+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Muu (/forumdisplay.php?fid=6)
+--- Foorum: Üldteemad (/forumdisplay.php?fid=18)
+--- Teema: "Vaba" jututeema (/showthread.php?tid=2234)
RE: "Vaba" jututeema - Siniar - 04-12-2014 16:37
Kas keegi teab, kuidas edeneb võitlus ebolaga. Paik kust varem infot ammutasin http://theextinctionprotocol.wordpress.com/ on kinni.
RE: "Vaba" jututeema - olematu - 04-12-2014 16:45
(04-12-2014 16:37 )Siniar Kirjutas: Kas keegi teab, kuidas edeneb võitlus ebolaga. Paik kust varem infot ammutasin http://theextinctionprotocol.wordpress.com/ on kinni.Ei ole päris kindlalt teada, aga eile liikus FB -s mingi libauudis ebola jõudmisest Tallinnasse . Hiljem selgus, et tegu oli kellegi " naljaga "
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 05-12-2014 08:22
Suht järsku lõppesid uudised ära. Viimane uudis oli minumeelest see kus WHO teatas, et Libeeria oli andnud valeandmeid ja ebolasse surnuid on 1000 vähem kui enne välja hõigatud.
RE: "Vaba" jututeema - Lemet - 05-12-2014 10:55
(04-12-2014 16:37 )Siniar Kirjutas: Kas keegi teab, kuidas edeneb võitlus ebolaga. Paik kust varem infot ammutasin http://theextinctionprotocol.wordpress.com/ on kinni.
Mingil ajal oli kuskilt lugeda,et katsetused ravimiga on andnud häid tulemusi.
RE: "Vaba" jututeema - Chaos - 05-12-2014 18:37
(30-11-2014 20:46 )Kolmasilm Kirjutas:Esiteks, pole ainult nimepoolest tagatud mitte midagi, teiseks on ka kuld turul kaubeldav, ehk ta hinna määrab nõudluse pakkumise suhe. Teiseks kui kuld poleks vabalt kaubeldav ja oleks kullastandart, on kuld ikka, nagu iga teinegi maavara inflatsioonilene ja manipuleeritav. Vaatame ajaloos tagasi näema olukordi kus mingi tarkpea kuulutas välja, et teeb tinast kulda ja mass jooksis amokki, ei päästnud sellest kullastandard (polnud vabalt kaubeldav) metsik inflatsioon ja vaesus. Teispidi näide kui mingi tarkpea kuulutas kulla imeravimiks, jällegi massiefekt, kuld kallines tohutult (tohutu deflatsioon) jällegi majandus seisis. Ja nii see toimus kogu kullastandardi vältel. Ka täna lugedes seda foorumit jääb mulje, et 80% kasutajatest usub, alkeemiasse ja ime ravimitesse (ormed jne). Mitte midagi pole muutunud ja mitte ükski maavara pole konstantne väärtus.(30-11-2014 19:30 )Chaos Kirjutas:(30-11-2014 17:25 )Kolmasilm Kirjutas:No sina räägid raha sidumisest kullaga. Palun väga see võimalus on sinul olemas osta oma rahaeest mingit futuuri mis on tagataud reaalse kullaga. ja see hind ujub sama moodi nagu kulla hind. Aga mina näiteks ei taha et euro oleks seotud kullaga ja teeks minu elujooksul 300% hüppeid ja tõuse. Samahästi võid sa oma raha siduda bitcoinidega see hüpleb päevaga sul sellistes vahedes.(30-11-2014 14:37 )Chaos Kirjutas:(25-11-2014 10:37 )Kolmasilm Kirjutas: Kuna tegu on ikkagi para-foorumiga, siis võiks kogu asja kokku võtta ka nii, et need kes peavad paberraha seotust kullaga vajalikuks on heade poolel ja lihtsalt paberi pooldajad on pimeduse käsilased.No kulla kolmsilm... kui lõppeks laskuda selliste avaldusteni, siis milleks võtta sõna teemadel, millest sa lihtsalt aru ei saa. Mis on sinule nüüd oluline, kas raha seotus kullaga? Või olemist kulla standardil?
Ma ei saa neist sinu pakutavatest valikutest aru. Kuld ongi raha, paberi väärtus peaks olema seotud kullaga mis ongi kullastandard.
Millegipärast tekitab kulla-teema inimestel paranoiat,pööritatakse silmi, kahtlustatakse pettust. Aga kui pangast kodulaenu küsitakse, vajalik summa paari nupu vajutamisega eikuskilt tekitatakse ja järgmised 30 aastat makstakse tagasi raha mida tegelikult pole kunagi eksisteerinud, siis on kõik parimas korras.
Pärisorjus 2.0
Need futuurid on ainult nimepoolest tagatud kullaga ja nende futuuridega turgu uputades manipuleeritaksegi kulla hinda alla. Varsti on unts nii odav, et tema kaevandamine ei tasu ära, hõbedaga juba ongi nii.
Kui euro oleks tagatud kullaga siis sa ei näeks selliseid hüppeid. ''Hüpped'' tekiksid siis kui paberit juurde trükitakse, siis kui paberi hulk kulla suhtes kasvab.
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 11-12-2014 09:08
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuidas-loobuda-eesti-kodakondsusest?id=50852125
Mingi hetk tagasi tekkis mul küsimus, kas ma saan kodakondsusest nii loobuda, et ma kellegi teise riigi kodakonsust ei võta. Küsisin siingi aga loomulikult miskit mõistlikut ei saanud vastus.
Vastus on, et ei saa. Ikka pead sa kuskil arvel olema. Järgmine samm oleks surm lavastada. Teoreetiliselt peaks siis sind kodakondsete hulgast maha kustutatama.
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/teatan-et-olen-elus-inimene?id=70313335
Kas kellelgi on selle artikli avatud versiooni?
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 14-01-2015 13:58
Kas Excubitoris ongi jäädavalt meie sõbralikust foorumist lahkunud?
RE: "Vaba" jututeema - kage - 14-01-2015 22:06
Reaalsus toob vahel ka vandenõuteoreetikud kahe jalaga maa peale tagasi.
RE: "Vaba" jututeema - Maokas - 14-01-2015 23:21
(14-01-2015 22:06 )kage Kirjutas: Reaalsus toob vahel ka vandenõuteoreetikud kahe jalaga maa peale tagasi.
Roosad prillid ei ole veel reaalsus.
Kage võiks rohkem eestlase kombel rasvast sealiha vitsutada, kuluks sapp seedimisele.
RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 15-01-2015 18:59
(15-01-2015 13:40 )keeris Kirjutas: Naine on kael... kui vaadata foorumis teemasid , mis aktiivsed, siis saab tegelikult aimu, kes on selle foorumi "kael" ehk millise naise mõjusfääris on siis antud pisike egregorja see on siin aja jooksul muutunud. Milline naine on mingil aja hetkel ohjad haarand, vastavalt sellele on ka teemad suunatud
Hetkel on sarnane grupp naisi ohjade juures ja see on muutnud tasapisi kogu foorumi temaatikat - ühtuses peitub jõud.
Huvitav, et meesterahvas näeb asja sedapidi.Mulle on alati tundunud, et siin foorumis on asju dikteerinud ehk siis egregori loojatena tegutsenud enamasti vaid mehed.
Excu võttis sõna igas teemas ja andis igati mõista, et tema teab kõigest kõike...paremini kui teised. Temalt on siin üle 12 000 postituse.
VironShaman ajab oma rida ja ei taandu grammigi oma uskumustest.
Lemet, Faraday, Positiivne jt. on meie sõjakad foorumlased, kellele meeldib näidata oma üleolekut teatud teemades (mitte, et ma seda ei tunnistaks).
Kage püüab oma küsimustega kõiki hulluks ajada.
Lahendused koos Kaldunniga päästavad hingi oma isiklike teooriate järgi.
Veli Joonatan paistab silma oma maamehelike ütlustega. Nokitseja oma majandusteadmistega.
Marconato sõdib feministidega jne. jne. Ainult mehed.
Naiste poolelt saab vastu panna vaid kannatliku ja pühendunud Müstiku, kes on aastaid siia väga huvitavaid teemasid, fakte, linke ja raamatuid lisanud.
Ka Eithea ja Olematu toovad omalt poolt huvitavaid poste. Ja ongi vist kõik.
Mina olen rohkem unenägude fännaja, seega mingeid erilisi teadmisi siia ei too. Kuid nagu Manaja ütles, olen samuti sellest foorumist leidnud enese jaoks nagu teise hingamise. Ei möödu päevagi, kui siinsetele teemadele pilku peale ei heida. Mingi tõmme siin on
.
RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 15-01-2015 19:34
(15-01-2015 19:18 )Veli Joonatan Kirjutas: Huvitav et liigitad meid?
Naised , mehed?
Elame ühes reaalsuses ja ma ei tunne küll sellist tunnet et teha naistele ära. Müstik on väga teadja naisterahvas!
Ka sa oled androgüün? Me elame veel sellises maailmas, kus eksisteerivad erinevad liigid, kellel on erinevad vaated ja käitumismustrid. Me, st naised ja mehed, vajame teineteist, et elu ja muud toredat luua ja teha.Sa ütled küll, et ei taha kellelegi ära teha, aga sinu kommentaarid siin foorumis just seda ei kinnita
.
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 16-01-2015 08:13
(15-01-2015 18:59 )Minaelan Kirjutas:(15-01-2015 13:40 )keeris Kirjutas: Naine on kael... kui vaadata foorumis teemasid , mis aktiivsed, siis saab tegelikult aimu, kes on selle foorumi "kael" ehk millise naise mõjusfääris on siis antud pisike egregor
Mulle on alati tundunud, et siin foorumis on asju dikteerinud ehk siis egregori loojatena tegutsenud enamasti vaid mehed.
Excu võttis sõna igas teemas ja andis igati mõista, et tema teab kõigest kõike...paremini kui teised. Temalt on siin üle 12 000 postituse.
VironShaman ajab oma rida ja ei taandu grammigi oma uskumustest.
Lemet, Faraday, Positiivne jt. on meie sõjakad foorumlased, kellele meeldib näidata oma üleolekut teatud teemades (mitte, et ma seda ei tunnistaks).
Kage püüab oma küsimustega kõiki hulluks ajada.
Lahendused koos Kaldunniga päästavad hingi oma isiklike teooriate järgi.
Veli Joonatan paistab silma oma maamehelike ütlustega. Nokitseja oma majandusteadmistega.
Marconato sõdib feministidega jne. jne. Ainult mehed.
Naiste poolelt saab vastu panna vaid kannatliku ja pühendunud Müstiku, kes on aastaid siia väga huvitavaid teemasid, fakte, linke ja raamatuid lisanud.
Ka Eithea ja Olematu toovad omalt poolt huvitavaid poste. Ja ongi vist kõik.
Mina olen rohkem unenägude fännaja, seega mingeid erilisi teadmisi siia ei too. Kuid nagu Manaja ütles, olen samuti sellest foorumist leidnud enese jaoks nagu teise hingamise. Ei möödu päevagi, kui siinsetele teemadele pilku peale ei heida. Mingi tõmme siin on
Ei sõdi ainult marunaistega. Ma ikka postitan mujale ka. Vastavalt sellele kuidas tuju on ja mis leian. Marunaiste teema jääb lihtsalt rohkem silma.
RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 16-01-2015 08:51
(16-01-2015 08:13 )Marconato Kirjutas: Ei sõdi ainult marunaistega. Ma ikka postitan mujale ka. Vastavalt sellele kuidas tuju on ja mis leian. Marunaiste teema jääb lihtsalt rohkem silma.
Seda kindlasti ja siin teevad tegelikult väga paljud mehed ja naised huvitavaid poste, keda ma ei maininud ja alati on põnev lugeda ka vanu teemasid.Kunagi, kui vaatasin filmi http://www.filmiveeb.ee/filmid/1712/V-nagu-veritasu/ (V nagu veritasu), siis tundus sellise sõjaväelise reziimi kehtestamine kogu Maal ...kauge ja utoopiline. Praegu aga tundub, et liigume sujuvalt sama reziimi poole ja justkui ei saakski seda pahaks panna, sest seda tehakse ju meie enda rahva kaitseks:
"Tuleb koheselt tõhustada piirikontrolli sadamates ja ka Eesti-Läti piiril. Kahtlustäratavaid isikuid tuleb küsitleda nende reisi eesmärkide kohta ja andmed registreerida. Halba ei tee ka dokumentide pisteline kontroll politsei poolt tänavatel.
Riik peab julgustama oma elanikke andma vihjeid kahtlastest isikutest, kes ei tundu kuuluvat tavapärasesse keskkonda ja käituvad kummaliselt või kahtlaselt. Arusaadavalt saab sellises teavitussüsteemis olema palju valehäireid, kuid see on igal juhul parem, kui keegi midagi ei teata. Ka üks tegelik teade sajast on võit.
Politseipatrullide arvu asulates (ka väljapool Tallinna) tuleb suurendada ja patrullide relvastus peab olema võimeline võitluseks lahingrelvade vastu."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rene-toomse-eesti-peab-kohe-tostma-valmisolekut-terrorirunnakute-torjumiseks-politsei-varustust-peab-parandama?id=70574917
RE: "Vaba" jututeema - olematu - 16-01-2015 09:19
Minaelan, Sa nüü arvasid mind ka automaatselt munadega naiste hulka või? Kusjuures, munad on igal naisel, peidus nimelt.
Munarakk
http://et.wikipedia.org/wiki/Munarakk
Läheme siis teemaga edasi . Kirjutan selle feminismiga seotud teema siia, kuna minu vastus ei sisalda ainult meeste ja naiste teemat .
Veli Joonatan meenutas, kuidas tema vanaema pakkus suppi , praadi , magustoitu . Minu vanaema ka, kui noor oli. Aga minu vanaema mees ehk siis minu vanaisa oli EW ohvitser , ja tema proua võis kodus olla . Kroonu poolt pakutav tasu oli küllaldane, et rahulikult ära elatada ennast koos küljeluu ja kahe lapsega .
Majanduse teemaga läheme edasi . Kuna mina eristan rangelt kahte vabariiki, siis selle esimese vabariigi ajal võis kahe krooniga vabalt ära majandada nelja liikmelist perekonda .
Ei olnud veel kollektiviseerimist, natsionaliseerimist , küüditamisi jne . Ühesõnaga oli olemas toimiv majandus .
Läheme edasi toonase elukorralduse juurde .
Töökohad .
Etteruttavalt seletan kohe ära, et minu proua kapten meenutas, et riigi ametist pensionile jääda võis perekonnast ainult üks inimene . Reeglina oli see meesterahvas . Linna naised käisid kuni abiellumiseni tööl , ja siis jäid koduseks . Seega pühendus tema kodule ja lastele .Kehvemal järjel linnanaine pidi ka mehel olles tööl käima .
Maanaine võttis üle talu juhtimise mehe kõrval, kui vana peremees ja perenaine viletsaks jäid . Niimoodi elate inimpõlvede kaupa .
Kas praeguste palkade ja hindade juures , kus vahepealse 70 aasta jooksul on toimunud kaks riigipööret, hunnik rahareforme, küüditamised ja natsionaliseerimised; ja taas uue vabariigi ajal majandusmudeli lõhkumine, saate nõuda , et kõik toimiks nagu mullu ja muiste?
Meenutaks krooni tulekut, ja küsiks mida siis sai kahe krooni eest ?
Palju on alles meie maast ja rahvast? Ja endisest peremudelist ?
Ja siis küsiks mehed, kes selle kõik korraldas? Kes on läbi aegade võimul ja poliitikas ? See maskuliinsem sugu nagu . Milles siis naised nagu süüdi on ? Selles, et nad aitavad teil makse maksta, sest enamus mehi ilmselgelt nii palju palka ei saa , et pere rahulikult ära elatada . Ja siis tahate te veel suppi, praadi a magustoitu ka selle töölooma käest saada . Millal ta seda kolmekäigulist lõunat tegema teile tegema peaks ? Öösel uneajast või?
RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 16-01-2015 09:28
(16-01-2015 09:19 )olematu Kirjutas: Minaelan, Sa nüü arvasid mind ka automaatselt munadega naiste hulka või? Kusjuures, munad on igal naisel, peidus nimelt.
Munarakk
http://et.wikipedia.org/wiki/Munarakk
Ei, munadega naistest ei tea ma midagi, see on rohkem VS ja Marconato teema.Ma mainisin foorumi naisi seoses keerise egregori-teooriaga. Et kes siin tugevamat ja maskuliinsemat egregori loob. Ikka ju mehed. Naised on tunduvalt vähemuses.
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 16-01-2015 10:06
Mind kusjuures ei huvita ja tegelt ei tea ka, kas keegi postitajatest on naine või mees. Vahet ei ole ju, peaasi et teemaon huvitav.
RE: "Vaba" jututeema - olematu - 16-01-2015 14:59
(16-01-2015 13:59 )Veli Joonatan Kirjutas: Minaelan!
Muide Excubitoris mõistiski sinust maailma paremini! See on lihtne tõde! Meeldib sulle või mitte. Pead selle teadmise omaks võtma. Ehk tuleb ka uhkust alla suruda?
Sa ehk ei tea seda kui põhjalike teadmistega Excu oli?
Miks minevikuvormis räägid ? Et kui inimene on foorumist lahkunud, siis on maailma jaoks kohe surnud ? Foorum ja internet ei ole kogu elu .
RE: "Vaba" jututeema - Digitaria - 18-01-2015 00:18
Indrek Avarand
Vähe pikem aga tõsine jutt.
Ajaloolise tõe huvides muudan algset postitust täpsemaks, kuna sain Erki Nurk käest uut infot. Muudatus on tekstis sulgudes.
Mees on nüüd hauas ja ma usun, et on õige aeg selle loo ära rääkida. Nimelt oli üks soomepoiss Otto Sõnajalg, kes oli vaikne eraklik mees. Oma lastega ta miskipärast läbi ei käinud ja naisest elas samuti lahus. Mingi koer ilmselt oli nende vahelt läbi jooksnud ja ega ma ka sellest eriti ei tea, sellest ta ei rääkinud. Naine suri tal juba 2000 aastal. Kuna ta oli minu isale üks väheseid sugulasi minu vanavanaema poolt siis nad leidsid kontakti ja Otto palus minu isa endale hooldajaks. Isa oli nõus ja nii see siis läkski, et isa organiseeris talle sotsiaalmajas elamise, tegi talle korteris remondi ja seal Lasnamäel ta ka lõpuks sealt Keilasse viidi kus ta ka suri.
Ma sain temaga ka vahel oma vanemate juures kokku ja et selline ajaloohuviline olin siis uurisin ka tema käest niipalju, kui küsida oskasin. Ta oli alguses Saksa sõjaväes olnud ja hiljem kargas Soome. Soomes olles jäi Karjala kannasel sõjakeerises vaenlase tagalasse, kus varjas ennast metsas ja tahtis hakata jala koju tulema, lõpuks langes ühe venelaste kamba kätte vangi. Rääkis kuidas teda üle kuulati ja revolvriga nägu katki peksti.
(Venelased aga leidsid, et ta võiks neile kasuks tulla ja panid talle Nõukogude mundri selga ja saatsid langevarjuga eelluureüksusega Eestisse.
Augustis 1944 saadeti soomepoisid Eestisse Punaarmeele vastu. Tema aga saadeti langevarjurina venelaste poolt. Kohe kui oli alla hüpanud siis astus koju, lootes, et tema jaoks on sõda läbi. Kui venelased uuesti septembris peale tuli siis oli ka temal tuli takus, sest kartis kangesti Suure Isamaa reeturina tinaplönni keresse saada).
Vahetult peale Eestis olevat sõda varjas ennast Kolga metsades koos metsavendadega ja rääkis seoses sellega huvitavast tutvusest.
Nende rühmas olla üks endine Punaväelane, kes ennast Ülo Raudmetsaks kutsus, nende seas oli ka ta vend aga venna nime Otto enam ei mäletanud. Tegelikult olla ta olnud perenime poolest kas Kask või Lepp. Täpselt ei mäletanud sest metsas olevad mehed võtsid tihti endale teise identiteedi ja neid raudmetsi ja metsraudasid oli metsavendade seas piisavalt. Ülo Raudmetsa näol oli tegemist 1941 mobilisatsiooni korras Venemaale saadetud mehega, kes oli käinud läbi kõik võimalikud põrgud, alates tööpataljonist, 8 laskurkorpuse moodustamise järel Velikije Lukist Leningradi rindele, kuni Tallinna nn sakslastest vabastamiseni välja. Tal oli õnne, et pääses iga väiksemagi kriimustuseta ja oli üks esimesi, kes jõudis oma rühmaga 23 septembril Tallinnasse.
Nad olevat liikunud paralleelselt Narva maanteega ja tulnud Kadrioru kohal Lasnamäe nõlvalt alla. Tankid olid juba sel ajal sadamas ja sealt kostis ka mõningast lahingumüra. Kuna kedagi kuskil näha ei olnud, tänavad olid inimestest täiesti tühjad ja ka koduigatsus oli suur siis otsustasid Tallinna poisid kähku kodust läbi minna.
Leppisid kogunemiskohaks Raua tänava kooli, kuhu ka staap pidi moodustatama ja läksid. Ülo Raudmetsa kodu asus Kalamajas. Tal jäi koju maha naine, poeg, ema ja vend. Isa olla juba ennem sõda surnud mingisse kopsuhaigusesse. Kodutänavasse jõudes ta aga oma maja ei leidnud vaid oli terve rida ahervaremeid üksikute poolenisti põlenute kivimajade vahel. Püsti oli ainult poolik korsten. Lähedal elas tal naise sugulased ja ta läks neid sealt ka otsima. Leidiski oma naise tädi, kes talle kurva teate edasi andis, et kogu tema pere koos 12 aastase pojaga põlesid venelaste terroripommitamise käigus 9 märtsil keldrisse lõksu jäädes sisse.
Tädi siis ka rääkis, mis oli vahepeal juhtunud. Vend oli tal läinud sõjaväkke ja vahetult ennem Eesti kaitselahinguid oli ka nende juurest läbi käinud aga vennast ei teadnud ta rohkem midagi. Venemaal olnutele oli muidugi räägitud, et Tallinna lasid õhku sakslased jne.
Ta olevat siis läinud tagasi oma maja juurde. Otto kirjeldas Ülo sõnu sedasi. Võttsin peast kiivri endale kaenlasse ja lihtsalt seisin oma kodu ees, pea maas ängistusest nuttes niikaua kui silmees mustaks läks ja lihtsalt kokku kukkusin. Tal oli käinud sees mingi krõps, midagi sellist, mis muutis tema senise arvamise kogu sellest asjast jäädavalt selgemaks. Ennast kogununa võttis sammud Kaarli kiriku poole. Nähes astudes mööda Vanalinna rususeid tänavaid oma nn võitluskaaslaste laaberdamist ja katkist kodulinna süvenes see tunne veelgi. Harjumäe kohal Vabaduse platsi ääres kakerdas kaks venelast täiesti juua täis ja kiskusid rihma otsas mingit väikest kiljuvat koera. Üks venelastest kuses vabaduse platsile ja nähes teda tulemas siis tervitasid teda nagu ikka semljakid pudeliga.
Ülo pikemalt mõtlemata olevat tõmmanud relva vinna ja niitnud need kaks ühe valanguga sinna samasse kuseloiku maha. Kõrval oli mingi pommiauk või kraav, ühe jõudis kratti pidi visata sinna auku aga siis hakkas Pärnu mnt poolt auto hääl kostma ja ta lasi sealt jalga Kaarli pst pidi üles ja otse kirikusse. Kiriku ees oli korpuse meestest moodustatud venelaste kaitseks valve aga kui nägid, et eestlane siis lubasid sisse. Ta olevat koorinud küünlajalalt küünlarasva ja tegi sellest ühe väikese küünla, et oma lähedastele see sinna süüdata. Oli siis mõni aeg seal istunud kui väljas käis plahvatus ja kuulipilduja tärin. Läks siis vaatama, valve oli jalga lasknud aga kiriku kõrval Tõnismäe poolses otsas teepeal oli venelaste auto õhku lennanud ja venelaste põlevad laibad vedelesid ümber auto. Ei saanud aru, et kust poolt pauk tuli aga hakkas üle Tõnismäe liikuma ja hoidis igaks juhuks käed üleval ja kohe sealt samast saigi valangu aga mööda.
Hakkas siis karjuma, et ärge tulistage siin eestlane. Nurga tagant kargasid välja kaks noort nolki, mõlemal silmad põlesid peas. Käsutasid ta pikali ja võtsid relva, seejärel uurisid, et mis mehega tegu ja miks nii koleda vormiga üks eesti mees keset ilusat ilma ringi paterdab.
Üks poistest oli veel Soome teine Saksa vormis ja kutsusid ennast Pitkapoisteks. Andsid Ülole saksa telkmantli ja ütlesid, et pane selga, kui ei taha kuuli saada. Männiku poolt pidavat veel tee lahti olema ja Keilas on suurem Eesti üksuste kogunemine. Andsid ka veel revolvri kahe padruniga kaasa, kone jätsid endale. Ülo siiski Keilasse ei läinud vaid otsustas Kuusalusse sugulaste juurde minna sest nemad võisid teada venna saatusest.
Nii ta siis astuski sealt tulema ja teda ka kordagi keegi kinni ei pidanud. Kui venelaste üksus mööda sõitis siis viskas telkmatli hõlmad üle õlgade ja astus edasi ja nii kuni Kuusaluni välja. Sugulate juurde ilmus ka varsti vend, kes ei tahtnud sakslastega kaasa minna. Ülo rääkis ka veel Otole, et tal olla korpuses oleku ajal üks kunstnik nimega Enn Roos väga hea sõber olnud, et kui metsast välja keegi meist elusalt saaks siis otsiksin ta üles ja räägiksin talle tema loo ära, muidu imestab, et kuhu ma kadusin. Neil olevat ka Kuusalu kiriku juures tehtud üks grupipilt, kus Otto koos Üloga poseeris. Otto aga sai läbi oma sugulaste organiseeritud paberid ja kui metsas kibedaks läks siis lasi sealt varvast. Nimelt Kolga meestele tehtud elu kurjaks peale selle, kui Loksa tee peal ühe komisarist mootorratturi vagaseks tegid.
See juhtus selle kohapeal, kus Loksa teel on Peterburi maantee poolt tulles väike lohk ja mäkketõus. See koht oli ennem madalam ja selle kohapeal ületas oja väike kivist sild. Nimetet. Tõldesild.
Selle tembu taga olid ka veel Velmar ja Hugo Saarela Kolgakülast. Velmar laskjana hukati patareis 50 aastal. Hugo sai 25 pluss 5 ja pääses 56 aastal koju.
Kõige põnevam asi on see, et Otto otsiski Enn Roosi üles ja rääkis talle selle sama loo ära, näitas ka pilti ja siis Enn R oli ta ka sellel ära tundnud. Olgugi et jutt käis Raudmetsast, teadis Enn, et tegemist oli tema sõbraga, võitlus ja mõttekaaslasega korpuse aegadest. Oli ta siis Lepp või Kask, sellest enam juttu ei olnud.
1945 aastal oli kuulutatud välja konkurss Tõnismäele mälestusmärgi püstitamiseks ja 1947 aastal avati tseremoniaalselt ausammas.
Otto ütles; Ma olen täiesti kindel, et seal Tõnismäel seisab Ülo, see on ju täitsa Ülo nägu. Ta küll kuulis, et modelliks Enn Roos oli palunud Palusalu, sest mõlemad mehed olid ühte kaalu aga seda ta ei teadnud, kas Palusalu ka nõustus. Aga võib-olla ka nõustus, kui ta selle loo Palusalule ära rääkis.
Otto käis ka ise vahel Tõnismäel ja lõi selja sirgeks, mälestamaks metsavennasõpra. Ütles, et lilli ma talle ei viinud, ta polnud üldse selline mees, kellel lilli viia aga alati, kui seal käis siis astusin sisse ka Kaarli kirikus ja panin nii Ülole kui ka tema hukkunud pere mälestuseks väikese küünla.
Ülo sai 1948 sügisel metsas haarangus surma ja tema vend võeti kinni ning lasti Hugo jutu järgi Leningradis maha.
Niiet, ei mingit Aljošat, vaid on Ülo Raudmets, kes leinab oma maja rusude ees oma mõrvatud pere. Seda võiks iga eestlane teada.
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 20-01-2015 15:00
Küborgid Ukraina armees
Tänases telhvis on selline lõik:
„Ukraina sõjaväelased hoiavad lennuvälja endiselt enda käes, keegi seda ära ei anna, seal on raske. Eile varises sisse osa uue terminali hoonest, küborgide hulgas on vigastatuid, aga see ei mõjutanud üldist olukorda,“ lisas Lõssenko.
RE: "Vaba" jututeema - Nuril - 20-01-2015 15:15
(20-01-2015 15:00 )Marconato Kirjutas: Küborgid Ukraina armees
Tänases telhvis on selline lõik:
„Ukraina sõjaväelased hoiavad lennuvälja endiselt enda käes, keegi seda ära ei anna, seal on raske. Eile varises sisse osa uue terminali hoonest, küborgide hulgas on vigastatuid, aga see ei mõjutanud üldist olukorda,“ lisas Lõssenko.
„Ukraina sõjaväelased hoiavad lennuvälja endiselt enda käes, keegi seda ära ei anna, seal on raske. Eile varises sisse osa uue terminali hoonest, "küborgide" (Ukrainas levinud nimetus Donetski lennuvälja kaitsjate kohta) hulgas on vigastatuid, aga see ei mõjutanud üldist olukorda,“ lisas Lõssenko.
Vähemalt praegu on seal selline versioon, ju võeti sinu üllatushüüet tõsiselt.
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 20-01-2015 16:03
Panin ka seda just tähele.
RE: "Vaba" jututeema - Digitaria - 21-01-2015 22:14
George Carlin oli eelmise sajandil tuntud terava keelega satiirik. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatult kohase artikli.
„Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated.
Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem.
Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega.
Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone. Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis.
Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe.
Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi.
Räägime liiga palju, armastame liiga harva ja vihkame liiga tihti.
Teame, kuidas ellu jääda, aga mitte kuidas elada.
Lisame elule aastaid, aga mitte aastatele elu.
Oleme käinud kuul, aga tänavat ületada ja oma naabriga tutvuda on raske.
Teeme suuri, mitte häid tegusid.
Puhastame õhku, aga määrime oma hinge.
Allutasime aatomi, aga ei saa jagu oma eelarvamustest.
Kirjutame rohkem, teada saame vähem.
Planeerime rohkem, saavutame aga vähem.
Õppisime kiirustama, aga mitte ootama.
Loome aina kiiremaid arvuteid, kus hoitakse aina rohkem informatsiooni ja mis sülitavad välja rohkem koopiaid kui kunagi varem, kuid suhtleme aina vähem.
See on kiirtoidu ja halva seedimise, suurte inimeste ja väikeste hingede, kiire kasumi ja raskete suhete ajastu. See on suuremate perekondlike sissetulekute, rohkemate lahutuste, ilusate majade ja purunenud kodude ajastu. See on lühikeste vahemaade, ühekordsete mähkmete, ühekordse moraali, üheöösuhete, ülekaalulisuse aeg. Tablettide aeg, mis teevad kõike: ergutavad, rahustavad ja ka tapavad meid. See on üleküllastatud vitriinide, aga tühjade ladude aeg. See on aeg, kus tehnoloogia lubab sellel kirjutisel jõuda teieni, samal ajal võimaldades seda jagada või lihtsalt vajutada "Delete" nuppu.
Pidage meeles ja eraldage rohkem aega nendele, keda armastate, sest nad ei ole teiega igavesti.
Pidage meeles ja kallistage oma lähedast inimest, sest see on ainuke aare, mille saate anda kogu puhtast südamest ja mis ei maksa sentigi.
Pidage meeles ja öelge "Armastan Sind!" oma armsatele inimestele, kuid esmalt tundke seda ise. Suudlus ja kallistus võivad siluda iga tüli ja ebameeldivuse, kui need tulevad südamest.
Pidage meeles ja hoidke üksteisel käest, hinnake neid hetki, kui olete koos, sest ühel päeval seda inimest ei ole enam teie kõrval.
Leidke aega armastusele, leidke aega suhtlemisele ja leidke aega võimalusele jagada oma mõtteid. Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi, vaid hetkede, mil hing kinni jääb.
RE: "Vaba" jututeema - Marconato - 28-01-2015 16:17
Kuhu põgenevad rikkad
Kuhu põgenevad ülirikkad kui asjad peaks jamaks minema. Paljud ülirikkad on ostnud Uus-Meremaale krunte kuhu põgeneda.
RE: "Vaba" jututeema - Digitaria - 31-01-2015 20:33
Väikeettevõtja valik - peta või virele
Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel toob oma FB-postituses põhjalikult välja, milline on ühe maal elava Eesti väikeettevõtja aususe hind, purustades ühtlasi müüdi Rootsi kõrgetest maksudest.
Niisiis – ma tegin aasta tagasi omale uue osaühingu, Leisi Lapikoja, mis asub saarel ja mis pikemas perspektiivis peaks tagama selle, et mul on leib laual ja ma ei pea käsi pikal minema valda toetusi taotlema. Ma ei karda tööd, töötan pigem 80 kui 40 tundi nädalas, et hoida oma kahte osaühingut elus ning olla sõltumatu teistest tööandjatest – olla ise see, kes otsustab ja vastutab.
Ma ei olegi sellest vist varem avalikult rääkinud, et lapikoda on muu hulgas sotsiaalne eksperiment – ma tahan näha, kuidas toimib maal üks mikroettevõte, mis ei ole saanud asutamiseks ega arenemiseks mitte ühtegi toetust, kuid sellele vaatamata püüab ellu jääda. Ausalt öeldes sain ma igasugu erinevatest toetustest teada alles siis, kui kaheksa aastat tagasi saarele kolisin. Mäletan, et vaatasin hämminguga pealt, kuidas üks ja teine kirjutas projekte vasakule ja paremale ning suure osa oma tegevusest ainult toetuste peale püsti panigi – igal aastal aina uued meetmed, uued võimalused saada kusagilt raha. Ma ei olnud sellist asja mitte kunagi enne näinud.
Ma olin tulnud suure linna suurest ettevõttest ja kogenud vaid seda, et raha saadakse siis, kui tehakse kõvasti tööd. Et raha tuleb klientidelt, kes tuleb ise leida, mitte Euroopa Liidu või Eesti maksumaksjalt. Oma naiivsuses olin alati arvanud, et nii elavad ja toimivad kõik ettevõtted – nii suured kui väikesed. Kuni kolisin maale elama ja nägin, et kusagil elatakse teistmoodi. Mu emal oli üks ütlemine, mida ta ikka ja jälle meile korrutas: „Vara tööle, hilja voodi – nii meil rikkus tuppa toodi!“ Sellise moraali najal olen üles kasvanud, nii et pole siis imestada, et ma pole harjunud, et raha kusagilt ilma tööta tuleb.
Aga nüüd siis minu eksperimendi juurde. Kõigepealt tahan öelda, et ma armastan Eestit, ja tahan, et tal läheks hästi. Ma tahan anda oma panuse selleks, et Eesti riik hästi toimiks, mis tähendab, et tahan olla aus maksumaksja. On ju selge, et kõik inimesed ei suuda end ise ülal pidada ja selleks ongi üht hästi toimivat riiki vaja.
Selleks aga on vaja ka hästi toimivat ettevõtlust – seadusi ja maksumäärasid, mis toetaksid ettevõtjat, kes tahab ausa tegevusega anda riigi toimimisse oma panuse. Oleme vahest kõik kuulnud räägitavat Rootsist kui heaoluriigist ja selle riigi kõrgetest maksudest. Sellest kõigest on jäänud paljudele ettekujutus, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, taastada ettevõtete tulumaks jne. Sest Rootsis ju nii on ja vaadake, kui suured on nende toetused meie toetustega võrreldes. Ma kohe räägin teile, kuidas on tegelikult.
Olen olnud ühe suure Rootsi firma raamatupidamise eest vastutav juba 15 aastat, seepärast oskan võrrelda ja seepärast kriibivad Eestis levivad valeväited ka väga kõrva. Viimati kuuldud valeväide oli näiteks see, kui peaminister ühes intervjuus väitis, et nii lihtne, kui on Eestis käibedeklaratsiooni esitada, ei ole mitte üheski teises Euroopa riigis. Et mis mõttes?
Ma olen Rootsis esitanud elektroonilisi käibedeklaratsioone 15 aastat ja kuni käesoleva aastani ei olnud ajaliselt ega keerukuselt mingit vahet, kas esitan seda Eestis või Rootsis – mõlema riigi blanketid olid väga sarnased, mõlemad vastavad ju ELi seadustele ja täita tuli väga sarnaseid lahtreid. Kuni selle aastani, kus Eesti firmadelt nõutakse 1000euroste tehingute deklareerimist – sellist asja pole Rootsis kunagi olnud ja alates sellest aastast võtab Eestis käibedeklaratsiooni esitamine seetõttu ka rohkem aega. Ja siis väidab peaminister, et kusagil mujal pole see nii lihtne? Lisan igaks juhuks juurde, et mul pole 1000euroste arvete deklareerimise vastu midagi – leian isegi, et see on üks väga nutikas idee petturite vahelevõtmiseks, nii et las ta olla. Aga üks müüt on jälle juurde tekkinud peaministri suu läbi.
Ausa ettevõtluse hind
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida – ma tahtsin rääkida peamiselt meil kehtestatud maksudest ja sellest, mis on ausa ettevõtluse hind. Kes minu lapikoja lehte jälginud, need teavad, millised on minu toodete hinnad. Olen sellega seoses näinud kaht tüüpi suhtumisi: neid, kes arvavad, et selline käsitöö peabki kallis olema, kuna mõistavad, et see on väga aeganõudev töö, ning neid, kes minu kõrgete hindade peale minestavad ja lähevad ostavad diivanipatju kümne euro eest.
Jah, need kümneeurosed ei ole küll nii peen käsitöö, aga selge on see, et 65–70eurone padi on üsna eksklusiivne ost. Ma olen püüdnud samas igati vältida sularahas (loe: mustalt ja odavamalt) müümist, sest leian, et ma ei saa ehitada oma äri pettusele. Ma pean nägema, kas on võimalik ausalt makse makstes ellu jääda – sest ainult sellisel ettevõttel on pikas perspektiivis tulevikku. Aga kas te teate, kui palju ma maksan ühe 65eurose padja eest riigile? See number on ei rohkem ega vähem kui 35 eurot! Kas te kujutate seda ette? Selle 35 euro sees on siis käibemaks umbes 11 eurot + tööjõumaksud (kokku 38% palgale kulunud kogukulust).
Arvutamisel arvestasin konkreetse padja peale kulunud tööajaga ja võtsin padja netohinnast enne maha ka materjalikulu. Ülejäänud summa rehkendasin ümber ausalt väljamakstavaks palgaks, arvestamata siinjuures, et on olemas veel kaudsed kulud – näiteks elekter jm, mille maksmiseks peaks ka midagi üle jääma.
Kui teeksin masstoodangut, siis oleks kõik hästi. Aga arvestage, et ma jõuan ühel tööpäeval enamasti valmis teha vaid ühe või paremal juhul poolteist sellist patja ning ma ei ole mingi aeglane tegija, ma olen püüdnud oma tegevusi võimalikult palju optimeerida. Numbritele otsa vaadates hakkan aga vahel väga kahtlema, kas üldse on võimalik sellisest väikesest loomeettevõtlusest ära elada.
Ma muide ei tunne mitte ühtegi lapitöötegijat, kes täna niimoodi riigile makse maksaks – müüks reeglina ainult ülekandega, kajastaks kogu käibe, oleks käibemaksukohuslane ja võtaks teenitud tulu palgana välja. Julgen seda väita, sest ettevõtete makstud maksud on avalikud ja olen need üle kontrollinud – mitte ükski mulle teadaolev lapitöötegija täna niimoodi täie rauaga makse ei maksa.
Rääkimata neist, kel pole firmatki ja ainult mustalt müüvad. Võimalusi on ju mitmeid ja eks peamine mure on ravikindlustus, aga kui oled pensionär, saad emapalka, oled mõne kooli hingekirjas või kasvatad vähemalt kolme kooliealist last, kellest üks alla kaheksa-aastane, siis maksab riik sinu eest sotsmaksu ise ja sa ei peagi endale ametlikult palka maksma. Ütlen kohe ka ära, et ma saan neist inimestest aru – näen ju ise, milline hind tuleb oma tootele panna, et maksta ametlikult palka. Sellise õiglase hinna panemine on suur julgustükk. Samas on kurb selle pärast, et kõiki makse maksev väikeettevõtja selliste tegijatega konkureerida ei suuda.
Nii tekibki küsimus – kas peaks see nii olema, et selline tilluke väikeettevõtlus on juba algselt üles ehitatud kombineerimisele ja maksude maksmise vältimisele? Kas poleks mitte targem, kui Eesti riigi valitsejad muudaksid maksusüsteemi nii, et ka mikroettevõtjad saaksid anda selle riigi toimimiseks oma ausa panuse? Et need väikeettevõtjad, kes ausalt makse maksavad, ei tunneks endal pidevalt nööri kõri ümber?
Aga nüüd mõned näited võrdluses Rootsiga
Esiteks – sotsiaalmaks on Rootsis 31,42% neile, kes sündinud 1950–1988; 15,49% neile, kes sündinud 1989 ja hiljem; ning 10,21% neile, kes sündinud 1938-1949. Eestis on sotsmaks 33% – näete vahet?
Nüüd siis tulumaks, mis on suurim müüt. Ühesõnaga, Rootsis on tabelimaks (tabellskatt) – nii seda nimetatakse ja see tähendab, et üle Rootsi kehtivad erinevatele piirkondadele erinevad astmelised tabelid – üks aste igas tabelis on 500 Rootsi krooni (SEK). Piirkondi on kokku 12. Võtan siin näiteks numbrid tabelist nr 30, millega ise olen kõige rohkem kokku puutunud. Palgatasemed on muidugi väga erinevad, aga võtan võrdluseks sellise palga, mis tänases Rootsis on küll väga madal, aga kuni selleni maksab rootslane eestlasest vähem makse – ehk siis 20 000 SEK bruto (umbes 2100 eurot). Sellise palga pealt makstav üksikisiku tulumaks on Rootsis 3993 SEK ehk siis protsentidena umbes 19,5% (meil teatavasti 20%).
Kui võtta Eestis palga arvutamisel maha ka maksuvaba tulu, siis saab tulemuseks, et 20 000kroonise palga pealt maksab rootslane siiski tiba rohkem, aga tööandja poole pealt vaadates maksab rohkem ikkagi Eesti ettevõtja, sest sotsiaalmaks on selle summa pealt Rootsis 6284 SEK (noortele vaid 3098 ja eakatele 2042) ning meie määra puhul oleks see kõigile 6600 SEK. Kui võtta aluseks Eesti keskmine palk, nii umbes 1000 eurot bruto (9300 SEK), siis sellise tulu pealt maksab rootslane tulumaksu 1219 SEK (umbes 12%). Eestlane maksab oma 1000eurosest palgast tulumaksu 20% ehk 166 eurot (1544 SEK).
Ma saan aru, et mõnes mõttes ma võrdlen siin mittevõrreldavaid suurusi, sest palgatasemed on nii erinevad, aga kui vaadata ettevõtja poole pealt, siis on meie palgatasemete juures palga kogukulu ühe väikeettevõtja jaoks ikkagi üüratult suur. Pole siis imestada, et minusugused pisikesed tegijad üritavad maksta endale miinimumpalka, et siis uue aasta alguses teenitu pigem dividendidena välja võtta. Kui on valida, kas maksta 1000netose palga pealt riigile 611 eurot palgamaksudena või 1000eurose dividendimakse pealt 250 eurot ettevõtte tulumaksu, siis on ju selge, kumma variandi väikeettevõtja valib. Sest tahe ellu jääda ja ise end ära elatada on suur.
Jah, te lugesite õigesti – ka see on müüt, et ettevõtetel Eestis tulumaksukohustust ei ole! On küll, sest kasumi väljavõtmine on maksustatud – mis on ka loomulik ja täiesti OK. Tulumaksust pääseb vaid see kasum, mis ettevõttest välja võtmata jäetakse, et soodustada uusi investeeringuid. Muide, unustasin ühe tähtsa asja – toiduainete käibemaks on Rootsis 12%, meil 20%.
Ma imetlen neid inimesi, kes on suutnud minu pikka juttu siiamaani lugeda. Ma olen teile selle eest tänulik, aga tahan ka hoiatada nende valimisloosungite eest, mis lubavad kehtestada 1000eurose miinimumpalga.
Ilmselt kujutate nüüd veidi paremini ette, mida see tähendaks minusugustele väikeettevõtjatele. Me paneksime pillid kotti ja seaksime end töötukassa ukse taha järjekorda – õige küll, firma ainukese omaniku ja juhatuse liikmena ei laiene mulle töötuskindlustus, nii et töötukassa ukse taha tasub minna vaid ravikindlustuse, mitte töötuskindlustushüvitise pärast. Selle järjekorraga liituksid ka kõik need palgalised töötajad, kes täna väikeettevõtjate juures töötavad, sest nii suure palgahüppe tegemine tähendaks hindade järsku tõstmist ja kukutaks väga paljud ettevõtjad konkurentsist välja.
Ma ei unusta kunagi ühe kunagise rootslasest tööandja õpetust – suuri kliente võib olla, aga väikeseid peab olema! Sest kui ettevõttel on 1–2 suurt klienti ja üks neist ära kukub, on firma kohe pankroti äärel. Kui aga on nende paari suure kõrval väikesi 100, siis ühe pisikese kliendi ärakukkumine ei anna kuidagi tunda.
Täpselt samuti on ka ettevõtete poolt vaadates. Kui me tahame, et elu maal säiliks ja inimesed ise end ja oma naabreid pisikeste ettevõtetega ülal peaksid, siis tuleb meil toetada neid väikesi, et nad jääksid ellu! Pigem olgu maal 100 väikest kui üks suur ettevõte – sest on ju teada, mis juhtub ühes vallas, kus ainuke suur tööandja pillid kokku paneb, näeme neid juhtumeid uudistest iga päev.
Ma väga loodan, et seda lugu juhtuvad lugema ka tänased ja homsed poliitikud. Seetõttu olen tänulik, kui seda jagate. Kui riigikokku kandideerija suudab selle jutu lõpuni lugeda, siis suudab ta ehk ka mõista, et mikroettevõtlus on Eesti riigile vajalik ja palgamaksud tuleks ümber vaadata. Ja siis ei tuleks ehk minusugustel maksta aususe eest sedavõrd kõrget hinda. Palun andke maainimestele see õng, et nad saaksid ise kala püüda!
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/01/30/mis-on-ausa-ettevotluse-hind
RE: "Vaba" jututeema - insomnia - 01-02-2015 10:08
Mida arvata, et Eestis ehitatakse välja alalised Nato baasid? Mind igatahes hirmutab...