+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Salaühingud ja vandenõud (/forumdisplay.php?fid=22)
+--- Teema: Antarktika...Baas 211 (/showthread.php?tid=4374)
RE: Antarktika...Baas 211 - T11ger - 23-01-2011 20:49
et see siis. Tavaliselt reedeti on sellel kanalil hästi tehtud saated ("Sovershenno sekretno"). Hästi tähendab: kaasahaarav, põnev, palju erinevat materjali, korralik ülesehitus, montaazh. Proffessionaalne, isegi kui propaganda ja osaline tõde, siis mõjub igal juhul väga usutavalt. Nii et soovitan vaadata.
RE: Antarktika...Baas 211 - zzz34 - 23-01-2011 21:20
On ikka http://www.youtube.com/watch?v=9XLuwmj1xCA
RE: Antarktika...Baas 211 - Päikeseinsener - 23-01-2011 21:29
http://www.sovsekretno.ru/ lugemist
Kas jutt käib sellest http://bitsnoop.com/sovershenno-sekretno-shambala-tvrip-q11233091.html siin
Ähh, nii kaua kui mina siin pusisin, on juba olemas zzz34 poolt panduna.
RE: Antarktika...Baas 211 - varjutroll - 28-01-2011 07:22
Võimalik, et järgnev tekst on siit foorumist juba läbi käinud kuigi ma otsinguga midagi ei leidnud. Jutustan artikli eesti keelega sarnasesse vormi ümber. (varjutroll)
Kas natside salajased baasid eksisteerivad ka veel tänapäeval?
Ühes Kanada alalehes avaldati 1985 aastal teade kellegi koduperenaise Anne Streepi seiklustest.
Anne oli kadunud juba kaks nädalat, ning tema sugulased pöördusid abipalvega politseisse, soovides alustada tema otsinguid. Naine ise pöördus koju tagasi öösel, sealjuures keegi ei näinud kuidas ta välja ilmus. Anne ei suutnud midagi meenutada ega selgitada, kus ta oli viibinud.
Mõne päeva möödudes tuli naise mälu tagasi.
Streep jutustas, et sel päeval oli ta mees olnud tööl ning lapsed koolis. Ootamatult ilmusid välja kaks halli olendit suurte piklike peade ja hiiglaslike silmadega. Nende lennumasin oli maanudnud tagahoovis. Niipalju kui Anne mäletas, kujutas lennuaparaat endast suurt ümarikku metallist objekti, mis hõljus mõne meetri kõrgusel maapinnast. Objektist ulatus välja redel ja vang koos kahe halli humanoidist saatjaga sisenesid aparaati. Annele edastati käsklusi telepaatilisel teel.
Hiljem, kui Anne väljus lennumasinast, selgus, et nad asusid hiigelsuures angaaris. Neile tulid vastu sõjaväemundris inimesed, sellelaadset vormi kandsid natsid Teise Maailmasõja teemalistes dokumentaalfilmides. Naisele tundus, et nad rääkisid saksa keeles. Anne pani tähele, et juhtpositsioonil olid mundris inimesed ja hallid humanoidid allusid neile. Naist konvoeeriti mööda pikka koridori ja lõpuks nad jõudsid tuppa, mis meenutas laboratooriumi. Ilmus inimene valges kitlis ja ütles Annele aktsendiga inglise keeles, et talle ei tehta viga, ainult teostatakse analüüsid ning võetakse munarakk. Kaks nädalat viibis vang laboratooriumis, kus tema peal teostati erinevaid meditsiinilisi uuringuid.
Mismoodi ta koju tagasi sai, seda Pr. Streep enam ei mäletanud.
Sellest Kanada ajakirjanduses avaldatud teatest huvitus ameerika ufoloog Mel Craig. Ta kohtus röövituga. Hüpnoosi all suutis naine meenutada veel mõnda üksikasja. Mitte kordagi kahe nädala jooksul Anne ei näinud taevast, ruumis puudusid aknad. Peale seda tegi Craig sentsatsioonilise avalduse, väites, et Pr.Steepi röövisid natsid, kes olid põgenema pääsenud peale Teist Maailmasõda. Nad rajasid maa-aluse baasi, võib-olla isegi mitu, kus tänapäeval töötatakse välja kaasaegset sõjatehnikat. UFO-d, mida on nähtud üle maailma erinevates paikades pole midagi muud kui lennuaparaadid, mis on välja töötatud nendes salabaasides. Mis puudutab halle olendeid, siis Caigil on nende päritolu kohta kaks versiooni. Need on kas robotid, või mõne teise planeedi asukad, kes mingil põhjusel on ühinenud natsidega.
On olemas veel üks ufoloogide seas teadaolev fakt.
1961 aastal oli hallide olendite poolt röövitud Barney Hill. Kirjeldus meenutas vägagi seda, mida oli jutustanud Anne Streep. Kuid mitte kõik ei tea, et hüpnoosi all meenus Hillile, et röövijad olid kandnud Teise Maailmasõja aegset sõjaväevormi. Temaga tegelev sõjaväelane olevat olnud kurja näoga. Ta oli välja näinud nagu nats. Tema silmad! Õudsed julmad silmad!
Ameeriklasest ufoloog kogus palju tõendeid kinnitamaks teooriat, et natisionaalsotsialistide maa-alused baasid asuvad Kanadas. Teada on fakt, et sõja lõppedes ei suudetud leida 250 000 sakslast, isegi siis ei jätkunud, kui võeti arvesse kõikvõimalikud hukkunud. Täiesti reaalne, et grupp saksa teadlasi ja sõjaväelasi põgenesid varem ette valmistatud maa-alustesse baasidesse ja jätkasid seal oma tööd eesrindlike tehnoloogiate vallas. Kaudsed tõendid räägivad selle kasuks, et salabaasid asuvad Kanada polaarjoone tagustel aladel. Võimalik, et Price Patrick-i saarel. Nende teooriate kasuks kõneleb fakt, et 1944 aasta 4 aprillil uputas inglise allveelaev Kanada põhjaranniku lähedal saksa U-859. Ekipaaži 47 liiget hukkusid kuid 20 jäid ellu. Kolmkümmend aastat hiljem tunnistas üks ellujäänutest, et laev vedas salajast lasti elavhõbedaga, mida kasutati teatud liiki õhusõidukitele kütuse valmistamiseks.
On andmeid selle kohta, et suured maa-alused käikude süsteemid ei asu mitte ainult Kanada kaugetes polaarpiirkondades vaid ka selliste linnade nagu Mc Murray, Whitehorse, Dawson jne. all.
Edasi järgneb (ilmselt kohustuslik) propagandamaiguline triaad sellest, et kõigis hädades on süüdi natside agendid alates Kaksiktornidest, Palestiinast, Aafrika nälgivatest lastest ning lõpetades kavatsusega lahti päästa Kolmas Maailmasõda. (varjutroll)
Keda see osa huvitab, loeb ise või laseb sõbral tõlkida artikli venekeelselt lingilt:
http://anomalia.kulichki.ru/photo3/044.htm
RE: Antarktika...Baas 211 - Müstik - 28-01-2011 11:31
Väga huvitav. Seni on siin oldud arvamusel, et UFO-baasid asuvad kogu maailmas, aga olen varemgi selles kindel olnud, et üks mitmetest UFO-baasidest asub Antarktikas ja teine Kanadas. Muidugi on ka hüpoteese, et natsid läksid hoopis Aldebaranile.
Eks seal jutus on kokku miksitud nii tõde kui väljamõeldis.
Varem küll pole juhtunud lugema, et tulnukate poolt kaasaviidud oleksid natsi mundrites isikuid näinud, kuid tigedaid maapealseid inimesi on nendega koos küll nähtud.
2002 a.jutt sellest, et Kanadas kasvas järsult UFO-nähtuste arv:
http://www.epl.ee/artikkel/196230
Linnade arvestuses nähti kõige enam UFOsid Vancouveris ja Ottawas, vastavalt 17 ja 15 protsenti kõigist juhtudest.
Provintside seas oli esikohal Briti Kolumbia 123 juhtumiga. Teisel kohal oli Ontario 87 ja Alberta 40 ufovaatlusega.
Kanada UFO organisatsioonid. Peab ütlema, et neid on üllatavalt palju:
http://www.ufoinfo.com/organizations/org_cana.shtml
P.S. Ma ei tea, kas selles teemas Ernst Zündelist on juba juttu olnud, aga juhuslikult leidsin tema kohta artikli. Seal on juttu natsidest nii Kanadas kui Antarktikas:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ernst_Z%C3%BCndel
RE: Antarktika...Baas 211 - varjutroll - 03-02-2011 19:42
"Salarelvad"....26
KUIDAS LOODI ÜLIINIMEST
Tundus, et Hitleri aatomiprojektiga on kõik selge. Nüüd lõpuks võisin puhata ja tegeleda oma firma äriasjadega. Paraku polnud seal eriti midagi teha, kõik toimis nagu kellavärk. Seetõttu hakkasin taas huvipärast lehitsema Saksamaa tuumaprogrammile pühendatud raamatuid,otsides vastust küsimusele, et miks sakslastel nagu ikka ei olnud õnnestunud luua oma tuumapommi.
Enamik arvamusi olid standartsed ja lakoonilised:
ei jõudnud,
eksisid,
Hitler oli lollepea...jne.
Üldiselt ei leidnud ma midagi orginaalset. Ja ainult ühest väikesest vähetuntud uurimusest leidsin ma midagi huvitavat. Autoril oli õnnestunud võtta intervjuu ühelt saksa aatompommi loojalt: Otto Hahnilt.
Professor oli muuhulgas maininud järgmist:
Meie töös segasid meid oluliselt Ss-i inimesed. Ilmselt just nemad lasid põhja kogu tuumaprojekti. Nad nimelt korjasid meilt ära märkimisväärse koguse radioaktiivseid materjale, mida niigi ei jätkunud korralikuks uurimistööks. Milleks nad seda kasutasid, ei ole mulle teada, võib-olla arendasid oma enda programmi. Igal juhul ei õnnestunud meil selle kohta midagi teada saada.
Võib-olla oleksin ma lasknud selle jutu rahulikult ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kui poleks meenunud üks tõsiasi. Midagi väga sarnast rääkis mulle Adolf Hoyle! Siis ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, kuna mu mõtted liikusid tollel ajal teises suunas. Nüüd istusin oma arvuti taha ja tegin lahti faili kuhu oli salvestatud meie vestlus (kannan alati endaga kaasas tillukest digitaalset diktofoni) ja hakkasin kõike tähelepanelikult üle kuulama.
Ja tõesti, mälu ei vedanud mind seekord alt. Jutustades mulle tuumaprogrammi mõningatest aspektidest, ta ütles:
Nagu kõikjal SS-is oli ka siin konkurents. Osa radioaktiivsetest materjalidest oli mu isa kohustatud andma rassiuuringutega tegelevale "Ahnenerbe" instituudi Kolmandale Osakonnale. Nagu aru saate, siis keegi neid materjale eriti jagada ei tahtnud ja seega püüti vabade jääkide olemasolu igati varjata.
Hahni sõnad kinnitavad veelkord, et Adolf Hoyle rääkis mulle tõtt. Ja milleks oli tarvis saksa füüsikul välja mõelda tuumaprojekti äpardumise kohta uusi selgitusi, kui vanu oli niigi piisavalt?
Jäi selline mulje, et välja lõi ta vana vimm konkurentide vastu.
Muidugi sai Hahn kiiresti aru, et lobises liigselt ja tuli kiiresti välja suht idiootse versiooniga mingist SS-i kontrolli all olevast "Ahnenerbe" teisest projektist ( nagu ta ise ei oleks töötanud "Ahnenerbe" raamides!)
Paistab, et ka siin andis ta voli oma kahjurõõmule, mille tulemusena käis välja paradoksi:
Projektist ma midagi ei tea, aga kindlasti see ei õnnestunud!
Kahjuks ei osanud ma varem Hoylelt pärida Instituudi Kolmanda Osakonna rassiuuringute kohta. Proovida seda teha teist korda, oleks ilmselt olnud kasutu. Tuli jälle edasi liikuda vanal, heal katse ja eksituse meetodil...
Alustuseks pidasin paremaks lihtsalt istuda ja järele mõelda. Milleks võisid SS-lastel olla vajalikud radioaktiivsed materjalid kui mitte tuumarelva tarbeks? Loomulikult ei uskunud ma kahe samaaegselt tegutseva konkureeriva tuumauuringute grupi olemasollu. Nii jõukas see Kolmas Reich nüüd ka ei olnud, et lubada endale sellist raiskamist. Aga milleks siis veel võidi tarvidada radioaktiivseid materjale? Võib-olla mingite lõhkekehade valmistamiseks, midagi sarnast nagu tänapäeval on rikastamata uraaniga mürsud? Kuid selliste mürskude kasutamist ei oleks saanud varjata, see info oleks paratamatult ujunud pinnale.
Ja mis põhjusel peaks rassiuuringute instituut üldse tegelema sõjavarustusega? Ausalt öeldes omasin ma selle kontori tegemistest üsna ähmast ettekujutust.
Üldiselt tegeleti seal esiteks rassiuuringutega (rasside erinevused)
Teiseks, uuriti inimorganismi võimalusi.
Võib-olla selle viimase tarbeks vajatigi radioaktiivseid materjale, Kolmas Osakond uuris selle mõju inimorganismile? Siis läheks kõik nagu omale kohale. Peale selle, milleks oli tarvis neid materjale sellises koguses, et see mõjus pärssivalt kogu Saksa tuumaprogrammile?
Keeruline.
Sellistele küsimustele vastuseid leida on üldjuhul raske aga samas ka huvitav.
Hakkasin hoolega otsima "Ahnenerbe" Kolmanda Osakonna jälgi.
Mul tuli kaua tuhnida oma isast ja onu Olafist jäänud paberites, enne kui hakkas midagi hargnema.
Nagu selgus, loodi Kolmas Osakond 1939 aasta sügisel ja selle eesotsas polnud keegi muu kui meile juba tuntud Ernst Schäfer.
(Sellest mehest ja tema tegemistest oli juba "Baas 211" osas 34 juttu ning uuesti üle kirjutama ei hakka - varjutroll)
..........Lisaks eelnevale õnnestus mul teada saada veel üks huvipakkuv fakt.
Tiibeti võimud usaldasid sakslasi niivõrd, et lubasid nad ka pühamatest pühamatesse budistlikesse kloostritesse ja maa-alustesse templitesse. Mungad olid juba ammu märganud, et inimesed, kes on läbi teinud teatud tüüpi peatrauma, muutuvad selgeltnägijateks. Kui tekitada selline trauma kunstlikul teel, võib inimese muuta selgeltnägijaks. Rituaali ennast nimetati "Kolmanda silma avamiseks". Protsessi käigus puuriti lauba keskele ava ning suleti see puidust punniga, määriti tervendavate salvidega ja lasti seejärel kinni kasvada.
Ernst Schäfer ja veel mõned kaaslased andsid loa sooritada enda peal selliseid operatsioone.
Ilmselt osutus tulemus heaks, sest selliseid operatsioone teostati veel paljudele SS ohvitseridele. 1995 aastal leiti Sevastoopoli rajoonist, (Krimmi poolsaarelt Ukrainast) saksa sõjaväekalmistu, kus kõik laibad omasid otsaees kolmnurkset ava. Peale pikka otsimist õnnestus mul kindlaks teha ka nende sõdurite sõjaväeosa number.
Selleks osutus 15 SS-vägede eripataljon.
Varem ma ei olnud kuulnud midagi SS-i koosseisus olevatest eripatajonidest.
Mis üksustega oli tegemist ja peaasi, millist tähtsust omavad nad seoses Kolmanda Osakonnaga?
(järgneb)
RE: Antarktika...Baas 211 - varjutroll - 05-02-2011 19:38
"Salarelvad"....27
Seni olid mul kaks juhtlõnga: Schäfer ja eripataljonid. Seda oli muidugi vähevõitu kuid alguseks pidi piisama.
Esimeses järjekorras tundsin huvi väeosade vastu - loodetavasti olid nad piisavalt rohkearvulised ja neid kasutati ka sõjategevuses. See tähendaks, et nad ei saanud jäljetult kaduda. Nüüd tuli mul saksa arhiivides põhjalikult tutvuda Teise Maailmasõja aegse sõjategevusega.
Peab ütlema, et möödaminnes leidsin ma nii mõndagi muud huvitavat. Näiteks üksikasjad sakslaste raketiprojektide kohta kuid praegu ei ole jutt sellest...
Mitte kohe ja ka mitte korraga, aga midagi mul välja selgitada õnnestus.
SS spetsiaalpataljonid olid rangelt salastatud ning allusid otse Himmlerile, kes sõna otses mõttes juhtis raskemates punktides nende tegevust ise. Koosseisu täpne arv pole kahjuks teada kuid see ei olnud rohkem kui 30 ja mitte vähem kui 20 pataljoni. (Tean, et eksisteeris SS 29 pataljon, kuid numeratsiooniga võis vabalt midagi sassis olla, samas 10 pataljonist ei ole mingitki märki)
Igas SS eripataljonis oli 500 - 1000 meest, koosseisu koguarv võis olla ca 10 - 30 tuhat sõdurit ja ohvitseri.
Veel on teada, et komplekteeriti need väeosad vabatahtlikest, range valiku alusel.
Just selle väljavalimisega tegeleski "Ahnenerbe" Kolmas Osakond.
Schäfer tegeles lihtsalt kaadrivalikuga? Ja milleks selliseks suhteliselt lihtsaks protsessiks organiseerida terve Instituut? Kui jutt oleks käinud ainult kandidaatidest ja nende selekteerimisest väljapaistvate füüsiliste ja intellektuaalsete omaduste järgi, siis milleks oli tarvis seda programmi rangelt salastada?
Vastupidi, pataljonide tegevust (mis oli enamasti üsna edukas), oleks tulnud just eriti reklmaamida, et pakkuda kinnitust natside rassidoktriinile.
Miks siis seda ikkagi ei tehtud?
Ja nüüd meenusid mulle jälle kolpades olnud kolmnurksed avad. Ilmselt ei tegelenud Schäfer ikkagi ainult kaadri valikuga vaid ka mingisuguse kaadri ettevalmistamisega.
See pidi olema piisavalt omapärane, kui kasutati Tiibetist teada olevat metoodikat.
Et nendest praktikates orienteeruda, tuleb uurida välja rohkem üksikasju.
Saatsin Sevastoopolisse kohalikule teaduslikule organisatsioonile meili, nemad olid viinud läbi kaevamisi saksa sõjaväekalmistul.
Vastus tuli nädala pärast.
Austatud härra Kranz!
Täname, et tundsite huvi meie organisatsiooni tegevuse vastu. Kõik maetud olid, otsustades säilmete järgi, noored mehed, vanuses 20-30 eluaastat. Peale kolmnurksete avade laubal, midagi erilist leida ei õnnestunud. Mõnede säilmete juures olid dokumendid, paraku pole sealt eriti midagi välja lugeda. Saadame fotokoopia ühe sõduri märkmikust.
See oli just see, mida mul oli vaja. Märkmik oli skanneeritud küllaltki kõrge resulutsiooniga ja ma sain sealt teksti lugeda ilma suurema vaevata. Minu tähelepanu köitis kontoripitsati jäljend, kuhu oli kirjutatud: "Läbis meditsiinilise ettevalmistuse Nr.4"
Jutt käis ilmselt selgeltnägemise avast laubal.
Mind huvitas rohkem hoopis teine probleem - kui eksisteeris "ettevalmistus Nr.4, tähendab pidid olema ka ettevalmistused üks, kaks ja kolm.
Kas siis kolba sisse avade puurimisega asi ei piirdunud?
Ja jälle kukkusin ma oletuste maailma, mida võiks nimetada loogiliseks arutlemiseks. Me teame vähe sellest, mida tehti uustulnukatega Kolmandas Osakonnas. Nii, et parem siseneme teisest küljest - millised on need omadused, mis on vajalikud sõdurile?
Füüsiline jõud, vastupidavus, kiire reaktsioon, võime näha ja kuulda paremini kui vaenlane...
Kõike arvesse võttes, just selle kallal töötasid Schäferi alluvad. Kusjuures nende tegevuses ei ole midagi fantastilist - lõppkokkuvõttes, preparaadid, mis lubavad mõneks ajaks järsult tõsta inimese füüsilist võimekust, eksisteerivad juba ammu. Neid rakendatakse laialdaselt - esimeses järjekorras sportlaste ja eriüksuslaste peal. Üks sellistest preparaatidest koodnimega J5GUX kuulus ühe Kesk-Aafrika riigi diktaatori kaardiväe relvastusse.
Üks euroopa rännumees kirjeldas preparaadi toimet järgmiselt:
Manustanud preparaati J5GUX, muutus inimene mõneks tunniks valu suhtes tundetuks. Tema pulss tõusis "lakke", süda oli rinnust välja hüppamas. Keha reaktsioonid muutusid hetkelisteks, kiirus ja füüsiline jõud kasvasid kordades, taluvusvõime oli enneolematu. Seda preparaati võtnud inimene võis joosta puhkamata järjest mitu tundi kiirusega mitte vähem kui 50 km/h.Suurendatud doos preparaati omas toimet mitu ööpäeva, tõsi, peale seda inimene kindlalt suri- kõik organismi varud said ammendatud...
(järgneb)
RE: Antarktika...Baas 211 - varjutroll - 12-02-2011 00:51
"Salarelvad"....28
Kõike eelnevat arvesse võttes läks Kolmas Osakond teist teed: eripataljonide sõdurite kõrgenenud füüsiline võimekus kestis pikka aega ja ei jätnud inimeste tervisele mitte ühtegi nähtavat jälge.
Kaevates tolmustes arhiivides, leidsin ikka rohkem ja rohkem dokumente, mis moodustasid killukesi mosaiigist ja kujunesid pikapeale terviklikuks pildiks.
Juba ammu on märgitud, et saksa sõdurid kandsid IIWW rinnetel oma vaenlastest tunduvalt vähem kaotusi.
Muidugi võib suure osa kirjutada suurepärase väljaõppe ja heade relvade (näiteks "Tiiger" tankid, reaktiivhävitajad) arvele.
Ikkagi jääb sellest nagu väheks.
On teada hulk ajaloolisi fakte, mis kirjeldavad kui sageli ja kergesti murdsid sakslased läbi vaenlase kaitsest. Just kui oleks nende pealetungivate vägede eesotsas olnud mingi "raudne teravik", mis lõhkus ka vaenlase kõige kindlustatumad positsioonid.
Ja see "teravik" töötas. Sellel oli isegi oma nimi- "SS-i eripataljonid".
Siin on väljavõte salajasest käsust, mis oli välja antud 1943 a. juunis- vahetult enne suurt venelaste vastu suunatud pealetungi:
Põhjast Kurski suunas tungivasse väegruppi lülitada 3, 6, 7 ja 15 SS-patajon. Väeosade koosseisu, mis tungivad Kurskisse lõunasuunast, peavad saama oma reservi 2, 9, 10, 11, 12, 13, 18 ja 21 SS eripataljoni.
Pataljone kasutada vaenlase kaitse murdmiseks ja need tuleb lahingust välja viia kohe peale eesmärkide saavutamist. Rakendada sellisel puhul tavalisi salastatuse tagamiseks ettenähtud abinõusid. Mitte mingil lubada SS eripatajonide 2, 3, 11 ja 12 hukkunud sõdurite surnukehade sattumist vaenlase kätte.
Mispärast ainult nendest neljast eripataljonist? On selge, et SS-lased erinevatest pataljonidest omasid erineval tasemel "töötlust". Mõnedel torkas see rohkem silma. Sakslased hoidsid kiivalt oma tehnoloogiaid ja ei soovinud, et need sattuksid veel kellegi kätte. Seetõttu koristati igasugused jäljed ja üsna põhjalikult.
(järgneb)
RE: Antarktika...Baas 211 - Loogik - 12-02-2011 09:29
Panen ka siia ühe loo,päris loo.Koht võiks täpsem olla,aga see selleks...
Jutustan lühidalt ümber ühe dokfilmi.
Kaks tüüpi otsustasid teha väikese Robinsoniga(helikas)lennu põhjapooluselt lõunapoolusele.Esimene katse lõppes vees napilt enne Antarktikat,teine katse paar aastat hiljem oli edukam(tüübid ise filmisid pidevalt...)nii...oli ameeriklaste poolusel asuva baasi bossiga kokku lepitud,et nad tohivad sinna laskuda,luba oli olemas...
kui nad (ilmselt üllatuslikult) kohale hakkasid jõudma ja raadio teel ühendust võtsid siis keelati neil poolusele lendamine ja laskumine.Kästi oodata 8km kaugusel poolusest järgmise päevani.Mehed olid sellest ikka väga üllatunud,selgitusi neile kah ei antud.
See on nüüd mõtlemiskoht mõtlemisvõimelistele.
Täiendan natuke ka ülemist lugu,see müstiline aine on
amfetamiin.Seda ja juba moodsamaid aineid,mis inimese
zombiks muudavad kasutavad eirkomandod ka tänapäeval.
Loos puudub ka loogika.Tuleb välja ,et eriväeosa lõikas
läbi venelaste kaitse,armee liikus edasi selleks ,et venelased saaksid selle kotti võtta ja hävitada.Hitlerilt ma sellist
lollust ei usu.
RE: Antarktika...Baas 211 - Jõhvikas - 12-02-2011 10:43
(12-02-2011 09:29 )Loogik Kirjutas: Panen ka siia ühe loo,päris loo.Koht võiks täpsem olla,aga see selleks...Varjutrolli siia foorumisse tõlgitud lood on tegelikult ka päris. Pärinevad ju need raamatud kellegi mälestustel, uurimistöödel jne. Loomulikult on raamatus parajas annuses fantaasiat, aga ilma selleta ei saaks taolisi raamatuid ilmselt avaldadagi.
See on nüüd mõtlemiskoht mõtlemisvõimelistele.
See, kui "päris" on üks dokumentaal, sõltub juba tegijate meelsusest, filmi tellija soovidest jne. Viimane lause kehtib ka raamatute ja kirjanike kohta, aga arvestama peab seda, et filmimaailmas on alati igasugu segast seltskonda kordades rohkem ja seega ka info tõesus üsna sogane.
Minu arvamus muidugi.
Fantaseerida ju võib, aga kui juba sellest dokist juttu tegid, siis küsiks ka selle filmi pealkirja ja võimalusel pane ka link. Vaataks ajaviiteks läbi.
Tänud Varjutrollile, et viitsib aegajalt siia tõlkelugusid pista!
RE: Antarktika...Baas 211 - varjutroll - 14-02-2011 09:21
"Salarelvad"....29
Aeglaselt kuid kindlalt õnnestus siit-sealt leida tükikesi mind huvitavast informatsioonist.
Selgus, et Kolmas Osakond ei olnudki üksnes sõdurite ettevalmistuskeskus. Seal viidi läbi mastaapseid meditsiinilisi eksperimente, mille eesmärk oli suurendada saksa armee võitlusvõimet, tõstes selle isikkoosseisu kvaliteeti.
Kolmandal Osakonnal olid oma filiaalid kõikides suuremates kontsentratsioonilaagrites.
Kuulsad doktorid Mengele ja Ilse Koch ja ka kõik teised peale sõda süüdimõistetud SS-lastest arstid-mõrvarid, olid vaid "Ahnenerbe" süsteemi etturid.
Pärast sõda sattus Liitlaste kätte mingisugune meditsiinitöötaja, kes oli olnud ametis Kolmandas Osakonnas.
Kas noormees siis ei tahtnud rääkida, või olid saladuskatte säilitamiseks ettenähtud meetmed "Ahnenerbes" niivõrd tasemel (mida ma tahaksin ennem uskuda), ta rääkis vähe ja väitis, et ei tea suurt midagi.
Kolmandasse Osakonda oli teda värvatud peale pikaajalist ja põhjalikku kontrolli, anti SS-i auaste ning kindlustati parema toiduga.
Üldiselt oli ta tegelenud spetsiaalsete treeningprogrammidega, mis oluliselt suurendasid treenitavate lihasmassi.
Süsteem oli olnud järgmine:
Lihastesse süstiti erisegu, mille koostise kohta ei olnud minu leitud dokumentides sõnagi.
Huvitav on, et valmistasid seda kaks tiibetlast. Samaaegselt viidi läbi treeninguid, mille käigus sõdur hingas sisse taimeaure.
Juurdlejad otsisid peale sõda jälgi sakslaste inimsusvastastest kuritegudest. Kuna materjali selleks oli piisavalt ja palju õudsemat sorti kui eelkirjeldatu, ei huvitanud antud teema eriti kedagi.
Kuna eelpoolmainitud noormeest kuulasid üle juristid, mitte teadlased, jäid kõige tähtsamad nüansid kajastamata ning ei sisaldunud hilisemas dokumentatsioonis.
Neid ei huvitanud kuidas suurendati nii palju lihaste jõudu!
Liitlasi huvitas ainult see, mitu inimest nende eksperimentide käigus viga said või hukkusid. Selliseid juhuseid oli, treeningute käigus inimesed surid füüsilise ülekoormuse tõttu kuid seda juhtus suhteliselt harva.
Muideks, see ülekuulatud noormees oli üle viidud mingisse vanglasse ja tal hoidisid silma peal eriteenistused. Hiljem tema jäljed kaovad.
Leida veel rohkem tõendusmaterjali tundus olevat ebareaalne. Mis puudutab Kolmanda Osakonna personali tervikuna, siis sellel on küllaltki huvitav saatus. Nagu selgus, paiknes nende uurimiskeskus tänapäeva Poola territooriumil Breslaus. Tollel ajal asus see Saksamaa idapiiril. 1945.a. sattus Breslau venelaste pealetungi tagajärjel piiramisrõngasse. Uurimiskeskuse isikkooseisule anti käsk - murda välja läände.
Tolleaegne Kolmanda Osakonna juht Gruppenführer SS Kranich (Schäfer oli natuke aega tagasi liidetud veel rohkem salajase projektiga), korjas kokku mõningad väeosad, jagas kõigile, ka eraisikutele laiali relvad ja katsus piiramisrõngast välja murda. Iseenesest mõista ei olnud meedikud valgetes kitlites vaid SS vormis. Peale seda mis SS-lased olid korda saatnud Venemaal, venelased neid vangi ei võtnud, maha lasti kõik, ka need, kes jõudsid käed üles tõsta. Mõningate harvade eranditega sai seal surma kogu Kolmanda Osakonna isikkoosseis.
(järgneb)
RE: Antarktika...Baas 211 - wirxx - 16-02-2011 16:01
Üks euroopa rännumees kirjeldas preparaadi toimet järgmiselt:
Manustanud preparaati J5GUX, muutus inimene mõneks tunniks valu suhtes tundetuks. Tema pulss tõusis "lakke", süda oli rinnust välja hüppamas. Keha reaktsioonid muutusid hetkelisteks, kiirus ja füüsiline jõud kasvasid kordades, taluvusvõime oli enneolematu. Seda preparaati võtnud inimene võis joosta puhkamata järjest mitu tundi kiirusega mitte vähem kui 50 km/h.Suurendatud doos preparaati omas toimet mitu ööpäeva, tõsi, peale seda inimene kindlalt suri- kõik organismi varud said ammendatud...
(järgneb)
[/quote]
Kas oli siis äkki tegemist amfetamiiniga?Sümptomid küll samad ja kui liiale minna siis "mootor" ütleb üles.
RE: Antarktika...Baas 211 - excubitoris - 16-02-2011 17:22
Amfetamiin oli täiesti "tavaline" tollal juba - seda jagati ka USA armees lenduritele.
RE: Antarktika...Baas 211 - robot - 16-02-2011 23:11
(16-02-2011 16:37 )lihtsalt Kirjutas: Olen 100% kindel, et amfetamiiniga 50km/h inimene joosta ei suuda.
Sul on täiesti õigus.
Keha ülemääraselt koormamata suudad tegutseda küll pikemalt aga kui juba jooksmiseks läheb saad lihtsalt infarkti.
Kujutasin ka kunagi üle 10 aasta tagasi, et amfetamiiniga jooksed nagu hirv aga reaalsus oli see, et vähem kui poole tunniga hakkas pilt eest minema.
Aasta hiljem suri mu endine sutsu üle 20 aasta vanune rühmaülem sõjaväest mingil spordiüritusel, hiljem leiti verest amfetamiini jälgi.
RE: Antarktika...Baas 211 - olematu - 30-06-2011 12:16
Neile, kes Varjutrollilt järge ootavad, pean ütlema, et seda enam ei tule.
Varjutroll on nüüd ise varjuks saanud.
RE: Antarktika...Baas 211 - Ott Sama - 30-06-2011 13:07
Kardan vääritimõistmist, mis juhtus? Kas väsis Para-webist, või siis... ?
RE: Antarktika...Baas 211 - olematu - 30-06-2011 13:10
(30-06-2011 13:07 )Ott Sama Kirjutas: Kardan vääritimõistmist, mis juhtus? Kas väsis Para-webist, või siis... ?Ikka see või siis...
RE: Antarktika...Baas 211 - Müstik - 30-06-2011 13:29
Minu kaastunne! Taas on foorum ühe toreda liikme ja nagu eravestluses selgus, ka väärika inimese poolest vaesem.
Ja nagu kõik teavad, on see üks huvitavamaid ja põnevamaid teemasid, mida foorumis lugeda saab.
RE: Antarktika...Baas 211 - Leena - 30-06-2011 13:41
Minu sügav kaastunne. Langetan pea.
RE: Antarktika...Baas 211 - Ott Sama - 30-06-2011 13:55
Mul on väga kahju. Minu kaastunne...
RE: Antarktika...Baas 211 - Foorumlane - 30-06-2011 14:02
Vàga kurb ! RIP !
RE: Antarktika...Baas 211 - Vesilik - 30-06-2011 17:09
Teema hakkas just minujaoks eriti huvitavaks minema(lõpuosas ajumanipuleeritud ss-eriväelastest),kahju,et poolikuks jäi.Kastõesti teema autor füüsilisest maailmast lahkus?Postituste järgi tundus küllaltki vitaalne isik.
RE: Antarktika...Baas 211 - olematu - 30-06-2011 17:43
(30-06-2011 17:09 )Vesilik Kirjutas: Teema hakkas just minujaoks eriti huvitavaks minema(lõpuosas ajumanipuleeritud ss-eriväelastest),kahju,et poolikuks jäi.Kastõesti teema autor füüsilisest maailmast lahkus?Postituste järgi tundus küllaltki vitaalne isik.Paraku nii ta on. Teda enam ei ole. Ja ta oli eelnevalt juba kaks infarkti läbi elanud.
RE: Antarktika...Baas 211 - ykskuukiir - 30-06-2011 19:16
Olgu tal tee kerge seal vaimumaailmas.
![[Pilt: th_karikakar.jpg]](http://th19.photobucket.com/albums/b198/Snowdropelf/Beads/th_karikakar.jpg)
RE: Antarktika...Baas 211 - Piparmünt - 30-06-2011 19:26
Minu kaastunne ja austusavaldused. Head reisi varjutrollile!