![]() |
|
Inimese välimus. - Printerisõbralik versioon +- Para-web (https://www.para-web.org) +-- Foorum: Inimene ja energiad (/forumdisplay.php?fid=9) +--- Foorum: Inimene - see kummaline olend (/forumdisplay.php?fid=39) +--- Teema: Inimese välimus. (/showthread.php?tid=4490) |
RE: Inimese välimus. - kage - 26-07-2014 17:08 (26-07-2014 08:07 )lahendused Kirjutas: 1) Kagele: Jah, kehtib punktis 1 esile toodud võrduste jada: helendava silma visualisatsioon=lendaja=seen=juhtmed kuklas=väärastunud ühisteadvus=massimeel.Arusaadav. Seega massimeel on kuldvereliste olemusrassi kuuluvate olendite poolt loodud olevus kes mingil hetkel jagunes (seen=lendaja ja massimeel), et inimestessse pugeda (ronib seen=lendaja meile sisse läbi massimeele) ja neid oma tahtmise järgi käituma panna. RE: Inimese välimus. - Mannu - 29-07-2014 19:11 "The Host" peaks tõesti eraldi teemana olema. (26-07-2014 08:07 )lahendused Kirjutas: Mõte on selles, et inimene peaks elama enda personaalse teadvuse peal (mis oli algsel inimesel), mitte aga ühisteadvuse peal (nagu praegu valdavalt on) - läbi ühisteadvuse tulebki seen=lendaja kukile.Aga siin on see konks, et seda inimese personaalset teadvust ei tohiks võtta mitte ainult sureliku kehateadvusena, vaid see peaks sisaldama ka seda iidvana kosmoserändurit. Kas meie tervikolemus ei sisalda siis midagi sellist? Filmis aga lasti paista just nii, et õige inimene ongi surelik kehateadvus ja ainult see. (26-07-2014 09:10 )Müstik Kirjutas: Läbi ühisteadvuse on loodud ju ka kõik need ulmefilmid, mida eespool kirjeldatud.Sellisena ma seda filmi nägingi (kuni lõpp väheke teise meeleolu ette keeras). Iidvana kosmilist teadvust näidatakse vaenlasena, kellest on vaja lahti saada, et inimene ikka püsiks ainult oma sureliku kehateadvuse juures. No filmi lõpus tehti mööndus, et meie hulgas võivad elada ka "teistsugused". Hea seegi. Hirmutati emotsioonitu ja ülikontrollitud ühiskonnaga. Kas see on massimeele ideaalühiskond? Minu meelest mitte. Kui massimeelt samastada Lendajaga, siis toitub see ju just emotsioonidest, konfliktidest, dramaatikast. Kuid kas see on meie tervikolemuse (või vähemalt mingi kosmoserändurist osa sellest) ideaalmaailm? No seda kohe kindlasti mitte. Kas see võiks olla mingi kehatu kosmoseolendi ideaalmaailm? Seda jah. Sel puhul (filmi põhjal) on see olend arenemisvõimeline ja muutub täiesti nagu inimeseks. See on kõige huvitavam tõlgendus ja kõditab inimlikku eneseuhkust. Aga kui ikkagi lähtuda sellest, et emotsioonitu kontrollitud ühiskond on massimeele ideaal ja see helendav kombitsatega silm on Lendaja juhe, siis sellest vaatekohast lähtudes tundus mulle filmi lõpp arusaamatu. Oleme Lendajaga (või teiste anorgaanilistest ratsanikega) koos kaua-kaua elanud, milleks selline ilutsev "avastus" filmi lõpus? Olen seda meelt, et Lendaja on meile peale pandud selleks, et me saaksime sellest pingutusi tehes "üle-mööda kasvada". Väärastunuks on selle muutnud meie endi laiskus ja mugavus, kalduvus toetuda autoriteetidele (religioonile), hirm üksi jääda ja üksi olla, hirm erineda. Lihtsalt mugav on toe najal kõndida. Lõppkokkuvõttes oma rikutuse tasemelt tunnistan, et film mõjub ikkagi märuli ja armastusloona, mis algul toidab kirgi - tapa võõras, tapa tulnukas; hiljem aga nendib - erinevus rikastab. Ega seegi vale ole. Rikastab ja ilma irooniata. Ja annab teada, et meie hulgas on kosmosekülalised inimkehas. Ainult selle klausliga, et nad on täpselt samasugused nagu puhtatõulised inimesed, ainult teistsuguste silmadega. Tõelist erinevust ju ei näidatud, see oleks liiga võõrastav vaatajatele ja ilmselt ei müüks. Oh jah, ma olen ilmselt "üle võetud". Või olen millestki teistmoodi aru saanud. RE: Inimese välimus. - olematu - 29-07-2014 19:22 Täna just mõtlesin oma pisukese aruga, et tegelikult selle ego läbi, mida lõplikult maha lüüa soovitakse, saab osa elanikkonnast teisi mõista. Just see osa, kellel emotsionaalset intelligentsust napib, ja kes end teise olukorda asetada ei oska. Aga kui ikka läbi enda emotsioonide ja hingevalu endale laks näppude pihta ära käib, siis peaks selleks korraks vähemalt selge olema . Nii et jah, kättemaksuhimu , mis tuleneb sellest egost polegi alati nii paha -paha, ta teenib mõnikord ka üllamaid eesmärke. RE: Inimese välimus. - Sinis - 30-07-2014 18:00 Hingede mõistmiseks pakutud filmi (The Host) vaatasin minagi ära ja pean häbiga tunnistama, et ei saanud ma sellest kogemusest mingeid unenägusid ega erilisi elamusi, küll aga veidi muserdatud meeleolu „raisatud“ ande-lennust ja ikka selles suunas, et üks võitlus-madin peab inimest igal pool saatma. Ja kahju on, et isegi kujutlustes peab inimene lootma nende „teiste“ armulikkusele ja mõistvusele. Ehk oleks aeg olla ise „teistele“ toeks? Veel tundsin ära vana hää hulluvuudu mudeli, milles publiku püüdmiseks peab tingimata esinema värske ja kasvav armusuhe, mille kinnitamiseks ja tõendamiseks pakutakse kaunite kehade paljastamist vähemalt sinnamaani, kust mõte saab iseseisvalt kehad edasi sängi toimetada. Veel peab seal esinema võitlus hää ja kurja vahel. Tore, et seekord niigi läks: võitlus osutus asjatuks - kuigi nõudis omajagu ohvreid -, kuna hääd ja kurja polnudki. Mul on kahju, et ma Minaelani moel filmist mõtlemapanevaid või uudseid alltekste üles ei leidnud, kuigi oleksin seda väga tahtnud. Eks ma pea järjekordselt ses süüdistama oma rikutud hinge või vaimu vaegust ja jääma lootma, veidi küll kadedalt piineldes, et saan edaspidigi lugeda teiste mõtteid, sest need on nii kuradima hääd ![]() Teemasse. Näoilme ja kehakeel - vähemalt minu jaoks töötasid nad kunagi koos ja sedaviisi, et teadsin koheselt,kui kellegi kõne, jutt pidi pakkuma aseainet päris-mõtte peitmiseks ehk siis inimene ei rääkinud seda, mida ta tegelikult mõtles. See häiris, sest alati võib ju jätta ütlemata. Nimetasin selle nähtuse ise inimese olemuse disharmooniaks. Väljendus see pea ja keha erinevates (liigutamis)rütmides, tunnetus seda jälgides oli selline, nagu oleks kael nende kahe vahel võõrkeha. Enam ma ei tunneta inimesi sedapidi. Nõus, et silmad on inimese hinge peegel, ja et ilma loata neisse ei peaks vaatama, kuigi ma ei kujuta hästi ette, mil moel see luba kätte saada. Kunagi oli mul komme unustada end üksisilmi vaatama kellegi silmadesse ja otsida sealt eiteamida. Huvitav oli, vähemalt seni, kuni üks võõras näitsik bussis hirmsal kombel vihastas ja tigedalt karjudes küsis, et mida ma tast jõllitan. Enese jaoks on esmamulje inimesest olnud kõige kandvam, isegi siis, kui on tulnud oma muljes mingi aeg tõsiselt kahelda, on see jõudnud otsapidi ikka tagasi esmamulje kui kõige paikapidavama juurde. Ja nõus, et näo struktuur ei näita midagi peale selle, mida selles näha tahetakse. RE: Inimese välimus. - kage - 30-07-2014 19:42 (19-07-2014 14:34 )Veli Joonatan Kirjutas: Silma vaatamine on intiimne. Me teeme seda siis kui vajalikuks peame. (30-07-2014 18:00 )Sinis Kirjutas: Nõus, et silmad on inimese hinge peegel, ja et ilma loata neisse ei peaks vaatama, kuigi ma ei kujuta hästi ette, mil moel see luba kätte saada.Luba on teiselt saadud kirjutamata reegliga, et rääkimise ajal vaadatakse teisele inimesele silma. RE: Inimese välimus. - Sinis - 30-07-2014 20:24 (30-07-2014 19:42 )kage Kirjutas: Luba on teiselt saadud kirjutamata reegliga, et rääkimise ajal vaadatakse teisele inimesele silma. Nii ja naa, see kirjutamata reegel ei toimi alati ja kas peabki. Kuigi minu mureks olid, on rohkem need inimesed, kellele ma küll silma vaatan, aga ei suhtle rääkimise teel. RE: Inimese välimus. - Minaelan - 30-07-2014 20:40 (30-07-2014 20:24 )Sinis Kirjutas:(30-07-2014 19:42 )kage Kirjutas: Luba on teiselt saadud kirjutamata reegliga, et rääkimise ajal vaadatakse teisele inimesele silma. Ega minagi võõrastele lihtsalt niisama otsa ei jõllita, pigem vastupidi - väljas kusagil käies lülitan ennast tihti kogu ümbritsevast välja, seda just linnas olles...maal on vastupidi...Silma vaatan aga alati inimestele, kellega juttu ajan ja eriti sügavalt neile, kellest hoolin . Silmadest loeb inimese kohta väga, väga palju välja.
RE: Inimese välimus. - Minaelan - 02-08-2014 11:46 (30-07-2014 18:00 )Sinis Kirjutas: Mul on kahju, et ma Minaelani moel filmist mõtlemapanevaid või uudseid alltekste üles ei leidnud, kuigi oleksin seda väga tahtnud. Eks ma pea järjekordselt ses süüdistama oma rikutud hinge või vaimu vaegust ja jääma lootma, veidi küll kadedalt piineldes, et saan edaspidigi lugeda teiste mõtteid, sest need on nii kuradima hääd Sa võid asjale ka nii vaadata, et ju Sul on kõik selge ja teada .Ise võin välja tuua mõned neist paljudest mõtetest/küsimustest, mida see film tekitas: 1)Tuleb nautida elu ja armastust just praegu, kui see on olemas, sest see kõik võib kaduda ootamatult juba homme.... sõja, katastroofi, õnnetuse vmi juhul. 2)Kellel on õigus elada neis kehades, mis Maal eksisteerivad, kas selleks on õigused nö „patenteeritud“ ja mitu hinge/olemust saab asustada keha…ilma et see hulluks läheks? Samas - kuidas ja kas on üldse võimalik mõõta normaalsust? 3)Kas pannakse valiku ette, et vali sõjad ja vägivald või siis selline monotoonne ühiskond…et justkui selline vahepealne – rahumeelne, vaimne, terve, humoorikas/lõbus, edasiliikuv, arenev jne…oleks välistatud? 4)Leivavilja ehk söödavat on võimalik kasvatada isegi vägagi ekstreemsetes tingimustes…pane vaid aju tööle… 5)Tuginedes energia jäävuse seadusele ja laiendades seda väljapoole meile tuntud aega ja ruumi....siis kas meie hingede kogum ehk siis Maa praegune enamus/olemusvaim pole ka ise varem asustanud teisi planeete, universumeid, kõiksusi…et seal kogemusi saada…ja jõudnud momendil siia Maale. 6)Meie tunded, emotsioonid - võime armastada, vihata, pettuda, vaimustuda…on tegelikult ihatud tunded ehk pärlid….mida enamus vaimolemusi pole võimelised kogema… 7)Usaldus on üks tugevamaid edasiviivaid jõude…aga oskus ja julgus usaldada on suur defitsiit… 8)Kas paljud meist-hingedest- just ei otsigi selliseid raskeid elamisvorme, kus on vägivald ülekaalus ja proovivad seda kuidagi muuta ja suunata teisele poole. (29-07-2014 19:11 )Marina Kirjutas: Oh jah, ma olen ilmselt "üle võetud". Ehk oleme me kõik "üle võetud" ja võitleme omal moel "nende" vastu... Vahel vaadates maailmas toimuvat - inimeste vägivalda, agressiivsust, julmust ...lugedes isegi delfi kommentaare...jääb küll mulje, et meie kehades olevad hinged on mingid tundetud monstrumid. RE: Inimese välimus. - Anonymous - 02-08-2014 16:59 Lugesin hiljuti "Matrixi lapsed" läbi ning seda lugedes tuletas The Host film end pidevalt meelde. Ehk siis see, kus oli juttu, kuidas teisest sagedusest reptiilid võtavad vajalikke kehi üle. Ja sealgi oli juttu, kuidas nendel "ülevõetutel" on külm pilk. Üks mõtteke veel: kas see hääl, mis mõtlemisel meil peas räägib, on see rääkija hääl päris või hoopis selle teise, reaalsema "mina" tõlgendus? Näiteks võrdlusena võtta inimene ja arvuti. Inimene kirjutab teksti ja tekst ilmub arvuti ekraanile. Kas samamoodi pole mitte meil peas, et see hääl, mida me ei kuule häälena, teeb läbi aju oma mõtted kuuldavaks? Tihtipeale on nii, et me juba teame, mida me mõtleme, samal ajal kui hääl peas alles proovib seda sobilikult sõnastada. Kirjutamisega on samamoodi. Teame juba, mida tahame kirjutada, kuid hääl peas peab aitama meid, et kõike seda sõnastada, et ka teised sellest aru saaksid. RE: Inimese välimus. - Lorenz - 02-08-2014 23:09 (29-07-2014 19:11 )Marina Kirjutas: "The Host" peaks tõesti eraldi teemana olema. Filmidega juba on kord nii, et kui nad põhinevad raamatul, siis on sealt väga palju välja jäetud. Raamatu järgi oli nii, et kui 'hing' asub mingisse kehasse ('host'), siis saab ta palju kaasa selle keha kogetust. Seda võiks siis nimetada kehateadvuseks tinglikult. Kui need tulnukad inimesi üle võtsid, siis elasid nad edasi igati inimeste moodi. Seda siis suuresti selle pärast, et see nö kehatesdvus jäi neile kättesaadavaks ja sai osaks neist endist. Loo moraal on minu meelest see, et inimesi "üle võttes", ja ühiskonda paremaks tehes, hävitasid nad aga just selle millegi enama inimestes. Selle, mis on kehateadvusest kõrgem teadvus. Neil oli selleks hea vabandus välja tuua - see kõrgem teadvus toob kaasa hävingut ja kannatusi. Võiks vist nii tõlgendada seda lugu, et meie kõrgem teadvus on vildakas vähe. Nad siis kõrvaldasid selle ja asendasid millegi paremaga - endaga. Raamat keerlebki selle ümber, et see kõrgem inimteadvus ei hävinud mõnel juhul ja eksisteeris paralleelselt edasi 'hinge' kõrval samas kehas. Võiks siis öelda, et kehal oli hing ja 'hing', millest viimane oli tulnukas. Raamatu lõpus siirdusid mõned 'hinged' ümber teistesse inimkehadesse, millel hinge enam ei olnud. Need hinged olid siis eelnevalt tulnukate poolt edukalt kõrvaldatud. Neil kehadel oli sel juhul tõesti vaid kehateadvus ning inimeste hingede suhtes sümpaatiat tundvad tulnukad said neid asustada olemata seejuures parasiit. Üks tulnukas veel mainis, et ta ei tunneta oma uues kehas eelnevat asukat (midagi peale kehateadvuse siis), kuid ta ei lõpeta otsimist. Mõeldes siis selle all ilmselt seda, et ta lahkuks ka sellest kehast, kui eelnev asukas peaks ärkama. RE: Inimese välimus. - Minaelan - 03-08-2014 07:57 Eelistan ise ka tavaliselt raamatuid filmidele. Ehk loen selle siiski veel läbi https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?175177 Isaac Asimovi rohkem kui 50 aasta tagused raamatud kajastasid palju selliseid tollal väga ulmelisi asju, mis on nüüd juba täitunud või hakkavad täituma: http://elu24.postimees.ee/print/2648070/isaac-asimovi-50-aasta-tagune-ennustus-peab-uldjoontes-paika Sestap arvan endiselt, et paljud kirjanikud, muusikud, teadlased jne saavad äkilise inspiratsiooni ajel või unenägude kaudu "vajalikku" infot kusagilt "kõrgemalt". Mis aga puutub seda The Host (Keha) filmi, siis tekkis Marinat ja Lorenzit lugedes veel üks mõte (lisaks M.Newtoni hingerännakutele jne). Ehk me siiski osaleme mingis "kõiksuse mängus" ja peamegi oma kehas üles leidma selle õige ehk algupärase "mina/hinge", suutma ületada kõiksugu ahvatlused, sõltuvused, hirmud ja kiusatused (mis kahjustavad meie keha ja mõistust), mida meile pakub nii kehateadvus kui ka see anastajast "hing" ehk Lendaja....ja siis "üle-mööda kasvama" ehk edasi liikuma...ei tea... Arvan, et kõik kuulevad neid nö "hääli" oma peas ja ka unenägudes, milles pakutakse erinevaid elu- ja tegevusvalikuid...ning meie sisemuses käib ju pidev võitlus nende valikute ja otsuste ja tegemiste vahel.... Kes küll pole "iseendaga" vaielnud ja lahinguid pidanud? RE: Inimese välimus. - theodor - 03-08-2014 11:33 Hääl meie peas otsuste tegemisel on lihtsalt möödaniku kaja, kuna otsus on juba ammu tehtud. RE: Inimese välimus. - kage - 03-08-2014 11:53 (30-07-2014 20:24 )Sinis Kirjutas: Nii ja naa, see kirjutamata reegel ei toimi alati ja kas peabki. Kuigi minu mureks olid, on rohkem need inimesed, kellele ma küll silma vaatan, aga ei suhtle rääkimise teel.Kui mure seisneb loa kättesaamises, siis silmadega suhtlejad võiksid ju ka loa saamise/mittesaamise teise silmadest välja lugeda. Või läheb see liiga keeruliseks? RE: Inimese välimus. - Minaelan - 06-08-2014 17:13 Leidsin huvitava teema, mis peaks ka juurde andma mõtteid, kes peale meie hinge meie kehasid kasutavad: (27-03-2014 18:47 )Sano Kirjutas: Kõikidele küsimustele on vastused siin olemas, kontakteerisin juba selle inimesega. Lugege, väga huvitav jutt on. http://www.para-web.org/showthread.php?tid=8020 http://kogujamees.blogspot.fi/2012/09/teiste-tervendamine.html RE: Inimese välimus. - kage - 06-08-2014 19:11 Enda käitumist, mõtteid ja üldiselt ennast jälgides (ja miks küsimusi esitades ning neile vastust otsides) tekib tunne, et selliseid astraalolendeid ja mõttevorme personifitseeritakse mingiks eraldi olendiks sooviga lihtsamat teed pidi kõrvalt mööda minna raskemast mõtlemisest ja arusaamisest miks inimene on selline nagu ta on ja miks ta käitub nii nagu ta käitub. Tundub kuidagi tüüpiline isetegemise asemel teise kaela süü veeretamine olevat. RE: Inimese välimus. - Minaelan - 06-08-2014 19:48 (06-08-2014 19:11 )kage Kirjutas: Enda käitumist, mõtteid ja üldiselt ennast jälgides (ja miks küsimusi esitades ning neile vastust otsides) tekib tunne, et selliseid astraalolendeid ja mõttevorme personifitseeritakse mingiks eraldi olendiks sooviga lihtsamat teed pidi kõrvalt mööda minna raskemast mõtlemisest ja arusaamisest miks inimene on selline nagu ta on ja miks ta käitub nii nagu ta käitub. Tundub kuidagi tüüpiline isetegemise asemel teise kaela süü veeretamine olevat. Võin vaid öelda, et oled õnnelik, kui pole midagi sellist isegi ligilähedaselt tundnud või kogenud. RE: Inimese välimus. - kage - 07-08-2014 08:35 Kui ma olen enda kogetule ise lahendused leidnud, siis kuidas võrrelda seda kas kellegi olevused või mõttevormid on erinevad sellest mida mina olen kogenud, et öelda, et ma olen õnnelik, et pole midagi sellist kogenud? Niikaua kui esimese asjana kolle otsima ja tõrjuma minna, siis niikaua need ka jäävad inimesi hirmutama. RE: Inimese välimus. - Temimoor - 07-08-2014 08:46 (07-08-2014 08:35 )kage Kirjutas: Niikaua kui esimese asjana kolle otsima ja tõrjuma minna, siis niikaua need ka jäävad inimesi hirmutama. Täiesti nõus Kagega. 98% hädadest laheneb enda elu eest vastutuse võtmisega ehk arusaamisele jõudmisega, mismoodi ma neid hädasid enesele põhjustan. Mitte, et neid "kolle" olemas poleks aga see ongi nende tõhusaim minemakihutamise viis
RE: Inimese välimus. - Sinis - 07-08-2014 13:55 (06-08-2014 19:48 )Minaelan Kirjutas: Võin vaid öelda, et oled õnnelik, kui pole midagi sellist isegi ligilähedaselt tundnud või kogenud. Nõustun Minaelaniga. Seni, kuni isegi sai süütult, ühtlasi õnnelikult maailmas ringi lipatud, oli „kolle“ hoopistükkis vähem ja nendegi tegutsemise motiivid lihtsad ja arusaadavad. Kogemuste lisandudes kasvas muugi: teadmine, et mõttejõul tehakse rohkem kurja kui iial arvata oskaks ja et sel jõul on komme materialiseeruda kasvõi „kollina“. Ses mõttes liduks ikka alasti edasi, kogemusi-tundmusi eirates ja arusaamatuste vältimiseks vaid enesele näpuga osutades. Arvan, et valmisolek näha kõigi mõtete-tegude tagajärgede taha on see, mis võimaldab elu-süütusest vabaneda ja nihutada raskuskeset hoolivuse, mõistvuse poole. RE: Inimese välimus. - Mannu - 10-08-2014 21:16 (02-08-2014 23:09 )Lorenz Kirjutas: Loo moraal on minu meelest see, et inimesi "üle võttes", ja ühiskonda paremaks tehes, hävitasid nad aga just selle millegi enama inimestes. Selle, mis on kehateadvusest kõrgem teadvus. Neil oli selleks hea vabandus välja tuua - see kõrgem teadvus toob kaasa hävingut ja kannatusi. Võiks vist nii tõlgendada seda lugu, et meie kõrgem teadvus on vildakas vähe. Nad siis kõrvaldasid selle ja asendasid millegi paremaga - endaga. Ühest teisest teemast haakub. (07-08-2014 06:19 )Eithea Kirjutas:(07-08-2014 01:17 )Tacian Kirjutas: Eluõppetund on kavalamalt üles ehitatud - sa saad teada alles siis kui oled kehast lahkunud mis oli sinu järjekordne vigane tulemi rehkendus.Või kavalasti, "Mine sinna - ei tea kuhu, too seda, ei tea mida" või siis pime katsub elevanti, pigem parasiitide universumi ( kõik söövad kõiki) "päti-pedagoogika", kus ainsaks õppemeetodiks on pea tagumine vastu seina, kattes parasiidile igavese toidulaua. Et jah ... inimene on väärtuslik, väga väärtuslik. Just negatiivsete emotsioonide tootjana. See ongi see "kuld", mida inimene on aretatud "kaevandama", mitte keemiline element Aurum. Ainult et ma mõtlesin seda, et kas see on miski parasiit, kelle-mille jaoks on negatiivsed emotsioonid vajalikud või on see miskit muud. Kui nüüd mängida mõttega, et Allikaline Teadvus ise on oma olemuselt täiuslik, siis ebatäiuslikkuse kogemiseks (ilma milleta täiuslikkus poleks päris täiuslik) oli vaja tal luua just sellised pimedad ja abitud kutsikad, keda jalaga peksta ja kes siis valust niutsudes oleks sunnitud kogema oma pimedust, abitust, mõistmatust, arusaamatust jne. Inimene on Suure Vastuolu tajumiseks loodud olend - materiaalse kehaga ja mittemateriaalse (enese)teadvusega. Kas me aga peame need sitakaevurid olema? Ega tegelikult vist ikka ei pea küll. Niikaua kui oleme, niikaua olema. Siin kusagil on Lendaja meel vahel. Lendaja on loodud selleks, et meile algul paistaks sitakaevuri töö tasuv. Ainult et vabanedes sellest kohustusest, on vaja leida uus sitakaevur. Loodetavasti Lendaja leiab. Mina ise olen viimase kahe aasta jooksul täistuuridega sitta tootnud. Ei jää üle muud, kui oma sitt Jumalale pühendada. Et võta ja naudi. Siis tekib headel hetkedel midagi armastuse ja rahulolutaolist vahele ja seal kitsuke tee aiast välja. Aga ma võin eksida. Ärge käige mu järel
RE: Inimese välimus. - kage - 10-08-2014 22:53 (07-08-2014 13:55 )Sinis Kirjutas: Ses mõttes liduks ikka alasti edasi, kogemusi-tundmusi eirates ja arusaamatuste vältimiseks vaid enesele näpuga osutades.Ei taha öelda, et see kõigile sobib, aga ma leian, et alasti lipates ja endale näpuga näidates jääb vähem kolle külge (leiab neid ka lihtsamalt üles ja saab eemalt paremini jälgida) kui riideid endale peale kuhjates mille voltidest parasiitide/kollide väljaotsimiseks tuleb teine osapool leida/palgata. RE: Inimese välimus. - Müstik - 11-08-2014 10:37 (06-08-2014 17:13 )Minaelan Kirjutas: Leidsin huvitava teema, mis peaks ka juurde andma mõtteid, kes peale meie hinge meie kehasid kasutavad: Huvitav jutt jah, ehkki eks neist inimese sees olevatest astraalolenditest ole siin mitmes teemas ka varem räägitud. Siin maailmas on nad tõepoolest probleemiks. Väga keeruline on neid olendeid (mõttevormeleid) omale mitte külge tõmmata. Ja see on õigus, et nad põhjustavad haigestumist. Põhjustavad üldse kõike kurja, mis maailmas toimub. Meenuvad hiilerid ehk psühhokirurgid, kes teostavad vaimukirurgilisi operatsioone, et haigestunud isiku peenmateriaalsest kehast vead kõrvaldada. Isegi kasvajad kaovad valutult paari minutiga. Arvatakse, et hiilerid ravivad transmaailma kaudu. RE: Inimese välimus. - katakaroliina - 11-08-2014 12:33 Miks see kõik nii keeruline peab olema ... astraal ja vaata veel otsa ka kellegile ... kui sa seisad inimese kõrval, tuled talle tänaval vastu või enam veel, suhtled temaga esmakordselt siis sa ju tunned ära kes ta on. Tuleb ta järgmine kord mingi oma tujuga, ei tohiks esmamuljest loobuda vaid kohaneda ja aidata temal oma tujuga kohaneda, või mis? Me ju ainult elame siin maailmas ja püüame elus püsida, ei pea kohe kedagi anastama või rakkudeni lahkama hakkama - aega ei ole nii palju, et jõuaks igat olukorda piinliku täpsusega ja mitu korda läbi analüüsida. RE: Inimese välimus. - Sinis - 11-08-2014 16:29 (10-08-2014 22:53 )kage Kirjutas: Ei taha öelda, et see kõigile sobib, aga ma leian, et alasti lipates ja endale näpuga näidates jääb vähem kolle külge (leiab neid ka lihtsamalt üles ja saab eemalt paremini jälgida) kui riideid endale peale kuhjates mille voltidest parasiitide/kollide väljaotsimiseks tuleb teine osapool leida/palgata. Kui kord tõeline halb sind kõnetab, eelkõige iseendas, siis tahaks väga leida ta hea poole üles. Ja neid tohutuid hilpe, mis on märkamatult üll, tuleb ikka ükshaaval ära võtta. Püüdes neid korraga seljast saada ehk siis ühe ropsuga, saab tõenäoliselt nahk muljutud ja viga, kuid tulemus on null ja ikka tuleb alustada algusest pääle. Sestap need vaimud ja kollid ja muud arrogantsed tegelased mängu tulevadki, et muidu oleks taoline tegevus häbematult igav ja piin
RE: Inimese välimus. - Anonymous - 12-08-2014 13:02 The Host filmiga tuli meelde ka paralleel Star Trek: Deep Space Nine sarjaga, kus Jadzia Dax kehas oli ka korraga kaks hinge. |