+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Inimene ja energiad (/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Foorum: Isiklikud kogemused (/forumdisplay.php?fid=28)
+--- Teema: Müstiliselt tuttav tegevus - DEJA VU (/showthread.php?tid=2571)
- Celtic - 31-05-2004 10:15
ei saa siin olla ei üht ega teist:
1. teooria kahe ajupoolkera erinevatest registreerimisaegadest.
-vale. sest ajupoolkerad ei registreerigi mõlemad neid sündmusi meie ümber. teatavasti parem pool tegeleb hoopis loova mõtlemisega (või oli see vasak.).
2. teooria eelmistest eludest
-vale sest paljud dejavud on sellised olukorrad ja sellistes kohtades mis lihtsalt POLE VÕIMALIKUD eelmistes eludes. näiteks olin kunagi koolis ja läksin garderoobi. dejavu tuli peale ning teadsin täpselt et minu boksis on kaks klassikaaslast juba. ja olidki. eelmine elu? kahtlen...
3. viivitus nägemise ja tajumise vahel
-võibolla. taju koosneb teatavasti erinevate meelte koostöös. nägemine, haistmine, kuulmine ja kompamine. samas on ka selline meel mida paljud ei tea... tunnetamine ehk kuues meel.
tekib aga küsimus miks see siis esineb ning miks nii harva ning kohati ainult.
- selenium - 08-06-2004 15:16
Ma ise usun, et peale surma toimub hinge õppeprogrammi loomine järgnevaks eluks. Inimese vaim osaleb selle programmi koostamisel ja vaatab oma tulevase kehastumise elu läbi, sündides siia ilma ja kogedes antud hetki (endal pidevalt) tuleb meelde lihtsalt see õppeprogramm mis asub inimese sees juba.
- hiidlane - 08-06-2004 15:33
Tsitaat:Esialgne postitaja selenium
Ma ise usun, et peale surma toimub hinge õppeprogrammi loomine järgnevaks eluks. Inimese vaim osaleb selle programmi koostamisel ja vaatab oma tulevase kehastumise elu läbi, sündides siia ilma ja kogedes antud hetki (endal pidevalt) tuleb meelde lihtsalt see õppeprogramm mis asub inimese sees juba.
muidu see väga tore teooria, aga siiski üks küsimus, et miks see õppeprogramm lööb välja ainult vahetevahel? Muidu see paneks paika kõik minu need erinevad dejavud jne, aga et miks tuleb mulle see õppeprogramm meelde ning samas jälle ei tule, et mis seda põhjustab? Et tuttav olukord, et miks siis kõik olukorrad ei tule tuttavad? Või tulevad meelde mul nagu sellised õppimiskohad, kus selle õppimisega läks midagi halvasti või tekkis mingi rike või midagi?
- Celtic - 09-06-2004 09:03
kui uskuda seda õppeprogrammi teemat siis aegajalt lööb see välja ainult kuna vaim kui selline on blokeerinud väljuvad sidemed keha ja hingega.
vahel ikka juhtub... et avaneb korraks. siit ka ütlus: tuli vaim peale.
Deja Vu teooria! - Bladorthin - 28-07-2004 16:12
Deja Vu Fenomeni teooria!
Psühholoogiline Dejavu fenomeni selgitus! Kahe silma optilised ja neuraalsed teed võivad olla märgatavalt erinevad.
Või alternatiivselt, "uuem" ja "vanem" ajutegevuse meetod võib olla vastutav.
Mitmed aastad on psühholoogid teadlikud Deja Vu fenomenist, kus patsient on täiesti kindel, et esimene visiit kuhugi kohta tundus see koht juba tuttav ja tuntud. ( Deja Vu on teistsugune erinevatest samasugustest fenomenidest [kus inimene näeb ette tulevikus toimuvat] või astraalprojektsioonist [ kus inimene on teadlik mõne samal ajahetkel toimuvast, mis on kauge vahemaa taga] või mõnest teistsugusest ebaharilikust fenomenist) Tänapäeva teadusel ei ole adekvaatset selgitust ühelegi neist fenomenidest.
Selle aja jooksul kui Deja Vu veeb on üleval olnud on enam kui 300 inimest (kuni Okt.2003) e-mailinud, et neil on ka esinenud Deja Vu kogemist! See on huvitav aga nende kirjeldus on peaaegu alati vastanud mõnele teisele fenomenile. Definitsiooniks on siin mõned selgitused mitmest paranormaalsest fenomenist.
Ettetunnetamine- See on arvatavasti kõige tavalisem paranormaalne kogemus, mis inimestel väidetavalt on. See on tavaliselt siis kui inimene vaatab stseeni kas unes või unistades, mis hiljem tavaliselt mõne tunni või päeva jooksul kattub aktuaalse sündmusega. Kui sündmusega kaasneb lennuki alla kukkumine või mõni katastroof, siis sellised lood jõuavad tavaliselt uudistesse. Siiski teaduslikus perspektiivis on vähe andmeid, tõendeid või dokumentatsiooni mis kinnitaks, et on toimunud ettetunnetamine. Kui inimene kuuleb mõnest katastroofist ja siis räägib rahvale, et tema on seda paar päeva ette näinud, siis see võib ka mitte tõsi olla, sest tavaliselt puudub jaatav tõend sellele mida see inimene väidab. On ka loomulikult kahtlemata erandeid.
Selgeltnägemine- See paranormaalne fenomen on suht sarnane eelmisega. Aga pigem stseeni nägemist varasemas ajas enne kui see tegelikult juhtub. See on stseeni nägemine kohast, mis on kaugel. Ettenägemine paistab vahest kombineeritud ettetunnetamisega, kus kaugus või tuleviku stseeni nähakse unes või unistades!
Telekinees- See on pigem erinev paranormaal fenomen, kus isik on võimeline (väikseid) objekte liigutama ilma neid puutumatta. Ainuke hea dokumentatsioon millest olen kuulnud oli seotud väga noore Vene tütarlapsega, kes laboratooriumis koos suvaliste teadlaste juures olekul suutis väikeseid objekte laual liigutada.
Deja Vu- on erinev teistest fenomenidest, juba ka definitsioonis. Isikul kes kogeb Deja Vu-d ei ole õrna aimugi mis iganes TOIMUMA hakkab (nagu ettetunnetamine) aga vaid tunnetab (kas selle ajal või pärast), et on juba kogenud seda olukorda.
DEJA VU.
Üks inimese viiest aistingust, selgub et Deja Vu fenomen avaldub ainult nägemis aistingus. Kuidas see teisi aistinguid mõjutab on teadmatta.
Lähme siis selle teooria all edasi, arvates, et see on visuaalne fenomen, mis paistab esinevat teatud inimestel ja sel peab olema psühholoogiline põhjus selle fenomeni avaldumiseks, kaalutleme järgnevaid võimalikke selgitusi:
Iga stseen, mida tajub normaalne isik, siis iga silm näeb iseseisvalt (teisest sõltumatta). Oleme saavutanud 3D visiooni. Signaali tee ajusse on märgatavalt erineva pikkusega mõlemast silmast. Kui see oleks põhjus, siis saabub signaal esimesest silmast ja salvestab koheselt mällu. Moment hiljem sadab teine silm signaali ajju ja paneb tähele, et see on väga sarnane eelmisega (virtuaalselt identsed) mis on mälus. Aga see ei ole mälus kuid või aastaid varem. See võib olla salvestatud murdosa sekundid ennem! ( Aju mälu ei hoia mälus ajapitserit ja ei suuda eristada millal eelnevad stseenid salvestati sinna.)
Psühholoogilised eksperimendid on täheldanud, et inimese aju saab eraldada kahte individuaalset visuaalset sündmust, mis ilmuvad rohkem kui 0,025 sekundilise vahega. Kuna normaalsetel inimestel silmade signaal läbi kahe optilise närvi saabub ajju ja on protsessitud hästi selle aja intervalli jooksul. Aju võtab vastu neid kahte erinevat vaadet ühest ja samast stseenist, mis annab kujutluse ühest sündmusest, mis sisaldab sügavuse taju.
Arvestame seda, et psühholoogiline kahjustus ühes optilises signaali tees, nagu see, et ühe optilise kanali signaal jõuab ajusse rohkema kui 0.025 sekundi pärast teisest. Aju ei pea tingimata teadma, et see on sama stseen ja võib esitada seda kui Deja vu fenomenina. Alternatiivne seletus optilise tegevuse aegluses võib olla see, et keskmisel osal ajust võis olla puudus või ajutine kahjustus, ( võib olla elektrolüütiline tasakaalutus või mõni teine biokeemiline kõrvale kaldumine ) see põhjustaski viivituse ühes optilises kanalis.
Selline kahjustus võib olla kaasasündinud seisund mõlemas optilises närvis või ajus. See saab olla ka ajutine, seotud viirusliku nakatumise, kahjustuse või ükskõik millise vigastusega.
Aju töö optilise informatsiooniga on tegelikult tunduvalt keerulisem kui see, aga põhiline oletus võib siiski aidata. Optilise närvi otsa lõpud läbivad optilise andmetöötluse, kus pooled kiud mõlemast silmast ristuvad hemisfääris. Talamentseefalon on seotud signaalide saamises primaalsest koorest kukla kiirtekimbust. Aga olgu, oletus signaali viivituses mõlemas optilises närvis, või aju hemisfääris peab signaali töötlemine toimuma, või kollooskehas, see on ikkagi toimuv. Kuigi "enneaegne" andmete kuvamine optilises närvis, kus aju töödeldud pilt on kuvatud, siis tulemus on kaks eraldi pilti mis saabuvad mälust, tunduvalt erinevate aegadega. Kui see aja vahe on piisavalt suur, siis ainuke märkimisväärne tulemus on Deja vu kogemine.
Sain teada et hiljuti 2001 aasta lõppul tehti uurimustöö, mille autor on Vilayanur Ramachandran. Tema uurimustööks oli nn. "Pime nägemine" , ta avastas midagi mis sobib hästi selle eelmise tekstiga. Pime nägemine on harv olukord, kus isik ei ole võimeline üldse nägema, aga siiski on teadlik asjadest mida on võimalik tuvastada ainult läbi nägemise. Dr. Ramachandran avastas, et inimestel on tegelikult KAKS täiesti eraldi aju töötlemis meetodit, mis puututavad visuaalset informatsiooni.
Tema uurimustöö viitas sellele, et talamentseefaloni-kesk teerada, mis mainitud eelnevalt on standartne töötlus meetod, mida meie aju kasutab tänapäeval. Kuid tema leidis seda, et seal on sekundi võrra "primitiivsem" töötlus meetod visuaal informatsiooniks ajus. Ta seletas seda peaaju-keskset nagu oleks see varasem evolutsioonne tase visioonist, mis on tohutult üle varjustatud uue talametseefaloni keskse teeraja poolt.
Ma leian, et tema uurimustöö teemal pime-nägemine on päris huvitav, aga ma näen siin võimalikku lahendust. KUI see uuem talametseefaloni-keskne teerada on üle võtnud sellepärast, et on suurema effektiivsusega ( näiliselt mõistlik oletus), et paremini reageerida koplektsemas ja muutuvas keskonnas, milles inimesed on end leidnud, siis paistab võimalik, et see soovitud effeektiivsus võib olla seotud kiirema töötlus ajaga visuaal informatsiooni jaoks.
See võib kergesti tähendada, et uuem talametseefaloni-keskne teerada võib olla rohkem kui 0,025 sekundit kiirem töötluses kui vanem talametseefaloni-keskse teeraja töötlus. Need on individuaalid, kus vanem teerada on ikka pidevalt töötluses, aju võib siis vastu võtta kaks pilti steseenist, mis võib esineda kui erinevad kogemused, nagu eelnevalt kirjeldatud.
Sellisel juhul isik, kellel on märkimisväärne funktsionaalne tegevus peaaju-kesk teerajal ,võib väga regulaarselt kogeda Deja vu fenomeni. Isikud ,kellel on väiksem funktsionaalsusega sellel teerajal võivad harvem kogeda Deja vu elamusi. See on seletatav sellega, et enamus isikutel on hästi arenenud talametseefaloni-kesksed teerajad, kus peaaju-keskne teerada on tohutult alandatud , seoses vähese kasutamisega ja nemad ei koge kunagi Deja vu-d.
Võimalik versioon sellest, mis võib kaasata aja viivituse. Kui enamus isikutel mõlemad teerajad olid hästi fuktsioneerivad aga kus kaks paari visuaal informatsiooni saabub koorde 0,025 sekundilise ajaintervalliga, siis aju võib pertsipeerida (tajuda) kui ühte visiooni ja kõik paistab normaalne. Kui sellisel isikul oleks märgatavalt pikemad ajadiferentsiaalid, ütleme 0,026 sekundit, siis nendel on hämar ettekujutus Deja vu kogemistest, samal ajal, kui isikel kellel on veel pikemad aja diferentsiaalid võivad kogeda peaaegu pidevalt Deja vu-d. Sellistele isikutele, ja nagu võimalikult ka meile kõigile, paistab väike laps, kui sellised segased situatsioonid alguses eksisteervad, siis beebi aju peaks varsti stabiliseerima "aja-akna" 0,025 sekundit või ükstaspuha mis vajalik, et maailm avalduks loogiline. Ja siis seal ei ole võimalikke (ellujääjaid!) isikuid kes järjepidevalt kogevad Deja vu-d aga sellised inimesed ebaharilikult pika aja intervalliga aga spetsiaalne subjekt kellel on perioodilised Deja vu kogemised, eriti momentides, kus emotsioon või kiire tegutsemine on täheldatud.
Statistika-
Võimalik tee tõestada või tagasi lükata seda oletust on vaja avaliku arvamuse küsitlust inimestelt kes on kogenud Deja vu fenomeni ja kontrollida kas ükski neist on ühest silmast pime. Kas õnnetuse või haiguse läbi, kui üks silm näeb siis selle teooria alusel ei tohiks Deja vu-d esineda. Kui isegi ühe silmaga isikud kogesid Déjà vu fenomeni, see võib soovitada, et see oletus on väär. Kui näide on piisavalt suur ja seal ei ole ühe silmaga isikuid kes kunagi on kogenud Deja vu fenomeni, statistikaline abi võib olla tõestas seda oletust.
Kui keegi ühe silmaga inimestest koges Deja vu-d,siis see paistab eeldavat, et see teine (talametseefalon vs peaaju) oletus esildub selle asemel.
Kui teil on veel rohkem vaja teada nendest eksperimentidest palun kontakteerige selle inimesega!
C.Johnson
Psühhiaater
Chicago Ülikool
Public1@mb-soft.com
[Teadet on muutnud 28-7-2004 postitaja Bladorthin]
- Metsakoll - 28-07-2004 18:57
Tuleb ette jah.
Nii 11 aastat tagasi hakkas see häirima ning hakkasin oma unenägusid ja nende detaile ülesse märkima. Leidsin ilmselge seose.
Faktiliselt nägin unes olulisi detaile sündmusi ja osaliselt mingeid sündmusi ette. Fakt! Sellest sain ka endale seletuse, miks mõni sündmus tundub äkitselt "juba läbi elatuks."
Usun, et on ka muid võimalusi, aga see teadasaamine ammendas minu jaoks selle probleemi või teema.
- hiidlane - 29-07-2004 12:12
ok igatahes toredad teooriad, tahaks siis teada saada, kuidas ühe silmaga toimub jne..., et siis dejavu on ainult see tunnetamine, et minu puhul kui ma olen kaks korda ette tundud, mis hakkab juhtuma ja mis toimub, et see on lihtsalt dejavuga kaasnev nii öelda lisa paranähtus
?Igatahes minul ei ole dejavuul ja unel mingid seost, pole kordagi olnud, kuigi dejavud palju kogenud..... aga unenäod võiks huvipärast üles kirjutada, äkki tulevikus tõesti hakkab midagi nii seostuma? Kuigi ma tean seda, et ma pole seda kunagi unes näinud aga näed dejavud ikka, sellepärast ei usu, et mul unega seos oleks, aga kes teab?
Aga muidu ma kogen deja vud suht kaua kui ma seda üldse kogen, et kui kohe se tunne sisse tuleb, siis panen ühe silma kinni ning vaatan, kas kaob kohe see tunne ära
[Teadet on muutnud 29-7-2004 postitaja hiidlane]
- Metafor - 30-07-2004 00:41
mul esineb see ettetunnetamine, aga vist alateadvuse piires, või siis vähemalt niipalju, et ma jõuan vabalt reageerida olukorrale.
- glaurung - 15-01-2005 16:51
Tunnen ka siukesi asju päris tihti.... ja vahel juhtub, et päris pikalt tuleb selline tunne ja siis üritan analüüsida seda... Enamasti on see selline pehme tunne, et ma olen siin juba olnud, või seda teinud... Aga mingitel otsustavatel hetkedel võib ta olla väga järsk ja ehmatav.
Ise pakun välja järgmise teooria:
Magamine koosneb öö jooksul mitmest tsüklist. Tsükkel on keskeltläbi poolteist tundi pikk ning igas tsüklis näeb inimene ise und... meelde jääb see unenägu, mis nähtakse viimasena, aga ma arvan, et teised unenäod salvestuvad kuskile alateadvusele.
Nüüd teooria osa: arvan, et äkki ühes tsüklis näeb inimene oma järgmist päeva ette. See salvestub alateadvusse ning aegajalt, mingis situatsioonis võib midagi sealt üles kerkida...
Deja Vu
- hiidlane - 15-01-2005 20:35
hmm tundub huvitav, aga mul tulevad järgmised agad...., et kõigepealt tean, et inimene näeb ühe öö jooksul palju erinevaid unenägusid ning viimasel ajal mäletan ma täiesti selgelt 3-5e unenägu ühest ööst, kasutades mantraid....., et sellisel juhul kui mäletan 5-e und öö jooksul, siis 7,5 tundi näen und umbes, et kus ning mitmes siis see järgmise päeva ettenähtu tsükkel võib olla?
tegelikult siit ka avastus, et miks osad unenäod jäävad poolikuks, kuna sa lihtsalt ärkad ülesse ja katkestad viimase tsükli?
Aga küsimus, et kui ma magan öösel ainult 1-e tunni ning ärkan siis ja uni on ka selgelt meeles, see tähendab, et toimus ainult 1 tsükkel? et kas sellisel juhul siis ei salvesta seda järgmise päeva tsüklit? Ning veel, et kui toimub peale selle 1e tunnise öö ka nüüd päeval dejavu, siis millest see peaks esinema?
või kaasneb dejavu mingi unetsükliga koos, et samal ajal kui on uni, toimub ka päeva salvestamine?
- Celtic - 16-01-2005 13:52
uni on tegelikult vaid murdosa sekundist... see hetk kui sa üles ärkad.
ülejäänud uneseisundid pole sul tahes tahtmata kunagi meeles, kuid alateadvusesse jääb see jälg ometi alles.
- glaurung - 16-01-2005 14:06
Tsitaat:Algselt postitas: hiidlane
tegelikult siit ka avastus, et miks osad unenäod jäävad poolikuks, kuna sa lihtsalt ärkad ülesse ja katkestad viimase tsükli?
hmm... oled sa kunagi tähele pannud, et unenägu on alati kõige põnevam sel hetkel, kui sa ärkad, või sind äratatakse... sageli on just sellel momendil unenäos toimumas kulminatsioon või mingi pöördeline moment, mis tooks lahenduse... point on aga selles, et lahendust iialgi ei saabu(sa ärkad enne üles)
Seega sa ei saa unenägu katkestada sest kuidagi sa nagu tead, millal sa ärkad(isegi kui sind ootamatult äratatakse) ja unenägu seadistub selle jaoks ja see kulminatsioon satub ikka sellele ajale, kui sa ärkad.
Teisest küljest, kui sa magad, siis venitatakse unenäo käiku nii pikaks, et kulminatsioon jääb ikka ärkamise hetkele.
Minu tähelepanekud unenägudest siis...
See on nagu teaks täpselt oma uneaja pikkust hoolimata igasugustest ootamatustest ning järgmise päeva ettenägemise tsükkel paigutub täpselt nii, et sa ei saa seda unenäona mäletada. Samas igapäev ju dejavu'd ei juhtu... seega ei pruugi igal öösel järgmist päeva ette näha...
- Humal - 04-05-2005 17:15
Kah korduvalt kogenud! Huvitav on see, et ei ole nii, et mingi (tavaliselt lühikest aega kestev) sündmus toimub ära ja hiljem hakkad mõtlema, et krt nii on olnd juba, vaid kui esimene tuttav asi ära toimub, siis juba tead ette, mis nüüd järgmisena juhtub. Müstika, ilgelt lahe on tegelt, kahju et suht harva seda kogeda saab. Mul tavaliselt kestab mingi 10-20 sekundid, tegelt rohkem kuni 10 ikka. Huvitav jah, väga huvitav!!!
PS. Viimasepeal foorum Teil, olin juba pikka aega Eestist sellist otsind.
- Hallucigenia - 04-05-2005 21:08
Eks asjad korduvad ikka ... kuidas teisiti olekski võimalik maailmast mõneti korrastatud ettekujutust saada ... igal hommikul ärgates näen ma (enam-vähem) sama pilti, enamus teisigi tegevusi-kohti on juba palju-palju kordi kordunud ... aga muidugi pole see deja vu. Deja vu (saan nii aru) on see, kui teile tundub, et mingi sündmus kordub nii täpselt, et see meie ettekujutusega maailmas paratamatult toimivast juhuslikkusest mitte kuidagi kokku ei lähe, aga te ei suuda meenutada, millal (ja ehk ka kus) taoline sündmus varem aset leidis. Ja siin võib sellest viivitatud tajumise ja kahe ajupoolkera teooriast ehk tõesti mingit kasu olla. Aga võib (kas võib?) olla ka palju hullemini: te mäletate täpselt, et eile (möödunud nädalal, kahe aasta eest) toimus (detailideni) täpselt samasugune sündmus... Mis te siis teeksite? Hakkaksite kahtlema iseenda mälus? Või ümbritsevas maailmas? Arvaksite, et olete sattunud ajasilmusesse? (Aga kas silmuse korduval läbimisel saab mäletada eelmisi läbimisi?) Arvaksite (ja see on muidugi võimalik), et tegemist on spetsiaalselt teie lollitamiseks mõeldud lavastusega?
- Gulja - 30-05-2005 23:29
aga mina suudan oma deja vu sid kontrollida.....on olnud tihti olukordi kus tunnen ja teanet nüüd ...see ongi deja vu ja ma lihtsalt mängin selle sees kuna kõike mida teen tean juba ....
huvitav on selle juures see et niöelda täelikult ma seda kontrollida ei saa ..ngu et muuta või midagi...tuleviku ise teha.....
seega minu kokkuvõtev arvamus ....
deja vu on hetkeline täielik teadvus hetk.....nagu peegisse vaatamine ....
- Liwi - 18-10-2005 17:58
Hmm.. olen seda ka ise kogenud .. korduvalt...
jA juba väikesest peale... sis ma ei saanud aru et Sündmust pole veel toimunud... mõtlesin lihtsalt et üks asi juhtus kaks korda... nüüd tagasi mõeldes taipan et nägin nn. " Nägemust "... E. siis ( naq mina seda nimetan) Pilti tulevikust.
Tõusude ja möönadega on need "pildid" tabanud mind kogu elu jooksul.. mingi hetk see iosegi hirmutan natuke..nüüd aga ajab naerma... ärge küsige mix.. lihtsalt ajab.
hmm.. asi on läinud lausa nii kaugele, et teinekord peale "pildi" tägemist ma isegi mõtlen sellele...
tean kindalt et paar korda olen lausa lõbustusega mõelnud..:"Eh.. Deja Vu:o "...
kuid jah.. sis läheb asi nagu unenäoga.. lihtsalt unustan ära.. .
meelde tuleb see alles siis kui olen Päriselus ka selle "pildi" ära kogenud
Seda et näeme hetki eelmisest elus..?.. no jah.. ei ütle midagi .. arvamus puudub
See et meid kontrollib mingi arvuti või midagi ( lühidalt Matrix versioon) .. MKm.. seda ei usu ma kohe kindalsti...
Üleväsimusest tingituna mängib aju vingerpusse... olen olnud enam kui ärkvel Deja Vu ajal...
Ise usun et tegu on mingis mõttes rännakuga tulevikku....
sest Deja Vu kestab vaid hetke... ja ma ei suuda meenutada mida ma nii täpeslt siiski tegin sel ajal... tean lihtsalt et hm... tardusin(?-- see ei ole vist ikkagi kõige parem sõna) ... igajuhul .. millegi asjalikuga ma ei tegelenud.. seisin paigal...
nö. hing välus kehast ja piilus korra tulevikku...
See on minu piske hüpotees....
- HadziOgloe - 18-10-2005 23:26
Ajajoone kulgemist võib ette näha.
Selgeltnägijad (vist küll mitte kõik) võivad vaadata ka tulevikku.
Olen nendega sel teemal kõnelenud ja saanud teada, et tuleviku vaatamisel on teatav ebakindlus, kõik ei löhe nii kui ajajoone kulgemine antud hetkel tulevikust näitab.
Tulevikku muudab inimeste (aga ka teiste olendite) vaba tahe.
Tihtipeale näitavad inimese vaimsed kaitsjad (kaitseinglid või teised) inimeslel unes tulevikuolukordi ette; vahel selleks, et tulevikku oleks võimalik vaba tahtega muuta.
Kogu teema on liiga mahukas, et seda siin käsitleda.
- durian - 19-10-2005 01:25
Tsitaat:Algselt postitas: HadziOgloeKäsitle siis kusagil mujal ja postita link.
Kogu teema on liiga mahukas, et seda siin käsitleda.
- Celtic - 26-10-2005 08:55
no kus seda teemat siis veel käsitleda kui mitte siin... deja vu nimelises teemas?
kummaline
- Thoth - 10-11-2005 00:57
Ma arvan küll,et deja vu on kogemus, mida on kogenud iga inimene. Pole isegi vaja küsida, et kas deja vu-d oled kogenud.See lihtsalt on nii.Ise kogen ka päris tihti.Äkki tekib selline tunne,et oot-oot ma olen juba seda teinud ja siin olnud ning siis tunned,et tead, mis järgmisena juhtuma hakkab.
- Müstik - 10-11-2005 20:41
See deja vu tunne kestab minul vaid mõned hetked, aga ette tuleb üsnagi tihti. Tavaliselt tajub inimene, ma arvan, selle ära tavatus olukorras. Näiteks on kusagil paigas esimest korda, aga seal asuv loodus või esemed tulevad tuttavad ette. Või siis saab kokku inimesega, kellega varem pole kohtunud, aga tunneb selle inimese ikkagi ära. Kuidas see võimalik on? Ilmselgelt on pilt unenäost ja alateadvusest varem läbi lipsanud. Aga mis peale deja vu olukorra taipamist edasi juhtub, see mulle ette küll ei ole teada. See kestab nii lühikest aega ja juba ongi meelest läinud. Hea, kui näiteks külast koju jõudes üldse veel mäletad, et taas seda seisundit kogesid.
- Yumi - 30-12-2005 10:35
Jaah...
Mul oli samamoodi. Koolis rääkisin paari inimesega midagi. Siis järsku tundsin, et nüüd too kindel tüüp teeb just selle liigutuse, ma nagu surmkindlalt teadsin. Ja tegigi. Oh imet. Ma olin täiesti segaduses, aga ma ei hakanud sellest kõva häälega rääkima ka..
- Putukas - 29-03-2006 09:08
Tsitaat:Algselt postitas: ThothKusjuures ei ole! Küsisin just nädalapäevad tagasi ühe lähedase inimese käest, kas ta on seda kogenud. Seletasin ka pikalt ja laialt, kuidas see peaks tunduma. Ta hakkas seletama unenägudest, mis on täide läinud, aga see pole ju see. Ma arvan, kes on seda kogenud, ei saa seda unustada - liialt eriline kogemus.
Ma arvan küll,et deja vu on kogemus, mida on kogenud iga inimene. Pole isegi vaja küsida, et kas deja vu-d oled kogenud.See lihtsalt on nii.
Teemat lugedes hakkasin oma vastavaid kogemusi meenutama - minul oli deja vu'd rohkesti lapsepõlves, täiskasvanust peast on selle esinemine väga harvaks jäänud (jumal tänatud). Kõik korrad, nii palju kui ma mäletan, on toimunud tuttavas ümbruses, tuttavate inimestega. Alati on sel hetkel tekkinud teatav tardumus, keskendumine toimuvale, imestamine ja nii väikese varuga "etteteadmine", et midagi ette võtta asjade käigu muutmiseks pole olnud võimalik. Kuigi - tuleb meelde juhtum, kus mul oli parasjagu deja vu tunne ja ma ütlesin seda inimesele, kes hetkel minuga koos oli, samas oli seda öeldes see deja vu tunne edasi, ma "teadsin", et ma nii ütlen ja "teadsin", mida teine vastab selle peale...
Et see efekt kuidagi eelmiste eludega seotud oleks, ma ei usu. Pigem mingi ajuhäire (eelnevalt on seda päris põhjalikult lahatud, ei hakka kordama). Aga võibolla on see tõestus sellest, et meie elu on ette paigas, mingi "viga süsteemis" võimaldab meil sellest hetkeks aru saada ja et vaba tahe on ainult illusioon (kuigi ma ise ei taha seda uskuda).
- Lenore - 28-05-2006 21:40
ma arvan ikkagi, et aju on selles süüdi..keerab mingi käki kokku ja ongi deja vu tunne
see visuaalsete signaalide jõudmine ajju eriaegadel oli tegelt päris huvitav
ma kaalun veel, kas ma seda uskuda tahan päris : )
minagi üleloomulikku ma selle taga end peitvat ei näeks pigem
ma olen seda tähele pannud, et vahest annab see tunne
(mis enamasti mingi paari sekundi jooksul vist möödub) positiivse laengu aga vahel negatiivse
- (mew) - 28-05-2006 21:59
Pigem on asi selles, et kui tunne peale tuleb, siis tekib ajus mingi väike rike, ehk aju jookseb kokku.. seda isegi seletati kuidagi nõnda, et silmade närvid annavad väga kiiresti edasi implusid, mis liiguvad aju tagumisse osasse, kuid aju samal hetkel genereerib hoopis midagi muud, tekib lühis, ja see asi mida Sa arvad, e oled juba varem näinud oli tegelikult just paar sekundit tagasi aga tekib tunne nagu oleks see olnud kunagi ammu.
Vot