+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10)
+--- Foorum: Loodus ja tema keerdkäigud (/forumdisplay.php?fid=34)
+--- Teema: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) (/showthread.php?tid=4918)
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 22-02-2019 16:15
(22-02-2019 12:13 )muca Kirjutas: Lõpus jäi siiski kõlama, et tudengid tapeti, sest nad nägid midagi.
Foorumlaste arvamusega see lõppsõna klapib.
Seesinane seisukoht on kogu Djatlovi draama nurgakivi.
Saatejuhid arvasid põhjendatult, et aasta tagasi koolnud jahimehe sugulane on liiga kahtlane figurant isegi keskmise vatniku (meedia poolt ajupestud vene kodaniku) jaoks. Et kahtlusi hajutada, kärutati stuudiosse valedetektor...
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 22-02-2019 20:26
Vaadake seda ka:
https://www.youtube.com/watch?v=K9X5ZzdmlhM
Kes kannatab muidugi.
Kõik selle autori filmid on vaatamist väärt.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Naut - 22-02-2019 20:48
Et siis riietati surnukuuris... ja ehk siiski ka detailid on seal algraportites moonutatud. Vältimaks veel suuremat skandaali.
Oh, seda lugu peilides tuleb emotsionaalsus kuidagi.. välja lülitada justkui. Kui ei suuda, jookseb juhe sellest toimunud julmuse oletustest kokku. Kapitaalselt.
Muide, see eespool olev "kanaldus", mida Digitaria mainis, see on tõlgitud kokkuvõte päris pikast seansist, mis pole mu enda oma.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 23-02-2019 11:29
Veel üks väga hea uurija:
https://www.youtube.com/watch?v=jOkssx7YyN8
Mees analüüsib vanu fotosid, võrdleb neid guugli mäpiga, uurib ülekuulamisprotokolle ja päevikuid.
Ufohuvilistele, kes vähegi vene keel mõikab, soovitan kindlasti vaadata.
Nimelt leiab ta fotodelt ja ülekuulamisprotokollide võrdlemisel ja analüüsil midagi erakordset.
Ta leiab kolmnurkse lennuvahendi allakukkumise koha mäenõlval. Lennuvahendi ühe külje pikkus on vähemalt 180 meetrit.
Head uurimist!
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 23-02-2019 23:04
Muide sel aastal üllitatakse seriaal Djatlovi teemal
- seega klapitub kõik omale kohale. Перевал Дятлова 1 сезон стартует в 2019 на ТВ-3
Põhisõnum mõistagi - "nad tapeti"
Vene piraadiparadiisid reklaamivad seriaali teist osa juba, kuigi esimest ei ole veel välja tulnud.
Tsirkust ja leiba ja vatnikud rõõmutsevad.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Vesilik - 24-02-2019 20:33
Kasakad räägivad
et mansid koos shamaanidega tapsid ikkagi ära tõestuseks dok. filmi kaadrid kus inglise ajakirjanikele varemalt annab intervjuu sama põdrakampsuniga manss kes valedetektori all valetas et mansid ei teinud,räägib veel et piinasid ennem tapmist,maha vaikiti kuna kommunistlikus ideaalühiskonnas selliseid asju ei tohtinud toimuda.
Mis isegi kaheksakümnendate lõpus Siberis põlisrahvaste aladel toimus ja kuidas põlisrahvad seal võõrastega käitusid annab aimu Eestis vändatud film Must alpinist
mis põhineb tõsielusündmustel,tasub vaadata.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 25-02-2019 16:33
mingi palagan näib arenevat, venelased ajavad seda tapatööd põlisrahva kaela. venelased ajasid poola ohvitseride tapatöö sakslaste kaela, sõja puhkemise gruusias ajasid grusiinide kaela, ukrainas lasid alla lennuki ja ajasid selle ukrainalaste kaela...
Lenini kaela, Stalini kaela...Jeltsini, Gorba...
Kirilenko on selle mõrvari nimi...
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Mannu - 26-02-2019 12:52
Kuna siin veel üks juutuubis "kirjutav" uurija spiooni-versiooni toetab, siis uurisin oma vanemate käest seda spiooni-värki.
(14-02-2019 17:29 )Naut Kirjutas: Panen oma uhuu-postitusele vastukaaluks aga ka 1e pragmaatilisema versiooni, kus asjast huvitatu peale pikki aastaid lõpuks paneb selle toimiku enda jaoks kinni, kui enda jaoks lahendatu.
Siin põhirõhk Zolotarjovil, kui rühma kõige kummalisemal isikul, tema kadunud vennal, ikkagi diversioonilisel topeltagentlusel, mis kõik justkui lahendavat ka tätoveeringute ja dna-testide vasturääkivused ja veel mitmeid küllaltki huvitavaid detaile koos esmapilgul usutavate argumentidega.
Kas see nüüd üldplaanis realistlikum on, kui utopistide versioonid, eks võib mõelda..
https://www.youtube.com/watch?v=hgNyNcgz9cs
Minu eespool mainitud väidetav spiooni kinnivõtmine toimus Virumaal, kõige "lahjemas" piiritsooni vööndis, kus sai vabalt liikuda. Aeg vahemikus1958-1961, heinaajal. Ema ja tema isa tulid jalgratastega Rutja poolt, tee oli masinaid täis, neid ei tahetud esialgu läbi lasta, kuid hiljem ikkagi lasti. Ema ei mäletanud muud, kui mingi mees peitis end puu taha. MIdagi ei selgitatud, kogu info käis hiljem külajuttude tasemel.
Isa on mul 50nendate lõpust tööloaga raadioamatöör. Sel ajal võis töötada ainult raadioklubis. 60nendate alguses hakati lubama individuaalseid raadiojaamu isikute kodudes. Niiet seaduslik raadioamatöör see seal küll ei saanud olla.
Kuid ei mu isa, ema ega ka mina ise ei mäleta tõepoolest mingeid hõisakamisi ajalehtedes ega raadios, et oskuslik nõukogude miilits (või misiganes) püüdis kinni paha spiooni.
Kuid mida ma mäletan (70nendad) - raadio lühilaine oli täis jaamu, mis lugesid monotoonsel häälel numbrite jadasid, kummalisi hääli (teletaip, morse, igasugu müstilist träna-mussi meenutavat "laulu", eri kõrgustel ja tämbril). Ma tean, mis asi oli raadiojaamade segamine, ja see millest räägin oli erinev. Mulle seletati - need on kodeeritud teated.
Raadiosaade, mida mu isa kuulas hilja õhtul paar päeva tagasi, rääkis sellest. kus üks raadioamatöör oli saadetud Siberisse selle eest, et edastas talle antud numbrilist koodi morse abil teatud lainepikkusel. See oli aga 40nendatel.
Niiet, ma ei tea, mis põhjustel spioonide kinnivõtmisest ei räägitud.
Kas ei võinud hoopis olla vastupidi, kui oleks räägitud, siis oleks olnud neid liiga palju nii õitsava ja tugeva riigi jaoks?
Ma siiski kaalun võimalust, et spioonide vähesus/puudumine ei olnud põhjus. Spioonide puudumise uskumiseks vajan rohkem tõendeid.
_________________
Ja manside versioon ... no miks heideti see siis kohe kõrvale?
See oleks ju nii hea variant olnud võimudele. oleks saanud vaenulike natsionalistlikke manse ja pahasid šamaane natuke vangi panna ja muud moodi represseerida?
(24-02-2019 20:33 )Vesilik Kirjutas: Mis isegi kaheksakümnendate lõpus Siberis põlisrahvaste aladel toimus ja kuidas põlisrahvad seal võõrastega käitusid annab aimu Eestis vändatud film Must mis põhineb tõsielusündmustel,tasub vaadata.Ma ei ole filmi näinud.
Mis seal põliselanike ja matkajate vahel toimus? Kas ja kuivõrd on see tõsielust pärit ja kas sisaldab kunstilisi liialdusi?
Filmi arvustusest:
Tsitaat:Filmis on ka oma religioosne pool ja religioosne lahendus. Usulised liinid pole küll eriti tugevalt ja selgelt välja joonistatud, kuid teatava rutiinina kohalikele elanikele ja tundmatu jõuna matkajatele on religioon filmi teises pooles alati kohal. Nii osutub oluliseks Olle poolt pühast metsast kaasa võetud mäekristall, reaalse taustana on kohal aia külge seotud lindid ja topsikusse heidetud kopikad, Eero ja Olle müstiline kohtumine vaimuilmas annab vastuse, mis laskumisel tegelikult juhtus.Nagu aru saan, siis Olle võtab püha reliikvia ja saab surmaga karistatud.
Pmst ei eita ma sellist asja põliselanike puhul.
Kuid ma pean vähetõenäoliseks sellist käitumist, kus põliselanikud tapavad julmal (ja proffessionaalsel) viisil kogu rühma. Muidugi, misiganes põhjusel võib ju kohalikul-paaril katus sõitma hakata, kuid käekiri on siiski pigem mingite "riiklike organite" oma.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 26-02-2019 13:59
Korrigeerime pisut- ei olnud see Virumaa kuskilt otsast vabalt liigutav, ei olnud seda 70ndate esinesel poolel, saati siis veel 50ndate lõpus. Tempel pidi passis olema või piiritsooni luba passi vahel, statsionaarsed piirivalve kontrollpunktid(Loksa, Vergi etc), liikuvad kontrollid, kes bussides passide/piiritsooni lubade olemasolu kontrollisid, peale päikeseloojangut rannas viibimisele vaadati väga hapu näoga etc, etc. 70ndate esimeses pooles künti muideks mereäär stabiilselt üles, et igasugu mere ääres tolgendajatest jäljed maha jääksid. Rääkimata millegagi vee peale minekust. Teiseks-
"...MIdagi ei selgitatud, kogu info käis hiljem külajuttude tasemel..."
on juba iseenesest kõnekas ülestunnistus. Külajutud on vaieldamatult väääga autoriteetne ja usaldatav allikas. Näiteks 70ndate teises pooles võeti Käsmu külapoes kah meerikamaa diversant kinni. Roheliste mütsidega seltskond konvoeeris "espiuuni" automaatide vahel kordonisse. Ja oh neid külamuttide leelotusi pärast seda...käidi lausa uurimas, kas ikka vähemalt Kanadast saabunud onuga rääkida lasti. Enne mahalaskmist. Kurbloolisus oli muidugi selles, et juba nädal enne sündmust oli teada, et Moskvast siseministeeriumist on tulemas kontrollgrupp elanike ja piirivalvurite valvsust kontrollima ja igasugu võõrastest tuleb teada anda... eriti sellistest, kes vetelpääste paatide vms. vastu ebatervet huvi välja näitavad...(oli juhust ühe sedasorti jutuajamise juures ninapidi kohal olla)
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Mannu - 26-02-2019 14:11
Virumaast ja liikumisest - ma tean seda väga hästi. Meil oli väljas silt "piiritsoon, sissepääs lubadega", kuid reaalselt liigu palju tahad. See oli kolmas, kõige vähemvalvatud piiritsoon. Mida enam ranna poole, seda karmimaks läks. Kuskiltmaalt oli vaja passi näidata. Randa ei saanud, okastraat rannas, rand siledaks rehitsetud. Sealkandis, kus mu ema elas/elab, ehitati uus Tln-Nareva maantee kolmanda astme piiritsooni ja täiesti vabalt liigeldava ala piirile.
Seda, kes seal kinni võeti, ja külajuttude tõepärasus - see jääb lahtiseks ja kui sa muidu rahu ei saa, siis võin ju nõustuda, et oli mingi näidishaarang.
Aga veel mansidest. Olnuks tegu mingi põlisrahva kättemaksuaktsiooniga, peaksin tõenäolisemaks seda, et oleks lihtsalt jahipüssist ükshaaval mehed rajalt maha võetud. ja vb mõnel suuremal patusel ka surmajärgseid vigastusi tekitatud. Kuid piinamist - ? - no vb ainult siis kui tegu on mõne segaseks läinud isikuga.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 26-02-2019 16:11
mõtleme nüüd loogiliselt - talv, hanged, lühike päev, kõva külm...kui mina oleksin kohalik elanik ja nälg just majas ei ole, siis mina nina välja ei pistaks. ammugi ei paneks ma suuski alla, ega hakkaks mingeid noorukeid jälitama ja maha koksama sellepärast, et nad meie märgistatud puud pildistasid või selle üle irvitasid. naabrimees, kes elab 20km kaugusel, tema ka ei viitsi, ütles nädal tagasi kohtumisel, et passime peale suvel, siis on sobivam aeg. kolmandat meest meil kampa saada ei õnnestunud, tema ütleb et lollid, ärge tehke seda, jumal karistab....
unustame ära võimaluse, et metsarahvad niivõrd rafineeritud moel, tundes asjast ülimat mõnu, trambivad ribidel ja taovad püsipäraga selga, käsivad riidest lahti võtta või mis iganes.
muidugi, venelasel, rahval kelle hulgas on massiliselt sadistlike omadustega isendeid, kes otsivad võimalust ükskõik kelle peal on ülemvõimu näidata, tunda end jumalana kasvõi kord elus...neid korjab kamba kokku küll.
ma olen oma silmaga näinud kuidas noor piirivalve leitnant viis oma sõdurid spetsiaalselt poriloiku roomamist harjutama selleks, et tunda end jumalana. küll need kutid palusid, et me peame selle sineliga koju minema, läheme roomame liiva peal...aga ei, leitunn ei jäänud nõusse...selline lugu siis Tallinna külje all võpsikus.
külmunud ja tapetud tüdrukutele pandi morgis meeste alukad jalga, sest naiste omi polnud võtta...tõde või vale...millegipärast kaldun arvama, et tõde. pole suuremat sadisti, kui väärastunud ajuga vene leitnant kelle allub 5 viis poolhullu relvastatud kolme klassi haridusega külapoissi, kes on kasvanud vaimus, et vaenale varitseb kõikjal ja tema peab tõkestama neetud kapitalistlike spioonide tegevuse nõukogude liidu tagalas, salastatud objektide kaitse eesliinil.
mõrvarid olid vene sõdurid, kelle kaitseks astus välja kompartei(tegelikult on see vale, kutid said karistatud, hullu tõe eest sai kaitstud hoopis rahvas). tõde lihtsalt avaldada ei saanud, mis mulje oleks jäänud kogu riigist? ja ei leitud kedagi, kellele kaela määrida, no ei leitud, seda ikka jutub et ei leita. kujutage endale ette, et tõde - tudengeid tapsid ja vägistasid relvastatud sõdurid - oleks avalikuks tehtud. mis juhtub siis kui külaplikad näevad sõjaväepatrulli tantsuõhtul külaklubi lähistel? kiljudes ja karjudes oleksid nad laiali jooksnud. kas seda saaaks kompartei lubada? ei!
tegelikult need mõrvarid said oma karistuse kätte, said kas võshka või eluaegse sunnitöö. vabadusse neid lasta ei saanud, sest nad oleksid saladuse välja pläkutanud. seda, et nad maha lasti või puuri pisteti, seda ka välja rääkida ei saa, onju? kalassidega varustatud hullukari oligi see loodusjõud, millele tudengid oma taskunoa ja suusakepiga(üks üritas suusakepi ära teritada ja seda relvana kasutada) vastu ei saanud. ma isegi arvan, et tüübid lasti kohapeal maha juba 7-8ndal veebruaril ilma igasuguse kohtuotsuseta. nii ei tilkunud ka midagi eriti välja, major kes nad maha kõmmutas, osales hiljem "otsingutel". loodan, et ta andis valangu ega hoidnud laskemoona kokku.
müts maha selle ohvitseri ees, kes need kaabakad teise ilma saatis. mõelgem nüüd tema elule ja perele...kas on vaja üle ilma kisada mis tegelikult juhtus?
marodöörlust karistatakse kohapeal mahalaskmisega, mida mees ka tegi...
kokkuvõttes - süüdlased on oma karistuse kätte saanud ja seda kõige paremal moel, nende saatust ei tea isegi nende isad-emad, neile saadeti kirjake, et teie poeg langes kodumaa kaitsel. karistuse täideviija(d) sellega uhkeldada ka ei soovi, neil on ju pered...
nüüd küsimus - kas NSVL kompartei ja valitsus tegi kõik õigesti? vist jah...
kui ei, siis mida oleks saanud paremini teha?
punkti panemise koht...
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - isemaag - 26-02-2019 20:47
Ainult juhuslikus korras lugesin seda läbuteemat ja lisan venekeelse seletaja lingi:
https://www.youtube.com/watch?v=NlnRctHFVjw
Pealkirja kahh lisan, juhtumiks kui juutuube teavitab et see video on teie riigis vaatamiseks keelatud: Казаки раскрыли тайну перевала Дятлова и поставили в этом деле точку
Mingi kasakas avaldab saladuse, mansid olevat tolle grupeeringu ohverdanud oma vaimudele. Vene selgestinägijate tuleproovis avaldati huvitavaid mõtteid, et kui neid poleks jäänud 9, nad kümnekesi oleks elusse jäänud. Kuid mul tekkis jumalavallatu mõte et noored teadlasehakatised midagi varastasid kui keelatud maa-ala üle kõndisid. Kleptomaania on teadlastele omane. Varaste jaoks vaimudeilmas on surmanuhtlus nagu korraks nina nuusata.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Oii! Ma ei lugenud et varem see link oli siin avaldatud. Kuid põhimõte ei muutu. Üks varas varastas minu poja mähkmelapid ja vahetas viinaks, teine varas käis mu kodu akna alt läbi koos oma vennakesega vargil alumiiniumist piimapütti ära vedimas, kähku lõppesivad maha. Algul toimus süütunne et nii ikka pole ilus. Halastame jne. Kui kaua tohib halastada?
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Naut - 26-02-2019 21:39
Esiteks lubage meelde tuletada, et kogu vene selgeltnägijate saade on siiski täieline feik ja nukuteater. See on nüüdseks justkui tõestatud? Et kellel parem taidlusoskus või "popimad" omaloominguteooriad (ahet nr 9 sai saatuslikuks?), neid ka edasi seal raha eest upitati.
Sajandi bluff, pole midagi öelda. Tehtud, nagu öeldakse. : )
Teiseks - seal eespool - loomulikult meedia võtab selle keissi, mille pealt oma lõivu võtta ja lüpsab misiganes "lehmakest", kes aga manti annab. Misiganes teemad siis kuskilt välja ujuvad. Hetkel on päevakorras see teema. See, et seriaali planeeritakse? Tore. "Lehmakesed" ongi selleks, et misiganes erinevad "piimamehed" ikka lüpsist osa võtta saaks. Samas võib seesama meedia olla kohati nii müüdav prost kuid ka mingi tõekuulutuse esimene verstapost. Nii ja naa. Kõik režisöörid pole siiski müüdavad-ostetavad. Selles mõttes ma nii üheselt vast ei võtaks, et igal kolmel juhul on iga meediaüllitis see va valelik prost.
Tähelepanelkkus muidugi ei tee paha.
Samas on mingi ameerikamaa (?) filmistuudio ka juba jupp maad tagasi justkui samateemalise õudukamuuvi, minu meelest, tootnud. Pole näinud, kuid seal olid ka vist kogu kohustuslik arsenal kaasataud alates zombidest, lumeinimestetst ja uffikutest. Selles mõttes logish, et intrigeeriv tõsielusündmus ühes või teises võtmes (või x tõlgenduses) filmindatakse ja ilmselt mitte veel 1 kord. Imestama panebki, et veel Venemaal miskit oma kinofilmat pole selles süžees tehtudki. Hm.
Muide, seal diversioonilingil oli s'tks igasuguseid materjale, mis uusi fakte ikkagi mingist arusaamatust topeltmängust oli välja toodud. Seos selle va kummalise "kadunud vennaga" jne. No ja see, kuidas Zolotorjovi poeg hiljem mingil põhjusel kadus.
Niiet võib ka Mannu jutus jumet olla.
Samas... kes siin eespool seda ütles, et täpselt 60 aastat on sündmustest möödas... ja need hukkunud hinged justkui annavad lõpuks märku vms. Kes teab, kes teab...
Sest tunnistagem, mis iganes seal toimus, on tegu siiski ilmselge tahtliku tapmise, kinnimätsimise ja ka nähtava ebaõiglusega. Ja just see ka antud loos vapustab ja ka ajendab otsima vastuseid. Püütakse see ebaõiglus kuidagi... päevavalgele ikkagi saada.
Noh, loo müstika ka ilmselt... aga seda on ju mujalgi ometi.
Ikkagi, tõed hakkavad justkui päevavalgele aina enam ilmuma, mul tundub. Sest aeg on saamas täis.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Aadu66 - 27-02-2019 11:15
Piirivalvureid pole mõtet sinna loosse segada. Need rohemütsid ei olnud see kõige hullem kontingent, sinna valiti siiski ärkasama loomuga ja haritumaid vendi. Olen elanud 30 a ikka väga ja väga strateegilises tsoonis, minu maja oli 50m merest. Selge ööga nägi 6 prožektorit samaaegselt Tallinna lahte ja saari kompimas. Olen rohkem Mannuga päri. Igasugust nalja sai vahel nähtud, aga kõik käis kampaaniatega. 5km enne minu kodu oli juba tõkkepuu. Linnast tulevaid busse ja autosid kontrolliti aga maksimum korra kuus. Ülejäänud aja sõitis kes tahtis. Kuskil külavahel ei mäleta ma kordagi, et keegi oleks passi küsinud. Kui oli miski sünnipäev või püha ja oli oodata rohkem külalisi, helistasid kordonisse ja ütlesid, et selle ja selle nimele tuleb täna külalisi. Kui oligi see päev kontroll, lasti kõik sinu nime nimetanud ilma igasugu paberiteta läbi. Rannaäärt künti 60-ndail kampaania korras paar aastat. Niikui traktor kadus hakkasid kohalikud sealt üle tatsama ja piirivalve unustas selle värgi lihtsalt kuni järgmise aasta kevadkünnini ära ja seal ilusa liiva peal oli hea külanoortel päikest võtta. Me kutsusime seda kultuuriks. Sama oli nn helisevate peenikeste traatidega, mis põlvekõrguselt ranna äärde veeti. Me lapsed jooksime need enne maha kui piirivalve neeme tippu torni jõudis, et vasttehtud tööd kontrollida ja läbi helistada. Püüdsid vist paar korda lappida ja unustasid. Okastraati pole ma rannas rohkem näinud, kui külamehed tegid sinna lehmakarjamaa. Piirivalve ei pannud siinkandis iial mingit okastraati ranna äärde. Kui mõni eriti loll või värskeltvärvatud soldat juhtus mere äärtmööda piilkonnas kõndima, siis võidi sealt ka õhtul minema ajada. Ootasid, kui piilkond jõudis veidi kaugemale ja läksid ikka ujuma. Ja meelega tegid nii, et nad näeksid, et kas viitsivad tagasi mölisema tulla. Alla 10 aastaselt hakkasin suviti angerjaõngi suviti merre laskma. See käis ikka videvikus. Suvel ikka 10-11 ajal ja hommikul pimedas välja. Nabast saadik vette sai lastud. Tihtipeale oli piirivalvepoisid hommikul kaldal ootamas, ei miskit möla, vaid sõbralik huvi, et kas said ka midagi. Ainult üks kord, mäletan, läks õhtul kõvaks mölaks kui mingi ülemus mind prožektoriga avastas kivide vahel õngi laskmas. Olin siis juba mingi 17-18 ja jäin kole hilja peale. No mölisesid vähe kui randa tulin, tõin toast passi ja läksime laiali. Meil, tatikatel olid parved kogu aeg, millega me siis meres kivide vahel sõitsime ja tokkidega lükkasime. Ei teinud see piirivalve meie parvetamisest küll mingit numbrit, kuid samas kui lestadega ujusin, siis tuli mölin. Paadiga merele küll ei saanud ilma helistamata minna, kui aga helistasid, ei keelatud kunagi. Sõbraga hakkasime suviti lesta püüdma ja mootorpaadiga merel käima, kui olime 15 aastased, ei keeland meid keegi. 50-ndail oli lastud 5 meest merel ära uppuda, kui piirivalve ei lubanud appikarjujaile järele sõita. Ülemus olnud saunas ja armeenlasest poiss ei lasknud sadamast kohalikke kalureid välja seni, kuni appikarjed vaikisid. Õnneks olid need mingi sõjalaeva madrused, kes Aegnast tahtsid väikese jullaga 5-kesi maale tulla, mitte kohalikud. Kuuldavasti oli ülemus karistuseks kupu või paar kaotanud, otsene mõrtsukas, see armeenlane, olla kiita saanud ja Totrusi oli muidugi, kuid ei seganud see piirivalve eriti meie elu midagi. päeva puhkust.
Palju hullemad olid poolsaare metsas baseerunud raketiväelased, kus oli ikka igasugu tsurkasid ja karvaseid ja sulelisi, aga need ei puutunud külarahvaga peaaegu üldse kokku.
Djatlovi värgis jätaks mina ka mansid rahule. See versioon, et jooksuläinud vange otsivad vangivalvurid pisut meelt lahutasid, tundub mulle kõige tõenäolisem. Minu klassivend oli kunagi pool aastat kuskil vist isegi sealkandis sõjaväes vangivalvurina. Siis sai isa ja ema poolt sokutatud hiigelaltkäemaksude eest Riiga autojuhiks edasi teenima. Rääkis õuduslugusid kojutulles nii vangidest kui ka valvureist.
Pikk jutt ja poolofftopic!
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 27-02-2019 13:42
Eks see oligi - tahame siis valvame, kui ei viitsi siis las kolavad, tahame möliseme, tahame veame traate, tahame anname peksa, kui keegi ei näe siis lööme mättasse ka. Ise teame mis teeme. Käsku täidame paremal moel, oleme püüdilikud vaenlase tegevuse tõkestamisel.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Aadu66 - 27-02-2019 16:29
Eks ta enam-vähem nii oligi. Olenes alati ülemusest. Kes oli täiesti ajupestud ja nägi vaid igal pool vaenlasi ja spioone, selle piirkonnas oli elu kindlasti hullem. Igatahes siin Viimsi kordonis ühtegi padulolli ülemust ei olnud. Põliselanikud igatahes olid kõik piiritsooniga äärmiselt rahul, nutavad seda taga ja tänu piiritsoonile saabus meile Nõukogude võim paradokaalsest alles koos vene vägede lahkumisega. Kuni 90-ndateni külas lukku eriti ei tuntud, luud ajas asja ära. Maad kasutati ikka ennesõjaaegsete piiride järgi, kuigi nimeliselt oli see kolhoosi maa. Aga mida oli suurel Kirovi kolhoosil teha kolalike väikeste põllu ja heinamaalappidega. Vanad omanikud kasutasid neid edasi. Välja arvatud, kui just kolhoos kuskile midagi rajas, mõne lao vms. Talud ja talupiirid kehtisid edasi ja traditsioonid ja elulaad elas edasi. Aga 90-ndail tuli kaos. Tulid saamamehed vallast ja iga maalapp kisti võimu või pettusega kohalikelt ära. Pätte, sulisid ja kaabakaid vuras külavahel ööl ja päeval. Varastati kõike peale sooja sita ja hõõguva raua nagu Smuul kunagi tabavalt ütles. Kohalikud olid oma aususes ja sõna maksvuse kindluses uutele ametnikele kerge saak. Rannakülla tuli 40-s aasta koos maa võõrandamise ja vara rekvireerimisega tõesti alles koos Eesti Vabariigi kehtestamise ja piiritsooni kadumisega 90-ndail ja seda julmemalt. Selle aja vallaametnikud on praegu kõik miljonärid. Kui Viimsis elas 90-ndal 4500 inimest, siis praegu elab ca 25 000. Ja praeguseks ongi nii, et nüüd tõesti ei saa enam mitte kuskil mere äärde minna ega paati vette lasta ja kui saadki kuskilt oma õnged või võrgu merre sokutada, siis on kaagid seal kallal enne kui sa paadiga randa jõuad. Selles mõttes oli vene piirivalvurite aeg puhas mahe jutt ja musutamine..
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 27-02-2019 19:02
Viimses Reliiikvias tulevad eesti soost vabatahtlikud, Shenkenbergi Ivo mehed, kahte teekäijat tülitama, Agnes ja Gabriel pääsevad vaid juhuslikult...
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 27-02-2019 19:28
Mis meis siis on. Kõige tõenäolisrm et noored tapeti kas vangide või vangivalvurite poolt?
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Geargirl - 27-02-2019 23:29
Vanglaid(laagreid) lähedal ei olnud. Kui mõni vang putkanukski ära, siis tekib küsimus, et mis tal sinna kõnnumaale asja? No lugege Solzhenitsõnit, ei olnud ju vangil võtta kuskilt nädalateks toiduvaru ega mõnusat matkavarustust... Õnnestunud põgenemised toimusid kõik auto või raudteetransporti kasutades. Taigasse põgenenud kõngesid- või pöördusid laagrisse tagasi.
Järeldus: vangide süüks toimunut ajada ei saa.Neil poleks olnud ka relvi...
Küll aga meenub mulle samalt kirjanikult, et vange aeti taga helikopteritega. Tehnoloogiline progress ikkagi.
Edasi: kuidagi pidid ju ründajad sündmuspaika saabuma? Tõenäolisim variant- helikopter.
Laagrivalvurite julmus: legendaarne.
Kust võtta keset taigat kiiresti välja kamp kõrilõikajaid?
Vastus peaks olema loogiliselt tuletatav.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Aadu66 - 28-02-2019 08:47
"Vanglaid(laagreid) lähedal ei olnud."
Geargirl//
Vaata postitust #280. Sealolevalt kaardilt näha, et paarikümne kilomeetri sees oli üsna mitu vangilaagrit. Kurikuulus Solikamski laager vaid pisut kaugemal. Et võisid küll ka põgenevad vangid sinna sattuda nimelt otsides teed või raudteed.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 28-02-2019 09:02
postitusel 280 on rist vale koha peal, see peaks olema Ivdelist ka kõrgemal e. põhja pool piiri ääres.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 28-02-2019 10:42
Raudteede kaart, sinisega sodisin Djatlovi kuru.
![[Pilt: rdt.PNG]](https://www.upload.ee/image/9635069/rdt.PNG)
Laagrid olid tõepoolest kaugemal kui 100km, raudtee veel kaugemal.
Märksõnad oleksid siis polügoon, luurelennuk, helikopter, группа захвата.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 28-02-2019 11:26
(28-02-2019 10:42 )muca Kirjutas: Laagrid olid tõepoolest kaugemal kui 100km, raudtee veel kaugemal.
100 kilti pole Venemaa mõistes mingi vahemaa. Seal käivad harrastuskalurid hommikuti kalal 300 kilomeetri kaugusel ja kaugemalgi.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 28-02-2019 11:31
(28-02-2019 11:26 )KuKr Kirjutas:Millega nad liiguvad seal siis? Kui sõita keskmiselt 30kmh siis jõuab kalale 10ne tunniga. Tagasi ka 10 tundi. Ja veel hommikuti? Minu pea ei võta.(28-02-2019 10:42 )muca Kirjutas: Laagrid olid tõepoolest kaugemal kui 100km, raudtee veel kaugemal.
100 kilti pole Venemaa mõistes mingi vahemaa. Seal käivad harrastuskalurid hommikuti kalal 300 kilomeetri kaugusel ja kaugemalgi.
RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 28-02-2019 12:00
Kell 3 hommikul ajab oma lada tuuri. 6-paiku leotab ussi.