Para-web
Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Printerisõbralik versioon

+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Muu (/forumdisplay.php?fid=6)
+--- Foorum: Üldteemad (/forumdisplay.php?fid=18)
+--- Teema: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. (/showthread.php?tid=428)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 20-06-2011 18:53

(20-06-2011 18:48 )Päikeseinsener Kirjutas:  
(20-06-2011 18:44 )Leena Kirjutas:  Milivoj Ašner suri kuus päeva tagasi. Aga kas ta oli ka natsikurjategija ei ole selge. Ta oli seal topis esikümne esiviisikus vist.


Jep Leena, teda ma just silmas pidasin. Ei lugenud siit kuupäeva
välja ja arvasin, et jutt käib tänasest-
http://news.rambler.ru/10253288/

Ok. Kuna su küsimusele puudus ilmselt õige vastus, vähemalt minu arvates ja ma ise ei viitsi hetkel uut küsimust nuputada, siis proovi ise uuesti - seekord aga palun hoolikamalt. EksoleBleh
Leheküljevahetuse kala võiks siiski ära arstida....


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Foorumlane - 20-06-2011 20:04

(20-06-2011 18:44 )Leena Kirjutas:  Milivoj Ašner suri kuus päeva tagasi. Aga kas ta oli ka natsikurjategija ei ole selge. Ta oli seal topis esikümne esiviisikus vist.

Natsikurjategija ? Vahest heategija , kes nagu kôik need mehed hoolisid meie rahvusest ! Persse juudid ja nende valed ! Elagu Hitler !
Kuni te tôdedeni ei jôua ( mis pole ka vôimalik ) siis ùritage vàhemalt omasid lolluseid eirata , sest me ei teagi , kes me olime 2000 aastat tagasi !

KES ?

Usun et me hoidsime rohkem kokku ja teadsime ùksteist nàgupidi ! Ei teadnud meie esivanemad , et meid pandakse meie endi poolt , sest siis ei olnud olemas poliitikat !

Vôtan maailmalôpu vastu hea meelega ja saagu karistatud meie riigi raiskajad !

Elagu Natsism ! Sest me ei vaja kedagi peale oma rahvuse omas riigis !



Minu suur PUNKT !!!!!!!!!!!!!!!


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Päikeseinsener - 20-06-2011 21:36

(20-06-2011 18:53 )Leena Kirjutas:  
(20-06-2011 18:48 )Päikeseinsener Kirjutas:  
(20-06-2011 18:44 )Leena Kirjutas:  Milivoj Ašner suri kuus päeva tagasi. Aga kas ta oli ka natsikurjategija ei ole selge. Ta oli seal topis esikümne esiviisikus vist.


Jep Leena, teda ma just silmas pidasin. Ei lugenud siit kuupäeva
välja ja arvasin, et jutt käib tänasest-
http://news.rambler.ru/10253288/

Ok. Kuna su küsimusele puudus ilmselt õige vastus, vähemalt minu arvates ja ma ise ei viitsi hetkel uut küsimust nuputada, siis proovi ise uuesti - seekord aga palun hoolikamalt. EksoleBleh
Ehk Hr. Leena teeb mulle noorele ja rohelisele pisikese
õppetunni ja selgitab vähe?

The Simon Wiesenthal Center updated its list of most wanted Nazis on April 1, 2008, along with an update about various countries' cooperation in helping bring Nazi war criminals to justice after all these years. "I pray for the health of Nazis every day," said Efraim Zuroff, Israel director of the Wiesenthal Center and coordinator of research on Nazis remaining worldwide. "But only for those I can bring to justice." Following are my original profiles of those on the most-wanted list.

http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:GX6na60dgywJ:worldnews.about.com/od/crime/tp/nazimostwanted.htm+Milivoj+Asner&cd=15&hl=et&ct=clnk&source=www.google.com


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 20-06-2011 22:34

(20-06-2011 21:36 )Päikeseinsener Kirjutas:  
(20-06-2011 18:53 )Leena Kirjutas:  
(20-06-2011 18:48 )Päikeseinsener Kirjutas:  
(20-06-2011 18:44 )Leena Kirjutas:  Milivoj Ašner suri kuus päeva tagasi. Aga kas ta oli ka natsikurjategija ei ole selge. Ta oli seal topis esikümne esiviisikus vist.


Jep Leena, teda ma just silmas pidasin. Ei lugenud siit kuupäeva
välja ja arvasin, et jutt käib tänasest-
http://news.rambler.ru/10253288/

Ok. Kuna su küsimusele puudus ilmselt õige vastus, vähemalt minu arvates ja ma ise ei viitsi hetkel uut küsimust nuputada, siis proovi ise uuesti - seekord aga palun hoolikamalt. EksoleBleh
Ehk Hr. Leena teeb mulle noorele ja rohelisele pisikese
õppetunni ja selgitab vähe?

The Simon Wiesenthal Center updated its list of most wanted Nazis on April 1, 2008, along with an update about various countries' cooperation in helping bring Nazi war criminals to justice after all these years. "I pray for the health of Nazis every day," said Efraim Zuroff, Israel director of the Wiesenthal Center and coordinator of research on Nazis remaining worldwide. "But only for those I can bring to justice." Following are my original profiles of those on the most-wanted list.

http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:GX6na60dgywJ:worldnews.about.com/od/crime/tp/nazimostwanted.htm+Milivoj+Asner&cd=15&hl=et&ct=clnk&source=www.google.com

Minu arvates oli see sw tavaline lurjus. See on isegi veel kenasti arvatud. Samas ma ei saa eriti aru miks oli seda ingliskeelset teksti siia vaja kleepida.

Kuna küsimus oli umbes selline - kes sw klapperjahi nimekirja topis TÄNA suri siis minuteada mitte keegi. Keeruline?

Kummaline, olen siin vastatanud kahele küsimusele ja nagu paistab siis mõlemale läks vastus pihta. Kusjuures küsimus ei olnud kummalgi juhul korrektne. Minu punktid hea küsimuse eest ei lähe aga kohe kindlasti päikeseinsenerile. Sad

PS: PI, selle posti jaoks oleks sobinud mõni teine teema või moodus paremini kui lihtsalt OT d toppida.
Briti ajakirjanik ja kirjanik Guy Walters väidab oma peagi ilmuvas raamatus, et tuntud juudi natsikütt Simon Wiesenthal on tabanud vähem sõjakurjategijaid, kui väidab, ning on suure osa isiklikust holokaustiloost välja mõelnud.

Walters väidab ajalehes The Times, et Wiesenthali reputatsioon on rajatud liivale. “Ta oli valetaja ja sealjuures suur valetaja.”

Alates Teise maailmasõja lõpust kuni surmani 2005. aastal valetas Wiesenthal Waltersi väitel korduvalt Adolf Eichmanni tagaotsimise ja muu natsiküttimise üle. Samuti olevat Wiesenthal rääkinud uskumatuid lugusid sõja-aastate kohta ja andnud valeandmeid oma akadeemilise karjääri kohta. Waltersi sõnul muudab see kaheldavaks kõige, mida Wiesenthal on kunagi kirjutanud või öelnud.
Walters möönab, et Wiesenthal on toonud mõningaid natse kohtu ette, kuid kindlasti mitte sellisel määral nagu Wiesenthal ise väitis ja kindlasti pole nende hulgas Eichmanni.

Wiesenthal sündis 1908. aastal Austria-Ungaris Galiitsias Buczaczis (praegune Ukraina). 19-aastaselt astus ta Prahas Tšehhi tehnikülikooli arhitektuuri õppima, kuid erinevalt Simon Wiesenthali keskuse veebilehel olevatest andmetest ei lõpetanud seda kooli, väidab Walters. Mõnedel andmetel sai Wiesenthal arhitektidiplomi Lvivi polütehnilises instituudis, kuid ei koolil ega Teise maailmasõja eelse Poola riigi arhiividel pole selle kohta võimalik kinnitust anda. Wiesenthal ise aga nimetas end kogu elu jooksul uhkusega arhitektiks.

Kui sakslased 1941. aastal Lvivi vallutasid, asus Wiesenthal seal. Ise väidab ta, et teda arreteeriti koos juudist sõbraga nimega Gross pühapäeval 6. juulil, kell 4 pärastlõunal. Walters väidab, et juhul, kui Wiesenthal nii täpne on, ta tegelikult valetab.

Wiesenthal on ise väitnud, et ta rivistati koos 40 kaasjuudiga üles kohtumaja aeda ja neid hakati järjest maha laskma. Siis olevat aga helisema hakanud õhtumissale kutsuvad kirikukellad, mille peale ukrainlastest timukad tapatöö pooleli jätsid. Hiljem mängis Wiesenthal Nõukogude spiooni ja kaotas ülekuulamise käigus kaks hammast.

Waltersi väitel on kogu lugu täielik väljamõeldis. Ukrainlased korraldasid Lvivis küll 1941. aasta juuli alguses pogromme, kuid nendes tekkis paus kuni 25. juulini. Pärast sõda andis Wiesenthal tunnistuse USA sõjakuritegude uurijatele, kus väitis, et ta arreteeriti 13. juulil ja põgenes altkäemaksu abil. Hiljem ütles ta oma vahistamise kuupäevaks 6. juuli, mis sobis pogrommide ajaga.

Sõja lõpul oli Wiesenthal Lvivi lähedal Janowska koonduslaagris. 20. aprillil 1943 määras SS ta Hitleri 54. sünnipäeva puhul mahalaskmisele.

Wiesenthal väidab, et salamisi natse vihkav Saksa ohvitser veenis laagriülemat, et Wiesenthali on vaja elus hoida selleks, et maalida plakat kirjaga: „Me täname oma füürerit”.

Sakslane andis Wiesenthalile ja viimase sõbrale väidetavalt läbipääsuloa, et koos ukrainlasest valvuriga kohalikku poodi minna. Juudid põgenesid tagaukse kaudu.

Selle kohta on Waltersi sõnul aga ainukeseks tõendiks vaid Wiesenthali enese sõnad. Teda päästnud sakslase kohta annab Wiesenthal hiljem mitmeid erinevaid väiteid: ta kas suri 1945. aastal Berliini lahingus, Vene rindel 1944 või vaikib kogu loo üldse maha.

Endine Austria liidukantsler Bruno Kreisky süüdistas Wiesenthali korduvalt Gestapoga koostöö tegemises. Kreisky väiteid toetasid Poola ja Nõukogude dokumendid, mis polnud siiski piisavad. Wiesenthal kaebas Kreisky kohtusse ja võitis.

Wiesenthal väidab, et pidi koonduslaagris olles paljajalu kivimurrus töötama. Parajasti külastanud paika Punane Rist, mistõttu anti Wiesenthali katkisele varbale esmaabi. Tema varvas amputeeriti ilma valuvaigistita. Samas väidab Wiesenthal, et kõndis üsna peagi pärast seda 270 kilomeetrit. Hiljuti amputeeritud varbaga gangreenis jalaga kõndimine peaks tekitama põrgulikku valu.

1945. aasta 5. mail käis Wiesenthal väidetavalt Mauthausenis Ameerika tanke tervitamas. See tähendab, et tema põletikuline jalg pidi olema kolme kuuga ilma antibiootikumideta paranenud. Tundub, et jälle leidis aset ime.

Juba 20 päeva pärast laagri vabastamist kirjutas Wiesenthal USA laagriülemale, et tahab osa võtta sõjakuritegude uurimisest. Wiesenthal väidab, et on olnud 13 koonduslaagris (tegelikult mitte rohkem kui kuues) ja koostab nimekirja 91 inimesest, keda peab vastutavaks „lugematute kannatuste” eest.

Ameeriklased keeldusid, öeldes, et Wiesenthali tervis pole piisavalt hea. Hiljem lasti ta siiski natse küttima.

Wiesenthal väitis, et hakkas natse küttima ajendatuna ühe USA ohvitseri juudivastasest märkusest, mis pani ta mõistma, et liitlased ei hakka kunagi natse küttima sellisel hulgal nagu ta sooviks.

Waltersi sõnul oli Wiesenthal hinges šõumees ja leidis omale rolli maailma juhtiva natsikütina, mida mängis hästi. Kriitikutel oli võimatu öelda, et „Suur Wiesenthali šõu” polnud midagi enamat kui illusioon, mis siis, et headel eesmärkidel.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Päikeseinsener - 20-06-2011 22:56

Selge värk. Aga oleks võinud lingi ikka ka lisada
kust jutu maha kopeerisid-
http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2839:briti-uurija-simon-wiesenthal-oli-suur-valetaja&catid=4:sobrad-jaelgist-minevikust&Itemid=53

Vähemalt varem seda nõuti, või enam ei nõuta?
Ah ma ka ei tea, mul ükskõik.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 20-06-2011 23:01

PI - Sinu lingil olev jutt on pärit siit:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/briti-uurija-simon-wiesenthal-oli-suur-valetaja.d?id=24645509
Kes on aga jutu eestikeelde tõlkinud ei ole teada.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Päikeseinsener - 20-06-2011 23:09

Ok, asi selge kui allikavesi. Leena põruta järgmine küss.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 21-06-2011 05:29

(20-06-2011 18:53 )Leena Kirjutas:  Ok. Kuna su küsimusele puudus ilmselt õige vastus, vähemalt minu arvates ja ma ise ei viitsi hetkel uut küsimust nuputada, siis proovi ise uuesti - seekord aga palun hoolikamalt. EksoleBleh
Leheküljevahetuse kala võiks siiski ära arstida....

Ega sa ometi mu esimest vastusega posti viitsinud lõpuni lugeda.....


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Päikeseinsener - 21-06-2011 10:23

Viitsisin ikka, kuidas siis muidu. Aga kuna sinuga on
meeldiv suhelda, siis arvasin, et paned järgmise küssa
ja me saame veel midagi siin koos arutada.
Oleme ju eestlased..


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 21-06-2011 18:13

(21-06-2011 10:23 )Päikeseinsener Kirjutas:  Viitsisin ikka, kuidas siis muidu. Aga kuna sinuga on
meeldiv suhelda, siis arvasin, et paned järgmise küssa
ja me saame veel midagi siin koos arutada.
Oleme ju eestlased..

Kuna küsimus peab olema ajalooliste isikute kohta siisSmile

Küsimus: Kes oli see krahv kes kinkis ühele riigile aastal 1918 esimese lennuki, millele ta oli (või oli lasknud maalida? siin on veidi vastuolulist infot) maalinud oma sinise õnnesümboli?
Vihje: Millise praegu (21. juuni 2011) euroopa liitu kuuluva riigi lennuväe lipul on praeguseni (21. juuni 2011) haakrist?

PS: Miks küsimust ei tahtnud esitada - olen siin lähiajal kaootiliselt.
Viktoriin pole arutluskohtSad


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Foorumlane - 21-06-2011 18:23

Kas mitte sommidel pole haakrist lennukitel ?
[Pilt: 220px-Finland_Air_force.gif]
Pildi leidsin hiljem !


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 21-06-2011 18:28

(21-06-2011 18:23 )Foorumlane Kirjutas:  Kas mitte sommidel pole haakrist lennukitel ?

Oli. Kuni aastani 1945. Siis suudeti neile nii kõvasti päehe istuda, et lennukitelt eemaldati.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Foorumlane - 21-06-2011 18:31

Ja meestel olid ilusad sôrmused !
[Pilt: Rautasormus.jpg]


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - vello - 21-06-2011 20:37

Soome kaitseväkke ilmus haakrist Vabadussõja ajal, kui rootslasest krahv Eric von Rosen kinkis 6. märtsil 1918 Soome Valgearmeele lennuki Thulin Typ D. Krahv laskis lennuki tiibadele kanda oma isikliku õnnemärgi - sinised haakristid. Lennuk kandis Soome õhujõudude koosseisus numbrit 1.
http://www.vnl.ee/pressiteated.php?id=2713
http://fi.wikipedia.org/wiki/Eric_von_Rosen


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Leena - 21-06-2011 20:48

(21-06-2011 20:37 )vello Kirjutas:  Soome kaitseväkke ilmus haakrist Vabadussõja ajal, kui rootslasest krahv Eric von Rosen kinkis 6. märtsil 1918 Soome Valgearmeele lennuki Thulin Typ D. Krahv laskis lennuki tiibadele kanda oma isikliku õnnemärgi - sinised haakristid. Lennuk kandis Soome õhujõudude koosseisus numbrit 1.
http://www.vnl.ee/pressiteated.php?id=2713
http://fi.wikipedia.org/wiki/Eric_von_Rosen

Täpselt nii see oli. Ja tähelepanuväärne on see, et see krahvi õnnemärk on tänaseni alles lipul.
Teil on au esitada järgmine küsimus.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - vello - 22-06-2011 06:35

Sündides sai poisi nimeks Hugo.Õppis Tartu Ülikoolis.Eesti suurmees.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - euroruubel - 22-06-2011 09:21

(22-06-2011 06:35 )vello Kirjutas:  Sündides sai poisi nimeks Hugo.Õppis Tartu Ülikoolis.Eesti suurmees.

Hugo Treffner?


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - vello - 22-06-2011 10:13

(22-06-2011 09:21 )euroruubel Kirjutas:  
(22-06-2011 06:35 )vello Kirjutas:  Sündides sai poisi nimeks Hugo.Õppis Tartu Ülikoolis.Eesti suurmees.

Hugo Treffner?
http://www.eestigiid.ee/?ItemID=321&PYear=aasta&Person=nimi&start=225

ei ole



RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Müstik - 22-06-2011 10:18

Uku Masing.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - vello - 22-06-2011 10:27

(22-06-2011 10:18 )Müstik Kirjutas:  Uku Masing.

http://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing

Õige vastus.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Müstik - 22-06-2011 10:38

Kuna eelmine küsimus oli poeedi kohta, siis küsin ka poeedi kohta.

Kes oli see poeet, kes abiellus lapsega, ja sai oma kümneaastase töö eest kümme dollarit?
Täpsustuseks, et see maailmakuulus kirjanik mõjutas ka krüptograafiat.
Katkend luuletusest, mida ta kirjutas väikeste vaheaegadega kümme aastat - kirjutas, redigeeris ja tegi ümber:
"Ning ta püsib, ning ta püsib, kaaren must, õel vaade küsib,
vaade uurib, vaade puurib hinge viimnse narmani.
Deemoni must pääl Pallaskuju, kas ei surm ta silmist uju,
kas ei reetvaid võrke kuju vari, valguv minuni?
Ning mu hing sest varjust mustast, valguvast talt minuni,
ei saa tõusta - iialgi!"
Muide, hiljem müüdi selle orginaal maha kümnete dollarite eest.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - vello - 22-06-2011 11:25

Edgar Allan Poe


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Müstik - 22-06-2011 11:26

Tubli. Sinu kord küsida!


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - vello - 23-06-2011 11:35

1954 aastal sündinud muusik,nõukogude liidu rahvakunstnik.


RE: Viktoriin - Ajaloos tuntud isikute kohta. - Müstik - 23-06-2011 12:26

Ei tea. Eesti muusikutest tean 1954 sündinutest ainult Peeter Volkonskit ja Vello Toomemäed, aga minu teada nad rahvakunstniku tiitlit pole saanud.
Anne Veski on Eesti NSV teeneline kunstnik, aga sündinud paar aastat hiljem ja pealegi on ta lauljanna.
Terve suure endise NL-u muusikuid ma ei tea. Jätan vastamise targemale.