+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Inimene ja energiad (/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Foorum: Isiklikud kogemused (/forumdisplay.php?fid=28)
+--- Teema: Müstiliselt tuttav tegevus - DEJA VU (/showthread.php?tid=2571)
- j2nsy - 12-10-2008 10:53
Tsitaat:Algselt postitas: PisiSeeneke
See jutt nüüd väga deja vu alla ei lähe, aga mul on väga tihti nii, et ma tean, mis juhtuma hakkab. :/
Nt ku jalgpalli EM oli, siis võisin enne mängu algust ära öelda, kumb võistkord võidab ja nii oligi, mingi 3'mel korral, kui ma ütlesin, et see võistkond võidab , läks ka kõikidel kordadel mu arvamus täppi
Kui esimest korda täppi läks siis ma arvasin, et see oli vaid juhus aga kolm korda
Aga selle Deja vu koha pealt, mul on ka mitmeid ja mitmeid kordi sedasi olnud
minul oli just paar nädalat tagasi selline kogemus:
nimelt käisime sõbrannaga väljas ning kohtasime meile täiesti tundmatut (kena
) poissi, aga siis kui me ära hakkasime minema kodu poole, mõtlesime, et no miks mitte, küsiks ka talt reidi, msni ja telefoni numbri. Ega ta ei hakanudki vastu, kuid seadis tingimuseks need ise ära arvata. Nime me teadsime, viisime ka ta msni kokku, ta ütles oma msni, siis ma mingil hetkel pakkusin, et sul mingi allkriipsudega msn ? ta ütles, et jah, kust tead... Ma ütlesin, et kle niisama pakkusin
Siis hakkasime telefoninumbrit ennustama. No mida fakki, ma panin kõik numbrid täppi. Ta jäi mingi imeliku näoga vahtima, sama ka minu sõbranna.
No, mina ei osanud selle peale midagi kosta
Siis oli eelmine nädal kahel korral nii, et olime matemaatika tunnis. Ma ütlesin rahulikult oma pinginaabrile, et kuule sa lähed kohe tahvli juurde, õpetaja kutsub sind. Tema, ütles et ole vaid, kuna ta seda ülesannet ei osanud (muidu on ta matemaatikas tugevaim). SIis läkski tahvli juurde. Järgmine päev oli samamoodi. Siis ta enam ei uskunud mind, ma ütlesin jumala rahulikul toonil nagu ma teaksin et kindlalt läheb. Ja oligi nii..
Veidi imelik ?
ma arvan, et lihtsalt kokkusattumused Krt ennustasin ka selgeltnägijate tuleproovi saates kodus paar asja ära , kokkusattumus, juhus, või midagi muud ?
- Horus - 14-10-2008 14:51
Lugesin just ühte raamatut ja mõte hakkas jooksma, et mis põhjustel deja vu tekkib.
Niisiis, meie aju on lihtsalt üks organ, millel on palju erilisi funktsioone. Üks nendest on mälu talletamine. Me näeme pilti, see salvestatakse mällu. Mis aga oleks siis, kui deja vu ajal, aju lihtsalt ei saa aru, et tegemist on olevikuga ja lükkab selle pildi mälestuste alla? Me ei pruugi ise sellest arugi saada. Me vaatame/kuulame oleviku, aga meie aju arvab, et see on minevik, mälestus ja meil tekkibki tunne, nagu oleks sellises olukorras juba korra olnud.
See seletaks ka seda, miks deja vu konkreetset hetke hästi ei mäleta, sest aju ei tea täpselt, kuhu seda mälu pilti asetada. Siis tundubki see deja vu natukene udune, kui järgi mõelda. Minule vähemalt tundub.
Selle üle mõeldes, torkas mulle pähe selline asi, et tegelikult on deja vu aja mõlemad tunded. Oleks nagu olevik ja vaataks nagu mineviku. Äkki on tegu ajupoolte mingisuguse lahkheliga ?
Muudetud: 14-10-08 kell 18:04:26 Horus
- Luthien - 14-10-2008 22:18
Kuna hetkel ei ole veel suutnud täpsetja paikapidavat kirjeldust deja vule leida, siis ei noska suurt midagi rääkida. Igaljuhul ise üritan hoida silma millal ma kogen deja vud ja kuidas käitun, tunnen ja mõtlen sel ajal. Ehk varsti saab ka rohkem vastuseid
- Horus - 14-10-2008 22:39
Kuna deja vu'd ei saa esile kutsuda, siis kahtlen, kas selge mõistuse hoidmine deja vu ajal on võimalik. Mul pole neid küll nüüd mingi aeg esinenud, aga nii palju, kui ma mäletan, ja kui palju mulle tundus, siis deja vu kestab seal 1-4 sekundi jooksul. Kui see tuleb aga ootamatult, siis sa ei jõua lihtsalt nii kiiresti reageerida. Samuti, võib olla võimalus, et selge pea hoidmine põhjustab deja vu automaatse kadumise. Veel võib olla võimalus, et meie ajataju on sel hetkel muudetud(nagu nt siis, kui meil on lõbus ja aeg liigub kiiresti)ja 1 sekund võib meile tegelikult tunduda 4.
Muudetud: 14-10-08 kell 23:40:11 Horus
Muudetud: 14-10-08 kell 23:41:41 Horus
- Luthien - 15-10-2008 16:07
pikim deja vu mis mul olnud on oli umbes üle 7 minuti.
- Horus - 15-10-2008 16:41
Nojah, siis on teine teema. Kuigi, pean tõdema, et nii pikast deja vu'st kuulen ma küll esimest korda
- j2nsy - 15-10-2008 20:00
sama siin, minu de-ja vud on kestnud maksimum 3-4 sekundit, ülejäänud aja ma lihtsalt "oletan", mis, või kuidas see tekkis
- Ronk - 11-11-2008 11:31
Mul tuleb kusagil korra 1-2 nädala jooksul selline tunne et ma olen seda sama asja juba teinud millalgi. Tegevus võib olla mis iganes...kas mingi jutu ajamine, tänaval mõne inimesega kohtumine, mingi asja maha pillamine ja ka autoga sõitmine. Autoga sõitmisel on vahest veel selline asi juhtunud et olen sõitnud kusagil 5 või rohkem km maha ja ise ei mäleta seda. pilt tuleb kuskil jälle ette ja kui mõtlema hakkad siis nagu ei teagi kuidas selle tee maha sõitsid või mis tee peal ültse oli.
- ingo98 - 15-11-2008 17:26
Mul on ka nii olnud . Näen unes .. Et midagi on , Siis järgmisel päeval või millalgi see asi tulebki.. Näiteks täna nägin unes et mu koer hammustas mu õde. Aga seda ple vel juhtund . aga kui tuleb nt täna , homme või lähiajal . siis annan siia teada
- PiziIngliito - 19-11-2008 19:57
Nüüd siis teadlased uurivad, mis see deja vu endast ikkagi kujutab. Lisan siia antud veeru:
Colorado ülikooli teadlased järeldasid oma katsetest, et déjà vu'ks nimetatav situatsiooni kordumise tunne võib tuleneda antud olukorra teatud elementide kokkulangevusest varem kogetust mällu talletatud infokildudega.
Kõik me oleme kogenud tunnet, kus uues kohas viibides näib, justkui oleksime seal varemgi olnud. Seda müstilist nähtust, kus uus olukord tundub vaatamata selle kordumise võimatusele imelikult tuttav, on üritatud seletada nii neuroloogiliste kui ka muude häiretega, kirjutab Science Daily.
Viimastel aastatel on aga teadlased asunud asja tõsisemalt uurima ja see on kaasa toonud üha uusi teooriaid, mille kohaselt ei pruugi déjà vu olla pelgalt hetkeline häire meie aju mälusüsteemis.
Colorado ülikooli psühholoog Anne M. Cleary tööst selgub, et déjà vu'l on palju sarnast äratundmisega seotud mäluga.
Tegemis on mälutüübiga, mis võimaldab meil aru saada, et seda, mida me hetkel kogeme, oleme kogenud ka varem - näiteks kui tunneme tänaval ära oma sõbra või kuuleme raadiost tuttavat laulu.
Kõnealusel mälul on omakorda kaks erinevat liiki: mälestus ja tuttavlikkus.
Mälestustel põhineva äratundmisega on tegemist siis, kui me saame öelda, millal sama situatsioon on varem esinenud.
Näiteks kui näeme poes tuttavat meest ja saame aru, et oleme teda varem näinud bussis.
Tuttavlikkusel põhineva äratundmisega on aga tegemist siis, kui situatsion tundub tuttav, kuid me ei mäleta, millal sama asi varem on juhtunud. Näiteks näeme me poes tuttavat meest, kuid ei suuda meenutada, kust me teda teame.
Déjà vu kohta arvatakse, et tegemist on just tuttavlikkusel põhineva äratundmisega - déjà vu jooksul oleme me veendunud, et situatsioon on tuttav, kuid me ei tea miks.
Cleary viis läbi eksperimendid, mis testisid tuttavlikkusel põhinevat äratundmist. Kõigepealt võimaldati osalejatel tutvuda kuulsuste nimekirjaga. Hiljem näidati neile kuulsuste fotosid, kusjuures mõned neist vastasid nimekirjas olevatele nimedele, teised aga mitte.
Vabatahtlikel paluti fotodel kujutatud isikud identifitseerida ning lisaks öelda, kui suure tõenäosusega olid need samad isikud eelnevalt nähtud nimekirjas.
Tulemused olid teadlaste jaoks üllatavad. Isegi kui vabatahtlikud ei suutnud fotodel kujutatud isikuid identifitseerida, oli neil olemas ettekujutus sellest, kes neist oli varem nähtud nimekirjas ja kes mitte.
Teisisõnu teadsid nad, et see kuulus inimene on neile kuidagi tuttav, kuid ei suutnud tuvastada, kust.
Cleary kordas eksperimenti ka tuntud ehitistega nagu Taj Mahal ja Stonehenge ja sai sarnased tulemused.
Tulemused näitasid, et katsetes osalejad talletasid osa esialgu nähtust mällu, kuid vägagi ähmaselt - nii ei suutnud nad seda enam uue kogemusega ühendada.
Varasemad uuringud on samuti näidanud, et inimestel tekib tuttavlik tunne, kui neile näidatakse visuaalset fragmenti, mis sisaldab varem nähtud geomeetrilisi kujundeid. See viitab võimalusele, et tuttavad geomeetrilised kujundid võivad tekitada tunde, justkui sama stseeni oleks tervikuna varem nähtud.
Need tulemused toetavad ettekujutust, et sündmused ja episoodid, mida kogeme, talletatakse meie mälus individuaalsete elementide või fragmentidena.
Déjà vu võib ette tulla siis, kui antud situatsiooni teatud aspektid meenutavad varem kogetud situatsioonide teatud aspekte. Mida suurem on kattuvus uue ja vana situatsiooni elementide vahel, seda tugevam on tuttavlikkuse tunne.
Allikas
Kuidas siis ikkagi on - kas jääme oma parauskumuste juurde või lepime selliste uuringute põhjal teadusmeestega?
Ise pakun välja, et see tuttavlikkuse teooria võib isegi paika pidada, aga kust need mälestused meile talletuvad - see on iseküsimus
[Muudetud: 19-11-2008 PiziIngliito]
- ragulka. - 19-11-2008 21:17
See on väga tõenäoline. Toetuseks võin tuua ühe väga hea bioloogi isikliku jutu mulle, mõned aastad tagasi.
Meie aju koosneb rakkudest, kuhu talletub informatsioon. Kindlal ajahetkel korraga, kasutame me ajus pesitsevatest rakkudest vaid väga väikest osakest, kuid osake, mis on kasutatud "uinub" ning on edaspidi kasutuskõlbmatu, kuid siiski sisaldab mingeid infofragmente.
Kui nüüd väike tüdruk istub teleka ees ja joonistab pilti, ja silmanurgast tema alateadvus fikseerib kuke ületamas teed, ja ütleme 20 aastat hiljem näeb tüdruk kukke ületamas teed, siis seesama ajurakk milles on sarnane pilt talletunud annab oma võnke, impulsi, mis tekitab tugeva dejavu tunde. Toppelt impulss, ehk sisse- ja väljaliikuvad, toppeltrajalised tekitavad automaatselt tunde, et olen seda varem näinud, isegi kui tee on teine, kukk on teine, ilm on teine. Olukord ja selle mõte säilib.
nüüd kujuta ette, et näed kunagi filmi, kus keegi mees on poes ja ütleb mingi lause ( telekas on ebaoluline seostusmaterjal, kuid esimene pähe tulev) ja kunagi hiljem poes, teie lähedal ütleb mingi mees selle sama lause. Oluline ei olegi milline mees välja näeb, lause ja poe atmosfäär aktiveerivad selle raku ja impulsi teie mälus, ning järgmisel hetkel tundub ka kõik MUU täpselt samasugune nagu ammuaegu tagasi. Ülejäänu on muidugi omalt poolt lisatud.
Ja teie kõik, kes arvate, et "oi, hüppan üle augu ja kukungi sisse " siis, tegelt ka, kokkulangevus ei lähe para alla.
[Muudetud: 11-19-2008 ragulka.]
- Horus - 20-11-2008 20:12
Selle teooria järgi siis inimese mälu talletab absoluutselt iga väiksemagi sündmuse/heli/tunde, alates tema sünnihetkest ?
Eile alles kogesin deja vu'd ja sain sellesse nagu kuidagi paremini süveneda. Täitsin kaustikut. (ees on läbipaistev kaas, taga siis sinine/punane/kollane/lilla/roheline vms kaas, tavaline, painutavate klambritega) Kaustiku viimase lehe taha oli vaja mingisuguseid märkmeid teha. Ja minu kaustik oli punane. Väänasin siis kaustiku viimase lehe endale ette ja hakkasin kirjutama. Alguses ma tundsin, et maru tuttav olukord. Vaatasin seda suurt punast kaustiku kaant, siis vaatasin, kuidas pastakas liigub (ise samal ajal konspekteerides) ja siis kogesin deja vu'd. See olukord nagu järjest keris ennast üles. Silmad liikusid ühe elemendi pealt teisele. Punane kaustik -> pastakas -> pastaka liikumine -> deja vu.
- ragulka. - 20-11-2008 20:27
Kuid miks ta ei peakski talletama? Kas sul pole ette tulnud olukorda, kus mõne asja nägemine, või mõni lõhna või maitse tundmine toob nii tuttava tunde, kuid päris täpselt ei mäleta, kus või millal sama oled kogenud? Kui sa seda mäletaksid, siis see enam deja vu ei oleks, kuid fakt, et sa ei mäleta, kuid tead, et oled seda varem kogenud, muudabki asja deja vu'ks.
Deja vu- the sensation of something you have felt before.
Deja vu- the sensation of something you have felt before.
Deja vu- the sensation of something you have felt before.
Get the point? aye?
- PiziIngliito - 20-11-2008 21:44
Ma vaidleksin küll vastu, see kui mul tuleb mõni lapsepõlve lõhn või mälestuse tunne peale, ei ole üldse sama tunne mis deja vu-ga. Aga kuidas seletada näiteks seda, et ühe kindla inimesega suheldes, kuid täiesti erinevates olukordades deja vu tekib? Küsimus, et mis seda deja vu-d siis ikkagi vallandab?
- EatMySoul - 20-11-2008 21:49
See, et see mitu korda tekib, ei tähenda, et su aju on täiesti katki nagu eespool keegi mainis. See üks väikene rike võib korduvalt tekkida. Umbes nagu arvutiga. Inimesed ongi ühed bioloogilised arvutit ju
- PiziIngliito - 20-11-2008 21:56
Sa ei saanud minu mõttest ilmselt aru, ma pole väitnudki, et arvan nagu minu aju oleks täiesti katki?! Minu arusaamatus tekkis pigem selle koha pealt, et miks esineb deja vu-d näiteks ühe inimesega kohtumisel-suhtlemisel rohkem või pidevalt, aga teistega näiteks mitte?
- Horus - 20-11-2008 21:58
Ma arvan, et deja vu on täiesti juhuslik ja kaootiline. Mingit seaduspärasust selle esinemises ei tasuks otsida.
- PiziIngliito - 20-11-2008 21:59
Aga just nimelt, niikaua kui keegi seda seaduspära pole uurinud, ei saa me kumbagi väita, ainult arvata
- Horus - 20-11-2008 22:03
Noojah, eks see kehtib iga para-teemaga, et kui midagi pole kindlalt tõestatud, siis on kõik variandid võimalikud.
Äkki on dejavu seotud hoopis tulevikuga ? Mälestus tulevikust. Seda olukorda pole veel olnud, aga tundub maru tuttav.
Aga kui nüüd läheneda asjale loogilise nurga alt, siis kuidas saab olla seotud üks kindel isik ja deja vu . Miks just tema ? Loogilisem oleks ju, et deja vu on täiesit kaootiline. Aga noh, sellise para-värgiga loogika maru tihti ei tööta. Nii, et mine sa tea
[Muudetud: 11-20-2008 Horus]
- PiziIngliito - 20-11-2008 22:09
Tegelikult põimides seda teemat tähelaste omaga, kus väidetakse, et me kõik oleme needsamused ja teoorias siis omame igasugu vahvaid võimeid, mis pole ilmselt välja löönud, võiks öelda, et deja vu on hoopis ettenägemise/selgeltnägemise vaatevinklist oluline
?Eks mul ole endalgi hämming selle konkreetse isiku koha pealt, aga paraku viimasel ajal kogemus just seda näitab
[Muudetud: 20-11-2008 PiziIngliito]
- ragulka. - 20-11-2008 22:26
Nüüd mõistsid sina mind valesti, eelnevalt väljatoodud lõhna-ja haistmismälestus oli viide sellele, kuidas inimese aju talletab iga asja tema vaimselt avanenud hetkest ja palun, ärgem sidugem kõiki teemasid indigo- või tähe- või kristall-lastega, tüütavaks muutub juba see nämmutamine.
- PiziIngliito - 20-11-2008 23:24
Tsitaat:Algselt postitas ragulka.
Nüüd mõistsid sina mind valesti, eelnevalt väljatoodud lõhna-ja haistmismälestus oli viide sellele, kuidas inimese aju talletab iga asja tema vaimselt avanenud hetkest
Ma ei saanud selle lause lõpust ka aru, äkki seletad uuesti?
- ragulka. - 21-11-2008 06:50
No, kui räägitakse, et vastsündinu ei taju ega tunneta veel oma ümbrust ( muidugi on ka erandeid ), seda hakkab tegema ta alles oma elu teise kuu poolel, siis on arusaadav, et sellel hetkel ta avaneb vaimselt. On võimeline asju talletama ja neid märkama.
- PiziIngliito - 21-11-2008 13:56
Taju ja tunnetamise koha pealt vastsündinutel võiksin ma sulle küll kõva häälega vastu vaielda, sest neil on eluliselt määrava tähtsusega juba üsast väljumise hetk ja esimesed kaks elutundi, aga see ei puuduta meie deja vu teemat ja ei hakka seda pikemalt lahkama.
Ja on jah erandeid, et mõni väidab end mäletavat kuidas ta ka üsas elas või üldse eelmisi elusid. Kas nendega seoses saab siis ka deja vu hiljem tekkida, sest teoreetiliselt oleks see ju siis tema mälestustepagasis nö?
[Muudetud: 21-11-2008 PiziIngliito]
- ragulka. - 21-11-2008 15:14
Kui on säilinud mälestus emaüsas, ja oled kuulnud kedagi midagi ütlevat, siis miks mitte ei või seostada seda ka deja vu'ga? Võib olla on suur osa deja vu'st justnimelt info mis kandus meieni edasi emalt üsas olles, talletasime selle, ning seda läbi elades või kogedes tunneme suurt äratundmis tunnet, kuid ei mäleta sellist reaalset eelnevat olukorda?
See ka mõte arendamiseks.