+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Muu (/forumdisplay.php?fid=6)
+--- Foorum: Üldteemad (/forumdisplay.php?fid=18)
+--- Teema: "Vaba" jututeema (/showthread.php?tid=2234)
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 21-07-2012 23:45
Mõned vastuolulised, aga julged hüpoteesid minu poolt:
Maailmalõppu, pooluste vahetust jne tule - miks muidu "eliit" teeb jätkuvalt plaane inimkonna arvukuse reguleerimiseks?
Inimkonna massilist hukkamist "eliidi" poolt ei tule - toiduga ei mängita ja reptiilid jne on selle asja ammu selgeks teinud ka nn "eliidile".
Jutud reptiilide ja hallide võimust meie "eliidi" üle on väljamõeldis - miks muidu "eliit" teeb plaane inimkonna arvukuse vähendamiseks? Toiduga ju ei mängita või tähendab see siiki seda, et "eliidil" on jumala savi kellegi reptiloidi toidulaua küllusest, mis omakorda viib taas minu väiteni.
Kus on tõde?
RE: "Vaba" jututeema - kivikas666 - 25-07-2012 20:54
http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadlased-groonimaa-jaakate-sulas-sel-kuul-rekordiliselt.d?id=64722660
Millega võib olla tegu?
RE: "Vaba" jututeema - Celtic - 01-08-2012 11:01
Aeg ja aja kulg on suhteline. Vahetevahel tundub, et mida kiirem on erinevate toimetustega, seda kiiremini aeg kulgeb. Selle põhjal on para-füüsikud teinud järelduse, et aeg on iga inimese või inimeste grupi enda teha. Seetõttu otsustas ka para-füüsikutest koosnev kollektiiv ühiselt keerata Para-foorumi kell kaks päeva tagasi. Jäädavalt! Head lõputut 30ndat juulit!
RE: "Vaba" jututeema - Müstik - 01-08-2012 11:03
Ja lisaks veel hoiatada järgmise päeva eest, sulgeda aga ootamatult samal päeval.
RE: "Vaba" jututeema - euroruubel - 05-08-2012 20:56
te olete kuskil vabse metsas ja teie truu liitlane - Alati Teiega Kaasas - mobiiltelefon - ei funksi või ei ole levi...
Variandid: 1. lasete end lõpuks loomadel konsumeerida, vähemalt vabanete niiviisi kogunenud karmavõlast
2. rakendate oma kalli mobilli enda elu päästmise ja säästmise nimel, et surm võiks teid tabada hiljem...kuidas? Vot sellelt lingilt leiab kenasti mõned nõuanded koos piltidega. http://artofmanliness.com/2012/06/14/survival-cell-phone/ Väga praktilised, muide.
RE: "Vaba" jututeema - alar - 12-08-2012 09:31
http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/psuhholoogid-inimene-keda-pole-facebookis-voib-olla-psuhhopaat.d?id=64808730
Ma pidin juba krambid saama, mul pole ka kontot, aga lõpus siiski lohutati...
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 25-08-2012 06:56
Mitte ainult unenägudes?
Leviteeriv tüdruk1
Leviteeriv tüdruk2
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 25-08-2012 08:14
(25-08-2012 06:56 )zen faran Kirjutas: Mitte ainult unenägudes?
Leviteeriv tüdruk1
Leviteeriv tüdruk2
See klipp on siit foorumist juba läbi käinud, aga hetkel ei leidnud teemat, kus sellest räägiti. Mina isiklikult loen selle klipi pettuseks. Esiteks on levitatava video kvaliteet jube halb (on saadaval ka tunduvalt parema kvaliteediga video) ja teiseks on kasutatud vana head "kaamera liigutamise ja võsa näitamise" trikki, kus parasjagu jääb välja lõik, kuidas tüdruk siis "maandus". Lisaks muidugi klassikaline kehahoiak, kui inimene ripub nööri või trossi otsas.
Kogusin kokku mõned lingid, kus taolisest asjast kirjutatud. Ehk peaks need teemad ja postitused vähemalt osaliselt kokku tõstma, et teema oleks terviklikum?
Levitatsioon jõudis ulmest tegelikkusesse
Levitatsioon? Kvantmehhaaniliselt võimalik...
Kvant leviteerimine.
ETV2 21:30 - David tahab lennata
Enamasti "leviteeritakse" just nii: https://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=etSivpBHUmE&NR=1
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 25-08-2012 13:15
Kuna ma ei leidnud samuti seda videot ühestki teemast (kuigi tegemist juba paari aasta taguse looga), siis postitasingi siia teemasse (nõus ka sellega, et leviteerimise teema kipub foorumis kergelt laiali valguma).
Video enda kohta ei oska suurt midagi arvata. Intrigeeriv näeb ju välja, aga samas need punktid mis juba Jõhvikas välja tõi, tekitavad suuri kahtlusi.
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 02-09-2012 11:39
Huvitav lugemine Rein Maran-ist, kes kindlasti vääriks ka omanimelist teemat.
RAAMATUKATKEND: Rein Maran "Ööbikut ei tohi reeta."
Kinomehed imestavad ja lõõbivad selle üle, miks Rein Maran oma soliidse ea kohta nii erakordselt nooruslik välja näeb. Seletus on, et siis, kui ta jälgib kusagil roostikus linde, passib puu otsas hunti, ilvest või kotkast, aeg tema jaoks seisab.
Avaldame raamatust peatüki "Linnutee tuuled"
***
Lennart Meri tundis mind küllalt hästi ja mina teda samuti. Kui ta tegi mulle ettepaneku rännata tema filmi peaoperaatorina mööda soome-ugri rahvaid, siis tundus see nii võluv ja intrigeeriv, et ma oleksin selle kaasa teinud ka ainult paljalt söögi eest.
Esiteks oli põnev enese jaoks lahti mõtestada Lennartit kui režissööri, tema mõtlemist ning suhestumise süsteemi ümbritsevaga ja teiste inimestega. Inimesena oli ta ääretult huvitav, taolist tüüpi olen ma oma elus kohanud vahest ainult paaril korral. Ta oli võimeline looma suhteid kellega tahes. Muidugi aitas kaasa seegi, et ta valdas nelja keelt, kuid lisaks olid tal oma väikesed taktikalised võtted ja krutskid.
Teiseks ihkasin väga jõuda lähemale ühe mõistatuse allikale ja vahest ka lahenduseni. Ma olen lävinud peaaegu kõigi endisel Nõukogude Liidu territooriumil elanud rahvustega, võib-olla vaid mõne üksiku esindajaid pole ma kohanud. Mind on alati huvitanud fakt, et ma võin teiste rahvuste liikmetega väga hästi läbi saada, nendega täiesti vabalt suhelda, aga ometi olen ma neist erinev. Miks? Miks on meie vahel erinevus temperamendis, maailmatunnetuses, olemise laadis ja veel milleski, mida ei oska väljendadagi?
Seetõttu oli see mulle ääretult avastuslik reis. Ega Lennart mulle väga täpseid juhiseid ei andnud, et nüüd on tarvis teha just nii ja nii, selles mõttes ei olnud ta päris õige režissöör, kes hirmsasti ütleb kõike ette ja käsutab. Tema pigem andis objekti ja sõnastas selle, mis on objekti juures oluline. Edasi pidin ma juba ise pildilist lahendust otsima, detaile juurde otsima ja leidma.
Filmi kõrgmoment oli minu jaoks nganassaani šamaani Demnime filmimine Taimõri poolsaarel Avami jõe kaldal, see oli elamuslikult kõige võimsam. Kogu sealne kant lausa lummas. Olid mõned üksikud nähtused, mis tundusid mulle iseäranis põnevad. Näiteks erinevad matmiskombed, nganassaanidel näiteks surnu jätmine tundrusse poolekslõigatud saani peale, talle varustuse kaasaandmine ja kõige selle jätmine kõrge koha peale. Seejuures väikesi lapsi ei panda saani, nemad riputatakse kidura lehise külge rippuma ja sinna nad jäävadki.
Kui Lennart poleks saanud presidendiks, siis oleks temast saanud kogu maailmas tunnustatud hiilgav režissöör.
Meile mängis juhus kätte erakordse võimaluse: külas suri inimene, aga kõik mehed olid parajasti väljas, seetõttu ei olnud matjaid. Nii pääses Lennart tassima paati, mille otsad olid ära lõigatud ja millega kantakse kadunukese keha. Tänu sellele avanes meile juurdepääs matuseprotseduurile. Mina samal ajal filmisin ja pildistasin. Selle protseduuri mitmetähenduslikkus oli vapustav. Surnuküla ehk meie mõistes surnuaeda võis sulgeda või avada üheainsa oksakesega, ühe liigutusega. Paadininast sai peietee keetmise küttematerjal, sellele tehti sümbolid: päike, kuu ja muud märgid... Kõikide asjade juurde, mis surnule Linnuteele minekuks vajalikena kaasa pandi, lisati ka üks juuksesalk lahkumiseteeks hingele.
Praeguse tsiviliseeritud inimese pilguga vaadates tundub see olevat täielik totruste kogum. Aga ometi on see kombestik igipüsiv.
Kas šamaan saavutas oma loitsuga ühenduse hauataguse maailmaga? Oma teadvuses kindlasti. Ma olen ilmselt mingil määral müstik, aga ma ei suuda end šamaaniks mõelda. Ma võin mõelda end põdraks, kui jälgin tema käitumist, aga šamaaniks mitte. Aga selles olen ma veendunud, et erinevatel inimestel on erinevad võimed. Pettureid leidub muidugi alati ja igal pool, aga on olemas ka mingisuguse sügavama tunnetusega inimesi, kes kannavad endas teatavat erilist missiooni ja tähendust. Demnime oli vist seitsmenda põlve šamaan. See ei ole nii, et šamaani poeg h a k k a b šamaaniks, vaid talle peab see ise peale tulema. Probleem pole selles, kas niisugused inimesed tajuvad rohkem või vähem kui meie. Nad tajuvad lihtsalt teistmoodi, selles olen ma peaaegu veendunud. See, mida me šamaani juures filmisime, ei olnud kindlasti mingi meie jaoks korraldatud tsirkus. See oli päriselt.
Lennart oli tunnetuslikult sügav inimene, ta ei olnud superrealist, kes näeb maailma üheülbalisena. Tema jaoks oli maailm mitmetahuline, nagu ta seda tegelikult ongi.
Protseduur, kuidas me šamaaniga järk-järgult jõudsime usaldustasemele, oli üsna keerukas. Šamaan oskas vene keelt, temaga toimusid üsna keerukad ja pingsad läbirääkimised, milles ma kõigis osaleda ei saanud, mul olid oma mured filmi tehnilise köögipoolega. Meie taktika oli rääkida omavahel ilmtingimata ja ainult eesti keelt, et šamaanil tekiks arusaam, et me pole venelased. Temaga me rääkisime küll vene keeles, sest teisiti me temaga ju suhelda ei saanud, aga me pidime näitama, et tegelikult oleme midagi muud.
Jutuajamise käigus sai ta aru, et me oleme hõimurahva esindajad. Ta leidis meie keeltest ühiseid sõnu, ühiseid vorme. Siis ta mõistis, et meile võib anda loa sõita paadiga püstkoja juurde, kus me võisime riitust filmida.
Nõukogude võim oli nganassaanidele ehitanud niinimetatud soome majadest küla, mööda Siberi jõgesid oli kohale veetud ehitusmaterjal – selles kandis ei olnud ju metsa. Ainuke puu, mis kasvas, oli lehis, ja see oli sama kidur ja kõver nagu meie rabamänd. Ka kütus veeti mööda jõge kohale, sütt toodi vineerist tünnides. Nganassaanidel oli kästud majades elada ja nad elasidki, aga kogu nende varandus oli väljas nartade peal, põdranahkadega kaetud ja kinni seotud. Kui mõnda asja oli tarvis, siis võeti nartalt, toas neid ei hoitud, sellist kommetki polnud. Rändrahva traditsioonid jätkusid.
Püstkojas, kus šamaani filmisime, oli mul probleem valgusega. Püstkojas ju valgust ei ole, vaid ülevalt õhuaugust immitseb seda pisut sisse. Püstkoja keskel on lõke, paremal on meeste pool ja vasakul naiste pool. Mina pidin püstkojas kuidagi filmima, seejuures sünkroonse heliga, kasutades kaamerat, mis pläriseb nagu traktor. Lõpuks nuputasime välja, kuidas seda teha. Korjasime kokku kõik kaablid, mis külas leidusid. Viisime rändkino elektrigeneraatori paadiga püstkoja lähedale ning vedasime sealt kaablid püstkojani. Püstkoja tippu riputasime halogeenlambi, mille valgus suitsus õnneks kõvasti hajus ning tekitas mulje, nagu oleks tegu õhuaugust paistva valgusega.
Enn Säde jäädvustas heli. Et kaamera müra teda ei segaks, laoti minu peale hunnik kasukaid. Loodusfilmi tehes juhtub see, mis juhtus minugagi seda filmi tehes: filmimise ajal kahestub operaator kaheks erinevaks isikuks. Üks on see, kes näeb ja võtab emotsionaalselt vastu toimuvat. Teine isik on jääkülm ja rahulik, tema opereerib kogu tehnilise kaadervärgiga ja tagab, et kõik jäädvustuks. Sa ei tohi üleni sündmuse sisse minna, sest siis ei suuda sa midagi jäädvustada. Tol ajal ei olnud ju võimalust automaatika peale lülituda nagu praeguste videokaamerate puhul. Teravust, säritust, valguskoostist tuli ise doseerida nii palju kui vaja, tarviduse korral neid ka muuta. Detailide võtmiseks tuli vabaneda statiivist ja töötada käsikaameraga.
Šamaani loits oli pikk. Tagantjärele olen kindel, et see oli minu jaoks kõige piinarikkam fragment mu tööelus. Me filmisime seal püstkojas peaaegu kõike jutti. Kogu aeg pidin kassette vahetama, kassetid oli lühikesed, 360-meetrised. Kui lõpuks oli kõik filmitud ja ma püstkojast välja tulin, siis oli mul silme ees must ning pea valutas kuni varvasteni välja. Ma istusin maha ja tükk aega ei mõelnud ka mitte, lihtsalt olin. Ma ei tea teist sellist pinget, kus kogu su olemus on koondatud ühelt poolt tunnetusele ja teiselt poolt tegutsemisele.
Materjali šamaanist sai meil lõpuks üsna palju. Siin Eestis oleks see materjal vaevalt säilinud, kuid kokkuleppe kohaselt läks see Soome Mainos-TV kätte. Palju aastaid hiljem pani Enn Säde sellest Lennarti nõuandel kokku šamaanifilmi. Nii võin ma puhta südamega kinnitada, et see film koosneb täiesti autentsest materjalist.
Pilt kui visuaalne väljendusvahend on minu jaoks kõige olulisem, sellega saab öelda asju, mida ühel või teisel põhjusel välja öelda parajasti ei saa.
Lisaks filmimisele pildistasin rännaku käigus samuti meeletult, pildistasin just inimesi, kellega kohtusime, ja tulemuseks oli päris korralik pildimaterjal, millest kujunes pärast välja fotonäitus "Hõimude hällimail": mõnisada pilti oli Tallinnas Kiek in de Kökis ja Tartu kunstimuuseumis väljas. Kahjuks pole neist piltidest kuigi palju järele jäänud. Minu toonase labori asukohta teadis ülimalt väike arv inimesi, kuid mõnigi asi kadus sealt ära. Keegi lihtsalt sai kuidagi labori asukoha teada, informeeris kedagi ning hakkasid toimuma naljakad sissemurdmised, kus väärtuslikke asju ei puututud, aga kaduma läksid pildimaterjal, negatiivid, diapositiivid. Ma ei saa nende sissemurdmiste loogikast siiamaani aru, võiks ju arvata, et seda korraldas julgeolek, aga ma ei oska projekteerida mingit erihuvi enda vastu. Laboris leidus mul näiteks koopiaid ühest raamatust, mis võinuks sellistele sissemurdjatele märksa rohkem huvi pakkuda, aga need ei äratanud varaste tähelepanu. Kuid Siberi pildid küll. Terve piltide mapp lakkas olemast. Ja lakkas olemast ka teine kordusmapp, mulle jäid alles ainult need pildid, mis olid näituselt välja praagitud või üle jäänud.
Üksiti andis see filmireis mulle mõtteainet aastateks. Need hämmastavad sillad rahvaste vahel üle aja ja ruumi, kas või Siberi paatide kujulised hauapuud Ungaris – need panevad nii mõnigi kord mõtlema selle üle, millest me oleme kole kergesti lahti öelnud. Me oleme kindlasti praegu märksa tuimemad ja vaimses mõttes vaesemad, kui me olime varem. Looduslikus keskkonnas elav inimene peab olema teataval määral kontaktis teiste elusolenditega, kes elavad samas keskkonnas. Kuid tänapäevases Tallinnas, olgugi et tegu on pisilinnaga, on nii palju müra ja kära, et ainus võimalus end kaitsta on muutuda üha tuimemaks. Sulguda endasse ja teist oma kõrval mitte märgata. Kui Mansimaal või kusagil tundrus näed kilomeetri kauguselt inimest, siis on see sündmus, millele pöörad tohutult tähelepanu. Siin võib sust mööduda sadu inimesi, sa ei näe mitte ühtegi.
Mina tunnen oma soome-ugri aluspõhja iga päev. Mulle sai selle reisi ajal selgeks, miks ma olen teistsugune. Nüüd ma tean, mispärast. Ma olen lihtsalt tõepoolest teise kultuuri esindaja, ma olen teise vaimsuse ja teise sisemise värvi esindaja. Kui ma inimeste hulgas ringi vaatan, siis tunnen peaaegu eksimatult ära tugevate soome-ugri juurtega inimtüübi. See avaldub kergelt näoilmes, silmavaates, sissepoole olemises.
Inimene õpib ju terve elu. Ma ei tea oma teel ühtegi mitteolulist filmi, aga "Värvilised unenäod", "Laanetaguse suvi" ja "Linnutee tuuled" on ainukesed inimestefilmid, mis on mind ennast rikastanud, ka "Leelo" mingil määral. Need on aidanud mõista seda veidrat inimeste maailma. Huvitav, et "Lindpriid" ei kuulu nende filmide hulka, kuigi see film oli mulle väga tähtis filmitegija professiooni omandamisel.
Ma loen inimestest väga suure põnevusega. Inimene on üks naljakas loomakene. Teda on huvitav jälgida, aga temaga ei teki sellist vaimustavat kontakti nagu mõne täiesti erinevat maailma omava loomaga. Rännak esivanemate maile hõimurahvaste juurde oli aga umbes samaväärselt rikastav. See oli kokkupuutumine teise maailmaga, kuigi kahjuks väga põgus.
***
Alo Lõhmus "Ööbikut ei tohi reeta.Rein Marani elu filmides"
Kirjastus Eesti Ajalehed, 2011
Allikas: EPL
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 04-09-2012 09:56
Õigem pealkiri oleks, et valitsused üle maailma juba ammu nuhivad meie järel ja õigupoolest on salakuulajad rahva seas sajandite vanune teema, aga tänapäevased valitsejad tahaks veelgi rohkem teada, sellepärast siis punnitatakse edasi üha ahistavamate projektidega.
Tsitaat:Euroopa Liit tahab oma kodanike järele nuhkida
Tänavate kohal ripuvad kaamerad, mis jälgivad igat jalakäijat ja kui keegi kas või hetkelise haigushoo mõjul astub sammu kõrvale, siis on see nägu arvutisse meelde jäänud märkusega kahtlane. Nähtamatud tarkvararobotid sorivad sinu arvutis ja kontrollivad igat su sammu, seiravad sotsiaalvõrgustikke ja Skype’i kõnesid. Kõik see ja rohkemgi veel on projekt "Indect", mille loomise rahastamiseks on Euroopa Liit kulutanud meeletuid summasid, nuhkimaks omaenda kodanike järele.
Euroopa Komisjon on seda nimetanud õilsamalt: järelevalve ebanormaalse käitumise või vägivaldsuse üle, mis võib viia kuritegude või terroriaktideni. Raha on saanud ja süsteemi loovad kümne riigi ülikoolid, kirjutab Daily Telegraph. Projekti alustati 2009. aastal ja see peaks jõudma mingisse valmisoleku staadiumi juba tuleval aastal. Tõsi, varasemad teated, et katseliselt rakendati programmi Poolas juba jalgpalli EMi ajal, osutusid kuulujutuks.
"Tegu on tõelise diktaatorliku suursaavutusega tehnoloogias. "Indect" muudab ühiskonda rohkem kui ükskõik milline seni kasutatud kontrollimehhanism," iseloomustab projekti Saksamaa piraadipartei esindaja Volker Muennch. Tema hinnangul muutub olukord eriti hulluks, kui projekt või selle osadki jõuaksid kasutusse riikides, nagu Iraan või Põhja-Korea.
Kuid Euroopaski tekitab sarnase tehnokontrolli olemasolu külmavärinaid, osutavad inimõiguslased.
Kuid "Indect" pole ainus Euroopa Liidu projekt, mis sihitud nuhkimisele oma kodanike järele. Rootsi ja mõne teise riigi juhtida on teine projekt, mis samuti suunatud inimeste jälgimisele. Linnamaastikus uuritaks selle abil vestlevate inimeste hääletooni muutusi ja kehaliigutusi – ikka selleks, et sõeluda välja kahtlustäratavad tüübid, need automaatselt tuvastada ja politseile ohtudest teada anda.
Ühes varasemas Daily Telegraphi kirjutises räägib Rootsi kaitseuuringute keskuse töötaja Jörgen Ahlberg, miks sellist programmi vaja on: "Inimesed ei alusta ju kaklust ühe hetkega. Algul on sõnavahetus, siis võib-olla nügitakse üksteist ja alles seejärel läheb löömaks. Selle ajaga jõuaks aga neid jälgiv operaator juba politseipatrulli kohale saata."
Euroopa Komisjon on varem öelnud, et viie aastaga koolitatakse välja ümmarguselt 50 000 korravalvurit eri liikmesriikides, et kodanike jälgimisega toime tulla.
Ja loomulikult saavad kõik sedasi tuvastatud "kahtlased inimesed" endale pleki külge kogu ELi territooriumil.
Mõttekoja Avatud Euroopa esindaja Stephen Booth on öelnud, et tegu on tõeliselt orwelliliku projektiga: "See on väga hirmutav!"
Allikas: Õhtuleht
RE: "Vaba" jututeema - Ott Sama - 07-09-2012 15:09
Päikeseinsener! Päikeseinsener!!.. aee!
PS. Hõigake ise ka kedagi, kes kadunud ning keda te siin meelsasti näha/lugeda soovite!
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 09-09-2012 09:21
Veelkordne tõestus, et kui inimesel puudub pühendumus ja arstieetika, siis palga number ja sotsiaalsed tagatised ei mängi mitte mingisugust rolli antava abi kvaliteedis.
Tsitaat:Anestesioloog läks keset oppi lõunale, lõikuslaual olnud patsient suri
Rootsi haiglas leidis mullu aset vahejuhtum, kus anestesioloogi hooletuse tõttu suri operatsioonilaual hapnikuta jäänud patsient.
Lidköpingi haiglas pandi 72aastane patsient narkoosi alla kell 10.45. Kui kell 12 sai, tõusis anestesioloog toolilt ja läks lõikussaalist lõunale, talle järgnes ka abiline. Uut anestesioloogi asemele ei kutsutud, tuli vaid medõde, kes ei osanud midagi peale hakata aparaadiga, millega eakas mees ühendatud oli.
Keset lõikust hakkas mees järsku verd kaotama, vererõhk langes kiiresti. Medõde üritas anestesioloogi telefoni teel kätte saada, ent tulutult. Tekkis kaos, kirjutab The Local.
Kui anestesioloog koos abilisega 15 minuti pärast lõikussaali naasis, taipas ta, et hingamisaparaat oli välja lülitunud, mistõttu jäi patsient kaheksaks minutiks hapnikuta. Koheselt alustatud elustamisvõtted ei suutnud enam patsienti päästa. Mees sai pöördumatu ajukahjustuse ning suri ligi nädal hiljem.
2011. aastal aset leidnud vahejuhtumi järel esitas kadunukese tütar avalduse ka Rootsi Terviseametile, kust tehti haiglale ettekirjutus ning kritiseeriti õe ja arsti käitumist.
Artiklist ei selgu, kus oli vahejuhtumi ajal kirurg.
Allikas: Õhtuleht
Järgnev on küll Eesti arstieetika koodeks, aga vähetõenäoline, et see Rootsis oluliselt erineks.
Tsitaat:EESTI ARSTIEETIKA KOODEKS
I. Üldpõhimõtted
1. Arsti kutsetöö kõrgeim eesmärk on igakülgne rahva tervise kaitse.
2. Arsti kohus on anda arstiabi igas võimalikus olukorras.
3. Arst suhtub kõikidesse patsientidesse võrdselt, religioossed, rahvuslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid ei tohi mõjutada arsti tema kohustuste täitmisel. Arst ei tohi kasutada oma arstlikke teadmisi inimsuse vastu.
4. Arst käitub igas olukorras oma elukutse vääriliselt.
5. Arst peab säilitama ja edendama oma füüsilist ja vaimset tervist ning hoiduma tegevusest, mis võib kahandada tema võimet osutada oma oskustele vastavat abi.
6. Arst peab suhtuma patsienti austuse ja lugupidamisega.
7. Arst ei tohi ahistada patsienti psühholoogiliselt, seksistlikult ega materiaalselt.
8. Arst ei tohi oma ravitöös saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või kokkulepitud honorari.
Jne...
Allikas: Eesti arstieetika koodeks
RE: "Vaba" jututeema - Celtic - 09-09-2012 09:54
Kui õpetajad nõudsid raha juurde, oli terve Eesti nende poolt, õpetajatele elati kaasa, nende õiguseks loeti raha juurde nõudmist.
Nüüd soovivad raha juurde meditsiinitöötajad ja terve Eesti on justkui ära vahetatud - mida nad raisad tahavad veel juurde, niigi palju neil seda raha. Paneme üldse kõik haiglad kinni! Meedia poolt ka muidugi hea lüke - kuu enne meditsiinitöötajate streigiähvardusi lõi laineid uudis, kus räägiti ERApolikliinikute arstide hiigelpalkadest.
Kumb nüüd tähtsam siis on? Õpetajad või meditsiinitöötajad? Vastus ei tohiks eriti keeruline olla...
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 09-09-2012 12:41
Meedia ei ole terve Eesti ja paratamatu tõde on, et meedia on kallutatud. Ju siis olid õpetajate palgad lobistidele ja poliitikutele tol hetkel tähtsamad, et nii palju kära tehti. Seekord on kära väiksem, aga tõesti, kui arstidest, meditsiinist või palkadest räägitake, siis on see pigem arste halvustav. Minu postituse mõte oli tõdemus, et raha ei ole alati motivaator ja seda artiklit siia kopeerides ei olnud minul üldsegi südamel praegune meditsiinitöötajate palganõue streikimise ähvardusel. Paraku aga kukkusin vist ikkagi arstide mustamise kampaania raames kaevatud auku.
Küsimus, et kas õpetaja on tähtsam kui meditsiinitöötaja, vastaksin nii, et suur kaotus on mõlemal juhul, kui Eestist peavad põgenema haritud spetsialistid.
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 18-09-2012 20:12
Keegi "Süvahavvat" on vaadanud? Kui, siis mis sest arvate?
(Mulle isiklikult tundus esimene osa päris vaadatav.)
Ja kui keegi veel ei tea, et mis see "Süvahavva" endast kujutab, siis:
"„Süvahavva“ on müstilise hõnguga põnevussari eesti perest, kes kolib linnast maale, päranduseks saadud Süvahavva tallu. Peagi nad mõistavad, et midagi on siin väga valesti. Kohalikud on nende suhtes kas pahaselt tõrjuvad või kaastundlikult murelikud, aga keegi ei taha talust ja selle eelmisest omanikust midagi rääkida. Siis käivituvad aga dramaatilised sündmused, mis muudavad sellest kõhedast saladusest kõrvalehiilimise võimatuks..."
ning ca 20 min algab Kanal 2's teine osa.
RE: "Vaba" jututeema - Minaelan - 18-09-2012 20:49
(18-09-2012 20:12 )zen faran Kirjutas: Keegi "Süvahavvat" on vaadanud? Kui, siis mis sest arvate?
(Mulle isiklikult tundus esimene osa päris vaadatav.)
ning ca 20 min algab Kanal 2's teine osa.
Tänud, ma just millalgi mõtlesin, et kuna see teine osa algab. Praegu on reklaamipaus
.Mulle täitsa meeldib see seriaal, ja tundub, et üldsus on avalikumalt näitama ja uskuma hakanud müstilisi asju...
RE: "Vaba" jututeema - Gangnam - 19-09-2012 15:36
Sõbrad! Maailma lõpuni on vaid loetud nädalad. Miks te ei paanitse?
Kui Blossom trippis, kosmoselaevastik maa poole teel oli ja Gangnam Style veel pop polnud, jagati küll aktiivselt fooliummütse, et appi-appi, maailm saab otsa? Aga nüüd on vaikus. Enne tormi?
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 20-09-2012 21:18
Mulle tõsiselt meeldib Peeter Võsa vastus ühele Saksa ajakirjanikule seoses pedenaljaga. Ma isiklikult ei ole näinud seda saadet ja ei tea, kas see nn nali on kontekstist välja rebitud või ei, aga tõesti, see poleemika ja seda enam, et see poleemika on tänu idikatest poliitikute jne levinud ka Eestist kaugemale, see on muude murede ja probleemide kõrval täiesti teisejärguline.
Tsitaat:Peeter Võsa saksa ajakirjanikule: meil Eestis on pedenaljad lubatud
Riigikogulase Peeter Võsa "pedenali" tekitas huvi isegi ühe Saksamaa väljaandes. Oma vastuses Võsa end tagasi ei hoia ja räägib, et Eestis ongi rohkem lubatud...
"Kas Te kavatsete tagasi astuda," uuris Baltische Rundschau Saksamaa toimetuse juhataja Aino Siebert. Sellele ja teistele küsimustele vastas Võsa pikalt ja avaldas oma vastuse ka Facebookis. Esiti märkis ta: "Ja siin on minu vastus väljamaa kohtumõistjale, millega ma end fekaalikuriteos süüdlaseks ei tunnista ja pole nõus väitega, et kui mu autol on pruuni värvi istmed, olen kohe rassist!"
Võsa pöördus Sieberti poole: "Ilmselt Te ei tea, et "Võsareporter" on meelelahutuslik programm ja mitte ajakirjandus. Teie kui ajakirjanik võiksite siiski meelelahutusel ja ajakirjandusel vahet teha kuid ilmselt ei tee," lajatas Võsa.
"Siin on meil lubatud pisut rohkem"
"Ma mõistan, et on olemas ühiskonnad, kus vähemus enamusele käitumisnorme dikteerib ja seda peetakse üsna normaalseks. Meie siin Eestis ei ole veel nii kaugele jõudnud," jätkas Võsa. "Kindlasti on Saksa ühiskonna jaoks pederastia teemal tehtavad naljad sensitiivsed ja kahtlase väärtusega. Mina ei ole Saksamaa kodanik ja elan kultuurikeskkonnas, mis Saksa omast veidi erineb. Siin on meil lubatud pisut rohkem kui teie seal endale lubate. Aga me oleme alles mõni aastakümme olnud taas vabad ning püüdleme selle elujärje poole, kus me saaksime endale samasuguseid pseudoprobleemide üle peetavaid asjatuid arutelusid lubada."
Tagasiastumise kohta sõnas Võsa irooniliselt: "Saksamaal ei ela vist ainustki minu valijat ja kui elab, siis ajutiselt, sest nad on sunnitud olnud vaesuse tõttu oma kodumaalt lahkuma ja tulema sinna tööd otsima."
"Aino, uskuge, see pastakast välja imetud meelelahutusliku programmi materdamine ei ole mitte Teie ega minu probleem. See ei ole ka meie ühine probleem. Tegelikult see polegi probleem," sõnas ta.
Skandaal sai alguse esmaspäeval, kui Võsa ütles "Võsareporteris": "pederastidel tulevad pruunid lapsed". Võsa käitumise on teiste hulgas hukka mõistnud näiteks riigikogu esimees Ene Ergma, kes märkis: "Sügava nördimusega pean nentima, et Peeter Võsa ei ole suutnud lahti saada kollase meedia kõmureporteri kommetest."
Allikas: Õhtuleht
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 27-10-2012 22:12
Nokitseja andis mulle tahtmatult idee, et võiks korraldada paranormaalsete fotode võistluse. Halloween ja hingedepäev ju tulemas ja puha. Et kes kõige usutavama kolli/ufo foto valmis treib (asja mõte siis selles,et need pole päris vaid just omalooming), saab kõikide foorumlaste austusavalduste ja kestvate ovatsioonide osaliseks.
Facebook keelustab poliitiliselt ebakorrektseid pilte - Elderm - 31-10-2012 12:17
Eile, 29. oktoobril, tervitas enimtuntud vandenõuteoreetiku Alex Jones’i Facebooki lehel teade, et kasutajakontole ei ole võimalik ligi pääseda. Nimelt olevat mustvalge pilt Osama bin Ladenist kirjaga „Al – CIA – da“ läinud vastuollu Facebooki kasutajatingimuste „Õiguste ja vastutuse“ peatükiga. Pilt eemaldati. Lisaks hoiatati konto omanikku, et ka teised kaheti mõistetavad pildid tuleks kustutada, kui konto omanik soovib jääda „heasse nimekirja“. Eelnevast võib välja lugeda, et „musta nimekirja“ on lisatud küsimuste tõstatamine, seoste loomine, kriitiline mõtlemine … ühesõnaga mõtlemisvõimega inimene.
Aasta 2011 septembris oli Infowars uudisteagentuuri reporter Darrin McBreen Facebooki meeskonnaga kirjavahetuses seoses poliitiliste vaadete levitamisega sotsiaalvõrgustikus. Väidetavalt ei olevat Facebook sobilik koht „poliitiliste seisukohtade“ jagamiseks. „Ole Facebookis ettevaatlik poliitiliste väljaütlemistega,“ hoiatas kiri meeskonnalt. „Facebook on mõeldud inimestevaheliste suhete loomiseks, mitte platvormiks poliitiliste vaadete levitamiseks. Ära siuna oma baasi. Ole ettevaatlik ja teadlik, mida räägid.“ Seega, võimuinstitutsioonide ja CIA poolt rahastatud Facebooki meeskonna – imepoisi Mark Zuckerberg’i ja CIA vahelise seose leiab riskikapitalifirma Accel Partners kaudu – jaoks on ideaalne kodanik inimeseloom, kes „jalaga perse naljadest“ kaugemale ei küündi.
Loe edasi...
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 02-11-2012 23:23
(27-10-2012 22:12 )zen faran Kirjutas: Nokitseja andis mulle tahtmatult idee, et võiks korraldada paranormaalsete fotode võistluse. Halloween ja hingedepäev ju tulemas ja puha. Et kes kõige usutavama kolli/ufo foto valmis treib (asja mõte siis selles,et need pole päris vaid just omalooming), saab kõikide foorumlaste austusavalduste ja kestvate ovatsioonide osaliseks.
Teen siis aga ise otsa lahti
![[Pilt: copyofsdc11306.jpg]](http://img641.imageshack.us/img641/2015/copyofsdc11306.jpg)
Rõõmus pealuu:
![[Pilt: copyofsdc11306.jpg]](http://img62.imageshack.us/img62/2015/copyofsdc11306.jpg)
NB! TEGEMIST ON LAVASTUSEGA
RE: "Vaba" jututeema - Thorondor - 02-11-2012 23:31
Kui seda võistlust üldse vaja tehke eraldi teema. Ise joonistatud, lavastatud parapildid.
Pärast rändavad need pildid kuskil internetis ringi ja keegi võtab tõepähe.
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 02-11-2012 23:35
(02-11-2012 23:31 )Thorondor Kirjutas: Kui seda võistlust üldse vaja tehke eraldi teema. Ise joonistatud, lavastatud parapildid.
Pärast rändavad need pildid kuskil internetis ringi ja keegi võtab tõepähe.
Hea külg on muidugi näitlikustamine, kui kerge vaevaga saab teha võltsinguid.
No tee siis teema, kui arvad, et seda eraldi vaja. Ma mõtlesin, et ootan enne, kas pilte veel koguneb. Mingi ühe pildi pärast pole ju mõtet.
Aga ma võin loomulikult juurde ka kirjutada veelkord, et tegu on täieliku lavastusega.
RE: "Vaba" jututeema - Thorondor - 03-11-2012 10:18
Mõtle mingi auhind ja tähtaeg ka välja. Küll siis koguneb.