see pikk viki tekst nüüd siis teemaalguses esitatud küsimustele vastas? Miks siis tekkis ja mis oli enne?
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Balzzar - 23-12-2012 22:46
Miks tekkis universum?
Ei tea miks, aga see on teadvustamise tulemus.
Kuidas tekkis universum?
Universum tekkis hetkest mil saabus arusaamine, mõistmine ja mõiste. Enne seda polnud midagi.
Me ei saa rääkida sellest, mis jääb väljaspoole teadvustamist.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Müstik - 24-07-2013 18:18
Alguses oli Suur pauk ja pärast seda on maailmakõiksus üha paisunud, on lühidalt tänapäevane teaduslik universumi lugu. Nüüd väidab üks Saksa teadlane, et universumi lugu on hoopis teistsugune – see ei paisu enam ammu ja Suures paugus ei olnud kogu universumi aine ühte punkti kokku surutud, kirjutab ERR-i teadusuudiste portaal.
http://teadus.err.ee/komment?id=9607&cat=1&pgk=
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - nokitseja - 27-06-2014 02:31
Üks kvantteooria rajajaid Max Planck tuli nooruses seitsmekümneaastase professori juurde ja pihtis oma otsust hakata tegelema teoreetilise füüsikaga. "Kulla inimene," ütles auväärt ōpetlane, "milleks soovite rikkuda oma elu, teoreetiline füüsika on pōhiliselt lōpetatud... Kas maksab tegelda säärase perspektiivitu asjaga."
Higgsi bosonist järeldub hoopis, et universumit ei peaks enam olemas olema
Suure paugu järgsete tingimuste mudeldamine annab mõista, et universum oleks pidanud kokku varisema mikrosekundi vältel pärast plahvatuslikku teket, vahendab LiveScience.
Artiklis on rida huvitavaid märksõnu nagu näiteks gravitatsioonilained, Higgsi väli jmt. ning ta ise kõlab kui veidi kauaks ringlema jäänud aprillinali. Ei tea, pole piisavalt pädev ja samas olen veidi laisk tausta uurimiseks, aga meil on siin kindlasti olemas vastaval tasemel tegelased, kes oskavad hinnangu anda. Igatahes kommentaaridest hakkas silma üks päris humoorikas: Valemist on puudu veel kilpkonn ja neli elevanti (artiklis: Ilmselt on arvutustest mingid tegurid siiski puudu.)
Ise arvan, et inimkonna suurimaks saavutuseks oleks välja mõelda meetod, millega kindlaks teha kas oleme simulatsioonis või mitte. Miskit ideed juba lubati, kuid pole selle kohta rohkem uurinud.
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - excubitoris - 27-06-2014 06:24
Kui füüsikud näitavad - ei kasuta meelega sõna tõestus - Universumi eksisteerimist simulatsioonina siis jääb igaljuhul selgusetuks KES selle süsteemi püsti pani. Ajaloolisest traditsioonist lähtuvalt võib ju kasutada terminit/nime Jumal. Kuid KES see ISIK on? Küsimus pole mitte niivõrd kas Jüri või Mari ehk kas "noksiga" või "noksita" vaid sellest millisest "suurest paugust" tena tuli?
Jääb ka võimalus, et Jumal on organiseerunud ja teadlik infoväli mis omakorda terve hulga huvitavaid küsimusi ja väljavaateid.
Nüüd aga korraks materiaal/vandenõu vaatenurgast.
Kui teadlased aga teevad ebatäielikust infost lähtuvalt vale järelduse? Oletame, et Kõiksusel on simulatsiooni tunnused aga kas see tähendab kohe 100%, et tegu on ikka simulatsiooniga? Paralleeli võiks tuua näiteks (vabandust daamid) litsiga - kui see isik on korralikult riides siis näeb ta välja kui korralik naisterahvas. Tema elukutse selgub alles siis kui "raha üle antakse" ja universumi puhul meie armsatel munapeadel ei pruugi olla võimalust seda aspekti ei näha ega registreerida.
Teine asi simulatsiooni puhul on Hinge aspekt. Kõik need eelmised elud ja sisuliselt KOGU ja KÕIKIDE religioonide alused muutuvad tühjaks mõttetuks!?
Ehk kaudselt hakkab kehtima teadusliku materialismi doktriin - tee mida tahad - kedagi nii kui nii ei koti.
/paus/
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - nokitseja - 27-06-2014 08:25
(27-06-2014 06:24 )excubitoris Kirjutas: ... siis jääb igaljuhul selgusetuks KES selle süsteemi püsti pani. ...Oh, excu ecxu.. kui peaks ilmnema simulatsioon, siis küsimus - kes? - on vaid põgusat huvi pakkuv ja sedagi vaid nii palju kui on seotud võimaliku järgmise taseme simuga. Oluliselt olulisem on küsimus - miks/milleks?
(27-06-2014 06:24 )excubitoris Kirjutas: Nüüd aga korraks materiaal/vandenõu vaatenurgast.Oh, excu excu.. kui Kõiksusel on simulatsiooni tunnused, siis ta ei näe välja kui sündsalt riides olev.
Kui teadlased aga teevad ebatäielikust infost lähtuvalt vale järelduse? Oletame, et Kõiksusel on simulatsiooni tunnused aga kas see tähendab kohe 100%, et tegu on ikka simulatsiooniga? Paralleeli võiks tuua näiteks (vabandust daamid) litsiga - kui see isik on korralikult riides siis näeb ta välja kui korralik naisterahvas. Tema elukutse selgub alles siis kui "raha üle antakse" ja universumi puhul meie armsatel munapeadel ei pruugi olla võimalust seda aspekti ei näha ega registreerida.
Teine asi simulatsiooni puhul on Hinge aspekt. Kõik need eelmised elud ja sisuliselt KOGU ja KÕIKIDE religioonide alused muutuvad tühjaks mõttetuks!?
Ehk kaudselt hakkab kehtima teadusliku materialismi doktriin - tee mida tahad - kedagi nii kui nii ei koti.
/paus/
Mulje Kõiksusest võib olla nii- või naasugune, jutt käis siiski tõestusest, mitte munapeade kõhutundest.
Kui on simulatsioon, siis selle valjuhäälne tõestamine tähendab suht kindlalt maailma lõppu ja uuesti otsast alustamist. Seepärast tuleb tõestamisega olla väga ettevaatlik ja aja võitmiseks üritada olukorda, kus see oleks nö. avalik saladus, mida enamus (või küllalt suur osa) teab, kuid millest kusagil ei räägita.
Hetkel on asi tõestamisest veel kaugel ja tegeleme ilmingutega mis võivad, aga ei pruugi olla simulatsioonist. Kusjuures on veel võimalik, et Kõiksus on aus ja õige, kuid simu käib nö. isiklikul tasandil. Näiteks paaril viimasel aastal maadlen probleemiga kus miski on liiga suur, et ära katta või liiga väike ning varjab nägemast. Miski on liiga väike, et sisse mahtuda või on alus liiga tasane, et püsti seisaks. Rahus uurides, st. staatilises olukorras kõik justkui õige ja vastab kehtivale materialistlikule maailmapildile, kuid niipea kui hakkavad toimuma kiired muutused, ilmnevad ka anomaaliad.
Mõnede teemade torkimise ja teatud postituste eest saan suht kindlasti nahutada. Nende, millede väljaütlemine on tabu ning pärast võib toibumine üksjagu aega võtta. Toimuvat kirjeldab üsna hästi see lugu:
"Huvitav automaat see Blanca politseijaoskond," imestas Bill. "Viskad kivi aknast sisse, kargab politseinik uksest välja."
Hing & kõik muu sellest kompotist ei ole ka simu korral tähtsusetud, otse vastupidi. Sest kellelegi me kogemusi korjame, see ongi ju tüüpiline simulatsiooni ülesanne.
Miks muidu osa pettusi väga lihtsalt läbi lastakse. Näiteks olen siin korduvalt kohanud väiteid, et inimene saab Kõiksuselt (või kellelt iganes) juhendeid kuidas käituda ning sandist olukorrast välja tulla ja seejuures seletab, et tema areneb. Et tema ongi siin maailmas kogemusi omandamas ning arenemas. Kirjeldavaks paralleeliks sobib hästi arvutimäng, mida mängitakse 'cheatbook'is näpuga järge ajades. Oh jah, eks sellegi käigus mingi areng ju toimub, kuid...
RE: Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda - Eithea - 27-06-2014 09:25
(27-06-2014 08:25 )nokitseja Kirjutas: Mõnede teemade torkimise ja teatud postituste eest saan suht kindlasti nahutada. Nende, millede väljaütlemine on tabu ning pärast võib toibumine üksjagu aega võtta. Toimuvat kirjeldab üsna hästi see lugu:
"Huvitav automaat see Blanca politseijaoskond," imestas Bill. "Viskad kivi aknast sisse, kargab politseinik uksest välja."
Ma tahaksin küll neid väljaütlemisi lugeda ja mõtiskleda.
(27-06-2014 08:25 )nokitseja Kirjutas: /-/ kui peaks ilmnema simulatsioon, siis küsimus - kes? - on vaid põgusat huvi pakkuv ja sedagi vaid nii palju kui on seotud võimaliku järgmise taseme simuga. Oluliselt olulisem on küsimus - miks/milleks?
Hing & kõik muu sellest kompotist ei ole ka simu korral tähtsusetud, otse vastupidi. Sest kellelegi me kogemusi korjame, see ongi ju tüüpiline simulatsiooni ülesanne.
Miks muidu osa pettusi väga lihtsalt läbi lastakse. Näiteks olen siin korduvalt kohanud väiteid, et inimene saab Kõiksuselt (või kellelt iganes) juhendeid kuidas käituda ning sandist olukorrast välja tulla ja seejuures seletab, et tema areneb. Et tema ongi siin maailmas kogemusi omandamas ning arenemas. Kirjeldavaks paralleeliks sobib hästi arvutimäng, mida mängitakse 'cheatbook'is näpuga järge ajades. Oh jah, eks sellegi käigus mingi areng ju toimub, kuid...
Kuldsed sõnad.