+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Iidsed kultuurid ja ehitised (/forumdisplay.php?fid=14)
+--- Teema: Mis sundis tohutuid rahvamasse ümber asuma idast läände??? (/showthread.php?tid=103)
Mis sundis tohutuid rahvamasse ümber asuma idast läände??? - Storm - 16-11-2003 11:45
Ma mõtlen seda aega kui hunn Attila tuli idast läände. Olen küll igatpidi selle peale mõelnud aga korralikule lahendusele ei ole jõudnud
Ehk te pakute midagi välja.
- rha - 16-11-2003 13:19
Nagu tänapäevalgi, jäi lihtsalt kitsaks.
- FLT - 16-11-2003 13:45
kliima muutus (kusagilt lugesin, et kliima läx euroopas soojemax), aasias jäi kitsaks, tahtsid suuri maid enda kätte saada jne. põhjusi võib palju olla
!parandus kliima ei läinud külmemaks vaid soojemaks
- kaurka - 16-11-2003 17:42
Nad vaatasid võib olla, et Läänes on elu kuidagi parem ja tahtsid ise siia elama tulla.
Aga võib-olla tahtsid nad lihtsalt tervet maailma vallutada.
- Aztecca - 20-11-2003 16:55
Millegi pärast üritatakse maailmas üldse leida igas asjas midagi paranormaalset või erilist. Näiteks 11. september või nüüd Iraagi sõda. Päris kindlasti sedasi ju ei ole. Nii palju, kui mina tean oli see hunnide läände liikumine osa Suurest Rahvaste Rändamisest ja põhjuseks oli soov uusi maid vallutada {mar või leida paremaid elutingimusi. Seda ma ka usun ja arvan, et midagi müstilist siin ei ole.
- Pitsu - 28-11-2003 22:40
Mõtleme, et me ei tea mitte midagi praegu idast. Oleme elanud siin omas maailmas. Oleks ju lausa näeruväärne et me ei hakkaks ida poole liikuma, uusi maid avastama. See on loomulik ja ka inimeste uudishimu mängib kindlasti rolli.
- Wolfgirl - 11-03-2006 15:03
Germaanlastel oli üsna lihtne liikuda Lääne- Roomasse(mis ka vallutati), sest maa oli praktiliselt ilma mäeaheliketa. Ida-Rooma keisririiki jõudmist takistasid Balkani mäed ning suurem osa riiki oli piiritletud merega. Kaitseks keelustati germaanlastele meresõidu õpetamine. Arvatakse tõesti, et rahvasterände üheks põhjuseks olid Siberis toimunud kliimamuutused. Külma tõttu kahanesid põllu-ja karjamaad, viletsuse vältimiseks tuli aga otsida paremaid elutingimusi.
- HadziOgloe - 11-03-2006 22:15
Rottidega tehtud katsete käigus avastati paarkümmend aastat tagasi, et neil on liikumapanevaks jõuks nn. "otsinguaktiivsus". Isegi kui kõht täis ja elu hea, peab ikka tundmatuid kohti avastama minema.
Otsinguaktiivsus on vastupandamatu ja seda pidurdab ainult tundmatute kohtade otsalõppemine.
Otsinguaktiivsus on omane ka inimestele (aga kahjuks vist ka linnugripiviirustele).
Aga miks just siis?
Urantia raamat annab vastuseks, et appi tuli hobuse kodustamine.
Hobusega jõuab India või Hiina piirilt Euroopasse paari aastaga, võimalik ka, et ühe suvega.
- Hallucigenia - 11-03-2006 22:38
Tsitaat:Algselt postitas: HadziOgloe
Rottidega tehtud katsete käigus avastati paarkümmend aastat tagasi, et neil on liikumapanevaks jõuks nn. "otsinguaktiivsus".
Uudishimu siis, saan aru ... mis on üks väga võimas jõud ... ka (või ehk eriti) inimese korral. Ärge seda linki avage!
- zed - 11-03-2006 23:15
Suur Rahvasteränne sai väidetavalt alguse pika-ajalisest põuast Sise-Mongoolia steppides. Sealsed rändrahvad (võibolla mongolid, võibolla sealsed ugri-mugrid, oli ju Tshingis khaani emagi ugri-mugri hõimust) liikusid koos loomakarjadega parematele rohumaadele läänes. Läbi praeguse Kazahstani mööda Kaspiast Volgamaadele. Seal kaklesid ja haarasid kaasa ugri-mugrilasi. Paikseks jäi osa rändrahvast, polovetsid, bulgarid, kassaaarid jt. Edasi liiguti Ida-Euroopa tasandikele, kakeldi slaavlastega, pressiti need põhja üle Pannoonia tasandike, tuldi Tsehhimaa Moraavia "väravatest" läbi, liiguti Boheemiasse ja Kesk-Euroopasse. Kõikjale jäi maha Attila väesalku kes segunesid kohalike elanikega. Näiteks Shweitzis sünnib siiani paaris kantonis lapsi mongoli koljuliidese või lõgega. Attila pärand annab tunda veel 1500 aastat hiljem. Kogu see idast tulnud kumõssijoojate "uputus" pani liikuma siiani paiksed rahvad terve hunniretke pikkuses. Slaavlased liikusid põhja-läände, gootid läände-lõunasse, germaanlased samuti. Hiljuti avastasid inglased, et nende kuulus kuningas Arthur oli samuti rändrahva sigitis, tulnud kusagilt Volga-Kaama jõe vaheliselt alalt.
Kõige saatuslikumaks sai selline globaalne areng aga Lääne-Rooma keisririigile. Aetius reformis küll sõjaväe, venitas mõõgad pikemaks ja tegi kilbid ümmarguseks. Siiani Euroopas (enne hunne) ei tuntud sadulat-jaluseid, ratsamees oli küllaltki mannetu ja jalaväelane sai temast ka Rooma lühikese mõõgaga jagu. Aeg läks edasi, surid Attila ning Aetius, aga praktiliselt oli selle ajastu paradigma ennast ammendanud. Hunnid olid suure ajalooratta liikuma lükanud. Lääne Roomaga oli aamen, saabus "pime" keskaeg.