(27-06-2018 11:40 )vasamasa Kirjutas:  Tabelid, valemid, mustrid, statistika - see kõik on ajaraisk. Mitu paksu kladet sai endal ka täis tsirgeldatud. Üle kahe numbri kokku ei lähe.

(31-08-2019 08:29 )akkillus Kirjutas:  Küllaldase aluse seaduse leiutas Artur Schopenhauer. Ja eelmine aasta tulid Ilmamaa Tartu 2018 kirjastuselt Schopenhoueri teosed tõlgituna täies mahus, Maailm kui tahe ja kujutlus. Kaks köidet maksid 100 eurot kuid sealt saab kõik vastused muuhulgas lotomängu kohta. Ma sain sellel loosimisel 4+1 pihta. Märkus: Ma ei mängi numbreid ja ei pea numbrite kohta statistikat. Vaatenurk peab teine olema edukamaks mänguks.

Tsitaat:Parim üritus on siiski korrata üht kombinatsiooni kas või 30 aastat, mingi suurema võidu tõenäosus on niimoodi suurem.

(25-09-2019 15:47 )aj1 Kirjutas:  ............... teatud perioodil on järjestikustel loosimistel mingis nr vahemikus rohkem nr-eid koos. Miks see nii on, võivad matemaatikud üritada seletada......

(25-09-2019 16:16 )levis Kirjutas:  Lihtne rahateenimise võimalus, ootad millal mingid sündmused korduvad ja siis panustad nende sündmuste vastu. Kui panna roosad prillid ette, siis näib isegi loogiline.

(25-09-2019 16:52 )aj1 Kirjutas:  

(25-09-2019 16:16 )levis Kirjutas:  Lihtne rahateenimise võimalus, ootad millal mingid sündmused korduvad ja siis panustad nende sündmuste vastu. Kui panna roosad prillid ette, siis näib isegi loogiline.

100% puhtal skeptikul (0% usku mingisse oletusse, 0% uudishimu) pole võimalik isegi teadust teha. Mul roosasid prille pole, aga võitleva skeptitsismiga võitlema ka ei hakka

(25-09-2019 16:14 )akkillus Kirjutas:  Tehisintellekt võib malet mängida aga lotot ennustada ei suuda. Põhjus on selles, e t inimene võib asetada ennast nö tõetsooni kust on kõige parem vaade ja võib vaadata mitmesse suunda üheaegselt. Kõik märkide jadad koonduvad sinna tõetsooni kokku ja inimene võib sünkroniseerida protsessi. Sel juhul ei ole arvutamise kiirus oluline vaid üksnes teadvus. Ja vahet pole kas vaadata aega, ruumi, põhjuslikkust objekti (lototron) või subjekti (mängija) seisukohast. Kogu aeg,ruum, põhjuslikkus on kättesaadav nii objekti kui ka subjekti seisukohast. Kui mängid pliks plaksu siis eelistad objekti seisukohta. Kui mängid enda numbritega siis eelistad subjekt seisukohta. Aga mõlemast suunast võib jõuda 100% tõetsooni.

(21-05-2010 23:29 )VironShaman Kirjutas:  Aga tegelikult on kaks taset, inimlik, kus mäng on puhta juhuse peale ja lotot kontrolliv teispoolsus ei saa kuulutada kedagi numbreid ette ära näinud tegelaseks ja vastutavaks oma võidu eest.
Ja ettenägija tase, kes võib numbreid ette ära vaadata ja võita tahta, kuid tutkit, ettevaadates pistetakse kohe ka leping nina allla, sohki tegemise eest tuleb maksta ja kallilt, enne kui sellist tempu teha tuleb leping hoolega läbi lugeda ja mõelda, kas ikka tahta sohiga võita. Igatahes narritan müüjaid vahel kümnekrooniseid pileteid võttes kümnekrooniseid võite noppides, mille eest pole karistust ette nähtud, võtan ju ainult oma raha tagasi. Aga mängin nii nagu paljud mõnekümne krooniga tavalist Vikingit pliks plaks piletitega, kui sellega võidad siis võlgu kellelegi pole.
Küll on ka seal oma ajaaknad, kus võimalus võita suurem, aga neid kipub ära rikkuma pileteid printivat müüjat juhtiv ikka seesama lototagune jõud, kelle toiduks on mängurite emotsioonid ja pättuse puhul ka hingekesed kes pättuse tasuks puuri pistetakse nagu inimkohtuski olenevalt süü suurusest erinevaks ajaks.
Kolm tilka verd mõni aasta rikkust ja siis ups, läinud see tegelane ongi.

(13-06-2020 16:39 )vasamasa Kirjutas:  On ikka röövlid , Eurojackpotis antakse 3 pihta läinud numbri eest vaid 15 euri.
2 eurose pileti maksumuse juures on seda väga vähe , ehk siis 7 kordselt saab raha tagasi umbes . Ja mäng on 5 50-st.

Vene ajal sai 30 kopikase mänguvälja maksumuse juures 3 numbri pihta saamise puhul keskmiselt 7 rubla, tagasi sai raha siis u. 22 kordselt !!! .
Ja võidu võimalus oli palju suurem , sest mäng oli 5 36-st ehk siis 14 numbrit mänguväljal vähem kui Eurojackpotis .