+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Iidsed kultuurid ja ehitised (/forumdisplay.php?fid=14)
+--- Teema: Stonehenge (/showthread.php?tid=1527)
- Celtic - 26-07-2004 22:44
so? mis see suurus siia puutub? ometigi lõime punased oma piiridest välja ja oleksime endale tee rajanud kuni peterburini... kui poleks käsk tagasi tõmbuda saabunud...
- rha - 26-07-2004 22:54
Tsitaat:Esialgne postitaja celtic
ja kui seal oli nii palju klannidevahelisi sõdasi siis millisest ajast leiti hetked millal seal tööd rügada?
aga võibolla seal polegi nii palju klannidevahelisi sõdu olnud, keegi ei tea.
- truude - 22-09-2004 19:23
Lubage mul oletada ....
Mingil ajal olid briti saared ühenduses atlantisega .... ilmselt on tollest ajast ka need kivisambad ...
Muuseas , nende keskel viibides võib ununeda aegruumi tunnetus .
Ka meil on hiiepaiku ,kus aegruumi tunnetus hajub meeltest .
[Teadet on muutnud 23-9-2004 postitaja truude]
- Thorondor - 24-09-2004 23:50
Kus sellised hiiepaigad asuvad?
Kas sa ise ka oled käinud nendes hiiepaikades, kus aegruumi tunnetus kaob? Ma tahaks ka seda tunda.
Mulle on jäänud mulje, et Atlantis oli mingi aeg ühenduses kogu maailmaga.
- truude - 25-09-2004 06:20
Külasta mõnd kohalikku hiiepaika.Ehedat loomulikult.
- freewingonboard - 25-09-2004 07:48
Wou wou, ?eff, ma küll ei usu, et briti saared mingi atlantisega kunagi kokkupuutes olid. Ma arvan, et kõige hiljem oli ta koos Norraga, sest võrreldes Briti saarte põhjapoolset rannajoont on Norra fjordidele nii mõndagi sarnast
Pigem siis juba viikingid ehitasid selle Stonehenge? Ja vbl pole teil kunstiajaloo tundi olnud, et mujal Rooma Impeeriumis ja enne seda veel ehitati ka mujal selliseid kujukesi...kes teab mis veel olla võis, ega kõik ei pea tänini säilinud olema ju....
- Wolfgirl - 25-09-2004 09:29
Kui need kujukesi enam alles pole kust siis võetakse, et neid oli kunagi rohkem. Minu teada elasid viikingid märksa hiljem kui stonehenge tehti.
Mina hakkasin alles kunstiajalugu õppima, oleme nende koopamaalide ja veenuste juures.
- Villem - 25-09-2004 21:54
Ley joontest ja nende seosest Stonehenge'ga on kirjutatud ühes kuradima heas raamatus 'New Age Eluviis' .. selle raamatu soovitan hankida ja uurida.. palju huvitavat leiab.. cheers
- Villem - 25-09-2004 22:22
1960, aastatel hakkas professor Gerald Hawkins'it huvitama 56 suurt auku Stonehenge'i välimises ringis, mida arheoloogid ei suutnud seletada. Ta sisestas arvutisse astronoomilisi andmeid ja sai niiviisi 2. aastatuhande taevakaardi. Seda uurides avastas ta , et kuu- või päiksevarjutused toimusid iga 18 ja poole aasta tagant. Varjutuse täpne intervall on 18,61 aastat, mida on lihtsam arvutada kaks korda 19 pluss 18 aastane intervall, mis kokku teeb 56 - täpselt sama arv auke oli välimises ringis. Preestrid pidid vaid tõstma kivi ühest august teise, et arvutada välja järgmine kuuvarjutus
- ropz - 30-01-2005 17:14
Tsitaat:Algselt postitas: freak
kuskilt lugesin et tegemist viljakuse paigaga, sest pidavat ülevalt poolt vaadates olema nagu naise suguelund või midagi sellist
olen seda sama ise kah kuulnud
ütlesin seda kooolis ajaloo tunnis k6ik said k6vasti irnuda
- glaurung - 31-01-2005 15:24
Stonehenge ning ka paljud muud inglismaa ja šotimaa megaliitstruktuurid näitavad tohutuid teadmisi astronoomiast ja on ehitatud pms päikese, kuu ja veenuse liikumiste järgi. Toimivad nad nagu tehislik horisont või teleskoop, et mõõta taevakehade kaugusi Maast. Veel kasutati seda päikese ja kuuvarjutuste määramiseks.
Megaliitstruktuuride pikkused olevat taandatavad ühele mõõdule (u. 83 cm) ning seda mõõtu on kasutatud kogu vanaaja maailmas. Ma arvan, et Stonehenge on ehitatud sama rahva poolt, kes püstitasid muuhulgas Püramiidid ja Lõuna-Ameerika linnad.
Muuseas ka Eenoki raamatus olevat mainitud neid Inglise ja šoti megaliitstruktuure. Nimelt viidi Eenok kohta, kus oli 16 tundi päevavalgust, mis annab laiuseks 51-59 kraadi (Briti saared jäävad sellisele põhjalaiusele) ning edastati talle astronoomilisi teadmisi. Mis sobikski selleks paremini, kui Stonehenge...
- Tutanhamon - 31-01-2005 17:07
Päevavalguse pikkus oleneb ju ka aastaajast, kindlasti annaks 16 tundi kõikjal ülemaailma teatud ajal päeva pikkuseks sobitada..
- glaurung - 31-01-2005 21:01
hmm... sul on õigus, aga ma arvan, et ehk on seal raamatus mingi täpsustus a'la võrdpäevsuse ajal vms. Ei tea, pole ise lugenud, olen ainult kuulnud ühtteist, kuid vaevalt et huupi niiviisi laiuskraade pakutakse.
Ei... see krdi Eenoki raamat tuleb kuskilt kätte saada ja läbi lugeda...
- entu - 28-03-2005 23:46
Veidike mõtlemisainet. Ma olen isiklikult käinud stonehenges ja tõesti tekib selline ajataju kaodumise tunne. Teine asi nende lay joonte kohta. Inglismaal on olemas selline koht lisaks stonehengele nagu cheesering. Asub cornwalli maakonnas ja samuti lay joonel. Kõvasti suuremal maaalal ja eripäraks on massiisvsed kiviplaadid mis krguvad üksteise otsas. Väiksema kaaluvad neist 25 tonni Samas on asukohaks graniitkalju ots.Puht füüsilisel ei ole võimalik neid sinna tõsta ilma abivahenditeta Seda graniitpüstakut ümbritseval põldudel on veel igasuguseid kivist ringe. Nende kohta mõjust inimestele k veel üks mõttetera. Mu enda kohalik tuttav ei saa olla mitte kummaski paigas. Esineb iiveldust ja paar korda on ka minestust ette tulnud. Ühesõnaga keerab sees midagi tõsiselt sassi
Avebury, Inglismaa - naine - 29-03-2005 15:34
Millest kõnelevad tähed ja planeedid.
Taevamüsteeriumi teejuht.
Geoffrey Cornelius
Avebury
Inglismaa
lk 256
http://www.megalithic.co.uk/modules.php?op=modload&name=My_eGallery&file=index&do=showgall&gid=148
Wilthsires asuv Avebury on maailma kõige haruldasem neoliitikumist (nooremast kiviajast) pärinev paik. Kui vähem tuntud kui Stonehenge, asudes sellest umbes 80 miili (32 km) lõuna pool on Avebury kompleks palju suuremas mastaabis ja üks maailma kõige paremini säilinud neoliitilisi maastikke, selle monumendi loodi õmblusteta sulanduma ümbritse topograafiaga.
Sellest pühast maastikus on kõige paremini tunud Avebury henge , maailma suurim kiviring, mis nüüd hõlmab rohkem kui poole Avebury külas. Henge'i välise mudavalliga kraavi, mis algselt oli 33 jalga (10m) sügav, kuid nüüd ajajooksul täitunud, on aga pragugi põnev vaadata. Kraav piirab rohkem kui 28-aakrise (11,5 ha) maa-ala.
Oma kohale jäänud püstised kivid paiknevad henge kraavi sisemise serva ümber. Selle tohutu ringi sees, mille läbimõõt on 1140 jalga, (347 m) on kahe väiksema ringi jäänused. Lõunapoolsema ringi keskpaika tähistas "obelisk", tohuti kivi , mille kõrgus on 20 jalga (6m) ja ümbermõõt 8 jalga (2,5 meetrit). ümber oli see juba siis kukkunud kui antikvaar William Stuklley selle 1723 aastal skitseeris. See purustati hiljem ja viidi minema. Selle algset asukohta tähistab uus valatud sammas, mis püstitati 1930-ndatel aastatel.
Suure kividest sissepääsutee, "Kenneti avenüü" jäänused juhatavad henge lõunapoolsest sissepääsust ligi miili (1,6 km) jagu lõunasse, kuni tohuti palkehitiseni Kenneti jõe kalda, ja pöörduvat sealt itta, üle Overtoni Hilli pühamusse. Olnud kord nähtavasti palkehitise või tootemsammaste sarnaste rituaalsete sammaste rühm, oi ka Pühamu lõppkokkuvõttes kividest ring: sellest annavad tunnistust leitud inimlud ja jäljed peetud pidustustest. Kui Stukeley nägi, et kiviring on hävitatud , oli ta maruvihane.
Avebury hengei dateetitakse umbes aastasse 2600 eKr ja arvatakse, et ta on miili võtta edelas asuva Silbury Hilli kaasaegne. Silbury Hill on Avebury kompleksi osa, tehislik muldehitus (maund) lameda tipu ja kriidist alusehitisega. 130 jalga (40 m) kõrgusena on see kõige kõrgem eel-ajalooline seda liiki moodustis Euroopas. Väljakaevamised aastal 1969 - 70 näitasid, et see on neoliitikumist pärit ehitis ning ei sisalda matuseid ega kambreid, nagu alguses arvati. Ometigi leidsid arheoloogid selle muldehitise seest peaaegu 5000 aastat säilinud heina - ikka veel roheline ! - ja lendavaid sipelgaid. Kuigi ei suuga keegi täpselt öelda aastat, millal Silburile alus pandi, saame ikkagi määrata, et see oli juuli viimasel või august esimesel nädalal.
Vähem kui veerand miili (400m) Silburyst idapool on looduslik kõrgendik, mida tuntakse Waden Hillina; huvitav on, et see on tegelikult sama kõrge kui Silbury. Silburyst lõunas kulgevad pikki kompleksi vanimad piirjooned West ja East Kenneti pikad kivikalmed. West Kennet on dateeritud umbes 3600 eKr ja see ei ole tavapärane haudehitis. Selle idapoolses osas megaliitfassaad ja maudi sissekäik viib kivist kambrisse. Sissekäigus külgnevates külgkambrites leiti hoolikalt sorteeritud inimluud, vahest tunnistused esivanemate riitusest. Ajal mil silbury ja hange olid kasutusel, oli kivikalme suletud ja sissekäik blokeeritud. Ometigi hõlmab kambrite komlpleks väikese osa kogu muldehitisest, mis on 33 jalga (100 m ) pikk ja keskmiselt 33 jalga (3 m) kõrge. On arvatud, et kunagi oli see lühem. Selle pikendamise põhjused on jäänud saladuseks., kuid vähemalt üks teooria seostab seda muistseta vaatlusjoontega
Üle Avebury piirkonna kõrgub Windmilli hill, looduslik moodustis veidi üle miili hengeist põhjapool. inimesed on seda teadmata eesmärkidel kogunemiskohana kasutanud juba umbes aastate 4000 eKr, ammu enne seda, kui kivid püstitati.
Läbi selle pika maastiku voolab Kenneti jõgi, mis saab alguse silbury poole miili (800 m) kauguselt asuvast allikast. Allikal on arvatavasti alati olnud eriline tähendus, kuna see talve kuivab ja hakkab tõusva päikese suunas taas voolama veebruaris. Arvatakse, et sellel on ravitoime.
Kuni hiljutise ajani pole Aveburyst saadud astronoomiaga seotud leide. West Kenneti pikk kääbas oli orienteeritud võrdpäevsuse aegsele päikesetõusule, kuid see võib olla ka juhus, kuna kääbas on ida-lääne suunaline. Paljud uurijad on püüdnud sells paigas leida teisi võimalikke astronoomilisi seoseid ja 1989 aastal kirjutas uue teooria Geoffrey Cornelius.
Kompleksi keskne koht on Silburi Hill, mitte henge. See oli nagu rattarumm, mida ümbritsesid henge, Pühamu, kaks pika kääbast ja veel üks Beckhamptonis. Silburyt neist erinevatest paikadest vaadeldes või märgata huvitavat kokkulangevust; horisondijoon ristus alati Silbusi Hilli profiiliga selle lameda tipu ja etteulatuva veeru jäänuste vahel., umbes 17 jalga (5 m) allpool mäetippu, ning seda polnud kunagi püütud seletada.
Obeliski juurest vaadatuna on Silury hill nähtav just kauge horisondi ja tagaplaanil olevat Waden Hilli nõlva vahel. See vaatesiht võis olla seotud lõikusajaga, sest kui teravili on Waden Hillil oma kõrguse saavutanud, varjab see näiliselt Silbyt. Teatakse, et neoliitikumi-aegse Avebury vili kasvas kõrgemaks ning lõikusaja kätte jõudes vaateväli olla täielikult varjatud. See võis olla seotud faktiga, et Silbury oli rajatud juuli lõpus, augusti alguses, traditsioonilisel lõikusajal (Kristlikus kalendris Peetruse ahelate päev ehk lõikuspüha 1.august, keldi kalendris lugnasad). Nagu on väitnud Michael Dames võis Silbury olla "lõikusemägi" , mis asus Kenneti allika ligiduses, sümboliseerimaks heldet Maaema.
Horisondi ühtimine tekib Weast Kenneti pikalt kääpalt, kuid ainult selle läänetipust. Arheoloogid kahtlustava, et laienemine juba niigi muistse kääpani leidis aset Silbury ajal ja siis ehitati ka henge. Kas sellepärast seda maundi laiendatagi ?
Niisiis moodustab selle horisondi. mis ristub Silbury profiiliga selles punktis, tegelikult Windmill hilli koguks. Vaatejoon ühendab seetõttu kõik erinevaid perioodid, mis seda kompleksi hõlmavad.
Mis on horisondi sellise kokkulangevuse põhjuseks?
Milline on Silbury eendi tähendus?
Vaadetes Silbury lamedat mäetipult ida poole, terendub laialt esiplaan Waden Hill koos kauge Marlborough Downsi horisondiga, mis on nähtav sellest veidi ülevapool. Silburi on piisavalt kõrge, et eraldada need lähedased ja kauged horisondid ja et Waden Hilli konuurid aimasid tähelepanuväärselt järele seda kaugemat horisonti, väljaarvatud üks sektor, kus horisont veidi langeb. Silbury tipust allpool asuvalt veerult vaadatuna lengeb kauge horisont kokku täpselt Wadeni tipuga, kuid langev sektor alaneb just selle taga. Oli arvestatud, et see sektor moodustaks "akna" Peetruse ahelate /lugnasad'i päeva päikesetõusuks (ja ka 1.mai paiku, keldi kalendri beltine ajal, mil päike samuti tõuseb idahorisondi sellest osast): "kahekordse päikesetõusu" efekt tekkis neil kordadel, kui koit oli nähtav kõigepealt Silbury tipul ja seejärel selle eendilt.
Vaatlused 1 august 1989 näitasid, kui põnev see efekt tegelikult oli. Silbury tipus tõusisu päike üle kauge horisondi. Kui vaatleja liikus kiirsti alla eendi suunas, näis päike ka tõusvat teist korda, paar minutit hiljem, üle Waden Hilli. tseremoniaalne päikesetõus efekt..
Ja siis oli varuks veel üks üllatus. Vaadetes Silbury tipust läände, nägi vaatleja pikka kuldse valguse kiirt, mis kerkis muldehitise varjus, nagu oleks Silbury, maaema sümbol, õnnistanud viljasaaki ja maad. Selline efekt on optiline illusioon, mille põhjustab kiirte murdumine kastes. Kui seisate põllul, selg päikesetõusu poole, võite näha oma pea varju ümber tekkivad hõõgust, mida tuntakse "aupaiste". "Silbury Aupaiste" on selle efekti liialdatud versioon ning see on jälgitav vaid läbi päikesetõusu "akende" Peetruse ahelate päeva /lugnasad'i ja beltine ajal.
Tõendid väidavad, et Silburi sümboliseerib Maaema, kosmoloogiliselt Maa ja taeva ühinemist Avebury pühal maasikul.
Muudetud: 29-3-05 kell 15:37:08 naine
- Müstik - 29-03-2005 20:32
See Avebury kiviring on tõesti maailma suurim kiviring. Ja selle lähedal (u.1,5 km) kõrgub oru kohal 45 m kõrgune Silbury Hilli muldküngas, mida peetakse kosmosetulnukate majakaks. Sealt ümbruskonnast on leitud ka viljaringe 19 km raadiuses (50 piktogrmmi). Avebury läheduses on veel Euroopa kõrgeim inimese rajatud kõrgendik Windmill Hill, mis rajatud u.3350 e.Kr.
Avebury ümbruses on tähele pandud ka UFO-de ebatavalist aktiivsust.
- Aivo - 23-09-2005 16:55
Miski "teadlane" tuli siis jälle välja uue ideega. Kuid mitte idee ei olnud huvitav vadi 1 kommentaar mis oli artiklile pandud
ühesõnaga - taadid leidsid ilusa muruplatsi ja mõtlesid, et ilmestaks seda mõnekümnetonniste kivilahmatega. vaatasid veidi ümbruses ringi ja ennäe, 370 km kaugusel mäestikus ootasidki sobivad rahnud lahtiraiumist. no ja siis need rahnud õlale ja padavai stõunhendži tagasi. mis see vilus visata pole. ja ongi mõistatus lahendatud. nii lihtne see oligi.
Delfis tpärit siis...link kah all, kui kedagi huvitab.
http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=11250563
- Müstik - 23-09-2005 19:52
Mitte üks kommentaar, vaid enamus kommentaare sellele artiklile on huvitavad. Näitab inimeste arvamusi. Asjalik ütlus oli: mitte kivid pole tähtsad, vaid koht ise. Ja see Värava jutt on ka huvitav. Kas mitte Merivälja objekt ei ole üks Eestis asuv Värav?
- Celtic - 23-09-2005 20:06
merivälja objekt on igaljuhul huvitav nähtus... kahju vaid et mõni debiil selle jutu farsiks tiris (a la jutt ufonautidest kes seal maa all nälgivad.)
- Müstik - 23-09-2005 21:02
Celticule: Pole kunagi kuulnud farssi Merivälja objekti all olevatest ufonautidest. Kust sa seda kuulsid???...Küll on aga olnud juttu Väravast (teistesse dimensioonidesse, teispoolsusesse, palleelmaailmadesse). Sama "Värav" võib olla (kui Stonehenge diskussioon korralikult algusest lõpuni läbi lugeda) ka paigas, kuhu on ehitatud Stonehenge, Püramiidid ja oi,oi, kui palju teisi saladuslikke objekte.
- Celtic - 23-09-2005 21:16
olen lugenud 98 aastatest ajakirju kus olid isegi pikad dialoogid välja toodud nende ufonautide suust. saadud vist automaatkirjutamise teel.
sellised ajakirjad nagu Paradoks ja Universum... lõid ikka omal ajal parajat umbluud eesti rahvale pähe.
- tydruk- - 14-05-2006 14:34
Teooriaid stonehenge kohta on erinevaid - osad väidavad, et kunagi ammu-ammu ehitasid selle hiiglased või võlus võlur Merlin
. Siis veel, et stonehenge ehitasid tulnukad.On arvatud, et see on Rooma impeeriumi poolt loodud....neid teooriaid on veelgi...
Amazonase Stonehenge - Hallucigenia - 14-05-2006 18:39
Tsitaat:Algselt postitas: tydruk-Nujah ... ja tõenäoliselt ei saagi me kunagi midagi täpsemat teada. Ja nii jääbki igale meeldiv võimalus uskuda oma. Aga tegelt mitte sellest, vaid hoopis sellest, et midagi taolist leiti ka Amazonase jõgikonnas Lõuna-Ameerikas. Kompleks koosneb 127-st 3 m kõrgusest graniitplokist, vanust hinnatakse tal siiski väiksemaks kui "vanemal vennal" Inglismaal (2000-500 aastat). Leiule lähim geograafiline referents on Calcoene Brasiilias (2.4966, -50.946 Google Earth kasutajatele, aga kaart on sellel kohal küllaltki pilvine).
Teooriaid stonehenge kohta on erinevaid - osad väidavad, et kunagi ammu-ammu ehitasid selle hiiglased või võlus võlur Merlin
- Müstik - 15-05-2006 09:33
Tänud uue megaliitehitise leidmise teavitamise eest! Küllap oli seegi ehitis seal Amazonases mõeldud astroloogilisteks vaatlusteks, aga ehk ka millekski muuks, näiteks paralleelmaailmaga suhtlemiseks.
Stonehenge-inimesed või tulnukad? - Marguuus - 22-08-2006 19:11
Võibolla küll on selline teema siin enne olnud, sellisel juhul vabandan.Kuid mida teie arvate sellest et ametlik versioon on et inimesed ehitasid Stonehenge?