![]() |
|
"Vaba" jututeema - Printerisõbralik versioon +- Para-web (https://www.para-web.org) +-- Foorum: Muu (/forumdisplay.php?fid=6) +--- Foorum: Üldteemad (/forumdisplay.php?fid=18) +--- Teema: "Vaba" jututeema (/showthread.php?tid=2234) |
RE: "Vaba" jututeema - Black Goat - 10-04-2015 20:55 Ok.Siin on üks hea uudis kui lubatakse avastada tulnukad- Signs of Alien Life Will Be Found by 2025, NASA's Chief Scientist Predicts http://www.space.com/29041-alien-life-evidence-by-2025-nasa.html RE: "Vaba" jututeema - Black Goat - 10-04-2015 21:25 Tulnukad on siin et meid ette valmistada teiste tsivilisatsioonidega kohtuma ja galaktilise föderartsiooni vastu võtmisega tegeleda.Reeglid ja tingimused on väga karmid.Loodetavasti me suudame need täita. RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 10-04-2015 21:32 (10-04-2015 20:54 )Veli Joonatan Kirjutas: Telegram kajastab seda mida peavoolumeedia ei kajasta. Vaata, üks asi on kajastada seda, mida mujal ei kajastata, teine asi aga see, kui aetakse sõna otseses mõttes lolli möla teemal, mida on võimalik kõikjalt avalikest allikatest kontrollida. Nagu seda teeb seesinane telegrammiks nimetatav solgitoru. Mina isiklikult ei oleks nõus pidevalt kanalisatsioonis liikuvaid fekaale traalima, kuigi ajaloos on teada juhuseid, kus ka kanalisatsioonist on mõni väärisese välja tõmmatud. RE: "Vaba" jututeema - kage - 10-04-2015 23:15 (10-04-2015 21:32 )Lemet Kirjutas: Mina isiklikult ei oleks nõus pidevalt kanalisatsioonis liikuvaid fekaale traalima, kuigi ajaloos on teada juhuseid, kus ka kanalisatsioonist on mõni väärisese välja tõmmatud.Kui sõna-sõnaliseks minna, siis kanalisatsioonist võib arvatavasti palju väärtusliku kätte saada: Gold in faeces 'is worth millions and could save the environment' (10-04-2015 20:26 )Veli Joonatan Kirjutas: kage!Ole rahulik - annan sulle varsti bänni kui sa nii väga seda soovid. RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 11-04-2015 08:37 (10-04-2015 20:32 )Lemet Kirjutas: No ja mis rakursist on "para" valikuta kontrollimatu jama ajamine või endale mittemeeldiva info "koššermeediaks" liigitamine? "Para" all mõeldakse nähtusi, tundmusi, kogemusi ja nägemusi, mida teadus ei suuda VEEL tõestada kui tegelikku reaalsust. See ei tähenda, et seda kõike ei eksisteerigi, kaugeltki mitte. Nii tulnukad, vaimud, surnutega rääkimised, orbid, nõidumised, astraalrännakud, kaugvaatlused, telepaatia, reinkarnatsioon ja eelnevate elude mäletamine, ennustuste ja unenägude täitumised jpm on kõik olemas. Aga "para" nime kannab see vaid senikaua, kuni teadus on edasi arenenud või inimeste võimed suurenenud. Siis tuleb aeg, kui need eelnevad asjad on kõik inimeste igapäevane osa ja mõistetav kõigile... Kuid "para" ei kao kuhugile. Tulevad uued müstilised nähtused ja kogemused, mida inimkond kohe ei suuda mõista ega teadus selgitada. Ka tulevikus on alati Kage-i, Lemeti ja Faraday- suguseid, kes kritiseerivad ja materdavad "para-uurijaid". Kuid see vaid innustab esoteerikahuvilisi süvitsi minema neisse nähtustesse ja kogemustesse, et neid kõigile kättesaadavamateks ja mõistetavamateks teha. See ongi inimkonna areng. Ja mõlemad pooled on arenguks vajalikud .
RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 11-04-2015 09:40 Para uurijaid pols keegi materdanud, kolakat saavad ikka rohkem padujama ajajad. Kui lugupeetav nüüd pisutki aus tahab olla, siis peab ta ju tõdema, et parateemades pole ma sõna võtnud, rohkem ikks seal, kus inimlik rumalus kontrollimatult vohamas. RE: "Vaba" jututeema - Sinis - 11-04-2015 18:39 Jah, inimlik rumalus on see tõesti, mis sind, mind, teda tagant kehutab. Sestap vähem ongi rohkem. Ja kui inimlik rumalus tahab kontrollimatult vohada, las see aga vohab, peaasi, et meile, selle õnnetukese äratundjatele jääb rahulolu oma kontrollitud tarkusest
RE: "Vaba" jututeema - Kolmasilm - 11-04-2015 18:50 (11-04-2015 09:40 )Lemet Kirjutas: Para uurijaid pols keegi materdanud, kolakat saavad ikka rohkem padujama ajajad. Kui lugupeetav nüüd pisutki aus tahab olla, siis peab ta ju tõdema, et parateemades pole ma sõna võtnud, rohkem ikks seal, kus inimlik rumalus kontrollimatult vohamas. Õige! Sina ja inimlik rumalus, kes teid suudaks lahuta. RE: "Vaba" jututeema - cambodia - 11-04-2015 20:19 Sai just ära vaadatud Elmo Nüganeni sõjaspektaakel "1944". Mis minu jaoks tolle filmi täiesti paraks teeb, on fakt, et kuidas, kellele ja mis eesmärgil, on võimalik toota taolist, tulevikus "ajaloolise tõe pähe" võetavat poliitkorrektset jama. Samas, kui kunstilises, vormilises võtmes on film lihtsalt suurepärane. Arvestades filmitootjate piiratud, minimaalset eelarvet, on väga hästi hakkama saadud visuaalselt võimsate kaadrite loomisega. Paigas on ka teema tehniline pool. st. vormid, tehnika, relvad...jne. Nipet- näpet muidugi on aga see selleks. Samas ajaloolises, elulises võtmes, koosnes film üksteise otsa pikitud totrustest, idiootsustest. Sündmusi, "fakte", situatsioone, inimesi on kujutatud läbi ebareaalse, vajadusel läbi ülisõbraliku prisma. Mis mulle eriti närvidele käis, olid teemad, kuidas idealiseeriti- heroiseeriti, paljuski ajupestud massimõrvaritest eestlasi- punaväelasi. Meie hulgas on sirgumas X- generatsioon noori, kelledele tollased sõjasündmused seostuvadki tulevikus ainult tolle filmiga. Kahju muidugi. Kõike soga ei hakka välja tooma, kuid mõned näited siiski: "1940 annekteerib Nõukogude Liit Eesti Vabariigi, 55 000 eestlast mobiliseeritakse Punaarmeesse" Sellega antakse ajaloovõhikutele, noorsoole, välismaalastele üheselt mõista, justkui koosnenuks 8. Eesti Laskurkorpus nondest samadest 55est tuhandest kodumaa eestlasest. Vale. Nõukogude režiimi poolt Eestis 1941. aastal korraldatud mobilisatsioone tuleb tegelikult pidada küüditamisega võrreldavaks massirepressiooniks. Mobiliseeritud viidi tööpataljonide nime all Põhja-Venemaale NKVD GULAGi süsteemi sundtööle ja neid hakati seal näljutamisega tapma. Adolf Perandi formuleeris 1954. a: „Sõjaväkke võtmise ettekäändel 33304 meest vanuses 18-44 aastat küüditati Nõukogude Liitu. See oli tegelikult mitte mingi sõjaväkke võtmine, sest kõik sõjaväkke võetud mehed saadeti sundtöölaagritesse Nõukogude Liidus“. Poliitiliselt muudeti mobiliseeritud „Nõukogude kaadrite sepikojaks“, kus valmistati ette tulevast nõukogude kaadrit. Tööpataljonidest pääsenud meestest hakati 1942. a moodustama Punaarmee eesti väeosi. Nendes läbisid mehed poliitilisrepressiivse filtreerimise, millega eraldati Nõukogude julgeolekuasutuse hinnangul tegelikud ja potentsiaalsed nõukogude režiimi vastased, kes mõisteti surma või saadeti sunnitöölaagritesse. Mehed klassifitseeriti ja mõisteti süüdi kui nõukogudevastased isikud nende tegude, nende kavatsuste või ka lihtsalt ankeetandmete järgi. Kõlbulikeks tunnistatud mehed elasid kõikehõlmavas hirmu-, jälitamis- ja kahtlustamisõhkkonnas ja allutati totaalsele „ajupesule“ pideva kommunistliku propagandaga. Sellega õnnestus Nõukogude režiimil mobiliseeritute seast välja koolitada suur hulk isikuid, keda sõja järel kasutati Eesti sovetiseerimisel ja Nõukogude režiimi funktsionäridena. Sealsetes ebainimlikes tingimustes hukkus esimese aasta jooksul nälja ja haiguste ning ka NKVD uute repressioonide läbi vähemalt 10 440 meest. Teises maailmasõjas oli Punaarmee haardes ligi 70 000 Eesti kodanikku. Lisaks veel kuni 5000 venemaaeestlast. http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_9.pdf 8. Eesti Laskurkorpus koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest, Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist, NSV Liidus enne Teist maailmasõda elanud eestlastest ja endistest Eesti sõjaväe ja Punaarmee ohvitseridest. Lisaks NSVL-ist mobiliseeritud 5000 Venemaa eestlase ja 30 000 Eesti kodanikust mehe kuulus sellesse ka 900 Eesti endist kaitseväelast territoriaalkorpuse ridadest (500 rindelt kõrvaldatut pluss tervenenud haavatut), kuid seoses lahingus langenute suure arvu, eestlaste nappusega ning hoidmaks ära rahvusliku vaimuga väeosa tekkimist hakati järgnevate lahingute jooksul korpusesse järjest rohkem üle viima ka venelasi. Septembris 1944 kuulus umbes 40% korpuse koosseisust Kommunistlikku Parteisse ning korpuses, diviisides, polkudes ja roodudes moodustati parteikomiteed. Korpuse sõjamehed said üle 20 000 ordeni ja medali ja hukkus üle 21 200 sõjaväelase. http://et.wikipedia.org/wiki/8._Eesti_Laskurkorpus "1941 okupeerib Saksamaa Eesti, 72 000 mobiliseeritakse Saksa relvajõududesse": Reaalsus oli 20 000 vabatahtlikku ning 50 000 mobiliseeritut (1944). Eesti Omavalitsus nägi ainsa võimalusena mobiliseerida Eestist püssi alla nii palju mehi kui võimalik. 30.jaanuaril 1944 andis Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe välja määruse 1904-1923.aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise kohta. Tänu sellele, et mobilisatsiooni asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad, mobilisatsioon õnnestus. Pidades Punaarmee Eesti piiride taga hoidmist iseseisvuse taastamise peamiseks eelduseks, pöördus rahva poole peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Pärast Uluotsa raadiopöördumist, mis avaldati ka ajalehtedes, kasvas värbamispunktidesse saabunud meeste hulk märgatavalt. Plaanitud 15 000 mehe asemel tuli 35 000. Saksa armees teenivate eestlaste arv ulatus 1944.aasta keskpaigaks kokku 70 000-ni. Selleks ajaks oli nende hulgas nii verinoori kui muldvanu. Kes püssi kandas jõudis, see ka kandis... Üks tingimusi, mis Uluots sakslastele esitas, oli kõigi idarindel võitlevate Eesti üksuste kojutoomine. http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=8198&Itemid=105&lang=et Niisiis võime väita, et ka nood 35 000 olid tegelikkuses vabatahtlikud isamaa kaitsjad. P.S. Huvitav, kas Nüganen ja Co. noid fakte ei teadnud? Eestlastest punaväelased lõpetavad filmis, komandöri käsul, Avinurme kandis lahingutegevuse- tulistamise ja lasevad rahvuskaaslastest 20/47 III pataljoni vaenlastest võitlejatel metsa pageda. Lahingus hukkunud vaenlased- hitlerlased maetakse koos oma võitlejatega ühishauda. Isegi palvet loetakse. Et siis mida? Tegelikkus oli siiski selline: Viimane eesti üksuste vastupanulahing toimus Avinurme asulas, mõnisada meetrit kirikust lääne pool, mis kestis veidi alla tunni. Selles lahingus õnnestus vastase rünnak tagasi lüüa. Keskpäeval lahkusid viimased eesti üksuste võitlejad lahingu piirkonnast. Avinurmest lahkudes võeti kaasa niipalju haavatuid kui võimalik. Haavatud paigutati vankritele ja voor, kus oli samuti palju põgenikke, hakkas liikuma Tudulinna suunas. Varsti peale seda toimus vastase kontsentreeritud rünnak aleviku keskusele, kirikule ja eesti üksuste poolt maha jäetud positsioonidele. Punaväelaste jõudmisel kirikuni polnud ei kiriku ees ega kirikus enam mitte ühtegi vastupanu osutavat võitlejat. Pühakojas oli vaid kümmekond üliraskelt haavatut, kellest enamus polnud teadvusel. Kirikus toimunu kohta kirjutab laskurkorpuse politruk N. Vanaselja: „Kiriku juurest ja isegi selle esikus lajatavad granaatide plahvatused ja kostab lühikesi automaadivalanguid. Siin likvideerivad luurajad peitu pugenud hitlerlaste gruppe.” Nii tapeti elajalikult kiriku altari kõrval lamanud rasked haavatud. Laudpõrandasse sööbinud veri, kuuliaugud istmepinkide seljatugedes ja granaadikillud kiriku seintes on veel nüüdki selgesti nähtavad… Liikudes Avinurmest edasi Tudulinna suunas, avastasid polkovnik Trankmanni polgu võitlejad taganeva voori haavatutega, mille vastu mindi „otsustavalt” pealetungile. Automaatide tule ja tankiroomikutega lömastati umbes kilomeetri ulatuses haavatuid, voorisõdureid ja hobuseid. Katastroofi Avinurme-Tudulinna teel käisid hiljem fotografeerimas Punaarmee fotograafid, näitamaks fotosid lömastatud voorist ajalehtedes, kui nende armee suurest võidust Avinurmes. Vaid mõned tunnid peale Avinurmes toimunud veretööd toimus samasugune massimõrv Kadrinas... Kohalike elanike mälestustes on talletatud, et kraavi ja surnuaia müüri ääres olnud langenute laibad ja veel elavad haavatud tassiti punaväelaste poolt keset munakividest sillutisega teele ja tankikolonni liikuma hakates lömastati kõik tankiroomikute alla. Viitna teel, surnuaia väravast kuni „Paruni” poeni, oli üks inimliha, luude ja sõjaväemundri jäänuste mass. Paljudel vormiräbalatel võis näha vapikujulisi Eesti lipu värvides märke. Üks ohvriterohkemaid lahingud Eesti pinnal toimus 21. septembril 1944 Loksa-Porkuni-Saue- välja kolmnurgas. 21. septembri pärastlõunal jõudsid Loksa külla Punaarmee 8. laskurkorpuse ja 249. laskurdiviisi osad, kes kohtusid seal Sinimägedest taandunud 20. Eesti Relvagrenaderide diviisi ja eesti piirikaitse rügementide võitlejatega, kelle eesmärgiks oli luua endale taandumistee läände. Punaarmee 249. laskurdiviis aga valmistus pealetungiks Tallinnale. Lahing kujunes julmaks vennatapusõjaks, kus eesti mees sõdis eesti mehe, vend venna ja isa poja vastu. Lahing kestis vaid mõne tunni ja nõudis ohvriks ligi 400 inimelus. Lahingu algusest peale oli initsiatiiv punavägede poolel, kuna need olid tugevasti relvastatud raskerelvadega. Selles kättemaksu ja tapakirge täis lahingus ei halastatud elavatele ega haavatutele. Kohalik elanik Peeter Uduste kirjutab oma mälestustes, et nägi oma silmaga pealt, kuidas maanteel lamas kuus Saksa mundris haavatud eesti noorukit, kes palusid laskurkorpuse meestelt, et neid maha ei lastaks. Palve ei aidanud… http://www.hot.ee/vvliit/avinurme.htm P.S. Huvitav, kas Nüganen ja Co. ei olnud ka nondest faktidest teadlik? Taoline ebareaalne tegevustik, joga jätkub hoogsas rütmis kuni filmi lõpuni. Vaat nii kujundatakse visuaalselt meie lähiajalugu. RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 11-04-2015 20:50 Militaarnetis on teema käsitlemist leidnud ja numbrid näikse siiski tõele vastavat. Üks tsitaat ajaloolase taustaga inimeselt... Tsitaat:Üldiselt on nii, et "sõjaaegsed andmed" on tänaseks kohati läbi töötatud ning mobiliseertute ja territoriaalkorpusesse kokkuaetute arv (Eestis ennem teele lähetamist) on pigem 40 000 kandis. Noist jõudis Venemaale nö lõpppunkitdesse, kus nad kokku loeti ja arvele võeti: mobiliseeritud c.32000 meest (seega 32 972 kõlab üsnagi loogiliselt selles mõttes) ja teine ports olid territoriaalkorpuse 6800 meest, kuid et territoriaalkorpuse mehed osalesid ka Venemaa pinnal sõjategevuses, siis oli neid nö päevalõpuks alles vaid 1000 meest tööpataljonides ja teine osa teadmata arv igalpool mujal. Lisaks veel igasugused muud võimalused jõuda sõjaväelasena või sõjaväekohustlasena Venemaale. RE: "Vaba" jututeema - cambodia - 11-04-2015 22:53 Lemet! Ma olen sinu poolt mainitud statistikaga väga hästi kursis. Lihtsalt küsimus on selles, mida tolle nn. Punaarmee "mobilisatsiooni" all täpselt silmas peeti. 1941. a Punaarmee mobilisatsioon oli erinev ja erandlik, sest mobiliseeritud inimressurss saadeti väljaõppe asemel peaaegu täielikult sunnitööle. See ei olnud sõjasündmustest ja asjaoludest tingitud asjade käik, vaid Nõukogude režiimi teadlik ja sihipärane poliitika. Teises maailmasõjas oli Punaarmee haardes ligi 70000 Eesti kodanikku. Lisaks veel kuni 5000 venemaaeestlast. Nimetatud arv 70 000 – koosnes 13 000 mehest, kes 1940. aastal liideti sõjaeelsest Eesti kaitseväest Punaarmeega; 45 000 mehest, kes mobiliseeriti 1941. aasta suvel; mõnest tuhandest mehest, kes 1942. aastal võeti Laskurkorpusesse Uuralis tagalasse evakueeritud eestlaste hulgast ja kuni 10000 mehest, kes mobiliseeriti 1944-1945 Eestis. Mainitud 70 000 Eesti Vabariigi kodanikust said tegelikult Punaarmee vormi selga ja relva kätte vähem kui 50 000. Rõhuv enamus mobiliseeritutest, kes pidid Venemaal orjadena, ebainimlikes tingimustes, näljasurma hirmul riietuma Punaarmee vormi – ei tahtnud sõdida Nõukogude okupatsioonivõimu huvides. Siin on kasutatud Hanno Ojalo arvandmeid. Nüganeni "ämber" seisneb selles, et ilmselgelt oleks filmi alguses pidanud lahti mõtestama, kirjutama, mida too punaste "mobilisatsioon"- sunnitöölaager tegelikkuses eestlastele tähendas, palju inimesi hukkus- hukati, saksmannide poole üle jooksis...jne. Mingil põhjusel seda ei tehtud ja see on viga. Meie hulgas on väga palju nooremaid kaaskodanikke, kelledel pole õrna aimugi tollastest sündmustest ja suuresti tänu filmile, saavad totaalselt vale ettekujutuse nii Punaarmeest, kui ka seal teeninud inimestest. Oma ideoloogialt on valmis treitud sõbralik "Inimesed sõdurisinelis" vol2. RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 11-04-2015 23:02 Mina ei süüdistaks Nüganeni- see, mille alusel 41. aastal Eestist mehi kokku riisuti, oli vaieldamatult välja kuulutatud mobilisatsioonina ja sellisena ka nimetatud. Ja seda, mis nendega edasi toimus, peaks vähegi silmaringi omav inimene ju niigi teadma. Mis aga puutub Laskurkorpuses sõdinutesse, siis siin on kardetavasti uurijatel-ajaloolastel veel suur ja avastamata tööpõld ees. Soovitan otsida üles näiteks Nõo kooli asutaja Kalju Aigro kahetunnine külaskäik Kuku raadiosse ja see järelkuulata, sealt saab selgeks, mida ma silmas pean. Kindlasti ei saa korpuses teeninuid ühe lauaga lüües hukka mõista, oli seal neid, kes olid veendunud punased, neid, kel eelnenud 20 aastasest kasvatusest veel sakslaste vastu 700-aastase orjapõlve vaen ja ka suuremas jaos neid, kes tahtsid lihtsalt koju tulla. Ja see, mida neile toona lubati, oli ju tükkis erinev sellest, mis tegelikuses toimuma hakkas. RE: "Vaba" jututeema - cambodia - 11-04-2015 23:12 (11-04-2015 23:02 )Lemet Kirjutas: Mina ei süüdistaks Nüganeni- see, mille alusel 41. aastal Eestist mehi kokku riisuti, oli vaieldamatult välja kuulutatud mobilisatsioonina ja sellisena ka nimetatud. Ja seda, mis nendega edasi toimus, peaks vähegi silmaringi omav inimene ju niigi teadma. Reaalsuses viidi enamus eestlasi siiski venelaste poolt teadlikult sunnitööle, nimetatagu seda kuidas tahes. Ja neid nn. ilma silmaringita nooremaid kaaskodanikke on oi oi, kui palju. Ja mida aega edasi, seda rohkem toda ajalooteadmatust juurde tuleb. See, et sina, mina ja veel mõni üksik foorumlane militaarajalugu teab- tunneb, ei tähenda, et teised sellest suurt mõikaksid! Seda sunnitööle viimist väidavad otsesõnu 30. novembril 1941. a. allkirjastatud dokumendis EK(b)P KK nimel Paul Keerdo, Eesti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares ja Eesti NSV RKNi esimehe asetäitja Eduard Päll: „K. a. augustis mobiliseeriti Eesti NSV-s reservkomandöre, kes selle auastme olid saanud kodanliku korra ajal. Kuna mobiliseeritud polnud teeninud ega õppinud TTPA [Töölis-Talupoegade Punaarmee] ridades, siis ei viidud seda mobilisatsiooni loomulikult läbi eesmärgiga täiendada TTPA komandörkoosseisu, vaid ainult selleks, et vaenlane ei saaks maa võimaliku okupeerimise korral neid oma huvides ära kasutada. Neid mobiliseerituid kasutatakse lihttöölistena, peamiselt metsatöödel“ Eestlased tööpataljonides 1941-1942. I raamat. Op. cit. P. 305 (publitseeritud dokumendi arhiiviviide: ERA R 1-5-22. Pp. 30-31) Näiteks EK(b)P Järvamaa komitee esimese sekretäri Eduard Säremati arvates oleks pidanud kohe sõja esimestel päevadel teostama ulatusliku meeste mobilisatsiooni, mis „oleks tõkestanud pärastist banditismi ja oleks ära viinud mehed vaenlase eest taganemise olukorras“ Sortside saladused VIII. Järvamaa kommunistid kutsetööl. Op. cit. P. 9. RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 11-04-2015 23:18 Nende jaoks, kes seda ei tea, võid kasvõi iga viie minuti järel prääksuga kükke teha, neile jääb see ikkagi müsteeriumiks. Venemaal näiteks hoiavad "õigeusklikud" viimasel ajal kahe käega peast- märkimisväärne osa noori ei tea, kes see sihuke Stalin üleüldse oli ja millega hakkama sai. RE: "Vaba" jututeema - cambodia - 11-04-2015 23:46 (11-04-2015 23:18 )Lemet Kirjutas: Nende jaoks, kes seda ei tea, võid kasvõi iga viie minuti järel prääksuga kükke teha, neile jääb see ikkagi müsteeriumiks. Venemaal näiteks hoiavad "õigeusklikud" viimasel ajal kahe käega peast- märkimisväärne osa noori ei tea, kes see sihuke Stalin üleüldse oli ja millega hakkama sai. Ei pane imestama. Egas Eestiski see olukord parem pole. Ja seda lihtsam on taolisele kontingendile nn. "fakte" ajaloolise tõe pähe serveerida. RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 12-04-2015 14:11 (10-04-2015 23:15 )kage Kirjutas:(10-04-2015 20:26 )Veli Joonatan Kirjutas: kage!Ole rahulik - annan sulle varsti bänni kui sa nii väga seda soovid. Vau, kus jumal ikka välja hüppas. (10-04-2015 21:32 )Lemet Kirjutas:(10-04-2015 20:54 )Veli Joonatan Kirjutas: Telegram kajastab seda mida peavoolumeedia ei kajasta. Oled sa Lemet ikka Telegrami Teaduse, Vaimsuse, Tervise ja poliitilise poole pealt üldse midagi lugenud? Vaevalt küll. Ega seal ainult tulnukatest juttu ei tehta. Halvustamine tuleb sul kenasti välja, võiksid nüüd ka enda harimisega algust teha. RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 12-04-2015 14:43 Ikka olen ja pimesi uskujaid lausa ninapidi selles kirjutatud jama sisse toppinud. Paraku leiti see vajalikuks kustutada. Aga et kordamine olla tarkuse ena, siis tsitaat siinkohal... Tsitaat:Vastus Vladimir Putini varasemale mandritevahelise ballistilise Topol-raketisüsteemi avalikule demonstratsioonile ja LaWS relvasüsteemi tutvustamine Sihandne jõhker asjatundmatuse ja rumaluse kvintessents. Soovijad võivad ise välja selgitada, milles asjatundmatus ja rumalus seisnevad. Ja kui sihandset jama publitseeriv üllitis pretendeerib tõsiseltvõetavusele....lugejatest on kahju. Tõsiselt. Sest miks ma peaks arvama, et nad mingis muus osas asjatundlikumad on? RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 12-04-2015 14:55 (12-04-2015 14:43 )Lemet Kirjutas: Jah, sa oled seda siin juba tõestanud, et relvad ja sõjad ja vägivald on su lemmikteemad. PS. Kuidagi meenutas su viimane lause mulle ühte foorumlase allkirjateksi :"Kui inimene ajab jama ühes pisikeses valdkonnas mida ma täpselt tean, siis miks peaksin arvama, et ta ei aja ka mujal jama?" RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 12-04-2015 15:03 Faktideta jamaajamises pole mind veel tabatud. Erinevalt nii mõnestki. Kelle viimase astme "tõed" baseeruvad suuresti kas kõhutundel või arrogantsel kuulutusel "See on nii, sest see on nii sest mina tean(soovin, tahan, arvan), et see on nii. Ja kui faktidest rääkimiseks juba läks, siis mis ikkagi juhtus 38 aasta kolmandamal kooljakuu päeval? RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 12-04-2015 15:13 (12-04-2015 15:03 )Lemet Kirjutas: Faktideta jamaajamises pole mind veel tabatud. Erinevalt nii mõnestki. Kelle viimase astme "tõed" baseeruvad suuresti kas kõhutundel või arrogantsel kuulutusel "See on nii, sest see on nii sest mina tean(soovin, tahan, arvan), et see on nii. Ja kui faktidest rääkimiseks juba läks, siis mis ikkagi juhtus 38 aasta kolmandamal kooljakuu päeval? Sa kipud ikka unustama, et oleme parafoorumis, kus enamik ei pane rõhku mitte teaduslikele faktidele või tõestustele, vaid müstiliste kogemuste ja materjalide jagamisele. Ja kõhutunne pole üldsegi halb, see andis mulle juba ammu õiget infot sinu kohta. Kas tõesti loodad seda foorumit muuta teaduslikuks? 1938.aastal toimus palju sündmusi igas maailma osas. Millist maad sa silmas pead? RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 12-04-2015 15:32 No näiteks Kurru-Nurru-Vuti saarel. Lugupeetavat vaevab ajuhalvatus või? Mis riigist me selle kuupäeva kontekstis õite rääkisime, Tuamotu saarestikust? Ja et "..peaasi et ilma USAta.." on müstiline kogemus. Leidke mõni vahetult sõjajärgsetel aastatel elanud noorik ja uurige nendelt "müstilist kogemust". Ja hirmu selle kogemuse ees. Näikse, et kombed selle riigi relvajõududes suurt muutunud pole... http://by24.org/2015/01/12/russian_animal_killed_family_including_babys_in_armenian_gyumri/ Ah jaa, kui nüüd elaja üritab mind kellgagi samastada, siis on ta sedapuhku (taas kord) kirve sügavalt kivisse virutanud. Üldlevinud ja tervele mõistusele vastuvõetavaid mõtteid võivad ka mitu inimest jagada. Koguni vanarahvas on seda täheldanud, nii vanasõnades põllu narrimise kui karjapoisi hundimanamise kohta. RE: "Vaba" jututeema - kage - 13-04-2015 19:08 (12-04-2015 15:13 )Minaelan Kirjutas:Sina kipud jälle seda seda unustama, et osad soovivad müstiliste kogemuste ja sündmuste kõrval mitte ainult neist jutustamist näha vaid ka veenduda kas kogemusele või sündmusele saab ka midagi sellist juurde lisada mille abil ka teised inimesed peale ilusa jutu midagi enamat saavad - tõendeid, fakte, jmt. St, et kõik ei jää ainult ilusa jutuga rahule ja ei usu ainult seda mis neile meeldib.(12-04-2015 15:03 )Lemet Kirjutas: Faktideta jamaajamises pole mind veel tabatud. Erinevalt nii mõnestki. Kelle viimase astme "tõed" baseeruvad suuresti kas kõhutundel või arrogantsel kuulutusel "See on nii, sest see on nii sest mina tean(soovin, tahan, arvan), et see on nii.Sa kipud ikka unustama, et oleme parafoorumis, kus enamik ei pane rõhku mitte teaduslikele faktidele või tõestustele, vaid müstiliste kogemuste ja materjalide jagamisele. PS! Minaelan, sul ei ole mõtet minu nimel sõna võtta, sest sellega sa ainult näitad kui valesti sa minust aru saad. RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 13-04-2015 19:18 (13-04-2015 19:08 )kage Kirjutas: Sina kipud jälle seda seda unustama, et osad soovivad müstiliste kogemuste ja sündmuste kõrval mitte ainult neist jutustamist näha vaid ka veenduda kas kogemusele või sündmusele saab ka midagi sellist juurde lisada mille abil ka teised inimesed peale ilusa jutu midagi enamat saavad - tõendeid, fakte, jmt. St, et kõik ei jää ainult ilusa jutuga rahule ja ei usu ainult seda mis neile meeldib. Kage, sa vaidled lihtsalt vaidlemise lusti pärast. Need, kellele on antud võimed ja oskused, need näevad ja kogevad müstilisi asju; teiste osaks, nagu näiteks sina, Kage, jääb pidevalt väljendada nende nähtuste kohta sellist kriitikat, mis ei anna ei sulle ega parakogejatele midagi juurde...seega, kui tahad edasi liikuda, tee midagi uut, mingeid pööraseid valikuid, muidu jäädki kohapeale tammuma .
RE: "Vaba" jututeema - Skarre - 13-04-2015 21:20 Mulle meenub selle viimase mõttevahetusega seoses emotsioon, mis mind valdas Richard Dawkinsi "Unweaving the Rainbow" (Põimides lahti vikerkaart - toortõlge) proloogi lugemise ajal. Autor tsiteerib Keatsi klassikalist poeemi, mille toon siin muutmata kujul ära - tõlkimise taaka ei julge enda peale võtta, eesti keelde on seda poeemi teadjamad tõlkinud, peaks olema laialdaselt kättesaadav: Do not all charms fly At the mere touch of cold philosophy? There was an awful rainbow once in heaven: We know her woof, her texture; she is given In the dull catalogue of common things. Philosophy will clip an Angel's wings, Conquer all mysteries by rule and line, Empty the haunted air, and gnomèd mine— Unweave a rainbow, as it erewhile made The tender-person'd Lamia melt into a shade. Kokkuvõtlikult on Keats nördinud, et kalk teadus võtab looduselt ära tema ilu - miks me püüame vikerkaart lahti mõtestada ja igavalt arhiveerida. Dawkins arvab aga vastupidi, et just teadus võimaldab meil näha looduse ilu kogu tema hiilguses. Võta siis kinni... RE: "Vaba" jututeema - Müstik - 14-04-2015 10:19 Rupert Sheldrake on kirjutanud kohtumisest Dawkinsiga. Väitlus käis telepaatia teemal. Dawkins ütles, et romantilises vaimus sooviks ka tema uskuda telepaatiasse, aga selle kohta ei leidu ühtki tõendit. Ta eitas kõiki selleteemalisi uuringuid ilma pikemalt mõtlemata, ilma täpsete kommentaarideta. Dawkins ütles, et kui telepaatia oleks olemas, siis "pööraks see füüsikaseadused pahupidi" ja lisas "Erakordsed võimed nõuavad erakordseid tõendeid." "Sõltub sellest, mida sina pead erakordseks", vastas Sheldrake. "Enamik inimesi ütleb, et on telepaatiat kogenud, eriti seoses telefonikõnedega. Selles mõttes on telepaatia tavaline. Erakordne on hoopis väide, et enamik inimesi tõlgendab omaenda kogemusi valesti. Kus on erakordsed tõendid, mis seda kinnitavad?" Dawkins ei suutnud esitada ühtki tõendit, peale üldiste argumentide, et inimeste hinnangud on ekslikud. Ta pidas iseenesestmõistetavaks, et inimeste usk "paranormaalsesse" on soovkujutelm. Seejärel soovis Sheldrake arutleda tõendite üle. Ta oli eelnevalt saatnud Dawkinsile mõned oma artiklid, mis olid avaldatud teadusajakirjades, et ta saaks enne kohtumist andmetega tutvuda. Dawkins aga teatas, et ta ei taha tõendite üle arutleda. Saates, kus mõlemad osalema pidid, lubati et tuleb kahepoolne teaduslik arutelu tõendite üle. Seda aga ei tulnud. Tehti järjekordset saadet Dawkinsi rünnakutest ebaratsionaalsete uskumuste pihta. Sheldrake ütles, et "Kui te võtate telepaatiat ebaratsionaalse uskumusena, siis tõendid selle kehtivuse või mittekehtivuse kohta on ju arutelu seisukohalt väga olulised. Sheldrake:"Kas teadus peaks olema fundamentalistlik uskumuste süsteem? Või peaks see olema senitundmatute nähtuste eelarvamustevaba uurimine? Mitte üheski teises valdkonnas ei võta muidu intelligentsed inimesed endale vabadust esitada avalikult väiteid, mis põhinevad eelarvamustel ja teadmatusel. Kui on tegu ülemeeleliste nähtustega, siis lubavad aga veendunud materialistid endal eirata tõendeid ja käituda ebaratsionaalselt ja ebateaduslikult, ise samal ajal väites, et seisavad teaduse ja arukuse eest. Nad kuritarvitavad teaduse autoriteeti. Samas, kui teadus loobuks ülemeelelisi nähtusi tabuks pidamast, mõjuks see teadusele vabastavalt." Mis looduse ilusse puutub, siis seda tajutakse ikka oma meelte kaudu.
|