+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Muu (/forumdisplay.php?fid=6)
+--- Foorum: Üldteemad (/forumdisplay.php?fid=18)
+--- Teema: "Vaba" jututeema (/showthread.php?tid=2234)
RE: Teadvus asub ajus - Krt - 30-03-2012 21:18
Tegelikult ma ei kirjutagi ju alati, surm ja saatan, suure tähega, ikka kuidas kunaga, oleneb tekstist ja selle sisulisest rõhuasetusest. Kapriisne Kanepi, aga sai seekord väikesega, kuna vahetab treenereid kui sokke. Äi usu siin ka psühholoogil mingit erilist süüd olevat, pigem tshikk teeb mis tahab, tujud ja misiganes võim ka veits ülepea kasvanud?
RE: "Vaba" jututeema - tapsix - 31-03-2012 05:59
Millegipärast tuleb kuidagi tuttav käekiri ette, kuigi natukene arusaamatu kellele võis nii vana tšekist jalgu jääda, aga ju Ta liiga palju kellestki midagi teadis:
http://www.postimees.ee/793298/moskvas-leiti-surnuna-endine-noukogude-luurejuht/
Päikest.
RE: "Vaba" jututeema - Ott Sama - 31-03-2012 11:50
(30-03-2012 21:07 )zen faran Kirjutas:(30-03-2012 20:41 )Leena Kirjutas: Pakun, et igas keeles on oma emotsionaalsusnüansid ja ülestähendamatud nüansid mis omased ainult keele kõnelejatele. Seega äris, kirjanduses ja mis iganes valdkonnas läheks oluline osa kaduma....võin ka eksida....
Võib-olla. Samas keel, mis saanud alguse tehislikult, hakkaks ka kindlasti arenema, kui seda kasutataks. Ja ega praegugi ju ühest keelest teise tõlkides pole võimalik kõike üks-ühele väljendada, tuleb ikka kuidagi mugandada.
Kui need kaks ülaltoodut liita, siis saamegi `selle`! Tehiskeelel puudub `see`.
Mul on üks imelik kiiks, alati kui ma kuulen v. loen LADINA KEEL, siis tekib mulje "kuidagi surnud keelest" või "tühjast keelekestast". Selles keeles püüti varem omavahel suhelda, aga.. see osutus praktiseerijatele ebamugavaks.
RE: "Vaba" jututeema - excubitoris - 31-03-2012 13:45
(31-03-2012 11:50 )Ott Sama Kirjutas: Mul on üks imelik kiiks, alati kui ma kuulen v. loen LADINA KEEL, siis tekib mulje "kuidagi surnud keelest" või "tühjast keelekestast". Selles keeles püüti varem omavahel suhelda, aga.. see osutus praktiseerijatele ebamugavaks.
Pigem oli mure selles, et ladina keel andis liiga selgelt edasi informatsiooni.
Seega oli see vaja käibelt kõrvalda - jutud "arengust" on toredad, kuid kui
aga toimub aretamine kas siis saame seda mida vaja või seda mida mõned
arvavad, et meil vaja on, et nemad saaksid õilmitseda.
RE: "Vaba" jututeema - PiziIngliito - 31-03-2012 16:26
Enne, kui inimesed ei pea enda emakeelestki lugu, pole mõtet siin hakata veel uute keelte loomisest rääkima. Eksole.
RE: "Vaba" jututeema - Leena - 31-03-2012 20:16
(31-03-2012 13:45 )excubitoris Kirjutas: Pigem oli mure selles, et ladina keel andis liiga selgelt edasi informatsiooni.
Seega oli see vaja käibelt kõrvalda - jutud "arengust" on toredad, kuid kui
aga toimub aretamine kas siis saame seda mida vaja või seda mida mõned
arvavad, et meil vaja on, et nemad saaksid õilmitseda.
Mõtled seda tõsiselt?
Lihtsalt lugemiseks.
RE: "Vaba" jututeema - excubitoris - 01-04-2012 08:01
(31-03-2012 20:16 )Leena Kirjutas:(31-03-2012 13:45 )excubitoris Kirjutas: Pigem oli mure selles, et ladina keel andis liiga selgelt edasi informatsiooni.
Seega oli see vaja käibelt kõrvalda - jutud "arengust" on toredad, kuid kui
aga toimub aretamine kas siis saame seda mida vaja või seda mida mõned
arvavad, et meil vaja on, et nemad saaksid õilmitseda.
Mõtled seda tõsiselt?
Lihtsalt lugemiseks.
Nii ja naa - ära palun unusta, et sisuliselt kogu arstiteadus ja juristika põhineb just
nimelt ladina keelel ja mitte ainult need. Võib lausa öelda, et kogu teadus - mida me
selleks kutsuma põhineb sellel. Ajaloos oli hetk kui ladina keel oleks võinud muutuda
Euroopa põhikeeleks - kõik oleks seda osanud ja nii mõnigi asi oleks läinud teisiti.
Siis saabus aeg kui ladina keel tõrjuti välja - hetkel on raske öelda kui plaanipärane see
tõrjumine oli - ja sellest sai vaid erialade keel. Keel on poliitika. Poliitikas ei juhtu midagi
juhuslikult ja kui sulle jääb mulje, et juhtus juhuslikult siis nii oligi planeeritud.
Olen juhtunud lugema paari "arglikku" arvamust ladina keele rollist, kuid tundub, et ka
need isikud ei ole seda asja korralikult läbi mõtelnud vaid idee kui selline on veel toores.
Aga kujuta ette Euroopat kus KÕIK alusdokumendid on pandud unifitseeritud ladina keelde
selleks, et ei tekiks olukordi mida saaks poeetiliselt kutsuda kui - "tõlkes kaduma läinuteks"?
See ei tähenda rahvuskeelte kaotamist. Kui kõik lapsed õpiksid koolis keskmiselt kolme keelt?
Oma emakeelt siis "isa keelt" (ehk tema lähima suurima partneri keelt) ja ladina keelt. Kui
palju asju saaks lahendada kui suhtlemisel on aluseks keel millest mõlemad pooled saavad
sarnaselt aru? Hetkel on olukordi kus näiteks 2 arsti(juristi keda iganes) räägivad ja nii öelda
lihtne inimene vaatab neid kui jumalusi kes otsustavad tema kui väikese ussikese saatuse üle!
Olen püüdnud luua terviklikumat pilti keelte arengust Euroopas ja mis on silma jäänud?! Pea
alati on tulnud mingi klikk kes on püüdnud keelt "parandada, kaasajastada" viies samas selle
keele üha kaugemale tema juurtest. Samas on aga selles keeles kirjutatud algdokumendid
muutunud keele kasutajate jaoks üheks suureks abrakadabraks sest käibe keel on muutunud
tihti millekski muuks kui kirjakeeleks. Tõid mulle viitena ladina keele "ajaloo" - loodan, et
leiad ka Eesti Keele ajaloo, ning märkad, et on selgelt eristutavad 4 põhilist aega kui keelt
muudeti - nn "ärkamisaeg", siis 1. EW siis 2MS järgne aeg. Viimane ja neljas on käsil hetkel.
Tulemuseks on see, et näiteks 400 aastat vana keel on meile peaaegu loetamatu. Kui see
Kadrioru pigimüts kuulutas välja keele "kaasajastamise" siis oli lugeda mitme keele teadlase
artikleid sellest kui mõttetu see on - eesti keeles on need sõnad juba ammu olemas tuleb
nad vaid UUESTI kasutusele võtta. Aga EI - peeti prioriteetseks just uute sõnade leiutamine
ja kasutusele võtt, et meie tänapäeva keel veel kaugemale viia meie esivanemate keelest ja
muuta arusaamine nende pärandist veel raskemaks.
Sellist tendentsi on viimase 500 aasta jooksul näha kogu Euroopas. Ja pea alati selgub, et
sisuliselt mitte vajalike uuenduste taga on mingi pisike klikk kes arvab, et muudatus on vajalik.
Aga püüa kaasa mõtelda - kas on ikka vajalik muudatus muudatuse enda pärast või mitte?
Kui /näitena/ on keeles olemas sõnad mis väljendavad teatud mõtet või tegevust siis MIKS on
vajalik välja mõtelda uus sõna? Kellele on see kasulik? Kas meile? Neile? Kes on "need" - neile?
RE: "Vaba" jututeema - Liine - 01-04-2012 09:07
Mitte ainult keel, vaid ka muusika - helikeel, on mõjutusvahendiks. Läbi muusika on võimalik masse suunata just sobivasse suunda ja seda on viimased 500 aastat veel usinamalt kultiveeritud, kui keelemuutusi.
RE: "Vaba" jututeema - excubitoris - 01-04-2012 11:47
Neid on kasutatud koos - lisaks veel komponente aga see selleks...
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 20-04-2012 16:18
Huvitavat lugemist:
Tsitaat:Mees, kes loobus oma nimest
“Tänases maailmas on väga raske inimestele selgeks teha oma seesmist rahulolematust,” ütleb mees, kes astus välja tavapärasest elust, et otsida vaimset tasakaalu.
“Inimese elu ongi kulgemine,” ütleb 70aastane hallipäine väikest kasvu mees, kes eelmisel suvel Eestis üle 600kilomeetrise jalgsirännaku läbi tegi.
Oma rännakuaegse mütsi, noa, jalatsid ja kepi (nimetab seda kaikaks) on ta nüüdseks kinnitanud ühe Raplamaa talutoa seinale.
Sealsamas on Eesti kaart, kust saab tema rännaku marsruuti jälgida. Alles on ta hoidnud ka mullused ajaleheväljalõiked – kirjutistega eakast mehest, rändajast, kes on loobunud kodust, perest, varast ja isegi oma nimest.
Rändaja on ta oma sõnul endiselt. Nüüdset peatuspaika nimetab ajutiseks.
Pikalt tühjalt seisnud majas tunnistavad mehe olemasolu väljapanek seinal ning lattidest ehitatud püramiid, füüsiliste energiate tasakaalustaja voodi kohal, kus ta magab.
“Majja on aja jooksul ka sisse murtud ja omanikule, kes mul siin elada lubab, meeldib, et keegi on siin olemas,” räägib mees. “Aga ma tean, et ma siia ei jää. Olen kõik asjad jätnud nii, nagu oli. See on siin elanud inimeste elu ja energia, millesse minul pole vaja sekkuda.”
Vana talu õuelt vanade puude võradest kostab lausa kõrvulukustav linnulaul.
“Eks ma natuke siin aias midagi teen,” ütleb mees, kes nimetab oma peatumist ses metsatalus ka mõtete settimise ja selginemise ajaks.
“Mis homme saab, ei tea ja see pole tähtis. Tähtis on olevik, hetk, milles praegu oleme. Mul läks tervelt 50 aastat, et sellest aru saada.”
Millise tee me valime?
Nimeta mees paneb laual küünla põlema ja ütleb, et veel 13 aastat tagasi elas ta nagu kõik teised, tal oli pere, maja, positsioonikas töökoht. Esimene lahtiütlemine läänelikust eluviisist käis veel nii, et koorem asju oli kaasas.
“Ma olin oma bioloogilise rolli ehk kohustused järeltuleva põlve eest täitnud. Nägin, et senine elu ei anna mulle midagi vaimses plaanis. Hakkasin otsima seesmist tasakaalu, liikudes mööda Eestit paigast paika ja töötades taludes. Mulle tundus, et just töö loomadega võiks viia mind loodusele lähemale ja aidata loomulikku tasakaalu saavutada. Ja loomadega saan ma tõesti hästi hakkama,” jutustab mees.
Aga elu tõi arusaamatult palju tagasilööke.
Ühel hetkel möödunud suvel, kui mured taas kuhjusid, tuli teine lahtiütlemine – mees mitte ei müünud, vaid andis kogu oma vara ära (“sest sellisele teekonnale minnes ei tohi jääda sabasid, aga rahalised suhted jätavad alati saba”). Endale jättis vaid esmase eluks vajaliku, mis mahtus seljakotti, ja alustas kahekuist jalgsirännakut paikadesse, kus ta kord oli juba olnud.
“Ma tahtsin selgust saada, miks mu elutee on nii kulgenud. Miks just nendega kokku satun, kellel on probleeme ja kes põhjustavad minule probleeme. Mu eesmärk oli nende inimestega uuesti kokku saada, et näha, mis on muutunud ja kas ehk ma ise oma olekuga olen seda kõike põhjustanud. Elame ju põhjuslikkuse maailmas – me teod põhjustavad tagajärgi. Küsimus on, millise lahenduse, millise tee inimene ise valib.”
Kunagine tõstja oli aastakümneid tagasi üks neist, kes Eestis hakkas õpetama džuudot ja karated.
Koos nende spordialadega tulid kokkupuuted inimese biorütmidega, elu tsüklilisusega, kõiksuguste vaimsete õpetustega, eelkõige budismiga ja just zen-budismiga.
“Ka sportlikuks saavutuseks ei piisa ju ainult füüsilisest ettevalmistusest. Su füüsiline kõrgseis ja vaimne kõrgseis peavad kokku langema, vaid siis sünnivad rekordid.”
Samas ei järgi ta pimesi raamatute reegleid, vaid usaldab ainult oma kogemust.
“Buddha ütles ka, et mina ei saa õpetada teile, kuidas elada ja olla, vaid ma saan ainult suunata. Kui inimene läheb oma rada ja selgub, et see on vale, tuleb ta tagasi ja läheb uuesti,” räägib mees.
Ei saa kõiki armastada
Ta usub, et taassünnid on olemas ja et iga kord, kui inimene taas maal maisesse kehasse sünnib, on tal oma ülesanne täita.
“Olen oma elu järgi aru saanud, et igale inimesele on antud oma elukoridor sünnist surmani. Küsimus on, kuidas ta selle läbib. Oma rännakule tagasi paikadesse, kus mul kehvasti oli läinud, läksin teada saama, mida olin valesti teinud.”
Ta ei otsinud eluteel kord kohatud inimesi ilmtingimata. “Kui ma ei saanud inimest kätte, keda otsisin, siis järelikult polnud mul sel teel teda vaja...”
Ta oleks tahtnud oma õpetajaks Gunnar Aarmat, kuid jäi hiljaks. Teisal on ta kohtunud õpetajatega, kellest ise loobus.
“Ma ei saa aru enesepiitsutamisest, munklusest, mis isoleerib inimese ta bioloogilisest elust. Ja ma ei suuda ka tingimusteta kõiki armastada. Mina ei saa armastada inimest, kes mulle on käki keeranud. Ainuke asi, et ma lülitan ta oma elust välja, ei tee temaga enam tegemist,” ütleb mees.
Seesmine rahulolematus
Oma jalgsirännakul kohtas rändaja ka neid, kes ei suutnudki mõista, miks üks mees on nii loll, et oma hea elu maha jätab ja rändama hakkab (“väga raske on selgitada oma seesmist rahulolematust”).
“Iga inimese vaimu on midagi istutatud, mis sunnib rahutusele. Tarbimine, läänelik käitumine teeb seda, et inimene räägib sinuga küll, aga jutus ei ole hinge, ta ei tunne sulle kaasa,” kirjeldab mees oma kogemust.
Teine oht on oma vaimuga minevikku kinni jääda.
“Paljudes taludes nägin, kuidas üksi jäänud vanad naised mõõdavad kõike mineviku mõõdupuuga. Nad ei suuda elu laiemalt vaadata.”
Ta räägib, kuidas Pärnumaal budistlikus talus talle öömaja ei pakutud – “nende inimene ma ei olnud”, ja meenutab erilise soojusega Ihamaru kandi matkajaid, kes talle teekonna lõpul veel head sauna pakkusid.
Lüllemäel pakkus üks naine talle saia. “Mulle tuli kohe Juhan Liivi luuletus meelde, kus perenaine rändajale tüki sooja leiba annab...”
Lõuna-Eestis kohtas ta noormeest, kes pärast avariid oli leidnud enda jaoks idamaade religiooni ja küsis õpetust. “Aga mina tegelen vaid endaga, mulle pole seda väge-võimu antud, et teisi aidata. Suunata ja mõista püüan küll.”
Kaks korda surma lävel
Mees jutustab, et ta on kaks korda oma elu jooksul seisnud surma lävel ja küsinud endalt, kas olla või mitte olla, kuid ikka on vahele tulnud midagi, mis näitab, et midagi on veel ees ootamas. Midagi, mida õppida.
“Oma rännakul taludes inimestega suheldes õppisin, et elatakse hoopis raskemates oludes ja saadakse hakkama. See oli mulle omamoodi puhastumine.”
Mees usub, et igal inimesel on võimalik oma eluteed kergendada, sest kannatusi ja valu põhjustatakse endale ise. “Mul pole vaja jumalat uskuda ja temalt paremat elu paluda, vaid mul tuleb endal teha õigeid valikuid selles põhjuslikkuse maailmas ning eksisteerida oma keskkonnas nii, et ma sinna sobitun.”
Ta ütleb, et kui inimene ükskord aru saab, et ta on nagu veetilk ookeanis, siis on tal selle ookeani võimsus.
“Kõik taandub inimese sisemise energia kasutusele. Et seda kasutada, peab end valitsema,” ütleb mees, lisades, et kui inimesed nii väga ei püüaks, ennast ei vägistaks millegi saavutamise nimel, saavutaks nad loomulikku rada mööda kulgedes rohkem ja paljud asjad eluteel oleks teistmoodi.
Rändaja seisab oma ajutises toas voodipüramiidi ja läbiloetud raamatute virna vahel, räägib kosmosest kui elus organismist. Ja oma varahommikustest hingamisharjutustest, mis on andnud kogemuse ennast kaotada (“saada loodusega üheks”). Just siin, selles hetkes.
Allikas: ML
RE: "Vaba" jututeema - tapsix - 21-04-2012 08:39
Näed siis kui palju võtab aega, et hakata mõtlema, aga mees on vähemalt õigel teel.
Üks aastate tagune lugu :"Endise Kose kutsekooli nr. 40 nõukogudeaegsete kõledate hoonete juurde jõudes ei oskaks eales arvata, et selle hoone all on terve labürint: 2500 ruutmeetrit pinda, 144 erisugust ruumi. "Kool ehitatigi ju sellepärast, et valitsusel oli varjendit tarvis," räägib paari-kümne aasta tagusest saladusest Jüri Vainu, toonane kutsekooli ehitusdirektsiooni direktor".
http://www.ohtuleht.ee/473753
Päikest.
RE: "Vaba" jututeema - tapsix - 21-04-2012 16:46
Meie igapäevastest tegemistest on vist paremad pildid vanglaadminnidel olemas võrreldes nende vangidega siin:
http://www.digisilm.ee/loomad/amur/pesakaamera.html
Päikest.
RE: "Vaba" jututeema - kage - 21-04-2012 20:13
(21-04-2012 08:39 )tapsix Kirjutas: Näed siis kui palju võtab aega, et hakata mõtlema, aga mees on vähemalt õigel teel.Mina küll ei tea milline tee tema jaoks õige on ja kas see oli palju või vähe aega tema puhul sellise tulemuseni jõudmisel. Aga tema jutuga olen see eest nõus.
Tsitaat:“Mis homme saab, ei tea ja see pole tähtis. Tähtis on olevik, hetk, milles praegu oleme."
“Mul pole vaja jumalat uskuda ja temalt paremat elu paluda, vaid mul tuleb endal teha õigeid valikuid selles põhjuslikkuse maailmas ning eksisteerida oma keskkonnas nii, et ma sinna sobitun.”
Mõtlesin vahepeal artiklit lugedes, et mis juhtuks kui kõik Eesti elanikud ühel päeval samamoodi oma elu mõtet otsima asuksid? St, müüksid kõik maha (välismaalastele loomulikult) ja hakkaksid enda teed otsima. Just enda oma otsima mitte teiste oma omaks võtma.
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 21-04-2012 22:42
(20-04-2012 16:18 )Jõhvikas Kirjutas: Mees, kes loobus oma nimest
“Tänases maailmas on väga raske inimestele selgeks teha oma seesmist rahulolematust,” ütleb mees, kes astus välja tavapärasest elust, et otsida vaimset tasakaalu...
Allikas: ML
Mulle tundub see rohkem probleemide eest põgenemisena. Olen näinud seda käitumist - inimene arvab, et suudab puhastuda, kui on asjad ära andnud. Põmst üritab viia infotulva miinimumini. Aga paraku ei tegele sellega, mis ta sellesse seisu üldse algselt viis, ehitab hoopis üles mingi uue taustsüsteemi (religioon, vaimne distsipliin), kuni asi jälle uuesti kordub. Inimese ego on üks kuradi salakaval asi, leiab ikka tee, et ebameeldivustest välja vingerdada.
RE: "Vaba" jututeema - kage - 21-04-2012 23:13
(21-04-2012 22:42 )zen faran Kirjutas: Inimese ego on üks kuradi salakaval asi, leiab ikka tee, et ebameeldivustest välja vingerdada.Mina ei näe mitte midagi halba selles kui inimene tegeleb sellega mis talle meeldib mitte sellega mis talle ebameeldiv on. Vahepeal ka teistele mõeldes
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 21-04-2012 23:21
(21-04-2012 23:13 )kage Kirjutas:(21-04-2012 22:42 )zen faran Kirjutas: Inimese ego on üks kuradi salakaval asi, leiab ikka tee, et ebameeldivustest välja vingerdada.Mina ei näe mitte midagi halba selles kui inimene tegeleb sellega mis talle meeldib mitte sellega mis talle ebameeldiv on. Vahepeal ka teistele mõeldes
Sõltub eesmärgist. Pole mõtet ju seada endale eesmärgiks vaimset arengut, kui tegelikult tahaks lihtsalt võimalikult mugavalt läbi ajada. Lõhnab nagu enesepettuse järele.
RE: "Vaba" jututeema - Jõhvikas - 22-04-2012 07:55
(21-04-2012 23:21 )zen faran Kirjutas: Sõltub eesmärgist. Pole mõtet ju seada endale eesmärgiks vaimset arengut, kui tegelikult tahaks lihtsalt võimalikult mugavalt läbi ajada. Lõhnab nagu enesepettuse järele.
Tahab mugavat elu? Ma arvan, et kui sa teed ise ka sellise rännaku läbi, siis sinu arvamus mugavast elust muutub ja sa oleksid oma "eksperthinnangus" hoopis teist meelt.
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 22-04-2012 08:34
(22-04-2012 07:55 )Jõhvikas Kirjutas:(21-04-2012 23:21 )zen faran Kirjutas: Sõltub eesmärgist. Pole mõtet ju seada endale eesmärgiks vaimset arengut, kui tegelikult tahaks lihtsalt võimalikult mugavalt läbi ajada. Lõhnab nagu enesepettuse järele.
Tahab mugavat elu? Ma arvan, et kui sa teed ise ka sellise rännaku läbi, siis sinu arvamus mugavast elust muutub ja sa oleksid oma "eksperthinnangus" hoopis teist meelt.
Esiteks pole minu postituse näol tegu eksperthinnangu, vaid arvamusega.
Teiseks ei saa hinnata mugavust vaid füüsilise mugavuse järgi. Inimesed on valmis laskma end risti lüüa, et säilitada oma utoopia.
RE: "Vaba" jututeema - alar - 22-04-2012 08:38
Nad ju hoiavadki kramplikult oma ristist kinni, selle asemel, et lahti lasta ja rõõmsalt edasi minna...
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 22-04-2012 08:52
Ma ei tea, kas sa mõtlesid sama, mida mina, aga minu mõte on see, et kui mingil põhjusel ebamugav hakkab, siis ei pea muutma drastiliselt keskkonda, vaid leidma põhjuse olemasolevas. Ja põhjuseks on tavaliselt inimene ise.
See mees käis 600 km, oli aastaid rännakul, aga mis oli sellest kasu. Sama hästi oleks võinud ta oma kodus külluse keskel mediteerida.
Ajalugu on täis jutustusi askeetidest ja pühakutest, kes läksid laia maailma rännakule ennast avastama ja seda mudelt, mis iseenesest pole elumudelina väärtuslikum, kui ükskõikmissugune, mida võib telekast iga päev näha, korratakse üha uuesti just füüsiliselt, kuigi tegelikult on tegemist vaimse teekonnaga, mis peaks toimuma inimese peas. See on umbes sama kui higipull otsaees tassida kaasa virna pakse raamatuid, neist tegelikult ise midagi õppimata.
RE: "Vaba" jututeema - alar - 22-04-2012 09:01
Küllus ei lase Sind rahulikult mediteerida - minu arvates. Kuidas Sa mediteerid asjade keskel, mis vajavad pidevat hoolitsemist ja puhastamist jne. Mingi osa sinust muretseb alateadlikult ikkagi asjade eest.
Mulle meeldib see ütlus, et "mida vähem Sul on asju, seda vabam oled". Vabam tegeleda iseendaga, mitte asjadega.
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 22-04-2012 09:07
(22-04-2012 09:01 )alar Kirjutas: Küllus ei lase Sind rahulikult mediteerida - minu arvates. Kuidas Sa mediteerid asjade keskel, mis vajavad pidevat hoolitsemist ja puhastamist jne. Mingi osa sinust muretseb alateadlikult ikkagi asjade eest.
Mulle meeldib see ütlus, et "mida vähem Sul on asju, seda vabam oled". Vabam tegeleda iseendaga, mitte asjadega.
Alar, maailm ongi täis asju. On sul neid toas või lossis 10 või 2000 pole mingit vahet.
Mediteerimise mõte ongi ennast maailmast hetkeks välja lülitada, et tegeleda iseendaga ja mitte maailma asjade pärast muretseda
RE: "Vaba" jututeema - alar - 22-04-2012 09:23
Gunnar Aarma rääkis ühes raadiosaates mediteerimisest ja peale seda olen ma loobunud üritamast mediteerida. Ju pole ma selliseks ürituseks piisavalt valmis.
Teiseks tekib mul selline küsimus, et kui ma eksisteerin siin ja praegu, siis miks ma pean ennast sellest "siin ja praegu" välja lülitama? Tean ja olen lugenud igasugu põhjendusi meditatsiooni teemal, aga veel ei ole see minu jaoks...
RE: "Vaba" jututeema - zen faran - 22-04-2012 09:50
Aga mida Gunnar Aarma mediteerimise kohta siis rääkis, et see asja nii keeruliseks muutis?
"Siin ja praegu" lülitatakse pigem sisse, mitte välja. Või no kuidas seda seletada - "siin ja praegu" ilma koha ja ajata?
RE: "Vaba" jututeema - alar - 22-04-2012 12:17
Keeruline seletada, mediteerimine on tegevus, kus Sa pead pühenduma asjale 100%, 99,9%-st ei piisa. Ma ei suuda ennast, oma aju, oma mõistust 100% ühele tegevusele suunata. Veel.