+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Iidsed kultuurid ja ehitised (/forumdisplay.php?fid=14)
+--- Teema: Leid Amata jõest (/showthread.php?tid=2320)
Leid Amata jõest - Hallucigenia - 22-09-2007 12:50
Amata jõest leiti graniitrahn, millele olid raiutud Vana-Egiptuse hieroglüüfid. Ega see polekski midagi erilist, kui see Amata jõgi ei voolaks siinsamas ülepiiri Lätis (Koiva lisajõgi). Omaette küsimus muidugi, et millal kirjad kivisse raiuti? Ja kes raius? Kui vene keel probleemiks, saab kasutada Babel Fishi (lehekülge tervikuna ei tahtnud tõlkida, aknasse tõstetud teksti küll).
Seda teadet saaks täiendada ka viitega Amata jõe kaljujoonistele. Küsimused samad. Veebikoht ise aga näitab, et venekeelses Lätis käib mõnedes valdkondades suht vilgas tegevus.
Muudetud: 22-9-07 kell 16:17:55 Hallucigenia
- Müstik - 22-09-2007 17:38
Täitsa huvitav uudis! Kaljujoonised Amata jõel?... Pole varem kuulnudki. Vene keelt ei viitsi lugeda ja tõlkida. Kas saaks kuskilt eestikeelset teavet neist kaljujoonistest?
Ja mis sinna graniitrahnule kirjutatud on neis egiptuse hieroglüüfides?
- Tom - 23-09-2007 08:31
Pildi pealt tundub väga pinnapealne raie olevat, mis peaks kolme kuni viie aastatuhandega vees olles küll "tasanduma". Kangesti kahtlustaks siiski moodsa aja naljameeste kultuuri. Sest mille paganama pärast oleks pidanud üsna targad egiptlased tulema kondama nii kaugele ja külmale tühermaale? No üks võimalus on, et kosmosesõbrad, kes neil püramiide aitasid teha, tegid ka lõbusõite kohalikele ....
Aga tavaliselt on lihtsaim lahendus siiski õige lahendus.Muudetud: 23-9-07 kell 09:39:10 Tom
- Hallucigenia - 23-09-2007 08:38
Tsitaat:Algselt postitas: TomJagaks vägagi neid Su kahtlusi. Aga omaette ettevõtmine seegi. Ja kas ei või juhtuda nii, et kui reaalsust väga hästi moonutada, siis ühel hetkel - nõks! - ta annabki järele (ulmeidee Jorge Luis Borgese novellist "Tlön, Uqbar,Orbis Tertius").
Kangesti kahtlustaks siiski moodsa aja naljameeste kultuuri.
- zed - 23-09-2007 14:13
See raidkivi on tõesti huvitav.
Kõige huvitavamad "kartu¹¹ist" vasemal olevad näoprofiilid.
Selliseid profiile viljeleti laialdaselt NL viljastavates tingimustes monumentaalkunstis.
Koos sputnikukujutise ja roobiga terasesulatajaga...
Aga Hallu mõte tegelikkuse muutmisest on huvitav.
Ja arvatakse et see töötab.
Kui mingi ajalooline epohh, etapp uuesti hinnata inimkonna domineeriva osa teadvuses siis pidi tulevik viima sisse vastavad korrektiivid. Mis iseenestest on vägagi loogiline...
- napoleon - 23-09-2007 16:20
Kas keegi võiks seda reaalsuse paindumise/painutamise ideed lähemalt kirjeldada? Kuidagi väheusutav, et kui domineerivale osale sisendada, et püramiidid on lätis, siis püramiidid pakivadki oma asjad kokku ja kolivad lätti, samas välistada seda muidugi ei saa
- zed - 23-09-2007 20:58
Hallu mainit Borgese novelli pole paraku lugenud.
Minu arvates mineviku uuestihindamine toimub ikka inimeste teadvuses.
Ja on ka selge, et ainult seetõttu, mineviku kogemuste ja hinnangute põhjal, on tulevaid sündmusi võimalik korrigeerida.
Toimunud minevikus vaatamata ka kõige siiramale soovile reaalselt midagi vaevalt muutub... Nii-et Suurele Sfinksile Mart Laari näo tekkimine on vähetõenäoline...
- Jason - 23-09-2007 21:43
ma paluksin pöörata tähelepanu asjaolule, et hieroglüüfid on joonega ümbritsetud, mis egiptuses tähendas nime. s.t. et kui märgid olid "lahtiselt", oli tekst, kui aga ringi/ovaali sees, siis tähistas see kellegi nime, mida nende märkidega kirjutati.
seega tundub, et "zdes bõli vova i gri¹a"
- kessu - 16-10-2007 15:45
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Jagaks vägagi neid Su kahtlusi. Aga omaette ettevõtmine seegi. Ja kas ei või juhtuda nii, et kui reaalsust väga hästi moonutada, siis ühel hetkel - nõks! - ta annabki järele (ulmeidee Jorge Luis Borgese novellist "Tlön, Uqbar,Orbis Tertius").
Midagi taolist oli ka Asimovi "Asum"-i triloogias. Kuigi see ütlus oli lihtsalt valetamise kohta: kui valet piisavalt kaua korrutada muutub see kunagi tõeks.
Muudetud: 16-10-07 kell 16:45:41 kessu