(03-11-2012 10:18 )Thorondor Kirjutas:  Mõtle mingi auhind ja tähtaeg ka välja. Küll siis koguneb.

(04-11-2012 02:26 )Wusses Kirjutas:  Lihte küsimus.

Kas iseloomu on võimalik muuta ?

(03-11-2012 17:18 )zen faran Kirjutas:  

(03-11-2012 10:18 )Thorondor Kirjutas:  Mõtle mingi auhind ja tähtaeg ka välja. Küll siis koguneb.

Tead, ma arvan et pole mõtet kommiga meelitada inimesi, kes muidu asjast huvitatud pole. Peab ikka inimeses endas olema mingi soov, rõõm ja entusiasm, seda pole mõtet välja pressida.
Neid pilte võiks siia koguneda ju millal iganes ja niipalju kui torust tuleb. Mingi paint'i käkerdus muidugi poleks sobiv, natuke võiks ikka pingutada, et asi tõepärasem tunduks.

Miks seda üldse teha?
- Nii lihtne on mingi foto kohta öelda feik, kui endal puudub igasugune kogemus sellest, kuidas niisugune foto üldse tekkida võib. Ütled feik, aga oled ise võimetu järgi tegema?
...

(04-11-2012 22:32 )kage Kirjutas:  Muidugi ei pea tõestama midagi teistele, aga kui soovitakse, et teised ka natuke tõsisemalt asja võtaks, siis asjaliku uurimise jaoks on hea kui saadakse millelegi muule ka toetuda kui ainult "usu mind" väljendile, sest muidu pole mõtet sellistest asjadest avalikult rääkida vaid ainult omaette või samasuguseid väärtusi tunnistavate inimeste ringis kuna siis ei küsi keegi midagi lisaks.

(04-11-2012 22:47 )kage Kirjutas:  Mida rohkem inimesed ise mõtlema ja uurima hakkavad ja mida vabamalt info liigub seda vähem sellistel suletud usugruppidel mõttet on. St, et ei ole mõtet infot peita või sogada vaid võiks kriitilist mõtlemist selliste asjade suhtes arendada.

(09-11-2012 21:33 )zen faran Kirjutas:  Tahaks ühte raamatut üle lugeda, aga paraku on ununenud nii autor kui pealkiri.
Sisust mäletan seda, et seal figureerisi vanad Norra jumalad Odin, Loki jne. Ja seal kirjeldati, kuidas nad aeg-ajalt maapeale inimestena sündisid (selline ulme-fantastika valdkonda jääv teos, niisiis). Suurt muud ei mäletagi. Lihtsalt tunne, et see oli üsna muhe raamat ja seetõttu tahaks temaga nüüd tutvust värskendada.
Kellelgi tuleb tuttav ette ja aitab meelde tuletada?

(30-11-2012 17:18 )Kombits Kirjutas:  Mul tulid head mõtted pähe, seoses selle "maailmalõpuga".
Juhul, Kui seda lõppu EI TULE!!!! Ma usun 99% et EI tule mingit üleminekut või uut ajastut.
Siis korraldaks küll ühe vägeva mega ürituse...

(01-12-2012 03:03 )zen faran Kirjutas:  Mida teevad inimesed foorumis öösel kell 3.00?
Parem magage - uni on tarkuse ema

(01-12-2012 03:03 )zen faran Kirjutas:  Mida teevad inimesed foorumis öösel kell 3.00?
Parem magage - uni on tarkuse ema

(01-12-2012 04:24 )Ott Sama Kirjutas:  

(01-12-2012 03:03 )zen faran Kirjutas:  Mida teevad inimesed foorumis öösel kell 3.00?
Parem magage - uni on tarkuse ema

Isepäisele jõmpsikale ei anna asu pööningule kogunenud asjad. Küll ema, ta sealt varsti üles leiab.

(15-12-2012 20:23 )zen faran Kirjutas:  Täna oli ETV2 dokumentaal "Park Avenue: Money, Power and the American Dream" (2012). Näitab hästi ära, kuidas USA-s seadused valmivad ja kuidas ning kuhu võim on koondunud. (Ja mitte ainult USA's vaid ka Eestis).

Nii et kui kunagi sellelt kanalilt seda filmi korratakse või keegi satub netis peale, siis soovitan kindlasti vaadata.
Paneb endalt küsima, et kuidas (väike) osa inimesi on nii nahhaalsed, samas enamus jälle täielikud lambad, kes enam-vähem pisarsilmil tänavad, kui neile rikastelt toetusena mõni rahatäht kukub...

IMDb

Tsitaat:Vigala Sass: maailmalõpp oli tühi kõlks, aga jääaeg võib küll tulla!


"Vähk on tagasi," ütleb tuntud teadmamees Vigala Sass kurvalt päev enne ennustatud maailmalõppu. Tema võitlus tõvega kestab, aga keha peab keemiaravile vastu. Siiski on Sassil pööripäeva eel jõudu toidulaari vaaritada ja sõpru külla oodata.

Kui telefonis Sassiga kohtumist kokku lepin, palub mees talle natuke toidukraami tuua. Kui varem olen viinud seda, mida ise heaks arvanud, siis seekord loeb Sass ette, mis tarvis: kohvikoor, must leib, liha endale ja kutsikale, pekki lindudele, rapsiõli, kartulimaitseainet ja viina. Viimase osas kõlbavat ainult purjeka pildiga Valge Viin. See pidavat kõige puhtam olema ja sobib taimeleotiste tegemiseks.

Nimekiri on Sassil seepärast, et sõbrad tulevat pööripäeva tähistama. Neid tarvis kostitada.

Veel soovitab Sass telefonis, et pangu me selga midagi sellist, millega lauta kõlbab minna. Kitsed vaja üle vaadata.

Kui Saaremaale Triigi külla Sassi tallu jõuame, on tal kaks ämbrit veega juba valmis pandud ja ta palub need lauta viia. "Ja vaadake kindlasti kõik nurgad, ka sõimealused, üle. Või veel parem, vaadake, kas mõnel kitsel on perse verine. Üks peaks kohe-kohe sünnitama. Me täpselt ei tea, millal. Ja kui on sünni-tanud, siis võtke talled põue ja tooge tuppa," loeb Sass sõnad peale.

Sass räägib rohkem fotograafiga, sest too on koera-aastal sündinud ja õpetaja loomuga. Pea võtvat paremini kui minu, härja-aasta oma. Mina sobivat, nagu härg ikka, rohkem töötegemiseks.

Kui aastamärgid on täpsed, need käivad päikese faaside järgi, siis sodiaagimärgid ei ütle Sassi sõnul midagi. "Inimesena on Igor Mang väga mõnus mees," ütleb Sass, aga ennustada ei saavat. Veel vähem tähtkujude järgi.

Toas on tal varemgi kitsed kasvanud. "Kitsede järelt on lihtne koristada. Naise järelt on palju raskem," naerab mees, aga tallesid veel ei ole.

Sass endiselt vähiga kimpus

Siis on tarvis puid tuppa tuua, tihaste tühjaks näritud kamaranirude asemele kogukad pekitükid riputada ja külmakirstust toidukraami tuua. Selle kõige juures on täpsed juhised, kuidas mitmesugused uksed käivad ja mida silmas pidada, et liigne külm kambritesse ei poeks. Jällegi on see rohkem fotograafile silma vaadates räägitud. Sass kutsubki teda edaspidi õpetajaks.

"Ma ise ei taha õue minna. Kardan kopsupõletikku saada. Mul ju ainult kolmveerand kopsu alles," selgitab Sass, kes isegi toas paksudes tunkedes askeldab.

Meie asjatamiste ajal on Sass jõudnud kohvi valmis keeta ja singitükid suitsuvorsti rataste ning hapukurgiga kitsukesele lauale mahutada.

"Siit vala endale ja mulle ka," näitab Sass kandilise karahvini peale, kui on end väikses kambris mugavalt akna alla teleka ette lösutama sättinud. Istun kiiktooli tema vastu ja valan. See on Sassi omatehtud džinn, mida ta hellitavalt pisaraks kutsub.

"41 kraadi," ütleb Sass, kui fotograaf rüübet maitstes nina krimpsutab ja seda kole kangeks peab. "Mõnus maitse jääb suhu. See ongi toime," räägib Sass, et kollakal napsil on vähirohud sees. "See võtab väikesed hulkuvad rakud ära. Hulkuvatel rakkudel ei ole ülesannet alati ja need ongi tihtipeale need vähirakud. Otsivad kohta, jäävad kinni ja siis hakkab tulema. 10 aasta pärast, mitte varem," seletab Sass napsu kõrvale.

Hiljem paljastab Sass veel kavala näoga, et džinnis on ka naishormoone ja see tegevat mehe-ihu kihku täis.

Oma tervisest räägib Sass nukralt. "Vähk tuli tagasi," ütleb Sass tasa. "Olen poolteise aasta jooksul juba mitukümmend korda keemiat saanud. Ja teeme edasi nii kaua, kui, jalad ees, majast välja saan," ütleb Sass ja lisab, et tavaliselt tehakse keemiaravi 4–5 korda. Talle on tehtud juba mitukümmend korda. "Nüüd vaatame, palju ma kannatan. Muud näitajad näitavad, et ihu peab vastu."

Eelmisel talvel kasvaja järsult vähenes, aga suvel jäi vähenemine seisma. "Mul on teooria, et süüakse liiga palju rohelist ja aineid, mis kõhus lagunedes annavad lisatööd meie immuunsussüsteemile ja seepärast augustikuus lõi vähk välja uuesti," seletab Sass, et suvine menüü vähiga võitlusel on paha. "Järgmisel kuul on mul uus kompuutertomograaf ja siis vaatame, kas talvel on uuesti hakanud vähenema ja kas teooria peab paika. Muidugi, kui kasvajate areng seisab, siis on ka võit. Rakkudel on kõigil oma eluiga," jääb 71aastane ravitseja positiivseks.

Räägime Sassiga neljapäeval ja mees paljastab, et kui üldiselt on inimestel veel pühadeaegsete toimetamistega aega, siis temal on juba kiire. Enne pööripäeva, see oli reedel, tuleb teha süüa nii, et jaguks kolmeks päevaks. "Toomapäeval tehti veel viimased söögid ja siis pööripäevast kolm päeva, kui päike hakkas kodust välja astuma, ei tehtud enam mingisugust tööd. Ainuke töö, mida tehti, oli loomade toitmine. Pööripäev oli kodupüha," seletab Sass vanu kombeid.

Maailmalõpu ajal tunneb kaasa harimatutele

Aastavahetus talle tähtis ei ole, pööripäev on, siis hakkab uus aasta. "Sõbrad tulevad. Sööme, laulame, heietame juttu. Laulame "Õllepruulijat" ja "Horoskoobi" laule," ootab Sass.

Suurt maailmalõppu, mis eile tulema pidi, Sass ei usu. "Kui meie kaitsehinged, planeedid Saturn ja Jupiter, eriti viimane, meid kaitseb, siis me oleme pääsenud veel."

Sass räägib, et suurtest maasse põrutanud meteoriitidest, nendest, mis dinosaurused välja suretasid, praegused teadlased sotti ei saa – kuidas need küll Jupiterist mööda said. "Meil on Jupiter kõik püüdnud kinni või trajektoori muutnud," on Sass uurinud.

Samas läheb Sass kaasa mõttemänguga, mis võiks olla suured katastroofid. "Kui homme hakkab suurim vulkaan Yellow-stone purskama," nuputab ta. "Selle põhi on tõusnud viimase paarisaja aasta jooksul 10 meetrit."

Siis on poolused vahetuma hakanud. Ja kiiresti. "Enam ei liigu kaks kilomeetrit sajandis, vaid kilomeeter aastaga. See tähendab, et loomariigis on suur katastroof. Meie seda võib-olla ei tunnegi," usub Sass.

Aga maailmalõpp on Sassi sõnul lollide jaoks. Ta ütleb, et isegi huvi pärast ei vaata ta ennustatud maailmalõpu ajal aknast välja. "Minu jaoks on see tühi kõlks."

Siiski muretseb Sass veidi inimeste pärast sel maailmalõpu ajal küll. "Nii palju on hariduseta inimesi ja nad ei saa pihta, kas see on naljaga või mitte. Mida rumalam inimene, seda vähem oskab ta naljast aru saada. Ei peaks sellest rääkima nii palju," tunneb ta kaasa.

Kõige enam usub Vigala Sass, et peagi võib tulla uus jääaeg. "Aastad on päikeserütm. Praegu on draakoniaasta ja on päikese kõige aktiivsem aasta. On ennustatud, et tulevad väga võimsad päikesetormid, aga tegelikult on päikese aktiivsus madalam kui 600 aastat tagasi, kui oli väike jääaeg. See on hoopis katastroofilisem. Meie räägime soojenemisest, aga tuleb hoopis külmalaine."

Seepärast soovib Sass Õhtulehe lugejatele päikest. "Päike on meie elu allikas," ütleb Sass.


Kord pakkus Sass külalistele rebasekorjust süüa

""Reporter" tuli siia ja pakkusin süüa. Ütlesin, et üks haruldane liha on see, arvake ära. Pakkusid, et ilves ja mäger. Lõpuks, kui ära hakkasid minema, siis küsisid, et mis see ikkagi on ja ütlesin, et teate ka, kui palju ma vaeva nägin. Üle kahe liitri läks džinni, üle viie liitri läks ära minu tehtud punast veini, siis veel mitu tükki riigi veini, et seda valmis teha. Nad ütlesid, et väga hea oli.

Siis ütlesin, et need olid neli aastat külmhoones olnud rebasefarmi korjused. Ei saanud kala-rappe haisu korjusest küljest ja pidin jukerdama, mitu korda üle keetma.

Üks hakkas naerma, teine läks näost nii roheliseks ja sai vihaseks, et mida sa irvitad meie üle. Aga ise nad ütlesid, et tahavad pikantset toitu. Ma sõin ise ka, väga hea oli."

Vigala Sass õpetab: toomapäev oli küla nõrgimatele

Sass õpetab, et toomapäev oli vanasti küla nõrkadele tähtis päev. "Igas külas oli neid, kellel ebaõnnestus olemine. Siis toomapäev oli selline päev, kus need, kellel jäi natuke üle, viisid salaja ukse taha talvevarusid."

Salaja tehti toimingut vaimukeste pärast. "Alati, kui sa kellelegi midagi annad, siis andmisega käisid esivanemate arvates sinuga koos sinu kaitsehinged. Aga nõrgal on ka oma kaitsehinged, ja kui sina annad talle nänni, siis need kaitsehinged näevad, et sa oled rikkam. Tahavad ka osa saada ja jooksevad sinuga kaasa. Alati pidi olema niiviisi tehtud, et inimene aru ei saaks, kes tõi," selgitab teadmamees.

"Aga antakse seepärast, et siis jääb sinu kaitsevaim sulle võlgu, sest sa andsid heast tahtest. Ja siis ta teenib sind," kirjeldab Sass, kuidas vaimukestega mängiti.

Kristlased on teinud selle päeva Tahma-Toomaseks. "Kristlased panid oma paha Tahma-

Toomase peale ja viskasid teise ukse taha. Siis saadi omast pahast lahti. Aga meil oli toomapäev – see tähendab, et toodi."

"Pööripäeval kutsutakse kõik lauda ja koht kaetakse ka esivanematele, aga lusikat ei panda. Jääb veel aastaks sööma muidu. Kust see kahju ots," naerab mees.

Pidusid ei peetud. Kolmandal päeval, kui hinged saadeti ära, läks alles peoks lahti. "Mingit kuusetoomist ei olnud. Taimedest peeti lugu."

Vigala Sassilt uus raamat

Eelmisel nädalal ilmus Vigala Sassi uus raamat taimeravist, kus 500 taime koduseks tervendamiseks. "Kui inimesed tahavad taimedega mängida, siis taimemaailm on lihtne. Kui tahad hakata tõsiselt tegelema, siis rusikareegel on: räägi temaga, siis ta vastab," õpetab Sass aednikke.

Allikas: Õhtuleht