+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Salaühingud ja vandenõud (/forumdisplay.php?fid=22)
+--- Teema: 11. september 2001 (/showthread.php?tid=17)
1 - excubitoris - 26-08-2008 04:26
Naudet vendade filmis ütlevad tuletõrjujad SELGELT, et plahvatused olid. JA need on need "vennad" kes olid ise KOHAL. NIST otsis ja kuulas ainult neid tunnistajaid kellede tunnistused neile sobisid ja pealegi puudus WTC esiemsest ettekandest üldse. Ei kasutatud mitte tavalist lõhkeainet vaid seda mis PÕLETAB läbi (hetkel unise peaga see nimi ei meenu) sealt see vähene plahvatuste heli.
Lennuki paak on TÄIS ning seal on kütust sisuliselt edasi-tagasi sõiduks. Kuid plahvatuse osas on sul õigus - lenukid olid juba lennanud peaaegu maksimumi ühe otsa ajast sega paakides EI OLNUD enam eriti palju bensu ning plahvatuses see põles enamuses KOHE ära see mis jäi järgmise 5 minuti jooksul (pilots for 9-11 truth) seega tuletõrjujate saabudes põlesid veel natuke vaibad ja mööbel ning mehed asusid kustutama ....
- excubitoris - 26-08-2008 04:32
Pealegi tundub, et jällegi ignoreeritakse ühte detaili rääkides "tikk" majadest. Asi nimelt selles, et maja keskosa EI OLNUD "tikkmaja" vaid seal olid nö need "core columns" ehk ligi meetrise läbimõõduga teras talad millede puhul oli just arvestatud selle "pannkoogi" vältimist. Ühes nendest filmidest oli selgelt neid maju teinud spetside jutt sees millega arvestati maju ehitades - kokkukukkumise vältimine tulekhaju korral ja MITME LENNUKI järjestikune hoone tabamine. Tabas aga ju AINULT ÜKS lennuk per hoone seega jäi isegi jõuvarusid.
Samuti mis on siin rahvale kahe silma vahele jäänud on maja keldrist pääsenud tunnistajate ütlused kes ELASID PLAHVATUSE KELDRIS üle...
- Tom - 26-08-2008 07:38
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
. Asi nimelt selles, et maja keskosa EI OLNUD "tikkmaja" vaid seal olid nö need "core columns" ehk ligi meetrise läbimõõduga teras talad millede puhul oli just arvestatud selle "pannkoogi" vältimist.
Ega see "core" nüüd mingi võitmatu ja ülim asi ka ei ole. http://members.cox.net/damor1/wtc-core.html
Kui hoonel oleks toimunud kontrollitud lõhkamine, ehk lõhatud AINULT vahelae liitekohad, siis ehk oleks seda Core'it püstisena seismas näinud.
Aga kuna varing ei olnud kontrollitud, langes kõik killadi-kolladi üksteise peale kokku.
Tsitaat: Ühes nendest filmidest oli selgelt neid maju teinud spetside jutt sees millega arvestati maju ehitades - kokkukukkumise vältimine tulekhaju korral ja MITME LENNUKI järjestikune hoone tabamine. Tabas aga ju AINULT ÜKS lennuk per hoone seega jäi isegi jõuvarusid.
Hoone projekteerimisel arvestatakse alati ka külgjõude (tuulejõude), mis pilvelõhkujate puhul on eriti tähtis. Nii reklaami mõttes lisati veel jõu varu, mis peaks kompenseerima lennuki kokkupõrkest saadava löögi. Arvutustes nähakse ainult JÕUDU ja KOORMUSI. Mitte keegi ei arvuta sul , et mis siis saaks, kui lõikame hoone pooled talad läbi ja viskame suure tulekera sinna sisse!!! Isegi mitte ameerikamaal.
Kokkukukkumise vältimine tulekahju korral? Umbes sama jutt, ainult et insenerid arvutasid välja, kui palju on vaja terasele panna tulekaitsevärvi/isolatsiooni, et kuumus ei jõuaks konstruktsioonideni. Mitte ükski insener ei arvesta, et lõhutakse 4 korruse vahelaed ja pool talastikku. Oleks muidugi tore, kuid seda ei tehta, sest seda on võimatu teha.
Tsitaat:Samuti mis on siin rahvale kahe silma vahele jäänud on maja keldrist pääsenud tunnistajate ütlused kes ELASID PLAHVATUSE KELDRIS üle...
Kuidas sa välistad, et "tunnistajad", kes on paanikas ja ei tea eriti midagi, mis hetkel nende ümber toimub, kuulsid hoopis paaritonnise terasmüraka maandumist 100 meetri kõrguselt? Näiteks.
Muudetud: 26-8-08 kell 08:39:03 Tom
1 - Hallucigenia - 26-08-2008 08:01
Tsitaat:Algselt postitas: excubitorisMidagi ei jookse mul siin kokku: need olid lennud Boston- LA plaanilise kestvusega ca 6 tundi, õhus jõudsid nad olla aga alla tunni. (Sry, et jälle 9/11 teemas tagasi.)
- lenukid olid juba lennanud peaaegu maksimumi ühe otsa ajast sega paakides EI OLNUD enam eriti palju bensu ....
http://en.wikipedia.org/wiki/American_Airlines_Flight_11
http://en.wikipedia.org/wiki/United_Airlines_Flight_175
- Flash - 26-08-2008 08:36
Olgu Tom. Jagame hoone siis kolmeks: central core, kandvad väli seinad ja vahelaed. Kui see jurakas kokku kukkus, siis mis järjekorras need struktuuri osad liikusid? Videode järgi liikusid siis vahelaed kõige enne ja siis tulid central core ja kandavad välisseinad järgi? Või oleks pidand ikka mingi raamistik püsti jääma?
Lisaks seda ka, et neid õhuplahvatusi toimus mitmeid korruseid all pool sellest kokku kukkumise tsoonist? Mis tähendab umbes seda, maja kukkus sees tühjaks ja siis vajusidki kandavad välis seinad ja central core sinna peale
- Thorondor - 26-08-2008 10:42
Tsitaat:MorganLafey:Lõpeta see sildistamine ära. Kõik võivad eksida. Minu jaoks on ka asi selge. Ära tule ajama, mis minu arvates ja milline mina olen. Sellest sinu jutust jääb mulje, et sinu jaoks on selge, et kukkus lihtsalt kokku, aga keegi sinu teooria toetajatest ei võinud eksida. DeMartin on nüüd küll ainuke inimne, kes kõik määrab või?
Aga võimalus, et kokku kukub, on sinu jaoks muidugi välistatud. Sest kui sa tunnistaksid, et see poleks nii, siis tunnistaksid sa ka, et sinu arvates VÕIS DeMartin ka eksida. Noh, minu jaoks on niigi selge aga kas sa seda ka ise mõistad?
---
Selline mulje jääb, et kui kuidagi on võimalik, et ikkagi tekkis maavärin ja core columnit on võimalik pooleks teha ja on võimalik, et veel, et metall muutub pehmemaks ja kuskil on mingid majad ühe needi peale üles ehitatud. Siis me jõuame lõpuks järeldusele, et kui kui kui kui kui siis saanuks nii ja nii ja nii. Ning kuna meil täpset infi pole, vaid on eri osapoolte omad. Valitsuse poolsed räägivad kõike, mis nende huve kaitseks. Siis ongi nii, et tuli võis kuum olla -> järelikult oli nii kuum, et sulatas metalli, mingisugune seismiline võnkumine võis esineda -> järelikult oli maksimaaltugevusega ning WTC7 jäi sellele teele, ette, WTC7-s oli näha tulekahjusid-> järelikult oli neid palju rohkem ja sees salamisi kõik talad pehmusid üheaegselt ning maja kukkus sümmeetriliselt kokku (statistiliselt hästi väike tõenäosus on-->järelikult toimus). On võimalus, et tunnistajad valetavad ja on veel väiksem võimalus, et kõik on omavahel kokku leppinud ühtemoodi valetamise, rääkimata kõikidest teistest tunnistajatest mujal, kes rääkisid teistest aspektidest aga ikka leppisid kokku omavahel --> järelikult valetavadki. Larry Silverstein võib ka valetada kui tahab -> järelikult valetab. Samal ajal korraldati õppusi just sellise sündmuse ära hoidmiseks. Teoreetiliselt võimalik, et Londoni pommitamistel tehti ka samamoodi õppus ja täpselt kokkulangevus ajaliselt. Tõenäosus on meeletult pisike, aga võib juhtuda -->järelikult juhtus
jne jne. Peaaegu kõik need tingimused peavad üheaegselt täidetud olema, et asi vettpidav oleks.
Muudetud: 26-8-08 kell 12:01:30 Thorondor
Muudetud: 26-8-08 kell 12:01:59 Thorondor
- excubitoris - 26-08-2008 11:01
Oehh - laadna - teeme nii - kui metall on suure kuumuse käes kuidas ta katki läheb ? Paindub ja siis murdub ?! Kas on vastuväiteid ? Nüüd lisan 2 linki kus on palju pilte ja näidake mulle kus on kuumuse käes paindunud ja siis murdumis jälgedega talad ?
Samas näeb aga KORDUVALT talasi millel on termiidi taolise ainega TERMILISE LÕIKAMISE jälgi:
http://wtc7lies.googlepages.com/photosoftorch-cutsteel
http://www.911lies.org/WTC_collapse_demolition_explosions.html
Mis puutub aga WTC tornide vastupidavust lennukitele siis olen näinud 2 - see on KAHE inseneri ja projekteerija salvestatud tunnistust kus nad mõlemad väitsid, et hooned OLI disainitud nii, et peaksid vastu MITMELE sisse sõitvale lennukile järjest. "Nali" on aga selles, et intervjuus mainitud lennukid olid SUUREMAD kui need mis sinna tegelikult sisse sõitsid. Esimne film oli tehtud nii aastat 10 vähemalt ENNE 9-11 sündmusi ning seda dokumentaali näitas isegi Discovery KORDUVALT enne 9-11.
Ma ei saa aru kuidas on üldse võimalik selles kahelda, et neid torne ei "lastud õhku" ??? On terve plejaad igatsorti professoreid kes on näidanud arvutustele ja faktidele tuginedes, et ametlik versioon on muinasjutt kuubis. NISTi videod/animatsioonid aga näitavad lauslollusi nagu seda, et Pentagonil puudub sein ning WTC animatsioonidel puuduvad just need "core columnid" - WTF tahaks küsida ?
PS. Vähe sellest - mitmel pildil on näha vähemalt 2 inimest kes seisavad seal kus peaks lõõmama tulepõrgu mis põletab läbi terase. Kuidas saab inimene ellu jääda selles tules aga metall sulab nagu jäätis päikese käes ?
Muudetud: 26-8-08 kell 12:04:28 excubitoris
Muudetud: 2-9-08 kell 08:17:47 Tom
- Tom - 26-08-2008 11:22
Mind ei huvita, mis on ametlik seisukoht ja mis on vandenõunike seisukoht. Minul on oma sõltumatu seisukoht.
"Lõigatud" terastalade piltidelt ei leia ma midagi kahtlast. Survejõust purunev metall reeglina murdubki 45kraadise nurga all ja painutatud karp-tala murdub täisnurga all.
Termiline töötlemine? Oled sa kirjaklambrit usinalt painutanud ja täheldanud, et see natuke soojaks läheb? Korruta see nüüd 10000-ga.
Inimene "sissesõiduavas"? Pilt on tehtud arvatasti kümneid minuteid hiljem avariist. Tuli võis selleks ajaks levida tont-teab-kuhu (enamasti ikka üles poole). Ja välissein jahtub suhteliselt kiiresti.
Muudetud: 26-8-08 kell 12:23:07 Tom
Muudetud: 2-9-08 kell 08:18:05 Tom
- Thorondor - 26-08-2008 11:36
Tsitaat:Tuli võis selleks ajaks levida tont-teab-kuhu (enamasti ikka üles poole).Põhimõtteliselt on ju võimalik, et lennuki sisse lendamise tagajärjel lendasi igasugu kontoritarbed sinna keskmise tala ümber ja siis see keemia läks mingi ajapärast põlema ja tuli kolis vahetult keskmise tala ligidusse ning saavutas maksimaalse temperatuuri teoreetiliselt paar tuhat kraadi ikka, jättes servad rahule ja mingil põhjusel oli seal keskel hästi hea õhuvarustus ja servades ei olnud millelgi põleda ning 2000 kraadine kuumus oli ainult väga väikeses raadiuses natuke eemal oli ainult 100 ja inimesed ja tuletõrjujad võisid seal ligidal vabalt tegutseda. Ja kui kontoritarbed ei põlenud nii kõrgel temperatuuril, siis võibolla mingid töötajad vedasid mingil põhjusel miskit keemiat tööle kaasa, et õhtul koju minnes kodus sellega maja värvida või mingit muud keemiat teha ja sealt eri ained kombineerusid parasjagu selleks ühendiks, mis oleks vaja kõrge temperatuuri saavutamiseks. Mingi tõenäosus ju on.
Ma tahaks suure raudtala puruks painutamist näha nii, et sularaud voolab mööda murdekohta alla. Või siis kokku surumist nii, et läheb 45 kraadi all pooleks kuna sulab ainult murdekohast, st temperatuur kandub kõik ühte punkti vms.
Muudetud: 26-8-08 kell 12:37:56 Thorondor
- MorganLaFey - 26-08-2008 11:39
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Lennuki paak on TÄIS ning seal on kütust sisuliselt edasi-tagasi sõiduks. Kuid plahvatuse osas on sul õigus - lenukid olid juba lennanud peaaegu maksimumi ühe otsa ajast sega paakides EI OLNUD enam eriti palju bensu ning plahvatuses see põles enamuses KOHE ära.
Jäta nüüd ükskord ometi! Lennukid startisid Bostonist, mis on New Yorkist vaid tsipa ida pool ja pidid lendama Los Angelesi, mis asub läänerannikul. Sinna nad teatavasti ei jõudnud.
Teiseks: lennukites EI OLE edasi-tagasi reisi jagu kütust! Kütusepaagid asuvad tiibades ning seetõttu tangitakse lennukisse kütust vaid veidike rohkem, kui arvestuslik reis nõuab. Seda seepärast, et täis kütusepaakidega (loe: raskete tiibadega) maandudes on oht, et tiivad võivad murduda.
- excubitoris - 26-08-2008 11:49
Morgan - comoon - isegi see valitsuse komisjon tunnistas, et lennukid keerutasid õhuruumis ringi siis keerasid alles NY suunas. Uuri lendurite juttu - paagid tangitakse alati TÄIS ning kuigi need lennukid lendasid vähem kui oleksid suutnud ei olnud need paagid enam täis.
Ja kas sinu arvates tiirutavad lennukid lennujaama kohal ilusa ilma nautimiseks ? Just selleks, et "liigne" kütus ära põletada. Ise passisin üle poole tunni õhus enne kui maandumisluba anti - ja see oli ENNE 9-11. Lennusaatjad ütlesid, et selline asi on tavaline - ehk siis tiirutamine, et paagid tühjemaks saaksid ning igasugused hilinemised maandumisel. Kui lennukj võtaks ainut NATUKENE rohkem siis oleks suhteliselt tavaline sellise praktika juures lennukite "pudenemine" küpse õuna klassikalises traditsioonis.
Kui mind ei usu mine Tallinna lennujaama ja räägis seal rahvusvahelsite pilootidega kes ON lennanud tihedatel Euroopa ja Ameerika liinidel ja uuri ISE palju seal kütust läheb ja palju teda võetakse.
Muudetud: 2-9-08 kell 08:19:19 Tom
- Thorondor - 26-08-2008 12:56
Muideks Alex Jonesi shows on viimastel päevadel see aktiivne teema, kuna aastapäev lähenemas ja Alexit asendab ajutiselt Loose Change'i autor Jason Bermas. Täna näiteks oli saatekülaliseks saate 3. tunnis Kevin Ryan, kes sertifitseeris WTC majades kasutatave terase. http://stream4.nfowars.net - avada mingi media playeriga. Show kordab ennast kuni järgmise showni.
- MorganLaFey - 01-09-2008 12:24
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Morgan - comoon - lõpeta palun see idiotismide kordamine - isegi see valitsuse komisjon tunnistas, et lennukid keerutasid õhuruumis ringi siis keerasid alles NY suunas. Uuri lendurite juttu - paagid tangitakse alati TÄIS ning kuigi need lennukid lendasid vähem kui oleksid suutnud ei olnud need paagid enam täis.
Aga sa ära parem ise idiotiseeri vaid vaata kõnealuste lennukite marsruuti kaardilt. Ma ei viitsi enam neid kaarte repostima hakata, vaata eelmistelt lehtedelt, kui palju nad enne keerutasid, siis vaata, kui kaugele nad lendama oleks pidanud ja siis püüa kasvõi umbkaudu arvestada, kui palju kaasas olnud kütusest nad ära kulutasid.
Järgmiseks paluks mitte välja mõelda lausrumalusi teemadel, millest sul aimugi pole. Kui sa lennundusest natukenegi teaksid, teaksid sa ka seda, et peaaegu ALATI tangitakse lennukitesse just nii palju kütust, kui on vaja sihtpunkti jõudmiseks pluss rahvusvaheliste normidega ette nähtud varu. Just äsja kirjutati samal teemal seoses Estonian Airiga (http://uudised.err.ee/index.php?06133861 - Pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul võetakse kütust siiski "pardale vastavalt rahvusvaheliste normidega ettenähtud miinimumkogustele - et sooritada lend sihtkohta ja omada tagavara juhuks, kui ilmastikuolud halvenevad või tekib vajadus siirduda tagavaralennuväljale")
PS! loetlen ette levinumad põhjused, miks kütust just vajalikul määral tangitakse:
1) väheneb õhkutõusmiseks vajalik miinimumkiirus, sellest tulenevalt hoovõtumaa pikkus, sellest tulenevalt õhkutõusu ohtlikkus jne
2) väheneb lennuki kaal, mistõttu omakorda väheneb kütusekulu (rääkimata piletihindadest, reostusmaksudest jnejne)
3) väheneb maandumiskaal, mis võimaldab maanduda aeglasemal kiirusel, millest sõltub suuresti maandumise ohutus ja väheneb vajaliku maandumisraja pikkus
4) täis paakidega maandumine võib põhjustada liigset koormust tiibadele ja muule konstruktsioonile
5) kui maandumisel (või kasvõi õhkutõusmisel) peaks juhtuma õnnetus, on igal juhul paakides vähem kütust, mis vähendab ka igal juhul katastroofi ulatust.
Lisaks pean ära märkima, et tegelikult peaksid sa oma teooria kohaselt just väiksema kütusekoguse poolt olema ning seetõttu pole sulle kasulik luuletada, et "paagid pannkse alati täis" kuna sel juhul juhul kasvaks kaasas olnud kütuse hulk vaat, et mitmekordseks, mis lihtsustaks veelgi talade nõrgestamist tulekahju läbi.
Tsitaat:Algselt postitas: excubitorisJa kas sinu arvates tiirutavad lennukid lennujaama kohal ilusa ilma nautimiseks? Just selleks, et "liigne" kütus ära põletada. Sa vist pole kuulnud ega lugenud KUI TIHE ON lennu liiklus NY kandis. Ise passisin üle poole tunni õhus enne kui maandumisluba anti - ja see oli ENNE 9-11. Lennusaatjad ütlesid, et selline asi on tavaline - ehk siis tiirutamine, et paagid tühjemaks saaksid ning igasugused hilinemised maandumisel. Kui lennukj võtaks ainut NATUKENE rohkem siis oleks suhteliselt tavaline sellise praktika juures lennukite "pudenemine" küpse õuna klassikalises traditsioonis.
Ilmselt võtsid sa nüüd lihstalt mu sõna "natukene" ja keerasid selle just niisuguseks "natukeseks" nagu sulle meeldis. Täpselt nagu kreatsionistid räägivad "kambriumi plahvatusest" OMAS mõõtkavas, saamata aru, et geoloogid mõistavad "plahvatuse ehk liikide äkilise tekke" all miljoneid aastaid, mis geoloogilsies mõistes on tõesti "plahvatus". Lühidalt: "natukese" all pidasingi silmas "piisavat varu", mis, nagu ülelpoolgi öeldud, on ette nähtud rahvusvaheliste normidega. Kui Boeing 747 stardib (ALATI - sinu sõnad) täis paakidega New Yorkist ja suundub sajakonna miili kaugusele Philadelphiasse, küllap ta siis tiirutab Philadelphia kohal veel 15-20 tundi, kuni paagid tühjaks saavad... Küll sa võid ikka enneolematuid mõtteterasid puistata.
Mainin veel kord ära ka selle, et pilgeni paakide teooria lihtsustab minu teooriat selle kohta, et talad nõrgenesid kuumuses.
Tsitaat:Algselt postitas: excubitorisKui mind ei usu mine Tallinna lennujaama ja räägis seal rahvusvahelsite pilootidega kes ON lennanud tihedatel Euroopa ja Ameerika liinidel ja uuri ISE palju seal kütust läheb ja palju teda võetakse.
See EI OLE keeruline.
Jama sünnib sealt, kust seda kõige vähem oodatakse - nimelt sellest, et see TÕEPOOLEST ei ole keeruline ;-)
Nagu ma mõistan, siis sina oled seal juba käinud ja vestelnud? Noh ja mida sa teada said? Ütle mulle mõne piloodi või muu asjapulga nimi, kes väidab, et paagid alati triiki täis pannakse!
Ma vaatan, et jube kerge on varrukast väiteid ja "fakte" välja meelitada ning nendega loopides tarka muljet jätta, eeldades, et oponent nagunii lennujaama küsima minna ei viitsi. Aga vaat, mõnikord viitsitakse. Mu suguvõsa on juhtumisi tihedalt lendamisega seotud ning allikaid, kust küsida, on rohkelt. Ja täiesti juhtumisi küsisingi enne selle lõigu kirjutamist puhtalt igaks juhuks kahelt pikaajalise lennukogemusega härrasmehelt asja üle. Arva ära, mida nad väitsid. Ja nüüd palun, nimeta mulle, KES Tallinna Lennujaamast või mõnest muust lennundusega seotud ametkonnast on sulle väitnud, et paagid alati täis pannakse? Lennuameti asedirektor avaldas soovi selle inimesega põhjalikult vestelda
Muudetud: 1-9-08 kell 13:44:15 MorganLaFey
---
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Põhimõtteliselt on ju võimalik, et lennuki sisse lendamise tagajärjel lendasi igasugu kontoritarbed sinna keskmise tala ümber ja siis see keemia läks mingi ajapärast põlema ja tuli kolis vahetult keskmise tala ligidusse ning saavutas maksimaalse temperatuuri teoreetiliselt paar tuhat kraadi ikka,
Kui ma nüüd õieti mäletan siis neid keskmise kandetalasi oli kuskil 40 ning kõigi jaoks ei oleks seda kolu lihtsalt jagunud - ja nii KOGU hoone ulatuses.
Ega neid talasid pole 40 seepärast, et ilus, ümmargune number ja röövleid oli Ali-Baba muinasjutus kah 40. Kõik need talad on vajalikud selleks, et hoone püsti püsiks ning vaid mõne tala murdumine võib põhjustada liigse koormuse ülejäänutele ja põhjustada varisemise. Kett on just nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli.
---
Tsitaat:Algselt postitas: Ap0CalYps3
Morgan viskab kiire pilgu peale ja väidab raudkindlalt, et lennuki siselendamine põhjustas kõike ja muud seal polegi. Siis väidab, et teised näevad kõike must-valgelt ja kõik arvavad, et nad on hullult targad(mainides jällegi raudkindlalt, et muud seal polnudki, kui lennukite sisselendamine).
Ma heidan pilgu peale vandenõuteoreetikute jutule ja näen mõndagi, mis seal vildakas on. Edasi tuleb vaid uurida, mida ametlikud uuringud ja muud, sõltumatud eksperdid (noh, teie arvates saab "sõltumatu ekspert" olla muidugi ainult see, kes toetab vandenõud
)asja kohta väidavad.Tsitaat:Algselt postitas: Ap0CalYps3Samas võib ju üritada teha väikesed kaksiktorinde koopiad ja arvestades teisi tegureid, visata midagi sisse, mis asendaks lennukit...
Sellised mudelitestid ei anna kuigi usaldusväärseid andmeid. Pole mingit probleemi ehitada paberist WTC 1:100 koopia. Küll aga on ületamatult raske ehitada WTC 1:1 koopiat paberist, mis võib pisema mudeli ehitamisel kasutatust kasvõi 100x paksem olla. Pealegi on alati mängus loendamatu hulk ennustamatuid muutujaid, mida ei saa mudelikatsetustes kunagi piisava täpsusega imiteerida. Seepärast kasutatakse mudelikatsetusi tavaliselt vaid juhtunust mingi üldisema pildi loomiseks (näiteks, kui pealtnägijaid ei olnud, või ei saa nende tunnistuste põhjal mingit ühest pilti luua - ka Estonia põhjamineku kohta korraldati mudelikatsetusi samal põhjusel ent ka selle põhjal ei saadud mingeid lõplikke tulemusi kasvõi sel põhjusel, et vee füüsikalised omadused on vähendatud skaalal originaalskaalast oluliselt erinevad jne), mitte aga täpsete võrdlusandmete saamiseks.
Muutus: Liitsin 3 postitust.
Muudetud: 1-9-08 kell 14:16:03 Thorondor
Muudetud: 1-9-08 kell 14:20:42 Thorondor
- Thorondor - 01-09-2008 14:45
Tsitaat:Ega neid talasid pole 40 seepärast, et ilus, ümmargune number ja röövleid oli Ali-Baba muinasjutus kah 40. Kõik need talad on vajalikud selleks, et hoone püsti püsiks ning vaid mõne tala murdumine võib põhjustada liigse koormuse ülejäänutele ja põhjustada varisemise. Kett on just nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli.Mul on tunne, et maju ei ehitata, nõrgema keti ütluse järgi. Talasid on palju ka seepärast, et kui osad järele annavad, siis teised kannavad edasi. Jalgratas ei lagune ka ära, kui mõne kodara ära võtad.
Tsitaat:noh, teie arvates saab "sõltumatu ekspert" olla muidugi ainult see, kes toetab vandenõudPüüame edaspidi selliseid repliike muu jutu sisse mitte panna, sest muidu pean ma vastama, kes sinu arvates sõltumatu ekspert on. Aga eks me ise teame paremini, mis meie arvates on eksju. Teeme edaspidi lihtsalt vastastikku asja lihtsamaks ja teistele loetavamaks, et kui ma arvan, et sa oled loll, siis ma seda ei ütle ja sina ei ütle mulle. Teised samamoodi. Lihtne onju : )
Ma olen üsna veendunud, et mina ei suuda sind veenda vaatama asju nagu sina ja see kehtib ka teistpidi ja ka teiste kasutajate puhul.
- Tom - 01-09-2008 14:56
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Talasid on palju ka seepärast, et kui osad järele annavad, siis teised kannavad edasi. Jalgratas ei lagune ka ära, kui mõne kodara ära võtad.
Kusjuures, kui mina siin majasid näiteks projekteerin, pole ma ühessegi sõlme pannud topelt poste igaksjuhuks, kui üks peaks katki minema. Poste on täpselt nii palju(ja nii suuri) , kui on kandmiseks ja toestuseks vaja lähtuvalt arvutustest (väiksed varutegurid muidugi on).
Poolte postide läbilõikamise kohta standardi ja projekteerimisnormi juhised puuduvad.
See, et paari posti purustamisel maja püsti jääb, on õnn. See , et poolte postide läbilõikamisel maja kokku kukub, on loogika. Ehituses vähemalt.
Muudetud: 1-9-08 kell 16:05:40 Tom
- MorganLaFey - 01-09-2008 15:04
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Mul on tunne, et maju ei ehitata, nõrgema keti ütluse järgi. Talasid on palju ka seepärast, et kui osad järele annavad, siis teised kannavad edasi. Jalgratas ei lagune ka ära, kui mõne kodara ära võtad.
Siiski-siiski! Ära ole kindel, et puuduvate kodaratega ratas kuigi kaua vastu peab. Loomulikult ei panda ei kodaraid ega ehitustalasid optimaalselt, miinimumvajadusi arvestades vaid ikka teatava varuga aga igal asjal on kuskil piir ja mõtle ka sellele, et miskipärast oli WTC'l siiski 40 tala, mitte aga 80 (noh, nii igaks juhuks!). Siinkohal tuleb aga mõlemal osapoolel tõdeda, et meie teadmised lõpevad. Keegi ei saa täiel veendumusel öelda, mitme talaga WTC oleks püsti jäänud ja mitu tulekahjus pehmeks läks. Kõik on vaid spekuleerimine. Oluline on see, et sina ega keegi teine EI SAA välistada, et tulekahju nõrgestas kriitilise hulga talasid, mistõttu ehitis varises. Punkt!
Tsitaat:Algselt postitas: ThorondorPüüame edaspidi selliseid repliike muu jutu sisse mitte panna, sest muidu pean ma vastama, kes sinu arvates sõltumatu ekspert on. Aga eks me ise teame paremini, mis meie arvates on eksju. Teeme edaspidi lihtsalt vastastikku asja lihtsamaks ja teistele loetavamaks, et kui ma arvan, et sa oled rumal, siis ma seda ei ütle ja sina ei ütle mulle. Teised samamoodi. Lihtne onju
Olen nõus, et see repliik oli ennatlik ent omade ja teiste kogemuste põhjal järeldasin, et varem või hiljem tuleb nagunii kuskilt poolt vihje, et ametlikku raportit toetavad eksperdid on vandenõus osalised või lihstalt lollid. Ent siit kerkib küsimus: kui te üldsegi nii ei arva, siis miks te iialgi ühtki nende seletust ei usu?
Tsitaat:Algselt postitas: ThorondorMa olen üsna veendunud, et mina ei suuda sind veenda vaatama asju nagu sina ja see kehtib ka teistpidi ja ka teiste kasutajate puhul.
Selge see. Seepärast ongi välja mõeldud sellised mõisted nagu fakt, tõendusmaterjal jne. Vastasel juhul poleks üldse mõtet midagi uurida sest kõik jääks nagunii indiviidi usu taha (mitte, et ta ka praegu ei jääks aga noh...igaüks ise teab, mida usub - peaasi, et ta siis tõestust leidnud fakte mingit jama ajades "ümer lükkama" ei asu, nagu mõned siin äsja seoses lennukite ja neis oleva kütusega seonduvalt teha püüdsid)
- NewDave - 01-09-2008 15:17
Pole teemat läbi lugeda jõudnud ja ei tea, kas keegi on maininud või ei aga Q33NY pole lennu number. Lihtsalt välja mõeldud, et lahe välja näeks selles fondis.
Tsitaat:
American Airlines Flight 11 was the first flight hijacked in the September 11, 2001 attacks. It was an American Airlines flight aboard a Boeing 767-223ER aircraft, registration number N334AA,[1] which regularly flew from Logan International Airport in East Boston, Massachusetts, to Los Angeles International Airport. On September 11, 2001, the aircraft on this route was hijacked, and was crashed into the North Tower of the World Trade Center in New York City at 8:46 a.m. Out of all the planes hijacked that day Flight 11 contained the most pass
- Thorondor - 01-09-2008 17:24
Tsitaat:Siiski-siiski! Ära ole kindel, et puuduvate kodaratega ratas kuigi kaua vastu peab. Loomulikult ei panda ei kodaraid ega ehitustalasid optimaalselt, miinimumvajadusi arvestades vaid ikka teatava varuga aga igal asjal on kuskil piir ja mõtle ka sellele, et miskipärast oli WTC'l siiski 40 tala, mitte aga 80 (noh, nii igaks juhuks!). Siinkohal tuleb aga mõlemal osapoolel tõdeda, et meie teadmised lõpevad. Keegi ei saa täiel veendumusel öelda, mitme talaga WTC oleks püsti jäänud ja mitu tulekahjus pehmeks läks. Kõik on vaid spekuleerimine. Oluline on see, et sina ega keegi teine EI SAA välistada, et tulekahju nõrgestas kriitilise hulga talasid, mistõttu ehitis varises. Punkt!Ma võin mõelda sellele ka, et mispärast 40 oli aga mitte 20. Ma ei julgeks siin isegi järeldada, seda kas keegi saab või ei saa järeldada, sest lõppudelõpuks on meil liiga palju muutujaid, milles me pole kokku leppinud. Nt millisest tulekahjust on jutt ja mis temperatuuridest. Sellest sõltub väga palju. Kui lihtsalt küsida, et kas 40 terastalaga maja tulekahjus saab kokku variseda, siis ma ei saa muidugi öelda, et ei saa. Ja kui öelda, et nojah kuidagi on võimalik, siis kahe maja varisemine + lennukita maja teeb selle tõenäosuse kõvasti väiksemaks (muidugi võib jõuda kuidagi järeldusele, et ei muuda). Ja conspiracy theory liigub edasi coincidence theory suunas. Ja kui me jõuame sinna, et võis olla nii või naa, siis ei saa kuidagi täielikult välistada lõhkamist ja neid aknatest purskuvaid tolmupilvede konspiratoorseid tagamaid, aga ärgem hakkakem jälle sealt peale, et positiivse väite esitaja peab tõestama sns mingeid reegleid tegema, sest kogu maja kokkulukkumise taustal toimunu näitab ka näpuga väga kahtlaste toimigute suunas (minu arvates muidugi).
- neoon - 01-09-2008 17:32
Erinevus ongi lihtsalt selles, et "paistvaid" "plahvatusi" on võimalik seletada ühildudes ametliku skeemiga. Kuid vandenõus on hulgaliselt (juba eelnevalt välja toodud) asju, mis ei taha kuidagi omavahel ühilduda ja on justkui iseseisvad.
Kokkuvõtvalt: Ametlik sündmuste käik annab asjast katkematu sündmuste rea. Vandenõu teooria aga katkendliku. Kui pole põhjust, ei saa ka olla tagajärge.
- Thorondor - 01-09-2008 17:53
Tsitaat:Olen nõus, et see repliik oli ennatlik ent omade ja teiste kogemuste põhjal järeldasin, et varem või hiljem tuleb nagunii kuskilt poolt vihje, et ametlikku raportit toetavad eksperdid on vandenõus osalised või lihstalt lollid. Ent siit kerkib küsimus: kui te üldsegi nii ei arva, siis miks te iialgi ühtki nende seletust ei usu?
Aga nad võivad ju ollagi mõlemat. Sinu arvates võib see jama olla ja usupõhine asi, aga teiste jaoks on see loogiline järeldus. Ja kui sa hakkad selliseid järeldusi halvustama, siis vastatakse samaga, et oled usus kinni ja kaugemale ei näe vms ja ongi jama jälle.
Tsitaat: Selge see. Seepärast ongi välja mõeldud sellised mõisted nagu fakt, tõendusmaterjal jne. Vastasel juhul poleks üldse mõtet midagi uurida sest kõik jääks nagunii indiviidi usu taha (mitte, et ta ka praegu ei jääks aga noh...igaüks ise teab, mida usub - peaasi, et ta siis tõestust leidnud fakte mingit jama ajades "ümer lükkama" ei asu, nagu mõned siin äsja seoses lennukite ja neis oleva kütusega seonduvalt teha püüdsid)Tõendusmaterjalid ei ole alati must-valged ja ei saagi neid esitada teisele kui ta ise ei vaata. Igasugu tõendeid on ju, nt isiklik kogemus. Ei saa teisele sellega tõendada (nt tulnukad röövivad, eks proovi öelda tulnukatele, et röövige mu kahtlejast sõber ka : )). Kindla faktini jõuame me ürpris harva- Alati on tõenäosus ja personaalne hinnang vastavalt kõigele uuritule ja kogetule ja seostele ning siis kiputakse ütlema, et on fakt. Mõni arvab, et kui AK uudistes ütles või näidati midagi, siis on sellepärast fakt, tihti ilmselt ongi. Allika usaldusväärsus aga on jälle hinnang. Mis siis juhtub kui infoallikas, mida me peame tõeseks(ei saa ju olla võimalik et nemad valetavad), kuigi alati on võimalus (nagu ka WTC tornide põlemisel kukkumine), et on teistmoodi.
Tsitaat:Neoon:Minu arvates on küll loogiline sündmusteahel. Aga muidu jääb mulje, et on olemas peaaegu, et üks selge ametlik versioon ja sündmuste ahel. Ja teiseks on hulga selle vastu rääkivaid versioone ja aspekte ja asju, mille vahel peaks veel valima ja uurima hakkama, et midagi kokku panna. Sest alati võib jõuda välja lugudeni, kus maja ründavad hologrammid ja kosmosekiired lasevad maja õhku, aga sel puhul peab uurima ja siis pannakse kõik ametliku teooria vastane info kokku ühte patta ja öeldakse, et see kõik on üks pask. Tegelikult on neid nn vandenõuteoreetikud erinevaid samamoodi nagu nn kokkulangevusteoreetikuid. Ma loodan, et kõik siin on uurinud, aga paljud inimesed ei tulegi selle peale, et ise mõelda või kahelda, sest ametlik lugu on justkui hästi loogiline rada. Araablased rünnatakse ja juba enne sündmust hakatakse Afganistani minema jne. See majade lammutamine on kõigest üks väike osa kogu loos.
Erinevus ongi lihtsalt selles, et "paistvaid" "plahvatusi" on võimalik seletada ühildudes ametliku skeemiga. Kuid vandenõus on hulgaliselt (juba eelnevalt välja toodud) asju, mis ei taha kuidagi omavahel ühilduda ja on justkui iseseisvad. Kokkuvõtvalt: Ametlik sündmuste käik annab asjast katkematu sündmuste rea. Vandenõu teooria aga katkendliku. Kui pole põhjust, ei saa ka olla tagajärge.
Muudetud: 1-9-08 kell 19:02:28 Thorondor
- paadikapten - 01-09-2008 19:00
Kas maja ja jalgratast annab omavahel võrrelda, ei oska ma öelda, kuid minu kogemused näitavad, et korras jalgratta puhul ei määra paari kodara puudumine küll midagi. Kui rohkem koidaraid läheb, hakkab see jooks, millel antud kodarad läksid, lihtsalt "viskama" (ehk vajub tsentrist välja) ja "kaheksasse" väänduma ning sellest võib küll ülejäänud kodaratele liigne koormus tekkida. Ja kui jalgratas on amortiseerunud, siis pole enam olulione, palju neid kodaraid on - katki läheb ta siis niiehknaa ja hea, kui siis vähemalt raam alles jääb, millele saab uued jupid laduda (mul on üks ratas ka päris otsa saanud, kui kõige lõpuks raam 2 korda purunes, teist korda siis peale esimese murdekoha keevitamist).
- Pet$ - 01-09-2008 19:01
Uus Jason Bermase film: Fabled Enemies
Google Video
Torrent
- MorganLaFey - 01-09-2008 19:57
Tsitaat:Algselt postitas: paadikapten
Kas maja ja jalgratast annab omavahel võrrelda, ei oska ma öelda, kuid minu kogemused näitavad, et korras jalgratta puhul ei määra paari kodara puudumine küll midagi. Kui rohkem koidaraid läheb, hakkab see jooks, millel antud kodarad läksid, lihtsalt "viskama" (ehk vajub tsentrist välja) ja "kaheksasse" väänduma ning sellest võib küll ülejäänud kodaratele liigne koormus tekkida. Ja kui jalgratas on amortiseerunud, siis pole enam olulione, palju neid kodaraid on - katki läheb ta siis niiehknaa ja hea, kui siis vähemalt raam alles jääb, millele saab uued jupid laduda (mul on üks ratas ka päris otsa saanud, kui kõige lõpuks raam 2 korda purunes, teist korda siis peale esimese murdekoha keevitamist).
Reegel on see, et kui kodarad lähevad erinevatest kohtadest (soovituslikult võimalikult sümmeetriliselt), ei avalda see tõesti ratta jooksule mõnda aega olulist mõju. Kui nad kaovad aga lähestikkustest kohtadest ebasümmeetriliselt, on tulemuseks üsna kiire "kaheksasse" minek.
Nüüd ka sõnake sellest, et sajakonna (+/- mitu?) kodaraga rattast paari kodara puudumist on vale võrrelda majaga, mis toetub 40'le talale, millest paar "kaovad" - tänu kokkupõrkele lennukiga ilmselt ka üsna ebasümmeetriliselt.
Lisaks on jalgratta kodarate puhul arvestatud sõitmisega auklikul teel, üle äärekivide jne. Seega on tugevusvaru oluliselt suurem, kui maja ehitamisel arvesse võetav.
Niisiis soovitan omalt poolt unustada see mitte midagi ütlev võrdlemine kodaratega. Ei saa võrrelda võrreldamatuid (noh, muidugi välja arvatud juhul, kui see võrdlejale kasulik on).
- Thorondor - 01-09-2008 21:31
Tsitaat:Ei saa võrrelda võrreldamatuid (noh, muidugi välja arvatud juhul, kui see võrdlejale kasulik on).Nagu maja ketiga võrdlemine?
- MorganLaFey - 02-09-2008 13:26
Ega siinsed 6 lehekülge ei kujuta endast ametlikku raportit!
Mul puuduvad praegu andmed, et amtlik rapost sisaldaks juttu mitme kvartali kauguselt leitud kaaperdaja passi kohta. Minu andmeil oli selle jutu näol tegu tavapärase katastroofijärgse liialdusega, mida keegi juba ammu enam ametlikes materjalides ei maini. Vandenõuteoreetikutel on lihstalt selline komme, et võetakse iga suvalise ametniku suust lipsanud keelevääratus ilmseks tõeallikaks (kui see vandenõuteooriat toetab. kõik, mis ei toeta, jääb märkamata või liigitatakse valeks) ning pärast ei kujutagi enamkeegi ette, kust taolised väited pärinevad. Ent kõik korrutavad neid nagu papagoid ja nii tekibki tõe illusioon.
Tegelikult aga huvitab mind tõesti, kust võin ma lugeda ametlikke väiteid selle passi kohta?
Lisaks seda, et kui sinu veendumus tugineb siin kirjutatud kuuele leheküljele (kus vandenõupooldajad on küllaltki palju ümber lükatud väiteid esitanud) ning legendile passist mitme kvartali kaugusel, siis kas sulle endale ei tundu, et tegelikult on materjal, millele tuginedes sa oma arvamuse kujundasid ikkagi äärmiselt niru? Kui need pole aga kõik, siis ole aga lahke ülejäänuidki üles kirjutama.
PS! Ma avaldan ühe mõtte veel selle passi kohta: Oletame, et kogu see lugu oli suur valitsuse või kelle iganes vandenõu. Kas te tõesti usute, et kes tahes selle korraldas, pidi ikka enneolematult rumal olema, tulles lagedale taolise versiooniga, et ühe kaaperdja pass leiti kuskilt mitme kvartali kauguselt (varem olen kuulnud ka, et ta olevat selle passi järgi lausa tuvastatud kui kaaperdaja). No...ma oskan vaid seda kosta, et nii rumala versiooniga ei tuleks lagedale ISEGI usa valitsus :-) Aga näe - siin, kodu-Eestis leidub inimesi, kes sellesse usuvad. (Prindin viimase lõigu välja ja söön ära, kui keegi tõestab mulle selle passiloo ja ametliku raporti seose
)