+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Teadus (/forumdisplay.php?fid=10)
+--- Foorum: Loodus ja tema keerdkäigud (/forumdisplay.php?fid=34)
+--- Teema: Loodushoid Progress vs säästmine (/showthread.php?tid=1062)
1 2
- Celtic - 01-12-2005 23:20
kas sa thor fotosünteesist pole kunagi midagi kuulnud? või sümboosist? või siis maismaa looduse mõjust hoovustele? krt isegi tuulesuunad on kindlalt kujunenud maismaarelieefi järgi.
tiri üks paras lapp amazonase rannaalalt maha ja vaata mis toimuma hakkab...
- Tutanhamon - 01-12-2005 23:46
Demokraatlikud ideed turumajanduses nõuavad, et hoolt kantaks nõrgemate üle, kaitstaks loodust jne. Riik kui suur raha ümberjaotusmehhanism suunab raha sinna, kus seda vaja on - teoreetiliselt. Demokraatia kui süsteem toimib ideaalis suurepäraselt - sümbioosis vaba turumajandusega kasutatakse ressursse optimaalselt. Demokraatia aitab ressursse säästa - esindusprintsiip.
See, et valija on rumal, pole jällegi süsteemi viga. Kavalad turundajad on ühiskonna nõrk koht, huvigruppide surve viib ressursid valesse kohta. Mille poolest on konstitutsiooniline monarhia demokraatiast parem ressursse suunav mehhanism?
- Celtic - 01-12-2005 23:52
just nimelt... demokraatia töötabki vaid ideaalis... ehk siis jääb ta teostamatuks utoopiaks.
sama lugu oli kommunismiga... ideaal on suurepärane... kuid teostust ei suuda keegi ellu viia.
- Flash - 02-12-2005 06:37
Tsitaat:Algselt postitas: thor199
Celtic ole näidetes veidi "põnevam".
Mis tähtsust omab vihmamets inimese ellujäämises ?
Palun selgita seda ?
Mis tähtust omavad inimesele need väljasurnud taime-loomaliigid seal ? Kas sead ei kasva sellepärast enam. Kas mais või teravili ei kasva.
Ära saa valesti aru minust. Ma ei taha et nad kaoks. Kuid selgita ja põhjenda konkreetselt mis vajadus on neil meie ellujäämise seisukohalt ?
ma arvan et kui vihma metsi enam poleks mõjutaks see sind suht palju. st eestit ja üldse parasvööded. sa tead et seal on tõusvad õhuvoolud, mille tõttu on seal niiske. Need laskuvad 30.ndatel laiuskraadidel ja tekib kõrb. Seal liiguvad edasi uuesti ekvaatori poole ( passaadid ). Kui vihmametsi poleks siis see veeringlus oleks kapitaalselt rikutud. Usu mind kliima muutuks kõvasti, rohkem kui selle globaalse soojenemisega. Ja ma arvan et sa oled söönd mõnd vihmametsast korjatud taime, vähemalt mõne toidu/ravimi, mille iganes koostises.
- thor199 - 02-12-2005 12:02
No vaat aga siin võib ka tuua teistpidi jälle mitu näidet, miks nende kadumine ka jällegi nii väga drastiline kaotus pole. Pealegi peab alati kaotustega arvestama
Aga see selleks. Vabandan Celticu ees, natuke korraks norisin liialt
Lihtsalt iga kord kui ükskõik mis loodusteema ükskõik kuskohas tuuakse alati vihmametsad sisse.
Justkui see oleks kogu maailma ainuke probleem. Kuigi viimased uuringud näitavad, et polegi see nii suur probleem kui arvatud on.
Aga demokraatia suhtes olen Celticuga ühel nõul. See ei toimi. Aeg näitab seda.
- Celtic - 02-12-2005 15:21
need viimased uuringud võib iga inimene teab küll kuhu pista... viimased uuringud näitavad ka et savisaar on endiselt eestlaste jumal.
millal inimesed aru saavad et igasugu uuringud on ära ostetud ning täidavad vaid suurkorporatsioonide poolt ette kirjutatud norme.
- Metafor - 02-12-2005 18:02
Tsitaat:Algselt postitas: celticMina olen siiani osanud sellest järeldada, et eestlased on lihtsalt rumalad. Miks sel juhul savisaar ei osta endale piisavalt hääli et saada kõrgemat kohta?
need viimased uuringud võib iga inimene teab küll kuhu pista... viimased uuringud näitavad ka et savisaar on endiselt eestlaste jumal.
millal inimesed aru saavad et igasugu uuringud on ära ostetud ning täidavad vaid suurkorporatsioonide poolt ette kirjutatud norme.
- thor199 - 02-12-2005 21:55
Rumalad või mitte aga selline meie rahvas on. Pealegi ega suurt vahet pole keda valida, petta saad ühtemoodi. Seega valiti seda kelle jutt tundus mõistetavam.
Aga see on teemast out.
Püsiks progressi või loodushoiu lainel kuidagitpidi ... Tänases päevalehes oli Strandberfi artikkel. Üks väheseid rohelisi kelle jutus on ka mõte mitte lihtsalt "ära löö taime aga lahendust ka ei paku" stiil.
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - villu - 22-11-2011 11:51
Alanud jahihooaja küttimislimiidid: 115 hunti ja 101 ilvest
Huntide arvukus on Eestis peale kutsikate sündimist olnud viimastel aastatel veidi kõrgem kui 200 isendit. Eesmärk on hoida huntide arv peale sigimisperioodi vahemikus 100 - 200 hunti, nagu näeb ette suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskava. Samuti on oluline küttida hunte eelkõige piirkondades, kus esineb põllumajandusloomade murdmisi.
Keskkonnaamet lubab 1. novembril alanud hundijahi käigus Eestis küttida kuni 115 hunti ja 1. detsembril algava ilvesejahi käigus kuni 101 ilvest. Tegemist on n.ö põhiarvudega, mida võidakse vastavalt vajadusele jahihooaja käigus muuta.
Suurkiskjate töörühma otsuse põhjal ja Keskkonnateabe Keskuse ettepanekul võeti limiidi jaotusel aluseks huntide ja ilveste arvukuse muutus, asustustihedus ja kahjustuste esinemissagedus ning ulatus. Kõige rohkem hunte võib küttida Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (igas neist 12 hunti) ja Järva maakonnas (10 hunti).
Külmade talvede ja sellest tingitud jääolude tõttu on hundid asustanud arvukamalt saari ning arvestades ulatuslikke kahjusid lammaste murdmisel, eraldas keskkonnaamet Saaremaale kolm hundilaskmisluba. Hiiumaal tohib küttida kaks hunti, et ennetada võimalikke huntide poolt tekitatavaid kahjusid.
Sarnaselt eelmisele aastale, määratakse küttimislimiit kahes etapis. Eelmisel aastal lubati esimese jaotuse tulemusel Eestis küttida 85 hunti, hooaja käigus suurendati arvu 135 hundini. Käesoleva jahihooaja limiidid vaadatakse üle järgmise aasta alguses.
Hundi-ja ilvesejahi hooaeg kestab kuni 28. veebruarini 2012.
2010. aastal hüvitas keskkonnaamet huntide poolt tekitatud kahju summas 43 350 eurot. Tänavu on hundid Eestis murdnud. 685 lammast, 6 veist, 7 koera ja 1 kodukitse.
Kahjud hüvitatakse vastavalt korrale aasta lõpus. Samaaegselt suurkiskjate arvukuse ohjamisega peavad loomakasvatajad tegema kõik oma vastutusest oleneva, et ennetada ja vähendada suurkiskjate poolt tekitatud kahjusid. Riik kompenseerib ka ennetamisele tehtud kulutusi. http://teadus.err.ee/artikkel?id=5618&cat=54&pg=1
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - lahendused - 22-11-2011 13:36
Tehnika ja progress võiks veel tohutu palju edasi minna, kuid seejuures peaks nõudma iga valmistatud asja lagundamist algosakesteks peale nende kasutusea lõppu.
Näiteid:
1) Kui auto vananeb, siis lahutatakse vana 1120kg kaaluv auto algosadeks: 800kg rauda, 200 kg alumiiniumi, 100 kg plastikut, 20 kg pliid - rauast tehakse uus auto kere, alumiiniumist tehakse uus auto mootor, plastikust tehaske uued armatuurlauad ja stanged, pliist tehakse uus aku.
Need kes räägivad "raua vananemisest" eksivad: raua saab karbonüül meetodil muuta lenduvaks ühendiks, hoides rauapuru 200 C temperatuuril vingugaasi CO atmosfääris 200 atm rõhu all - nii moodustub lenduv ühend Fe(CO)5, mis laguneb normaalrõhul 300C juures rauapuruks Fe ja vingugaasiks CO.
Saadav rauapuru on ülimalt puhas nanotehnoloogiline raud, millest saaks pulbermetallurgia meetodite abil valmistada mistahes terase sordi.
Eralduv vingugaas ringleks aga suletud süsteemis.
Sarnane puhta raua saamise meetod oli kasutusel juba IIMS eel Saksamaal.
Sarnaselt saaks plasti lahustada erinevates keemilistes ühendites ja lahustite väljataandamise järel saada "värske plasti" - vajadusel saab mistahes plasti lagundada vesiniku ja temperatuuri abil gaasideks, ning saadud gaasidest sünteesida uuesti soovitud omaduste ja polümerisatsiooniga plast.
2) Kui betoonist maja vananeb, siis saab betooni "jahvatada" pulbriks - sellist pulbrit saab kasutada liivana uue betooni valmistamisel - samuti saaks termilise töötluse abil lagundada ta algosadeks, eraldada liigse liiva (SiO2), ning alles jäänud savi (Al2O3 + SiO2) ja lubjakivi (CaO) uuesti kokku sulatada tsemendi pulbriks.
Sarnaselt saaks maja soojustuseks oleva klaasvilla/kivivilla kokku sulatada "vedelaks klaasiks / vedelaks saviks", mida väikeste jugadena pihustades saaks uuesti klaasvillaks/kivivillaks muuta.
Eelnevalt on juba käistletud penoplasti ja raua ümbertöötlemise võimalusi.
3) Sarnaselt saaks mistahes materiaalse asja lahutada algosadeks - mõtlemise/loovuse raskuskese peaks olema seal, milliseid aineid saab võimalikult lihtsalt (vähese energiakuluga) algosadeks lahutada: selliseid aineid tuleks kasutada.
Näiteks majad ehitada vaid tsemendist ilma liivata (ning osaliselt maa alla, et maja katusel saaks taimi kasvatada) - nii kaoks energeetiliselt tüütu vahesamm vanast betoonist liiva eraldamisel - vaid tsemendist koosneva vana betooni saaks väga lihtsalt sulatada uueks tsemendipulbriks.
Tsementi saab vahustada (penobetoon), ning saadav tahke õhuline moodustis (250 kg/m3) omab korraga väikest soojusjuhtivust (0.05, ehk veidi rohkem kui kivivillal 0.03) kui piisavat survetugevust (0.2 MPa, ehk 1m2 ristlõiget kannaks 20 tonni raskust).
Kui igal asjal oleks juures "saamise ja ümbertöötamise energiakulu", siis loksuks maailm väga lihtsalt paika: raha = energia, ning keskmine inimene ei saaks väga palju energiat kulutada = prügi toota.
-----
Kui keskenduda materiaalse maailma asemel vaimsele maailmale, siis väheneks tohutult looduse reostamine: maise elu lõppedes saame teispoolsusesse kaasa võtta oma vaimsuse ja teadmised, kuid materiaalsed asjad jäävad meist kõik siia maha - seega peaks roheliste partei asemel olema "vaimsuse partei", mis säästaks loodust palju rohkem, kui kõige suurem roheline uneski oskaks näha.
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - villu - 08-02-2012 17:50
Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid.
Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.
Vihmametsade liigirohkuse säilitamise eest võitlevad looduskaitsjad on saanud veel ühe täiendava argumendi - Amazonase vihmametsades kasvav seen on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest, kirjutas Popular Science.
Seeneliigi leidsid Ecuadoris ekspeditsioonil olnud Yale'i ülikooli tudengid. Seene lähemal uurimisel selgus, et see on võimeline lagundama polüuretaani.
Seda polümeeri leidub paljudes erinevates toodetes, sellest saab valmistada nii aiavoolikuid kui pehmeid istmepatju, autode sisepolsterdust, istmeid ja ka roolirattaid. Seda kasutatakse isolatsioonimaterjalina ning sellest valmistatakse ka värve, lakke ja montaaživahtusid.
Polüuretaan võib olla kõva või pehme, elastne või hoopis rabe, seetõttu leiab ta laialt kasutust. Probleemiks on aga, et sarnaselt teistele polümeeridele on polüuretaan raskesti lagunev, mistõttu säilivad seda sisaldavad jäätmed enamasti prügilatesse maetuna.
Polüuretaani saaks küll põletada, kuid keskkonnakaitse seisukohast on see põlemisel atmosfääri sattuvate mürkgaaside tõttu välistatud, mistõttu on sobivaks alternatiiviks biolagundamine.
Seeneliigi Pestalotiopsis microscopa avastanud teadlaste ajakirjas Applied and Environmental Microbiology avaldatud uuringu järgi suudab seen ära elada ka ainult polüuretaanist toitudes ning seda isegi prügila põhjakihtides valitsevas anaeroobses keskkonnas. Selleks ei ole võimeline ükski teine teadaolev seeneliik.
Uuringu autorid isoleerisid seene polüuretaani lagundava ensüümi ning märkasid, et seda saab kasutada saastunud keskkonna ennistamiseks endisesse looduslikku seisundisse.
Ka mitmed teised seened ja bakterid on võimelised lagundama väga erinevaid mittelagunevaid materjale, näiteks bakteriliik Halomonas titanicae toitub uppunud Titanicu vrakist. Sellised liigid tuleb aga esmalt looduses üles leida ning liigirohkuse poolest tuntud Amazonase vihmametsad on nende otsimiseks sobilik koht.
http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/uus_seeneliik_havitab_plastjaatmeid/
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - karamba - 08-02-2012 18:24
Loodushoiu probleem on poliitilis- majanduslik, mitte tehnoloogiline.Plastikprügi(plasti tehakse naftast) ei kao enne kui ei kao klikk, kes elatub nafta müügist ja sõdadest selle nimel.
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - alisoman - 20-04-2012 22:19
Just nimelt p;liitilis-majanduslik probleem. Ehk siis KAPITALISMI kummardamise tulemus! Seni, kuni iga grupp taotleb ainult oma isiklikke sihte, polegi reaalne, et asi paremuse suunas liikuma hakkaks. Kuni ei saada aru, et Maa kui planeet on meie yhine kodu.
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - Krt - 25-04-2012 11:48
Üks suurimaid rumalusi on üldlevinud INIMÜHISKONNA definitsioon. Selles väidetakse naiivselt, et see olevat midagi mittelooduslikku. Kas siis lausa jumalikku, tulnukate aretatud või kuidas seda peaks mõistma, seda ei selgitata (isegi need õhust võetud fantaasiad ei muudaks inimühiskonda kuidagi mittelooduslikuks). Selle väärarusaama ja lausvale levitamisega saab mistahes usuloll lõputult ülejäänud looduse kallal lihtsalt rahuliku südamega parasiteerida. Isegi kui inimene ongi teadaolevalt evolutsiooni kroon hetkel, siis sellegipoolest kuulub ta ühe Kõiksusekodu liikideperre, mitte ei tegutse kuidagi loodusest lahus.
RE: Loodushoid Progress vs säästmine - Ott Sama - 25-04-2012 14:15
Mida võib eeldada või mida võib tahta, kui kogu meie tõekspidamine on rajatud teiste erinevuste põlgamisele või koguni..
nende eitamisele. Oma rumala `mitte tunnustamisega` oleme minetanud AUSTUSE oma ümbritseva keskonna vastu.
Me kangekaelselt keeldume uskumast, et ka nemad võivad tunda, et ka neil võib hing olla. Sest meie Jumal on hästi
sallimatu ning armukade.
Nii jääb siis seda AUSTUST meil isegi üle.. suur osa sellest läheb ühele Jumalale. Osa kulub neile, kes meist kõrgemale
on seatud. Ja siis oleme meie, üksi, oma ülejäänud `austusega`nagu POOLEL SILLAL, sest eitame teise (hinge)kalda
olemasolu. Ja oma sillajupilt pole meil enam võimalik mitte kuhugile minna, mitte midagi teha! Nagu hingelises tupikus.
Oma ülemäärast, üle jäävat, liigset AUSTUST me siis müüme turul.. nagu kaupa. Pakkumist on alati rohkem kui nõudlust.