Para-web
Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Printerisõbralik versioon

+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10)
+--- Foorum: Loodus ja tema keerdkäigud (/forumdisplay.php?fid=34)
+--- Teema: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) (/showthread.php?tid=4918)



RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Müstik - 09-02-2019 12:16

Urmas E. Liiv rääkis Ringvaates, et midagi on ikkagi uut päevavalgele tulnud. Lubas, et teeb sellest erisaate, kui lubatakse.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 09-02-2019 12:26

ehk tahab vene valitsus oma nägu parandada? vähehaaval on ju mineviku vigu ja salastatud õnnetusi, inimeste tänaval mahalaskmisi või tankitorudega sihtimist, tuumaõnnetusi-reostusi jne. avalikustama hakatud.
sellest oleks abi küll.
mõelge nüüd, et tõde avalikstatakse ja Putin viib lilli...


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Mannu - 09-02-2019 12:26

See on vana materjal.
Kuna on siingi suurvene šovinismi, siis ootan targemate kommentaare, spetsnatside ja NATO kohta. Kuipalju-mida uskuda.

Niipalju igaksjuhuks (sõimu ennetades Smile ) ütlen, et NATOst pärit peksjaid mina ei usu, eks need ikka Venemaa omad olid. Aga spetsnatsidest ei tea mina muffigi.

Sõna targematele. Palun!

(13-07-2012 19:12 )nokitseja Kirjutas:  
(09-07-2012 22:59 )zen faran Kirjutas:  Ahh, leidsin ilmselt põhjaliku teksti koos piltidega, aga krt keelt ei mõista embarrassed
http://murders.ru/Dyatloff_group_1.html
On tõesti põhjalik ja et algus tundus paljutõotavana, siis mõnda peatükki lugesin.
Neidki refereerin nii lühidalt kui võimalik, ehk siis huvitavamaid punkte.
Autori šovinism väga ei segagi, sest loetud osade järgi on üsna asjalik ja väga
palju iseendale vastu ei räägi. Oma versiooni läbi surumiseks ta demagoogitsemata
muidugi läbi ei saa. wink

Põhiliselt nuriseb uurijate hooletu töö üle - näiteks puuduvad fotod, ekspertiisid on
tehtud ülejala ning pigem ametliku versiooni läbisurumiseks, vajalikke mõõtmisi
ei teostatud.

Djatlovi grupp

1. Matkagrupi koosseis ja matka ajalugu.
Semjon (Aleksander) Aleksejevitš Zolotarjov, s. 1921
(Золотарёв Семён (Александр) Алексеевич, 1921)

Üks neist kahest, kes vale nime all esines. Zolotarjov oli grupis vanim,
Kubani kasakate järeltulijana pärit Põhja-Kaukaasiast, Udobnoi staniitsast
Karatšai-Tšerkessia ANSV piiril.

Mingil määral valgustatakse kõigi osaliste päritolu ja elulugu.

Tüüp väidab, et vigastuste põhjal otsustades sai kogu grupp kõvasti peksa,
kusjuures Rustem Slobodin juba telgi juures, sest tema hakkas füüsiliselt
vastu. Tema peal anti nö. näidisõppetund.
Peksjaid olevat olnud 2-3, pakub, et tulirelvaga varustatud. Tulirelva abil
sunniti matkajaid loobuma jalanõudest, kinnastest ja mütsidest ning aeti
telgi juurest minema. Lumme jäänud jäljed püsisid veel kaua.
Aastal 2008 tegi grupp huvilisi eksperimendi mõttes teekonna läbi samamoodi
ilma jalatsiteta. Joostes läbiti vahemaa seedripuuni 15 minutiga, kõndides
kulus selleks 40 minutit. Eksperimendi käigus mingeid probleeme ei ilmnenud.

Kurjategijad otsisid telgi läbi, üldse ainuke kaasavõetud asi oli fotoaparaat
FED. Võimalik, et oli ka kaks sama sarja aparaati (FED ja FED2).
Igatahes otsiti kindlat marki aparaati ja ülejäänud apastraadid tapjaid ei
huvitanud. Enamus auke telgi seintes olevat tehtud kurjategijate poolt, kes
telgis tuhnimise ajal jälgisid, et omanikud ootamatult tagasi ei hiiliks.

Liikusid nad lumeräätsadel, mis andis võimaluse ka jalgadega (täpsemalt põlvedega)
lüüa. Ohvrite vigastused pidid seda kinnitama.

Seedri juurest leitud ohvritest tapeti üks rinnale rõhumisega (kopsuverejooks),
teine kukkus ise surnuks. Ta olevat olnud kogu aja puu otsas ja seal siis nii
läbi külmunud, et ei suutnud enam kinni hoida, potsatas alla ja kustus lõplikult
mõne minuti jooksul. Piinamist rinnale rõhumisega pidi tarvitatama isegi praegu
veel andmete välja pressimiseks.

Kaugemale tehtud varjendi juurest leitud 4 ohvrit olevat tapetud löökidega pähe
ja/või rindkeresse (ribid katki väga spetsiifiliselt). Neljast ühel olevat olnud
peas siiski ka löögijälg mingist esemest (pakub püstolipära).
Laibaplekkide tõttu väidab surnukehad olevat leidmiskohta viidud hiljem. Selleks,
et neid liiga kiiresti ei leitaks.

Laibaplekid on üks asi, milles ta endale vastu räägib - seedrist telgi poole
suundunud 3 tegelase surma puhul tõlgendab ta verevalumeid jälle teistmoodi
(nii nagu talle sobib). Ei märganud ka, et ta nende surma kohta midagi väga selget
väljendanud oleks.

Väga uhkelt ja demonstratiivselt koostab ta tapjate portreed ning jõuab järeldusele,
et - spetsnatsid. Loomulikult mitte nõukogude omad. Ikka va NATO pahad.
Esiteks polevat nõukogudel neid olnud ja teiseks olevat neid mõni aasta hiljem ca 50
grupi asemel vaid veel 6 järel olnud. Küllap ma numbritega eksisin, aga midagi
sinnapoole see oli.

Ei jäta ta mainimata eestlast Harri Vimm'a, kes olevat USA-s Fort Bragg-s ette
valmistanud 5 gruppi ning 6. grupiga ka ise NLiitu paisatud, kus ta siis 1956.a hukkus
tulevahetuses piirivalvuritega.
50-ndate NATO spetsnatsid olevat Siberi tingimustes hakkama saanud ilma telkide jmt.
atribuutikata.
Fotoaparaadi kadumise ja tulirelvade olemasolu, kuid mittekasutamise saab küll spetsnatsidega siduda.

Kommenteeriks veel vaid nii palju, et NATO osalust ei saa muidugi välistada, kuid
rohkem kui 1 spetsnatsi saab mansidele pikema aja jooksul märkamatuks jääda ainult
siis kui ta on nö. kohalik.
(Või siis mansidele kaugelt külla tulnud väga oodatud ja väga suur sõber).



RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 09-02-2019 14:46

mulle tundus see sait algusest peale ettevalmistusena sündmuste avalikustamiseks. autor keerab sündmused para valdkonnast realismi, aga mitte lõpuni, süüdi jäetakse neetud vaenlane.
mõte on selles, et meie hulgas selliseid mõrtsukaid ju ei ole, pole olnud, ega tule ka.
kogu kontrollitud tarne värk teenib ainult seda eesmärki.
tolmu näidiseid oleks saanud rahumeeli Moskvasse viia, sest kaks Majaki inseneri käisid Moskvas mitu korda. need moskvaskäigud on muidugi omaette põnev teema, nii nagu meeste suletud linnast väljaspool kolaminegi.
kgb mees Zolotarjov poogiti seltskonnaga viimasel hetkel, sellega tegelesid mitmed "soovitajad". ja mees kes viimasel hetkel ringi keeras ja tagasi tuli, võis vabalt midagi aimata ning mängis natukene tõbist.
ühel pükstepaaril ja kahel sviitril leiduva tolmusademe kohta on antud nende täpsed mõõtmed - AxB sentimeetrit. kuidas need mõõdud saadud on, pole teada. kui on mingi subjektiivne dosimeetriga vehkimine, siis pole mõtet seda uskuda. kui on kasutatud fotopaberit või negatiivi, siis saaks tõesti määrata pleki kuju ja mõõtmed. aga jah, pole teada kuidas see kõik määrati, aga kirja pandi küll.
kui tegemist on tõesti korralike ruutude või ristkülikutega, on tegemist tahliku tolmu kandmisega riietele. teoreetiliselt oleks selliseid riideid võimalik jälitada, teoreetiliselt sellepärast, et aasta oli siis 59. täna poleks nende jälitamisega mingit probleemi, kas nüüd ka lumehangedes, kahtlane. aga 59ndal sai ilmeksimatult määrata, kas tegemist on just nimelt selle märgistatud rõivaga või mitte. seega markeerimist võib arvesse võtta ja nuputada. nt. võis markeering olla "parool" mida sai dosimeetriga või veel lihtsama seadmega, mis koosneks geigeri torust, batareist ja kõrvaklapist, kontrollida. sviitrite puhul on huvitav see, et need anti seltskonnale ka viimasel hetkel, need ei olnud varem valmis pandud. seltskonna liikme sõnul(enne ärasõitu) olevat need õnnestunud tutvusi kasutades kuskilt välja nihverdada.
sviitrid leiti matkajate telgist, kantud neid ei olnud. jääb loota, et need peensused vastavad tõele. markeeritud püksid olid jalas küll.
kerides nüüd veidi tagasi ja võttes faktiks väite, et markeeringud olid tõepoolest korrapärase kujuga, siis oli vaieldamatult tegemist mingi salaoperatsiooniga.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 10-02-2019 15:28

Uudiseid Venemaalt:

Algselt oli telk hoopis seal, kus leiti lõke, seega mõistlikus kohas.
Telgi viisid mäenõlvale vene sõjaväelased 2 päeva peale mõrva.

Varaste kamba ja varastatud kauba liikumise teede ja
sihtkohtade kindlakstegemiseks võidi riideid märgistada.

https://www.youtube.com/watch?v=kk_0iZUTvD8


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 10-02-2019 16:14

Saade on väga ladus ja hoolikalt läbi kirjutatud. Saatjuht ilmselgelt on materjali läbi töötanud. Kõik on nii valmis, et ootamatusi keegi ei karda.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - vasamasa - 10-02-2019 17:41

(10-02-2019 16:14 )KuKr Kirjutas:  Saade on väga ladus ja hoolikalt läbi kirjutatud. Saatjuht ilmselgelt on materjali läbi töötanud. Kõik on nii valmis, et ootamatusi keegi ei karda.

Stsenaariumi järgi ei saa ootamatusi ollagi.
Saade "На Самом Деле" ja Malahovi saated ja paljud teised taolised on kõik ammu paljastatud TV-Show`d, nagu selgeltnägijate saade.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 10-02-2019 18:59

(10-02-2019 17:41 )vasamasa Kirjutas:  Stsenaariumi järgi ei saa ootamatusi ollagi.
Saade "На Самом Деле" ja Malahovi saated ja paljud teised taolised on kõik ammu paljastatud TV-Show`d, nagu selgeltnägijate saade.

Just ja antud juhul on väga selge et kõik kirjutati ette, saate tempo ei anna võimalust arutluseks, kõik on saatejuhi käes ja kontrolli all. märguande peale publiku üllatusoigamine kõlas täiesti võõralt.

Miks see teema just nüüd üles võeti? Mulle tundub et üks tavaline põhjus. Rahvale peab midagi näitama. Majandusõpikud 10-11 klassidele keelati ära, kuna need pole piisavalt vastavuses Venemaa tegelikkusega. Kosmosesektori juhid annavad üha ebareaalsemaid, lausa absurdseid lubadusi. Tihenevad teated laste minestamistst koolis nälja tõttu. Putin elab täiesti teisel planeedil.
Djatlovi grupi hukk juhtus nii ammu et selle teema ülesvõtt ei kahjusta enam kedagi. Ja kui süüdi ongi keegi, siis no sellised ajad olid tookord, MITTE NAGU NÜÜD Smile NÄETE, ME JU RÄÄGIME SELLEST JA PALJASTAME SALADUSI
Diatlovi lugu huvitab aga igaühte me planeedil. Natuke saab jälle päeva õhtusse veeretada.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - vasamasa - 10-02-2019 19:15

(10-02-2019 18:59 )KuKr Kirjutas:  Just ja antud juhul on väga selge et kõik kirjutati ette, saate tempo ei anna võimalust arutluseks, kõik on saatejuhi käes ja kontrolli all. Publiku märgu ande peale üllatus-oigamine kõlab täiesti võõralt.

Mulle meeldis saates "mansi", ikka just põhjapõtradega kampsun selga, et televaatajal kahtlust ei jääks Laugh


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 11-02-2019 12:33

kui telk oli algselt orus seedri juures, siis muutub kogu pilt. üle poolte küsimustest langeb ära ja kõik lihtsustub.
niisiis panid matkajad telgi sinna, kuhu iga normaalne matkaja paneks. lähedal on küttepuud ja oja, ilmselt sai sealt isegi vette kätte, vaatamata, et oli külm aeg. telgi juurde tehti lõke, neli inimest oli väljas, viis telgis.
neli väljas olijat tapeti ruttu, telgisolijate kättesaamiseks lõigati telk puruks, need jooksid laiali, kuid said kähmluses viga, neile ehk polnudki mõtet järele joosta, sest kohu neil minna on?
tegelikult siiski oli, see oli nn. labaz, kuhu põgenejad suuna võtsid, kaugus umbes 3.5km. mõrvarid ilmselt labazist midagi ei teadnud.
päev-paar hiljem saabunud lavastajad viisid telgi nende põgenemistee suunale, nii loodigi see üldlevinud arusaam.

tv shows on tore koht, kus mingi tüüp vehib kolme raamatuga ja seletab, et lugege tema raamatuid(lollpead), seal kõik lahti seletatud kuidas laviin nad tappis.
tappis, sõitis neist üle, aga kaks suuska telgi kõrval jättis püsti?

valedetektorimees oma riista ekraani ei vaadanudki, tal oli igale küsimusele, kas vastus on õige või vale, enne võtta, kui vastaja suu kinni pani.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 11-02-2019 13:05

Tekkib õigustatud küsimus, mille varjamiseks sellist teatrit tehakse? Miks oli vaja saadet nii (paremat sõna ma ei leia) meelehetlikult kontrollida-orkestreerida. Mida nukujuhid küll kardavad?


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 11-02-2019 13:16

enam vist varjamiseks midagi ei tehtagi, üldsust harjutatakse mõttega, et neid on 60a petetud ja et turistid siiski mõrvati.
kõik kes kartma peaksid, on juba vanadusse surnud.

ja mida ütles seal saates proks? näis aus mutt, rääkis nagu asjad on - et neil on pabereid, mida seni pole näidatud. et isegi talle öeldi, et hakkame kõigepealt uurima, kas asi pole mitte lootusetult aegunud ja ära enne õiget aega midagi välja pläkuta - see jutuajamine olevat olnud juba pool aastat tagasi.

arvan, et asi räägitakse 50% välja, pool jääb ikkagi meil teadmata - kes ja miks nad mõrvas. tuleb ilmselt ümmargune jutt konfliktist ja asjade kontrolli alt väljumisest. osa süüd aetakse tudengite kaela ka.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Naut - 11-02-2019 14:01

Vaatasin minagi seda "populaaruurimuslikku tõsielufarssi".
Jajah, mansi teema-kampsik ajas mindki muigama. Nunnu. : )
Veel meeldis mulle see, kui kuri detektorionu kuulutas võidurõõmsalt uuesti ja uuesti "see on VALE!", "see on kaaa VALE!", "te VALETATE!" ja nondel valega vahelejääjatel sisuliselt kulm ka ei liikunud ning pulsinäitajad ka eriti mitte. Normaalne.

Aga miks tehakse teatrit? Nujah, selle nimi on "ajakirjandus". Teatrit võib välja imeda millest iganes ometi.
Kuidas enamikes ajalehtedes ja saatetoimetustes need asjapulgad koosolekuid peavad? Istutakse koos, imetakse pastakaid ja nuputatakse, et mis võiks hetkel müüa.
Toimetajad otsivad välja materjalid (vanad, uued, feigid, tõesed - pole oluline), režisöörid lavastavad asja "tõeseks", lisatakse kindlasti mingi "uudne" puänt (võib olla ka tot. feik, pole oluline - kuid see on nö. põhiintriig ja avaneb alles lõpus), otsitakse "sobivad" tegelased, stilistid toovad kohale kampsikud ja maikad, tasuline publik (reeglina igavlevad pensionärid või rahatud tugengid) dresseeritakse "dirigentide" abil välja, kus tuleb öelda "uu", kus "oo", tuled peale ja tadaa.
Igaüks teeb lihtsalt oma "päevatööd". Kogu moos.
Kusjuures kindlasti on soovitav jätta "lõpud lahtiseks". Et saaks sama teemaga kunagi ka edasi "uurimuslikult" jätkata.

Samas pole välistatud, et keegi siiski ka tunneb tegelikku huvi asja vastu. Hetkel vist loodetakse, et saadakse ligi dokumentidele, mis enne olid kalevi all?
Kõige kahtlasem dokument ju toodigi välja, kus tuli käsk hoida tudengite keissil silm peal ja selle kuupäev oli 15.veebruar.
Otsingurühm aga leidis laibad 23-ndal?
https://youtu.be/kk_0iZUTvD8?t=1222
Mis küll kuulutatid "inimlikuks eksituseks" hiljem..

Samas mingi "näitliku õppetunni" vastu poleks mul ehk ka midagi.
Näiteks sellise, et kõik punapõsksed turistid (kusiganes nad ei viibiks) notitakse kohalike "šamaanide" poolt maha, kui nad nende kultuuri ja kombeid ei austa.
Ok, see viimane oli koleräme sarkasm siiski.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - muca - 11-02-2019 14:21

[Pilt: djat.PNG]


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 11-02-2019 14:28

See seal küll ei olnud ajakirjandus. Laugh See oli orkestreeritud teadaanne. FSB uuris rahva reaktsiooni ja huvi. Mida šokeerivat nad saavad arhiivist avaldada muud kui mõne jõuametkonna rumalust, hoolimatust ja julmust paljastavat. Mille muu pärast on suletud 2. ilmasõja arhiividki? Mäletate? Prohorovka (venelaste "võidukas" Kurski tankilahing) lahingus hukkus ca 50 000 sakslast aga venelasi sai otsa 300 000!!! Just sedalaadi julma hoolimatuse avalikuks saamine rikuks Venemaa kuvandit. Mu sõber Ivangorodis kurtis, et neil seal ei julgeta enam facebookis laike panna valitsusekriitilistele postitustele. Tahan öelda, et kontroll muutub üha tihedamaks. Juhuste võimalikkus selles saates nulliti täielikult. Ma ei saanud ülepea aru, milleks oli seal vaja valedetektoriga mõõta ? Laugh


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Malandro - 11-02-2019 15:55

(11-02-2019 14:28 )KuKr Kirjutas:  Mida šokeerivat nad saavad arhiivist avaldada muud kui mõne jõuametkonna rumalust, hoolimatust ja julmust paljastavat. Mille muu pärast on suletud 2. ilmasõja arhiividki?

Avaldagu Grossmani ja Ehrenbergi valmistatud igapäevased sõjauudised .Kus siis saaks nalja. Ah õigus,seda ei saa teha.Samad tegelased valmistasid ju ka Nürnbergi jaoks asitõendid.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - I'll be back - 11-02-2019 15:57

Ehrenburg ei tootnud mingeid igapäevaseid uudiseid ja tema kirjutised sakslaste tapmisest on olnud kogu aeg avalikud.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 12-02-2019 16:38

üks põnev versioon teile veel, seekord 100% loodusõnnetus, ehk variant mis pole unes nähtud, vaid tugineb paari uurija tulemustele. miks seda välja ei räägita või ei pakuta? sellepärast, et kohale rutanud päästjate esimene sats tegi mõned lollused, ilmselt sattus keegi segadusse, andis rumalaid korraldusi jne jne.

aga see lugu oli nii - matkajad jõudsid planeeritud marsruuti pidi metsatukani kus kasvas kuulus seedermänd ja panid sinna telgi üles. tegid lõkke, keetsid teed ja sõid kuivikuid, korjati kuivanud oksi ahjule öiseks kütteks, osa rahvast oli paksemalt riides, osa õhemalt...
nad ei teadnud, et koht, kuhu nad telgi panid, on alt tühi - oja millest jutt käib (ja kust leiti neli hukkunut) oli täis tuisanud. tegemist on umbes 3m sügava ja u. 8m laia kraaviga, mille põhjas voolab veenire. vee temperatuur on alati plussis ja kui kraav täis tuiskab, sulatab see lume alla tühimiku mis võib olla päris suur. kui kraavi peale tuiskab 4m lund ja kraavis on 2-3m kõrgune tühimik siis...kukub see ühel hetkel raskuse all kokku.
seltskond kukkuski 4-5m kõrguselt kivide otsa, neid on kraav ka täna täis.
algas võitlus ellujäämise ja väljarabelemise nimel...njah.
esimesed kohaletulnud tirisid telgi lume alt välja, kaevasid välja asjad ja viisid need mäe otsa.
selline versioon oleks looduslik, aga piisavalt segane ja ei selgita, milleks paigaldada telk ringi. aga kui oli plahvatus õhus, mis lume varisema pani, siis võisid plahvatuse korraldajad/katsetajad end süüdi tunda ja üritada jälgi segada.
mis kostate?


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Naut - 12-02-2019 18:03

TTT,
ka minu esimene küsimus antud versioonis oli, et miks telk oli siiski (uues kohas?) sätitud nö. korrektselt kasutuskõlblikuks.
Mis mõte on üldse õnnetusjärgselt teha nn. uus lavastus? Oleks lihtsalt fikseeritud: õnnetus.
Ja kas temperatuuris olid nii suured muutused, et kogu see sissekukkunud ojapealne jõudis vahepeal jäljetult kaduda?
Võitlus ellujäämise nimel aga... hm. Kas tublid spordilaagrites treenitud komnoored loomastusid?


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 12-02-2019 18:16

mulle tundub, et terve mõistusega inimesele oleks vastuvõetav just see loodusõnnetus, küllaltki tõenäoline.
muid loodusõnnetusi mina tuletada ei suuda.

aga ammugi mitte pole sellega võimalik seletada kõike muud, lootusetu.

netis leidub video, mis on seal talvel tehtud ja tõepoolest, oja kohale jääb tühimik, millesse viib kitsas käik. sinna saab sooja minna...


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Naut - 12-02-2019 18:35

Terve mõistuse jaoks on jah, puremist piisavalt.
Otsisin seda lõiku:
(08-02-2019 17:46 )I'll be back Kirjutas:  Nagu öeldud, on tegu absoluutselt tõendamatu asjaga. Võis olla nii, võis olla naa. Aga eksisteerivad tõenäolised ja vähem tõenäolised versioonid. Maavälisus ja puntiseotud spioonid on vähemtõenäolsed, kohalikud või mingi tajumõjutus (looduslik või tehislik) jälle realistlikumad. Ilmselt jääbki saladuseks.

Millist tajumõjutust on mõeldud?
Või kas on näiteks reaalne, et keegi 1 (ja tugev) neist mingil põhjusel segi kammis ja muu oli juba ööhämaruse, paanika ja massipsühhoosi lõpetada?


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 12-02-2019 18:49

(12-02-2019 18:35 )Naut Kirjutas:  Terve mõistuse jaoks on jah, puremist piisavalt.
Otsisin seda lõiku:
(08-02-2019 17:46 )I'll be back Kirjutas:  Nagu öeldud, on tegu absoluutselt tõendamatu asjaga. Võis olla nii, võis olla naa. Aga eksisteerivad tõenäolised ja vähem tõenäolised versioonid. Maavälisus ja puntiseotud spioonid on vähemtõenäolsed, kohalikud või mingi tajumõjutus (looduslik või tehislik) jälle realistlikumad. Ilmselt jääbki saladuseks.

Millist tajumõjutust on mõeldud?
Või kas on näiteks reaalne, et keegi 1 (ja tugev) neist mingil põhjusel segi kammis ja muu oli juba ööhämaruse, paanika ja massipsühhoosi lõpetada?
võimalik, mulle on see mõttekäik kogu aeg meeldinud, kuid siis...
see kõige tugevam, kes teisi tampis, peaks olema üks nendest kellel ribid terved? siis sellel tugeval on veel üks eelis - ta saab alati riided endale krabada...
ütleme siin nii, et see on üks nendest kes hästi riides on. nemad otsisid puid, olid õues...et neid oli neli, siis koksas ta kolm maha ja tuli telgi juurde tagasi. seal ootasid 5 inimest...tugev võttis noa ja rapsis puruks telgi, 5 jooksid paljalt mäest alla, tema järel. ükshaaval kolkis neid ja lõpuks suri vigastusesse ise.
võime pakkuda kes see oli, üks kolmest mehest kes hästi riides olid ja leiti ojast?

või küsiks hoopis nii - mitu neid siis ikkagi oli, algeselt oligi plaanitud 10...
ja lahkamisarst poetas enne surma, et oli 11 laipa...

armukolmnurk? siis on ka tüli lihtne tulema, põhjuseid leiaks ka muid.

veel on teada, et lendur avastas laibad enne 10ndat kuupäeva ja krim. asi algatati algatati ka enne 10ndat. siit saaks järeldada seda, enne ametlikku otsingu alustamist oli võimudel mõrvar(id) juba käes...kas elusalt või surnult. ja edasi - kas tegemist oli grupi liikmega või mitte.

ja veel väidetakse, et õpetaja Zolotarjovil tätokaid ei olnud ja tal oli üks kuldhammas. leitud Zolotarjovil olid tätokad ja kolm raudhammast. selle asjaolu tõttu kaevati Zolotarjovi surnukeha välja ja tehti DNA analüüs ja seda viimast isegi kahel korral. väidetavalt(võimud väidavad) olevat tegu õige Zolotarjoviga.
venemaal arvataksegi, et Zolotarjov nad tappis ja kadus. tähendab, et neid oli rohkem kui 9.
see asi on ikkagi segane, väga.


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - Naut - 12-02-2019 18:59

Riiete endalekrabamise moment pole tegelt kuigi relevantne. Hullud ei opereeri kuigi ratsionaalsete mõtete ajel.
Psühhoosist tekkinud adrenaliin kusjuures laseb lisaks välistemperatuuri tajumuse ka nö. välja lülitada.
Samas muidugi võis mingi selginemine tekkida hiljem.
See laipadele peale asetatud tekk näiteks räägib ka "oma lugu" justkui...


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - TTT - 12-02-2019 20:31

jah, tekk räägib. proovime selle isiku siis määratleda?
oled nõus, et tema pidi algselt riides olema?
kaklus võis tegelikult alguse saada ka telgis, sellisel juhul üritavad hirmunud põgeneda, aga kui pätt on ukseavas...

miks mulle meeldib võimalus, et mõrvar oli algusest peale grupis? sellepärast, et ükski ülesande saanud likvideerimisgrupp ei hakkaks end piinamisega väsitama, nad teeksid oma töö puhtalt ja korralikult, ütleme, et isegi austades oma ohvrit.
piinamine on midagi sellist, mis on kaua kogunenud kättemaks, enese jõu ja võimu näitamine, mõnitamine, vihkamine...et mõnel katus ära sõitis ja sel mõnel oli vajadus just nimelt nii toimida, näitab, et ta oli grupi liige. ka põgenenud vangid tunneksid midagi sellist, lisaks tunneksid nad nö klassivaenu- vihkamist noorte haritud inseneride vastu...

vene analüütikud mainivad, et mõrvareid oli vähemalt kaks - vasaku- ja paremakäeline. see segab meie ühemehe versiooni...


RE: Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru) - KuKr - 12-02-2019 23:40

Nõus. Piinamisel on tavaliselt eesmärk või põhjus/kättemaks/ettekääne. Antud juhul... kahtlane.