Tsitaat:Olen üsna uus siin foorumis ja väga huvitatud vabamüürlastest, ufodest

(29-11-2011 14:29 )euroruubel Kirjutas:   oma mees Breivik päästeti kellumeeste poolt ära ära

kommentaarid üleliigsed

(30-12-2011 12:47 )excubitoris Kirjutas:  Pigem vastupidi - nende hulgas on vabamüürlaste "wannabeed" ehk need karjeristid kes raha
ja "kottimise" nimel on valmis maha müüma ka oma vanemad teistest rääkimata. Sellised isikud
ongi need müürimeeste "õpipoisid" kes pisikese mammona eest teevad musta tööd.

(30-12-2011 09:57 )Andruzka Kirjutas:  Vabamüürlus Eestis on paljuski intelligentsi pärusmaa.Soomes ja USAs on muidugi ärieliiti rohkem.

Tsitaat:Jüri Lina: "Seni on vabamüürlased mind oma pimeda armee abil ohjeldada suutnud."

"Ma usun, et nüüd, kui tuleb uusi filme ja raamatuid, muutub ka minu olukord ohtlikumaks. Varem ainult teotati või laimati. Viimasel ajal on sellele lisandunud ähvardamised," kinnitab väsimatu tõeotsija, kirjamees ja filmilooja Jüri Lina, kes on enda sõnul vabamüürlastele aasta aastalt üha ebamugavam vastane.

Jüri Lina läinud nädalal Eestis esilinastunud kolmas täispikk dokumentaalfilm vabamüürlastest kannab nime "Täitmatu Uroboros. Massoonide salakaval taktika". Kohe alustab väsimatu vandenõude paljastaja aga juba neljanda selleteemalise linateose monteerimisega – Hispaanias puhkusereisil viibides komistati taas väärtusliku materjali otsa. Sõidust sai tööreis. Juba detsembris on uue filmi "Jõuproov. Massoonide lõksud" esilinastus.

Linal on leidudest kõneledes näol ilme, nagu võiks olla aarete otsijal kullalastiga laeva leiust teatades. "Rääkimata on nimelt jäetud Nõukogude Liidu häbematu osa Hispaania kodusõjas. Nõukogude Liit saatis sinna oma parimad lendurid, tankistid, sõjaväeinstruktorid, agitaatorid ja isegi kindralid. Kokku 3000 inimest. Sügisel 1936 saabus kohale koguni 16liikmeline revolutsioonikomitee, et võim üle võtta ja kuulutada välja Nõukogude Hispaania. See oligi Kominterni ehk Kolmanda Internatsionaali eesmärk."

Iseenesest ei kõla see kõik ajaloost sügavamalt huvitatud inimesele ootamatult. Kuid Linal on alati mõni rosin varuks, mida ta kohe ei avalda. Nii ka nüüd. "On selgunud, et selle kommunistliku revolutsiooni juhid olid Hispaania kommunistliku partei esimehe Dolores Ibarruri kinnitusel vabamüürlased. Otsused tehti loožides ja Komintern viis need täide. Oleme juba saanud kinnituse, et massoonid mängisid selles jõuproovis esimest viiulit. Suurloož Grande Oriente Espa?ol ei varja oma osa selles revolutsioonis."

Jüri Lina soovib näidata, et Nõukogude lennukid pommitasid kodusõja vältel pidevalt Hispaania linnu, nagu Granadat, Sevillat ja Saragossat – viimast lausa sadu kordi. "Sellest on vaikitud. Või ei tapnudki Nõukogude pommid kedagi, sest neid peeti rahupommideks," ironiseerib väsimatu Rootsis elav tõeotsija.

Hispaaniast nõukogude vabariiki ei saanud. Selle võitluse massoonid kaotasid. Stalin ei teinud saladust, et nende võidu korral oleks järjekorras edasi mindud Portugali kallale ja hiljem Prantsusmaale. Hispaaniasse stalinistliku kommunismi eest võitlema tulnud Itaalia kommunistid, teiste hulgas Carlo Roselli ja Palmiro Togliatti, manifesteerisid avalikult: "Täna võitleme kommunismi eest Hispaanias, homme on järjekord Itaalia käes." Togliatti nimi anti hiljem ühele Nõukogude linnale Volga ääres, kus toodetakse Lada autosid.

Kommunism on teie filmide-raamatute põhjal vabamüürlikes loožides leiutatud instrument?

Tõepoolest. Seda kinnitavad nad ka oma avalikes allikates. Pariisis Grande Orient de France’i ordu arhiivis viibides leidsin ühe ajakirja Humanisme (juuni 1998), mis oli pühendatud massoonide revolutsioonidele. Küll seal alles kelgiti, kui vägevad nad olid, kui panid toime 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni. Kirjeldatakse, miks oli vajalik arukamatel inimestel pea maha raiuda.

See on huvitav lugemine ja paneb imestama, miks seda ei viitsita lugeda. Tegu pole salamaterjaliga, vaid see on kättesaadav kõigile.

Päris igaühele vist mitte. Või kuidas seletada, et nii vähesed neid fakte teavad?

Looži muuseumisse võib minna igaüks. Sissepääs maksab 10 eurot. Meile anti koguni filmimisluba. Pigem puudub inimestel huvi. Soovitakse minna mõnda kuulsasse restorani kulinaarseid elamusi otsima, mitte Pariisi suurlooži ekskursioonile. Vabamüürlased just huvipuudusega arvestavadki. 1970 ilmus Eestis sarjas "Loomingu Raamatukogu" tuntud revolutsionääri, sotsialisti ja vabamüürlase Aleksandr Herzeni esseeraamat "Teiselt kaldalt", mille ta kirjutas aastal 1850. Eriti pani mind imestama autori inimestetundmine: Herzen kirjutab, et rahvas ei liiguta kui tahes viletsates tingimustes sõrmegi. Aga kui ta liikvele lükata, võib ta purustada ka hea ühiskonna. Kui rahvale korrutada, et ühiskond on halb, jäävad nad seda juttu uskuma ja löövad säärase elukeskme uppi. Autor pakub justkui programmilist lahendust, mille vaimus massoonlikud jõud praegugi tegutsemist jätkavad.

Peate selle vaimu all silmas kommunismi või kapitalismi?

Nii üht kui ka teist. Venemaal hävitati või saadeti eelmisel sajandil maalt välja parim osa rahvast, haritlaskond. Normaalses riigis tehtaks kõik, et seda ühiskonnakihti kinni hoida. Kui Eesti riik laseb praegu noortel andekatel inimestel välja rännata, tähendab see samuti, et poliitiline juhtkond on vastutustundetu. Nad ei toeta inimeste siiajäämist. Hinnad ületavad teil kohati juba Rootsi hindu, aga palgad on naeruväärsed. Sellest rääkisin ma ka juba ammu, et nii läheb. Nägin seda oma silmaga Slovakkias, kuidas rahvas käib üle piiri Poolas söögikraami järel, sest hinnad on seal neli korda odavamad. Ka me ise ei käinud Slovakkias toidupoes – Rootsi elaniku jaoks olid need hinnad liiga kõrged.

Kui ohtlik on isik nimega Jüri Lina üleilmsele massoonide võrgustikule?

Siiani on nad suutnud mind oma pimeda armee abil ohjeldada. Inimesele tarvitseb külge kleepida vaid vandenõuteoreetiku silt. Tekitatakse tema kohta klišee ja sellest edasi enam keegi ei vaevugi mõtlema. Justkui võtaks see faktidelt väärtuse ära, kui neid esitab minusugune isik. Valdavalt ei taheta ikka veel aru saada, et oluline pole, kes räägib. Oluline on, mida räägitakse. Väga paljud nimekad inimesed ajavad näiteks suust lauslollusi välja ja ühiskonnas võetakse seda puhta kullana.

Ma usun, et nüüd, kui tuleb uusi filme ja raamatuid, muutub ka minu olukord ohtlikumaks. Varem ainult teotati või laimati. Viimasel ajal on sellele lisandunud ähvardamised. Samas on nad ilmselt juba aru saanud ka sellest, et mind pole võimalik hirmutada. Mina jätkan ikka.

Kuidas teid ähvardatud on?

Telefonitsi. Näiteks 6. augustil 2006. aastal helistati mulle ja öeldi, et sel päeval arutati minu küsimust Stockholmi loožis pikalt. Küsisin, kellega ma räägin. "Ma olen looži esindaja," öeldi. Too isik andis edasi, et minu kirjutised on hakanud neile muret tekitama. Vastasin talle, et mina kirjutan ju nende pealt maha ja kordan seda, mida nemad on öelnud. Kui nad ei taha, et ma kirjutaks neil teemadel, lõpetagu ise neist asjust kirjutamine. "Aga me võime teha sinu elu kibedaks," ütles vestluspartner lõpuks. Mina vastasin, et seda ma usun. Eks KGB ähvardas ju ka omal ajal mind jäljetult kadunuks teha, kui nende Rootsi vetes liikuvatest allveelaevadest kirjutasin. Ma olin juba Tartus elamise ajal Nõukogude salateenistuse jälitusobjekt. Palju ressursse raisati minu tegemiste kaardistamisele. Võtsin sabast lahtisaamist lausa hasartmänguna, isegi kui selleks tuli nii mõnestki plangust üle ronida. Tavaliselt õnnestus mul nad maha raputada ja see ärritas neid hirmsasti. Mitte et ma oleks avalikult nõukogudevastane olnud – neil oli paranoia ja nad nägid kõikjal tonti.

Vabamüürlased näevad ka tonti nagu KGBlased?

Absoluutselt. Mis on väga kahetsusväärne.

Oma Uroborose filmis esitate te autentse salvestise Hitleri ja Mannerheimi kohtumisest Soomes. Hitler kinnitab, et ta oli sunnitud alustama ennetava käiguna kallaletungi Nõukogude Liidule, sest muidu oleks seda teinud Stalin. Seda võiks teatud mõttes nimetada lausa Hitleri pos­tuumse rehabiliteerimise katseks?

Eesti ajalooõpikus V klassile (1997), mille üheks autoriks on Mart Laar, seisab leheküljel 190 samuti must valgel kirjas: 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, et ennetada Nõukogude planeeritud kallaletungi Saksamaale 6. juulil 1941. See on faktide korrektne esitamine. Eesti on jõudnud maailmas selles osas esirinda ja ma usun, et paljus tänu Mart Laarile. Meie ainult kinnitasime oma filmis, et tal on õigus.

Kuidas teil õnnestus Hitleri-Mannerheimi kohtumise salvestis saada ja miks seda senini keegi avastanud polnud? Kus see salvestis siiamaani oli?

Kui see salvestis 4. juunil 1942. aastal Immolas Soomes raudteevagunis oli tehtud, avastas selle Hitleri ihukaitse ja nõudis lindi hävitamist. Soome helitehnik Thor Damen oli nõus seda tegema, aga et sakslastel oli lahkumisega kohutavalt kiire, ei jõudnud nad hävitamise fakti kontrollida. Soome Yleisradio töötajad andsid lubaduse, et salvestist ei kasuta. Helitehnik viis kahest salvestisest koju just tolle lindi (teine läks 1965 Yleisradio arhiivi) ja tema poeg Henrik leidis üllatuslikult meid huvitava lindi isale kuulunud garaažist 50 aastat hiljem, aastal 1992. Sellest raadiolindist tehti koopia ja saadeti Saksamaale Relvastatud Jõudude Sõjaajaloo Instituuti, kus tuvastati, et salvestis on autentne. Linti on kasutanud ka näitleja Bruno Ganz, kui ta tegi ettevalmistusi Hitleri kinolinal kehastamiseks.

Linti kuulates võib algul jääda mulje, nagu püüaks Hitler end moraalselt õigustada. Kuid praegu tuleb Venemaalt ridamisi sõjaplaane kinnitavaid materjale, eesti keeleski on välja antud endise luuraja Viktor Suvorovi raamatud. Kuna sama juttu räägivad ka teised Vene ajaloolased, näiteks Valeri Danilov, siis on ilmne, et Hitler vaid nentis fakte. Tal ei olnudki riigijuhina teist valikut. Miks oleks ta pidanud Mannerheimile end õigustama – positsioonid polnud võrdsed.

Soome pääses erinevalt Eestist Nõukogude Liidu haardest, kuna Hitler lubas uue Nõukogude kallaletungi korral Soomele abi osutada. Tal oli Mannerheimiga isiklik suhe.

Kas uus maailmakord eksisteerib või mitte?

Uue maailmakorra idee on utoopia, ometi aga vabamüürlikud ringkonnad rakendavad seda. Infot imbub pidevalt välja. Nad kelgivad sellega oma ajakirjades, sest teavad, et profaanid (mittemassoonid, toim) niikuinii ei loe neid ridu. Nad on oma võidus kindlad.

Afganistani tungimise põhjus oli uute hiiglaslike mineraalimaardlate avastamine. Seal on tuhandeid miljardeid dollareid väärt olevad leiukohad. Sellisel juhul minnakse üle laipade. Iraagiga oli sama lugu – eelkõige geopoliitiline asukoht ja lisaks nafta. Leiutati valed massihävitusrelvade kohta ja asi tehti ära. Hiljem selguski, et kallaletungi õigustati väljamõeldistega. Või vaadakem Liibüat – seal leiduvad tohutud veeressursid ja lisaks nafta.

Obama on vabamüürlaste või illuminaatide käsilane? Või mõlema teenistuses?

Tema viib täide seda, mida Trilateraalne Komisjon ja Bilderbergi Grupp otsustavad. Mõlemad on illuminaatide organisatsioonid. Bilderbergi omad, muide, alustasid neljapäeval, 9. juunil St.Moritzis oma uut salakohtumist. Grupi protokollid on salastatud. Mul kahjuks pole siin kaasas, muidu ma oleksin kahte eksemplari näidanud. Tutvudes nende protokollide otsustega, näen selgesti seost maailmas hiljem toimunud sündmustega. Need otsused pööravad täitmisele poliitikud. Sellepärast tavatsetaksegi kasutada poliitikuid, kellel luukered kapis. Neid on kergem sundida.

Teie Uroborose filmis öeldakse ka Siim Kallase kohta päris ränki sõnu. Mis ajast tema teie andmetel vabamüürlaste hulka kuulub?

1990. aastate algusest Soome looži kaudu. Olen näinud nende ajakirjas tema fotot, kus ta oma kamraadidega poseerib. Mis selle 10 miljoni dollari kadumise juhtumisse puutub, siis sellised näited on vabamüürlike jõududega seotud inimeste puhul üsna sagedased. Kohtuasjad lihtsalt vaibuvad. Näiteks Jacques Chiraci juhtum. Sellest on kirjutatud raamat "Jacques Chirac ja 40 varast". Juhtumid lihtsalt summutatakse. Vabamüürlastest kohtunikud ei saa oma vendi vande tõttu süüdi mõista. Soomes on tehtud seaduse muudatuse ettepanek, et vältida olukorda, kus massoon massooni üle kohut mõistaks.

Palju Eestis vabamüürlasi on?

Eesti on selles osas mõistatuste maa. Ilmselt 300–500, mis on tuletatud vastavalt teadaolevate loožide arvule. Ja siis nad ütlevad suureliselt, et on head inimesed. Miks head inimesed oma tegevust niimoodi salastama peavad, küsin mina. Lasku siis oma valgusel kõigi peale paista, valgusetoojateks nad end ju nimetavad. Mina tahaksin ju ka parem inimene olla. Nende ajakirja Vennaskond pole mul aga seni õnnestunud näha.

Allikas: Õhtuleht