+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10)
+--- Foorum: Loodus ja tema keerdkäigud (/forumdisplay.php?fid=34)
+--- Teema: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) (/showthread.php?tid=4918)
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Malandro - 18-11-2019 18:03
Uurisin natuke kaarti - Powersi U-2 lasti alla Kosulino lähedal.Dyatlovi kuru on sealt 560 km .Kas oli mõni baas mis oleks lhemal asunud ?
Pakuks,et siin teemas oleme spekuleerimisega vales suunas kihutanud juba pikemat aega .
Paar lehte tagasi kui küsisin mis radiatsiooniga oli tegu ja mis numbritest me räägime ei saanud asjalikku vastust.Nüüd kusagilt on juba plutoonium mängu tulnud.Lappasin muid materjale mida oleks kohe alguses pidanud tegema ..
Copy/paste-
“The radiation referred to has been identified as beta-radiation with the characteristics of isotope K-40. This is very weak contamination and certainly superficial.”
According to various experts the radiation was minor surface contamination and probably from Lyudmila Dubanina’s coat. It was probably from a laboratory environment (Radium, Radon and Potassium) and not from any recent weapons use. A point has been made that prior to the moratorium on atomic weapons testing a fair number of detonations had been carried out in Russia and in other parts of the world. Again, it was not uncommon that small amounts of “fall-out” might be spread far and wide."
Kuna tol ajal oli USA ja USSR kumbki pauku ei lubanud teha siis ma usun ,et kumbki ei teinud ka.Seda oleks tuvastatud kas seismoloogiliste seadmetega või radioaktivse pilve abil (esimesest venelaste aatompommi katsetusest sai muu maailm teada kui radiatsiooni-pilv oli jõudnud jaapani ja alaska vahepeale).
Lisaks,dyatlovi kuru ümbruses olevat õhuruumi ei kasutatud kuni 70ndate alguseni.Militaarlennundusega tegeleti rohkem põhjas ja lõunas ja helikopterite lennuraadius oli ainult 200 km,need ka sealkandis tol ajal ei lendanud .
Meenutaks ka seda,et kaamerad olid ju alles laipadel.Kui sõdurid neid seal väänamas oleks käinud kas kaamerad oleks alles jäetud ?
vales suunas ja kahesajaga...
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 18-11-2019 19:00
Ikka õiges suunas ja 800ga. U2 lendas Araali mere kohalt otse Sverdlovski suunas
ja lasti enne seda alla. Sverdlovski kohalt oleks ta suununud Norrasse kas üle
Arhangelski või Plessetski, seda üle Djatlovi kuru. Oli võimalik lennata ka vastupidi, Norrast Pakistani, siis oleks Sverdlovski kohale jõudmist seganud kompleksid,
mis olid u. 50km kaugusel Djatlovi kurust, ehk siis see paik jäi jälle lennuteele ette.
Ja inglisekeelne lõik ei klapi kohe üldse tolleaegsete ekspertide poolt tehtud mõõtmistulemustega.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Malandro - 18-11-2019 19:42
Viska viidet nende ekspertide mõõtmistulemustele ja mis kompleks seal kuru lähedal asus ? Rohkem infot selle kohta oleks ka teretulnud.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Malandro - 18-11-2019 22:37
Otsisin ja uurisin kaarte aga ei leia mida vaja,ehk siis S-75 rakettide asukohti venemaal. 1957 hakati neid massiliselt paigaldama ja aastaks 1960 oli ameeriklastele teada oma 600 asukohta venemaal kuhu neid oli paigutatud. https://en.wikipedia.org/wiki/S-75_Dvina#Initial_deployment
Kuna seda S-75 süsteemi sovietid paaniliselt proovisid saladuses hoida siis ehk tõesti matkajad puutusid kogematta kokku salajase raketikompleksiga ja likvideeriti ?
Uurisin CIA varem salastatud olnud kaarte aga kahjuks venemaa omi nad ei taha meiega jagada ...
The CIA and the U-2 Program
https://www.flickr.com/photos/ciagov/albums/72157661839122052
Cartography Maps 1960s
https://www.flickr.com/photos/ciagov/albums/72157674853424672
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 19-11-2019 10:50
tegid suured avastused? miks sa teemat ei loe,
eespool on kõigest juttu.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Geargirl - 01-12-2019 20:50
Selleks ajaks(59dal), oli U2 juba kolm aastat nõukogude õhutõrjele kimbatust tekitanud.
Õhuluuraja kasutas orienteerumiseks ainult kaarti, samuti oli tema marsruut täiesti ettearvamatu, seega oletada, et ta kindlasti pidi ületama Djatlovo kuru on natuke liiast. Pealegi ma olen ju öelnud, et "punkri" tüüpi ehitisi oli Uuralites veel vähemalt kaheksa.
"Tulepallide" kohta uurides õnnestus välja kaevata järgmist:
Juba kaks aastat(ja ainult talviti) olid seal toimunud sellised nähtused ja keskmise sagedusega iga kahe nädala takka, nõnda et kohalikud olid nendega juba ära harjunud.
Ühe episoodi kirjelduses oli läheduses asunud sõjaväelane asunud paugutama "tulepalli" suunas. Nõmeda tegevuse eest sai ta aga hoopis kiita ja teda lohutati veel sellega, et tegemist oli RAKETIKATSETUSEGA...!!! Vat see on mõttekoht; raskesti ligipääsetav koht kubises sõjaväelastest!
Ei ole enam mingit kahtlust, et tegemist oli just S-75ga. Mis on aga ülimalt anomaalne, sest raketipatareisid paigutati ainult suurlinnade ja strateegiliselt tähtsate objektide kaitseks...!!!
Hoolega järele mõeldes pidi Levashovi kaliibriga tuumateadlane olema kindlasti KGB kontrolli all. Seega pole siin midagi imestada, kui ta kaalium-40 kohta luiskas ja rääkis end sisse sellega, et kaalium pole nii tiheda pooldumisega, kui matkajate riietele ja koeproovidele tehtud mõõtmistulemused näitasid. See aga tähendab, et tagasi laual on kõik kiirgavad ained, kaasa arvatud gammakiirgus.
Samuti jäävad pidepunktidena kehtima selle suur kogus ja saastunud laialdane maa-ala ning et see aine sattus atmosfääri(ülipeenel kujul).
Samas saab välistada, et atmosfääris tuumaplahvatus korraldati: kuna kõik "tulepallide" kirjeldajad ei kuulnud lõhkepea kõmakat, siis tuumaplahvatuse korral oleks see juba kahtlane, et pauku ei kuuldaks. Samuti oleks valgussähvatus liig erakordne.
Neile tingimustele vastavat teooriat on aga peaaegu võimatu leida.
Jah, olin liig armunud tuumaplahvatuse simuleerimise käigus aine puistamise teooriasse. Kuid sel hetkel tundus see ainuvõimalik seletus.
Kuni koperdasin plutooniumdioksiidi otsa. Kuid ka siin on mitmeid agasid: pole mingeid tõestusi, et seda oleks kasutatud(samas tuleks selle kasutamist igati varjata) ja seda oleks tarvis kümnetes kilodes(kui lõhkepeas kasutatakse vist paari kilo plutooniumi).
Plutooniumdioksiidi võlu on selles, et kuna ta on üks tihedamaid metalle, suudab üks plutooniumimolekul seotuna kahe hapnikumolekuliga anda parima massi suhte hapnikku kandvate ainetega. Punkt. Kuid need kõrvalmõjud...
Mis aga puutub petrooleumi segamisse plutooniumdioksiidiga, siis seda pole ma väitnud. See teooria kütuselisandist kirjeldas, et plutooniumdioksiidi graanuleid juhiti otse põlemisdüüsi(nagu pelletikatel). Aga noh mis mõtteteravust ma ikka ootan inimeselt, kelle kokkupuude raketindusega piirnes raketiväeosa ümbritseva okastraataia valvamisega.
Ei ma ei räägi siinjuures tuumareaktsioonist, temperatuuril 600 kraadi plutooniumdioksiid laguneb ja annab ära hapniku mis tõstnuks raketi sooritusvõimet hüppeliselt.
Samuti ei saa ma väita, et seda kasutati otseselt Powersi püüdmiseks, seda võimalust võidi lihtsalt katsetada; tõenäoliselt kaks korda ja ühel juhul sattusid sinna juhuslikult matkajad.
Peamine on, et see tundub vettpidav motiiv nii matkajate kõrvaldamiseks kui juhtunu üksikasjadega vassimiseks.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 01-12-2019 21:36
Samiini ja lämmastikhappe reaktsiooni lisada hapnikku. Vaene põlemiskamber...et selles temperatuur niigi 3000+ kraadi on (pakutud 600 asenel), on mõistagi seletamatu looduse mõistatus...a lugupeetav ärgu lasku end sedasorti pisiasjadest häirida.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Malandro - 02-12-2019 00:43
Natukene sonin siia Uurali mäestikust - Arvestades venemaa suurust siis ilma selle mäestiku abita orienteerumine võib keeruliseks osutuda.Jõgesid ja järvesid ja lõputut metsa silmapiirini,kaardi ja kompassiga tundub see ikka paras ettevõtmine olevat.Kuna Uurali mäestik jookseb suhtkoht keset venemaad põhjast lõunasse on see peamine abivahend orienteerumiseks.
![[Pilt: UralMountains1.png]](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/UralMountains1.png)
Teise maailmasõja ajal veeti suur hulk strateegilisest sõjat66stusest mäeaheliku lähedusse.Arvati,et sinnani ei ulatu ei vaenlase lennukid ega muud asjad.Ilmselt tagasi ei hakatud vedama.
Kuna mägede kohal lendamine on turbulentsi tõttu ebameeldiv siis oleks loogilisem lennata mäestikuga paraleelselt.Powersi marsuuti vaadates seda ta ka tegi.
![[Pilt: 800px-OperationGrandSlam1960.jpg]](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fb/OperationGrandSlam1960.jpg/800px-OperationGrandSlam1960.jpg)
Niiet ma ei imestaks kui seal tänapäevani mäeahelikuga paraleelselt jooksevad õhutõrje kompleksid.Mäe otsa vedamine tundub logistilise vaatenurga alt vaadates liialt keerukas.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 02-12-2019 10:50
djatlov oli raadioinsener, arendaja. konstrueeris raadiojaamu.
eelnev postitus viib mõttele raadiomajakast, et U2 saaks maalt
signaale.
seda on eespool mainitud, aga reageeringut ei tekkinud.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 02-12-2019 11:49
U-2 sai maa pealt orienteerumiseks niigi signaale, raadiomajakaid kasutati NLis nii tsiviilis kui militaarias üpris laialdaselt.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Aadu66 - 02-12-2019 12:15
(01-12-2019 20:50 )Geargirl Kirjutas: Ei ma ei räägi siinjuures tuumareaktsioonist, temperatuuril 600 kraadi plutooniumdioksiid laguneb
(01-12-2019 21:36 )I'll be back Kirjutas: Samiini ja lämmastikhappe reaktsiooni lisada hapnikku. Vaene põlemiskamber...et selles temperatuur niigi 3000+ kraadi on (pakutud 600 asenel), on mõistagi seletamatu looduse mõistatus...a lugupeetav ärgu lasku end sedasorti pisiasjadest häirida.
Nii käib see kamm kogu aeg, pidevalt, teemast teemasse. Üks räägib oksiidi lagunemistemperatuurist ja teine kukub väitma, et räägiti põlemiskambri temperatuurist, järelikult on eelkirjutaja asjatundmatu turakas. Kusjuures jääbki tavaliselt korrutama oma jumalast meelevaldset väidet, kuni mitte ainult lugupeetaval vaid ka kõigil teistel lugejatel villand saab sellest arutelude segamisest.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 02-12-2019 12:39
Kulla aadu, KUS see plutoonium siis hapniku ära andma pidi, kui "...plutooniumdioksiidi graanuleid juhiti otse põlemisdüüsi(nagu pelletikatel)..."
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Geargirl - 02-12-2019 13:09
Segamini on sul hoopis tahkekütuse stardikiirendi ja teise astme kasutatud kütused. Ja hapnik on number üks võimalus põlemisprotsessi kiirendamiseks. Ja plutooniumdioksiid polnud hapniku põhikandja, vaid lisavõimalus, mõistad? Nii nagu NO5 autotuunijatel.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 02-12-2019 14:07
Tahkekütuse stardikiirendi on ülepea püssirohi. Ega puutu siin ülepea asjasse (kuigi ega siin seda tea, mida spetsialistid siinsel foorumil välja vaaritada võtavad). Mida teeb aga lisahapnik materjalidega, tahaks kohe lähemalt kuulda. Jällegi, see lämmastiku kasutamine on hea näide- kaua kestavad mootorid sedasorti lisaainete kasutamisel. Juttu, et raketimootor polegi mõeldud pikaajaliseks kasutuseks, pole mõtet veeretada- reaktsioon, rõhud etc on seal niigi piiripealsed. Vôi veel, lausa puust ja punaseks- uurige, kuidas mõjus mootoritele võimsuse suurendamiseks mõeldud veepihusti karburaatori lõõris. (Vesi lagunes põlemisprotsessi käigus samuti hapnikuks ja vesinikuks etc). Lõpptulemusena- kui tegu on niivõrd lihtsa ja tulemusliku meetofiga, siis miks täna, ligi 70 aastat hiljem, seda meetodit laialdaselt ei kasutata? Vaid mässatakse siiani ülimürgiste samiini, hüdrasiini ning lämmastikhappega. Samas kui piisaks kütuse erivõimsuse märkimisväärseks tõusuks vaid graanulite lisamisest.
Ja ülepea- kuidas Te kujutate ette graanulite tsentrifugaalpumbast läbilaskmist?
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Lorenz - 02-12-2019 16:48
(02-12-2019 14:07 )I'll be back Kirjutas: Tahkekütuse stardikiirendi on ülepea püssirohi. Ega puutu siin ülepea asjasse (kuigi ega siin seda tea, mida spetsialistid siinsel foorumil välja vaaritada võtavad).
Osad tahkiskiirendid ju kasutavad alumiiniumi pulbrit, ning raudoksiidi, mis reguleerib alumiiniumi põlemise kiirust. Või siis püssirohtu, või mõnda muud segu, tahkekütus ei viita mingile ühele kindlale segule. Nagu ka vedelkütus ei tähenda kindlasti mingit kindlat kütust ning oksüdeerijat. Samas mingi konkreetne mootor on muidugi disainitid põletama mingit konkreetset segu.
(02-12-2019 14:07 )I'll be back Kirjutas: Ja ülepea- kuidas Te kujutate ette graanulite tsentrifugaalpumbast läbilaskmist?Samas tahkiskütus koosnebki graanulitest nagunii ...
Lisaks ei tähenda ju rohkem hapniku põlemiskambris automaatselt seda, et segu on hapnikurikas.
Mulle jäi küll esimest korda seda plutooniumoksiidi juttu lugdes mulje, et just tahkismootori lisandist jutt käibki. Sest neis mootorites ju tõepoolest kasutatakse metalle kütusesegudes. See vedelkütuse jutt on siin suurema segaduse põhjustanud, ma näen.
Aga plutooniumi kautamine õhutõrjeraketis väga mõistlik siiski ei tundu mulle, see on ju nii kallis aine. Ei tea ma ka seda, kas ja kui palju sellest tegelikult abi oleks. Kui tõesti on hädasti vaja raketi regevusraadiust suurendada, siis võiks ju sellele paar väiksemat kiirendit juurde kruvida, ning voila, olemas. Praktikas see kindlasti nii lihtne ei ole, kuid eksootiliste kütuselisandite kasutamine pole ka just väga lihtne.
Geargirl, Minu arusaamist mööda on suurema molaarmassiga põlemisgaas hea mootori võimsusse suurendamiseks. See tuleb aga kütuse efektiivsuse arvelt, suurema efektiivsuse huvides on mõistlik kasutada väiksema molaarmassiga aineid. Vesinik+hapnik annab näiteks parima efektiivsuse. Kui aga raketi lennukaugust/-kõrgust on vaja suurendada, siis oleks justkui vaja rohkem efektiivsust, kui võimsust ... ning võimsust suurendavad lisandid poleks seega kõige parem mõte ...
Vedelat vesinikku või hapnikku õhutõrjeraketis kautada pole praktiline, aga hapnikku saab hoiustada vedelal kujul ka väiksema molaarmassiga ainetes. Näiteks seesama lämmastikhape, see toimib päris hästi. Paranda mind kui millestki valesti aru sain.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 02-12-2019 17:14
Hea Lorenz, jutt käib siinkohal kompleksi S-75 raketist. Ja seal on stardikiirendid nimelt püssirohu baasil. Kusjuures ei viskagi praegu lambist ette, et SA või VVS oleks muuga laetud tahkeid kiirendeid kuskil laias valikus kasutanud. Ning kiirendites ei ole püssirohi mäletamist mööda mitte graanulite, vaid makaronidena
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Lorenz - 02-12-2019 17:46
Egas ma mõistan jah, et vanemad raketid kasutasid põhiliselt püssirohtu. Samas kui rääkida mingist tahkest kütuselisandist, siis seda vedelat kütust põletavasse kabrisse ajada oleks vist selline kunst omaette. Kui just kambri seinad sellega ääristatud poleks, aga modifitseeritavast mootorist ei jääks siis ju midagi järele, see oleks täiesti uus disain, ning ilmselt ka teistsuguste mõõtmetega kui orginaal. Tahket lisandit tahkele kütusele lisada oleks justkui mõeldav, kui sellest mingit kasu oleks. Kui oleks.
Olen tegelikult kuulnud jutte hübriidmootoritest küll, kus kütus on tahke, hapendaja vedel. Hapendaja pumbatakse siis selle tahke kütusega ääristatud kambrisse, ning nii saaks isegi pm õhku kasutada mingis lennu faasis. Need on küll katsetuste staadiumis, pole kuulnud et sellised asjad kusagil tootmises oleksid. Ehk saaks ka teistpidi, pole kuulnud küll midagi sellest samas. Selliste mootorite disain on aga ilmselgelt hoopis teistsugune, neid ei saa ümber vahetada tavalisema mootori pähe juba toimivas süsteemis.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 02-12-2019 18:00
Hea Lorenz, võimalik on suurtes piirides kõik, aga siis ei räägi me enam mitte kompleksist S-75. Vaid hoopis millesti muust. Teiste mootoritega, teiste tehniliste andmete, mõõtmete jne. Siinsügatav leelotus plutooniumi kütusessesegamisest konkreetsel raketitüübil ei ole IMHO eriti tõsiseltvõetav. Raketil kasutatav tsentrifigaalpump on pisut liiga komplitseeritud vidin igatsugu suvalise solgi pumpamiseks. Eriti arvestades ruumi, mis pumbale mõeldud(s.t. pumba mõõtmeid), koguseid, mida tuleb pumbata ning kõiki tingimusi, millistes pump töötama peab.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - vasamasa - 02-12-2019 19:42
Järgneval vene k. lingil on hulk sarnaseid juhtumeid , kus turistid on sarnaselt hätta jäänud, samamoodi telke lõikunud ja paljajalu ära mindud.
http://www.alpklubspb.ru/ass/dyatlov_13.htm
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Geargirl - 02-12-2019 21:18
Kuna mu mees on autoseksuaal, siis suunasin küsimuse vee pihustamisest automootorisse temale. Tõepoolest, seda on tehtud. Aga, et selle käigus vesi laguneks vesinikuks ja hapnikuks, see läheb loodusseadustega vastuollu. Seal kasutati vee aurustumise energiat madala surveastmega(nt Gaz51) mootorites. Seega raketiteadlase järjekordne möödalask...
Jutt raketimootori pikaealisusest: S-75 lend kestis 55 sekundit, õigus?
Graanulid tsentrifugaalpumbas: jutt oli lisaseadmest, mitte integreeritud süsteemist.
Endiselt jonnid sa, justkui oleks raketikütuse segamine hapnikukandjaga ainuvõimalik lahendus.
Ah miks ma küll vaevun vastama raketiteadlase igritsemisele, ma ei tea... Õnneks mitte kõik siin ei ole tema sarmist pimestatud.
Lorenz, loomulikult on hea küsimus, miks ei kasutatud vedelat hapnikku või NO5. Ma arvan, et küsimus on mahuti, kõrgsurvepaagi kaalus. Seega lisaks molaarmassile tuleb arvestada taara massi.
Ei saa öelda, et nõukogude raketiteadlased käed rüpes istusid. Eks nad pingutasid kogu aeg, just 59da lõpus ilmus S-75 parendatud versioon. Kahjuks ei ole mul õnnestunud välja selgitada, milles see modifikatsioon erines. Kas just tänu sellele tõmmati Powers taevast alla, seda teavad ainult militaarajalookorüfeed, kelle hulka mina ei kuulu...
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Lorenz - 02-12-2019 21:48
Geargirl, sa avad ennast IBB salvole, öeldes et vesi ei saa laguneda hapnikuks ja vesinikuks kõrgel temperatuuril.
Saab ikka, aga temp peab siis tõesti kõrge olema jah.
Edit: hapnikuks ka veeks ----> hapnikuks ja vesinikuks
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 02-12-2019 21:56
Äh, seal on ülepea masendavas koguses jama kokku kirjutet, homme kommenteerin. Lihtsalt vahemärkusena- raketil on hapnikupaak täiesti olemas. Ja kui suur on temperatuur silindri põlemiskambris
Austet Lorenz, kas 2000 kraadi on piisav?
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Malandro - 02-12-2019 22:21
https://youtu.be/g7uh8I1OPMQ?t=272
Minumeelest see S-75 näeb pimedas välja oranzhika tulekerana ka ilma radioaktiivse kütuseta...Niipalju kui sellest kehvakvaliteedilisest videost näha on.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Chaos - 02-12-2019 22:55
Su mees rääkis sulle kuue taktilisest sisepõlemismootorist.
Siin ei räägitud ju automootorist, miks sa talt selle kohta küsisid?.. teed teise veel oma avaldustega siin lolliks.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Uviline - 03-12-2019 00:50
Kuuetaktiliste mootoritega meenub mulle üks vana ja hariv tehnikanurk päewalehest
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=paevalehtew19311123&type=staticpdfNii et ärgem siin lōōpigem midagi
Kuuetaktilistest sisepōlemismootoritest on ka siin seal hilisemal ajalgi juttu tehtud