+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Inimene ja energiad (/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Foorum: Isiklikud kogemused (/forumdisplay.php?fid=28)
+--- Teema: Kukkus kaheksandalt korruselt ja jäi ellu.... (/showthread.php?tid=179)
1 2
- SuperHit80 - 12-12-2005 13:29
ehh mudugi seal ju lumi. see nn 'pehmendas' kukkumist. :O
- Metafor - 12-12-2005 13:42
Tsitaat:Algselt postitas: SuperHit80Jah, see on tõesti imepärane kuidas 2-5 cm paksune lumekiht võib pehmendada kukkumist 20 meetri kõrguselt.
ehh mudugi seal ju lumi. see nn 'pehmendas' kukkumist. :O
- batoonike - 12-12-2005 21:34
Väike füüsika teadmine siis, et kui kõrgust suurendada x korda siis inimene kukub vastu maad kukkumise jõud suureneb ainult ruutjuur x korda. Kui 2m kõrguselt lennata ühe jõuga vastu maad siis 200m pealt kukub aint ruutjuur 100= 10 korda suurema jõuga vastu maad kui 2m pealt. Niiet asi pole sugugi nii hull.
Kusjuures kui hüpata 2m pealt vastu paksu muru ja pehmet mulda siis võib kuidagi huvitavalt maandudes (kogemused) kõik käed ja jalad täiesti terveks jätta aga sisikonna nii segi lüüa et vähe ei ole. Niiet alla hüpates on käe-jalaluud suht teisejärgulised asjad mis tuksi lähvad.
- Sputnik - 13-12-2005 15:24
Teadmistele ka natuke midagi silmale vaatamiseks
http://www.observedtrials.net/vb/showthread.php?t=15610&highlight=parkour
fail on küll suur, aga kesk ja lõpupoole kukub see mees kohtadest, mida teie suramvaks peaksite.:odie:
- napoleon - 13-12-2005 17:06
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Väike füüsika teadmine siis, et kui kõrgust suurendada x korda siis inimene kukub vastu maad kukkumise jõud suureneb ainult ruutjuur x korda. Kui 2m kõrguselt lennata ühe jõuga vastu maad siis 200m pealt kukub aint ruutjuur 100= 10 korda suurema jõuga vastu maad kui 2m pealt. Niiet asi pole sugugi nii hull.
Kusjuures kui hüpata 2m pealt vastu paksu muru ja pehmet mulda siis võib kuidagi huvitavalt maandudes (kogemused) kõik käed ja jalad täiesti terveks jätta aga sisikonna nii segi lüüa et vähe ei ole. Niiet alla hüpates on käe-jalaluud suht teisejärgulised asjad mis tuksi lähvad.
Kus sa selle ruutjuur x said? Kui vaatad ainult kiirust, millega inimene vastu maad sajab, siis küll kuid kineetiline energia sõltub omakorda kiiruse ruudust seega seos kineetilise energia ja kõrguse vahel peaks lineaarne olema. Seda muidugi eeldusel, et räägime suhteliselt väikestest kõrgustest ja kiirustest, kus võib mingis lähenduses õhutakistuse ja maa külgetõmbejõu muutumise kõrvale jätta.
- Hallucigenia - 13-12-2005 18:15
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Väike füüsika teadmine siis, et kui kõrgust suurendada x korda siis inimene kukub vastu maad kukkumise jõud suureneb ainult ruutjuur x korda. Kui 2m kõrguselt lennata ühe jõuga vastu maad siis 200m pealt kukub aint ruutjuur 100= 10 korda suurema jõuga vastu maad kui 2m pealt. Niiet asi pole sugugi nii hull.
Kusjuures kui hüpata 2m pealt vastu paksu muru ja pehmet mulda siis võib kuidagi huvitavalt maandudes (kogemused) kõik käed ja jalad täiesti terveks jätta aga sisikonna nii segi lüüa et vähe ei ole. Niiet alla hüpates on käe-jalaluud suht teisejärgulised asjad mis tuksi lähvad.
Kus sa selle ruutjuur x said? Kui vaatad ainult kiirust, millega inimene vastu maad sajab, siis küll kuid kineetiline energia sõltub omakorda kiiruse ruudust seega seos kineetilise energia ja kõrguse vahel peaks lineaarne olema. Seda muidugi eeldusel, et räägime suhteliselt väikestest kõrgustest ja kiirustest, kus võib mingis lähenduses õhutakistuse ja maa külgetõmbejõu muutumise kõrvale jätta.
Mingi iva võib batoonikesel ju selle "juurikaga" olla ... kuigi "vastu maad kukkumise jõud" on üks kehvasti määratletud mõiste. Mina arutleksin nii: see mis saab ohtlikuks, on luude-lihaste deformatsioon - kui see (suhteline deformatsioon) ületab teatud piiri, siis midagi puruneb-rebeneb. Elastse deformatsiooni energia, milleks esialgne gravitatsioonivälja potentsiaalne energia (võrdeline algkõrgusega) muundub, on võrdeline deformatsiooni ruuduga (vedru kokkusurumine!) - siit siis see ruutjuur. Märkused õhutakistuse kohta ja raskusjõu sõltuvusest kõrgusest on muidugi õiged. Teine meie probleemi juures olulist tähtsust ei oma, aga esimene küll - kui kukkuja on piisavalt väike, ei teegi kukkumine talle miskit häda, kukkugu kuitahes kõrgelt (no see jutt ikka miskitest putukatest, mitte väikelastest).
- napoleon - 13-12-2005 20:41
Sellega olen 100% nõus, et "vastu maad kukkumise jõud" suht ebamäärane mõiste on. Deformatsiooniga on natuke keerulisem... vedru kokkusurumisel on energia tõesti võrdeline deformatsiooni ruuduga aga selles pole ma sugugi nii kindel, et inimese kahjustused lineaarselt deformatsioonist sõltuvad. Pigem tekitab siin esimene sentimeeter suhteliselt vähe kahjustusi aga järgmine millimeeter võib juba päris palju pahandust teha ja veel millimeeter võib surmav olla. Kui keegi siit bioloogiaga paremini kursis on, võib täpsustada.
Samas meenub, et kui liiklusõnnetustest räägitakse, öeldakse tihti, et vigastused sõltuvad kiiruse ruudust. Kui üritaks selle kukkumisele üle kanda, siis kiirus on võrdeline ruutjuurega kõrgusest ja kahjustused omakorda võrdelised kiiruse ruuduga seega oleks tulemus, et kahjustused on võrdelised kõrgusega. Palju väites liiklusõnnetuses tekkivate kahjustuste kohta tõtt on, ei oska öelda.
Muidugi pole siin kiirus, ja energia ainukesed, mis mõjutavad. Kui noa otsa kukkuda, piisab vahel ka poolest meetrist, samuti ei pruugi poole meetri kõrguselt pea ees betoonpõrandale maandumine hästi lõppeda. Samas jalad ees maandudes ei juhtuks betoonpõrandal midagi ja noa otsa kukkumine pole surmav ega too kaasa pöördumatuid kahjustusi, kui noa ette jääb ainult lihas. Eks siit need õnneseened ja eriti õnnetud kukkumised vist tulevadki, et kahjustused olenevad sellest, millise pinnasega "jõudu proovida" ja millist osa kehast selleks kasutada
***
Meenub veel, et poisikestena panime köie kõrge puu külge ja "sõitsime" sellega siis ~7m kõrguselt alla. Alla jõudes oli kiirus siis enamvähem sama suur kui 7m kõrguselt kukkudes.
Kui nüüd kukkudes jääks näiteks poolel teel ette algselt horisontaalne köis ja sellest kinni haarata, siis jõuaks tõenäoliselt ka tervelt alla(muidugi ka üles tagasi ehk saaks mõnda aega kiikuda). Selle üle peab veel natuke mõtlema ja arvutama aga tekkis selline mõte, et kui inimene näiteks käsi või jalg ees maandub kukkudes nii, et liikumise suund muutub ja ei hakka maandudes mitte vertikaalsuunas deformeeruma vaid hoopis veerema, siis pidurdusteekond pikeneb st. see oleks üks võimalik seletus õnnelikele kukkumistele.
[edit]: lisasin viimase lõigu
Muudetud: 13-12-05 kell 20:58:03 napoleon
- Hallucigenia - 13-12-2005 20:57
Ega sellelegi jutule pole miskit vastu vaielda ... muidugi on inimkeha selleks piisavalt keeruline objekt, et tema kahjustusi kukkumisel mingi ühe lihtsa mudeliga seletada ... kindlasti on keskid (kriminalistid, meedikud) ka seda probleemi uurinud ja mingeid (vähemalt empiirilisi) üldistusi teinud. Kahjustused võrdelised kiiruse ruuduga ... jah ... kujutan näiteks järgmist situatsiooni, kus kuul lendab läbi üksteise taha asetatud (suht õhukeste) vaheseinte. Iga seina läbimiseks (purustamiseks) kulub kindel ports energiat ... kui purustuste suurust mõõdab purustatud seinte arv, siis saamegi võrdelise sõltuvuse kiiruse ruudust ...
- Celtic - 13-12-2005 22:01
Tsitaat:Algselt postitas: Sputnik
Teadmistele ka natuke midagi silmale vaatamiseks
http://www.observedtrials.net/vb/showthread.php?t=15610&highlight=parkour
fail on küll suur, aga kesk ja lõpupoole kukub see mees kohtadest, mida teie suramvaks peaksite.:odie:
väga tore video... hakkasin otsima selle stiili kohta materjale... tuleb välja et need vennad seal suht profid. stiili nimi on Parkour.
kanal2 pealt on paar korda näidanud filmi Yamakazi... seal samasugused vennad.
igatahes uurisin mingeid foorumeid kus seletati et kõrgelt hüpates tuleks alati teha väike roll. ehk siis kukerpall mis oluliselt vähendab jalgadele avalduvat survet ning enamus kukkumise koormast läheb peale jalgade ja käte tööd seljale.
- krissukiizu - 29-12-2005 14:23
Minu majas elab ka üks poiss , kes kukkus 7. korruselt rõdult alla..
ma ei teagi , vana see poiss kukkumise ajal oli
vend lükkas teda..
samal ajal oli teisel korrusel rõdul üks mees , kes nägi , et keegi lendab..
ta üritas ta kinni püüda ja kukkus ise ka..
mees jäi nüüd eluks ajaks lonkama..poiss oli aga väga terve....kukkus alla ja hakkas kodu poole roomama..roomas vist viiendale korrusele..ja nii ta leitigi..
praegult on poiss täiesti terve..ainult närvidega pole kõik korras....
mõnel jah ikka veab,...Tore!!!
- hypnootik - 30-12-2005 16:23
Üks vene piloot olla mägedes 9 km kõrguselt alla pudenenud. Ilma vigastusteta pääses mees kuna maandus mäe küljele.
- Hallucigenia - 05-04-2006 07:02
Tsitaat:Algselt postitas: aapeeHeal lapsel mitu nime.
kundalini energia
- Sharp - 20-04-2006 21:54
X-Files'is oli kamh üks osa kus mees kukkus 9 korruselt alla ja jäi ellu . tal ei juhtunud mitte midagi ... Seal rääkis veel et inimkeha võib kasvõi 500 m kõrguselt alla kukkuda ja ellu jääda siis , kui ta maandub teatud asendis , kuis šanss sellises asendis kukkuda on 1:1000000
- Hallucigenia - 21-04-2006 05:56
Inimkeha kukkumise (käed-jalad laiali) tasakaaluliseks (terminaalseks) kiiruseks atmosfääris on umbes 200 km/h (link), kukkumisel 600 m kõrguselt saavutatakse enam kui 99% sellest kiirusest (link), st kõrgemalt kukkumine enam seda kiirust, millega vastu maad põrutate, oluliselt ei suurenda. Mida väiksem elukas, seda väiksem terminaalne kiirus, hiire jaoks nt väidetakse see olevat 10x väiksem kui inimesel.