| Lehekülgi: 1 2 3 .. 5 |
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
![[*]](./images/roheline/default_icon.gif) postitatud 10-28-2009 Kell 05:14 |
|
|
Hüperborea. Püramiidid Koola poolsaarel
Kuna jutt põhineb Koola poolsaarel avastatud iidsetel püramiididel, postitasin ta siia, teiste püramiidi-teemade juurde, kuigi parema meelega näeksin
teda siiski alajaotuse "iidsed kultuurid" all. Aga eks otsustage - kas jääb siia või kolib.
1922.a toimus esimene teadaolev ekspeditsioon Koola poolsaarele uurimaks sealseid muistiseid.
1997.a toimus pärast pikka vahet teine ja järgnev jutt on selle teise, Hüperborea-1977 nimelise ekspeditsiooni juhilt.
Lugeda ja/või maha laadida saab teksti originaalkeeles sellelt aadressilt: "Валерий Демин.
Гиперборея - праматерь
мировой культуры"
Kogu jutt nõretab šovinismist ja kuigi seda mürki tuleb sealt lausa sorinal, tuleb sellega leppida ning olla lihtsalt hästi ettevaatlik.
Autori pea pani see mürk ringi käima, kuid kui lugeja oma pead kaasa ei ringita, pole häda midagi.
Värsside tõlkimisest esialgu hoidun, ei taha neid retsida. Vähemalt nii kaua, kui on kindel, et neid pole veel tõlgitud ja profid oma abistavat kätt
ei ulata.
I-netis ekslemise tagajärjed:
Сейдозеро (Seydozero, Seidjärv): 67°49′N 34°51′E
www.skitalets.ru / www.team51.ru / chudinov.ru / www.magic-karelia.ru / www.arcticregion.ru
Spiraalid umbes seal, fotolink on juures: 68°22'51.28"N 38°22'58.30"E
Delfi oraakli (Delphi oracle) kohta: ehistory.osu.edu / en.wikipedia.org / www.odysseyadventures.ca / www.greecetaxi.gr / et.wikipedia.org
Pausanias: www.krugosvet.ru / ancientrome.ru
"Description of Greece": download pdf / read
online / http://openlibrary.org/b/OL14033849M/Pausanias_Description_of_Greece_tr._into...
Коляда (Коло): www.hrono.ru
коляда: koljaada, kolenda (jõulusandiks käimine; jõulusandilaul) 25. detsember - 6. jaanuar (<-- ehk
näärid, mitte jõulud! :)
"Кол" - praeguses vene keeles vai, teivas (<-- taivaš; vaata näiteks Hõbevalget, mis kindlasti kõigil käepärast
:)
0.
Valeri Demin. Hüperborea - maailmakultuuri esiema. (esiisa?)
Hüperborea on antiikmaailma nimetus Põhjala tuntud osale. Sellele, kuidas rahvad end ise nimetasid (autohtoonne nimi), erilist tähelepanu ei pööratud
(barbarid jäävad barbariteks!) ja kõiki hakati kutsuma ühise nimega - hüperborealased (vanakreeka keelest sõna-sõnaliselt "need, kes elavad sealpool
Boreat e. Põhjatuult). Meil kõigil - igal rahval ja inimesel on kodu(maa), veel on tal ka algkodu(maa) ja kõik, kes me siin Maal elame, oleme
objektiivselt võttes oma kaugete juurte järgi vennad ja õed.
Koola poolsaarel 1997.a augustis töötanud ekspeditsiooni "Hüperborea-1997" otseseks ülesandeks oli otsida inimkonna iidset algkodu. Miks Põhjast?
Käiks see ju risti vastu senistele üldtuntud teooriatele. Ei, vastuolu pole! Klassikalised muistsed tsivilisatsioonid tekkisid oma asukohtadesse
Lähis-Idas, Lõuna- ja Ida-Aasias ajavahemikul 12. kuni 2. aastatuhandeni e.m.a. Enne seda elasid neist paljude esi-esivanemad Põhjalas, kus sel ajal
valitses hoopis teine kliima.
Lahkuma sundis meie kaugeid esivanemaid geofüüsikalistel põhjustel toimunud järsk kliima külmenemine (näiteks Maa telje kaldenurga ja pooluste asukoha
muutus - nii arvas Lomonossov) ja nad migreerusid Põhjast Lõunasse.
Minevikus toimunud ülemaailmsete katastroofide selgitamiseks on palju teaduslikke versioone, milledest siin mõned:
Geomagnetiline inversioon ehk magnetpooluste vahetumine.
Jääst polaarmütside massi suurenemine sel määral, et Maa teeb tasakaalu kaotamise järel "uperpalli".
Supernoova või tavalise tähe purse.
Päikese aktiivsuse hüppelised muutused.
Päikesesüsteemi planeetide gravitatsioonilise tasakaalu riknemine planeetide ümbergrupeerumise tagajärjel (lisandub või kaob massiivne keha).
Kokkupõrge komeedi või asteroidiga.
Kuu lähenemine Maale
Katastroofilistest sündmustest on iidseimates pühades tekstides ja raamatutes kirjutatud piisavalt üksikasjaliselt ja emotsionaalselt. Kusjuures on
nende hulgas kirjeldatud puhtalt Põhjalale omaseid nähtusi nagu polaaröö ja virmalised vmt.
Esimene, kes sellele tähelepanu pööras, oli väljapaistev India teadlane ja ühiskonnategelane B. Tilak. Tema klassikaks saanud töö kandiski pealkirja:
"Vedade polaarne kodumaa". Muide, Lomonossov arvas ("ajaloo isa" Herodotose jt. antiikautorite järel), et inimese ajalugu algas 400'000 aastat tagasi.
Ja see pole veel piiriks!
Põhjala iidne maa, kust on pärit kõik indoeuroopa rahvad (ja mitte ainult nemad), kannab antiiksetel autoritel nime Hüperborea ning pole vähem kuulus
kui Atlantis.
Polaarjoonetagune saladuslik maa oli muistsete tsivilisatsioonidega seotud sadade kultuurilis-ajalooliste sidemetega, autoriteetsetelt teadlastelt ja
kirjanikelt on sellekohaseid kirjalikke tunnistusi rohkem kui küllaga. Puudusi vaid materiaalsed tõendid. Esimene katse üles leida iidseim kultuur,
kõigi maailmakultuuride esiema (esiisa?), tehti 75 aastat tagasi just Koola poolsaarel, 1922.a toimunud ekspeditsiooni Vene Lapimaa
raskestiligipääsetavasse piirkonda juhtis Aleksandr Bartšenko. Oma sõbra, mõttekaaslase ja järgija Aleksandr Kondiain'i (?) arvestuste põhjal
juhtis ta oma rühma saamlaste vee-pühapaiga Seidjärve pühadele kallastele (Сейдозеро,
Seydozero). Bartšenko ei tegutsenud intuitiivselt, vaid tugines piisavalt korralikule historiosoofilisele kontseptsioonile (no ei oska seda
tõlkida: Историософия -->
концепция философии
истории --> ajaloo-filosoofia kontseptsioon =>
историософская
концепция = ajaloo-filosoofia kontseptsiooni kontseptsioon ?? Historiosophy), mille põhjal olid
indoaarialaste esiesivanemad oma juhi Ramaga eesotsas sunnitud 5. aastatuhandel e.m.a. migreeruma Põhjast Lõunasse äärmiselt halva kliima tõttu,
jõudes välja Hindustani.
Muide, paljude etnograafide tähelepanekute põhjal on Vene Põhjas säilinud siinseid alasid asustanud iidsete rahvaste etnolingvistilise ühtsuse
tummasid tunnistajaid - arvukaid sanskritikeelsete juurtega topo- ja hüdronüüme ('ind', 'gang', 'ram').
Nii pärinevad Vologda uurijanna S.V. Žarnikova arvestuste järgi vähemalt 6 põhjapoolse jõe nimed üleeuroopalistest juurtest 'ind' (Indoga,
Indomanka, Indega, Indigirka ja kahel korral Indiga). Samapalju on 'gang'-juurelisi (Gango, Gangreka ja
kahel korral Ganga ning Gangozero). Lapimaa püha Seidjärve (Seidozero) lähedal on Ramozero (Ramjärv ?) ja Inditšok'i jõeke.
Bartšenkol olid kasutada nüüdseks kahjuks kaotsiläinud teated muistsetest universaalteadmistest ja vene paganlikust kultuurist, mille juured
küündisid Põhjalasse (KGB arhiivides on ca. 30 kausta, millele veel praegugi ei lubata ligi ei sugulasi ega teadlasi). Samadest allikatest juhindus Nikolai Roerich oma retkel Altaisse, Mongooliasse, Indiasse
ja Tiibetisse. Nad otsisid ühte ja sama ning, mis peamine, teadsid mida otsida (on andmeid nende kontaktide kohta ajast, mil Roerich saabus Moskvasse
mahatmade Sõnumiga nõukogude juhtidele). Omal ajal said Bartšenko teaduslikud otsingud algul akadeemik Behterevi, hiljem Feliks Dzeržinski
huvi ja toetuse osaliseks. Viimase ajal võeti uurimistöö riiklike julgeolekuorganite kontrolli alla ja praktiliselt kõik Koola poolsaare
ekspeditsioonist osavõtnud hukkusid massirepressioonide aastatel. Bartšenko hukati 1938.aastal.
Pidin hindama tõenäosust kus võivad olla säilinud tsivilisatsiooni algkodu materiaalsed mälestusmärgid ja loogika järgi on selleks kohaks Koola
poolsaar. Miks just siin? Selleks on kümneid põhjusi, toon neist siin mõned esile.
Hüperborealased olid päikesekummardajad ja päikesekultus on Põhjas õitsenud kõigil aegadel. Murmanis on säilinud iidsed Päikest kujutavad
petroglüüfid. Sageli on nendeks proto-hieroglüüfid ehk punkt ühe või kahe ringi sees.
Analoogne sümboolika pani muiste aluse Egiptuse ja Hiina hieroglüüfidele ning jõudis otsaga kaasaegsesse teadusse (Päikese sümbol on tänapäeva
astronoomias täpselt samasugune kui tuhandeid aastaid varem). Põhjast sai alguse ka labürintide kultuur, just siit levisid labürindid kõikidele
kontinentidele. Teadlased (ja eriti D.O. Svjatski) tõestasid juba ammu, et Põhjala labürindid (mis tähendab, et ka nende analoogid kogu maailmas) pole
midagi muud, kui kodeeritud projektsioon Päikese rännakust polaartaevas. Põhjala äärealalt on pärit ka antiikmaailma päikesejumal Apollo, kes
regulaarselt külastas oma ajaloolist kodumaad ja kelle lisanimeks (hüüdnimeks) oli hüperborealane (sarnased epiteedid käisid kaasas ka kangelaste- ja
teiste jumalatega). Justnimelt Hüperborea preestrid, Apollo teenrid, asutasid Delfis päikesejumala auks esimese templi ning säilitasid püsiva sideme
Põhja metropoliga. Esimese oraakli nimi, kui imelik see ka ei tunduks, oli puhtalt vene päritolu ja tootemlik -
'Олен[ь]' (tõlkes: Hirv) (??). Mis on jäädvustatud ühe ammusel ajal Hellase peamises pühamus (kolmjalgsel) pukil
nõidunud püütia luuletuses:
Так многославное тут
оновали святилище Богу
Дети гипербореев <...>
Также Олен[ь]: он первым
пророком был вещего
Феба,
Первый, песни который
составил из древних
напевов.
Павсаний. Описание
Эллады. Х. V,8.
(Pausanias' Description of Greece)
Koola poolsaar sai nime siin voolava Koola jõe järgi ja tähendab päikselist maad. Kolo (Koljaada) on muistne, paganlik (ja esmajärjekorras slaavi)
päikesejumal. Kolo ongi üks vanimaist päikese nimedest. Praktiliselt meie päevini on kestnud Koljaada auks korraldatavate paganlike talviste
pidustuste traditsioon, millega kaasnesid lõbus koljaada/kolenda (vt. algust) rituaal ja arhailiste koljaada (-rituaalsete) laulude laulmine. Mälestus
muistsest jumalusest kinnistus mõistes "коловорот", mis algselt tähendas pööripäeva (?
"солнцеворот") ehk päikese kevadist tagasitulekut pärast pikka talveööd. Väga tuntud
on ka rahvapärane astronüüm "Кол" (vt. algust), mis paljudes kohtades tähistas Põhjanaela ehk arhailises tavakujutuses liikumatut
vaia, mille ümber pöörles tähevaip. Sel moel liituvad Apollo ja Koljaada kultused ühemõtteliselt, osutades Hüperborea algkodule. Venelaste saatused on
tihedalt põimunud teiste rahvaste saatustega, nii kaasaegsete- kui muistsetega. Maailmakultuuri juured on igaühes meist vaat et geneetiliselt.
Alateadvusse on kodeeritud ja elavad seal oma elu iidsed sümbolid ja mütologeemid. Selle parimaks tõestuseks on Nikolai Kljujevi, "Vene India" lauliku
looming, millest ilmuvad nähtavale arhailise hüperborealiku maailmanägemise peidetud kihid
В русском коробе, в
эллинской вазе
Брезжат сполохи,
полюсный щит, -
kirjutas poeet ettenägevalt, viidates oma põlvnemise Hüperborea-juurtele:
Я потомок лапландского
князя,
Калевалов волхвующий
внук...
Hüperborea jäänuste eeldatava asukoha (täpsemalt küll ühe tema kultuurikolde) avastasin ma nö. paberil ja seepärast suunduski ekspeditsioon otse Koola
poolsaare keskmesse, mäestikumassiivi piirkonda Lovozerski (Lovozero, Lovozersk/Lov-ozjorsk) tundrasse saamide püha Seidozero järve juurde (ozero =
järv). (Сейдозеро - Seydozero). Siin, raskesti ligipääsetaval mägisel maastikul avastasimegi
umbes pool kilomeetrit järvepinnast kõrgemal megaliitilise kompleksi: hiiglaslikud rajatised, kultus- ja kaitseotstarbelised müürid, töötlemisjälgede
ja tundmatute sümbolitega korrapärased plaadid (? "геометрически
правильные плиты") ning observatooriumi jäänused.
Observatooriumiks oli 15 meetrine taevasse sihtiv kaljusesse pinnasesse rajatud soon, mis eemalt vaadatuna
("отдаленно" kaugelt või kaudselt?) meenutab Samarkandis asuva kuulsa Ulugbeki observatooriumi
maasse uputatud sekstanti.
[Muudetud: 28-10-2009 nokitseja]
[Muudetud: 15-11-2009 nokitseja]
[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]
[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 10-28-2009 Kell 14:14 |
|
|
Tänud! Väga huvitav ja põhjalik sissejuhatus uuele teemale!
Loodan, et huvilisi jätkub!
|
|
|
Liine
Liige
Postitused: 177
Registreerunud: 9-22-2008
Asukoht Elus
Kasutaja on eemal
Tuju: duuju-duuju 
|
| postitatud 10-28-2009 Kell 15:21 |
|
|
Tänud! Just see mida otsisin ja nuputasin, ja näädsa - ongi täitsa olemas. Mul
siin põhjapool terve hulk lahendamata küsimusi, aga seosed hüperboreaga ei tulnud meelde.
Chaos Control.
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-28-2009 Kell 20:54 |
|
|
Диодор Сицилийский: ru.wikipedia.org / ancientrome.ru / kureda.narod.ru
Diodorus Siculus: en.wikipedia.org
Сейд (сейда): ru.wikipedia.org
Seid: "Püha objekt Põhja-euroopa rahvastel (eriti just saamidel). Selleks võib olla millegi poolest eriline koht mägedes, tundras või taigas;
millegi poolest silma paistev kalju, kivi, känd, järv või muu looduslik moodustis. Mõiste kehtib ka artefaktide - kivist rajatiste kohta."
Meru (mägi): en.wikipedia.org
Nimetatud ka kui Sumeru ("Suur Meru"; "Great Meru"). Püha mägi Hindu ja budismi kosmoloogias ning Jain'i mütoloogias.
Mahabharata: et.wikipedia.org / en.wikipedia.org
Mandala: et.wikipedia.org
Mir ("мир")
Vene-Eesti sõnaraamat: maailm, ilm, külakogukond, maine elu, rahu, üksmeel, nõusolek
"в Паллене": ei leia vastet ega sobivat/loogilist seletust.
Pallene: en.wikipedia.org
1. gigant (titaan) Alcyoneus'e/Alkyoneus'e üks seitsmest tütrest
2. kohanimed Kreekas
N.F. Fjodorovi tsitaadi tõlkimine käis esimesel katsel üle jõu. Igasugune abi on teretulnud, kaasa arvatud märkused ja viited vigadele.
"РУСЬ ДО РУСИ" väga pikk ja lohisev selgitus on: www.rojdenierus.ru , tõlkisin ta nüüd kui: Rahvast riigini
P.S.
Tõlkimine on tõesti väga hariv tegevus, lõpuks ometi sain teada, miks Venemaal viibides olen alati pidanud venelastele selgitama nende endi keelseid
sõidu- ja lennuplaane. ;)
P.P.S.
Kes otsib, see leiab!
Ühtäkki ilmus välja kohutavalt palju teemat puudutavaid Vene saite. Näha on ka uus "areng" - uuritakse võimalust, kuidas saaks soome-ugrilaste hulka
kuulujate ringi ahendada ;)
---
1.
Vaadates leitud varemeid (võimalik, et kauges minevikus oli siin ka katus/kate) meenub tahtmatult Sitsiilia Diodorus'e (?
Диодор Сицилийский, Diodorus Siculus) poolt
kirjeldatud Apollo tempel Hüperboreas, millel oli lisaks kultuslikule ka astronoomiline eesmärk. Antiikautori sõnul: "Kuu on sealt nähtav nii, nagu ta
oleks Maale väga lähedal ja silm näeb seal samasuguseid kõrgendikke nagu on Maal" (siin on kindlasti vihje mingile Diodorus'ele tundmatule riistale,
mis "lähendas" Kuud vaatlejale).
Kõik see võimaldas järeldada Vene Põhjalas kaugetel aegadel eksisteerinud kõrgeltarenenud ning teiste, teadaolevate iidsete kultuuridega geneetiliselt
seotud kultuuri olemasolu. Mis tähendab, et Venemaa ja seda asustanud rahvaste kirjapandud ajalugu tuleb korrigeerida ehk siis Isamaa kronoloogia
algus tuleb viia palju varasemale ajale. Vene Lapimaa, iidseima kultuuri (võimalik, et üks vanimatest Maal) asupaigal on otsene seos
Arktika-Hüperborea regiooniga. Sellest annavad tunnistust äsjaleitud kivist rajatised ja saamidele omane, sajandite sügavusse ulatuv komme kummardada
seide (vt. algust), mis eristab neid - Põhjala aborigeene kõigist teistest rahvastest. Saami seid on reeglina üksteise otsa paigaldatud kividest
püstitatud sammas/post. Kividest (ja ka hirvesarvedest) olid moodustatud saamide traditsioonilised püramiidid, mida varem võis kohata igal pool, kuid
mis praegu on alles ainult raskelt ligipääsetavates kohtades või mäeharjadel. Käibivale arvamusele vastupidiselt on püramiidide kultuur pärit hoopis
Põhjast, mitte Lõunast. Kultus-rituaalses ja arhitektuurilis-esteetilises vormis kordavad nad arktilise algkodu sümbolit - polaarmäge Meru't.
Vastavalt arhailistele mütoloogilistele ettekujutustele asub ta Põhjapoolusel ning on maailmateljeks - Universumi/maailmaruumi keskmeks.
Есть в мире гора,
крутохолмная Меру,
Нельзя ей найти ни
сравненье ни меру.
В надмирной красе, в
недоступном
пространстве,
Сверкает она в
золотистом убранстве <...>
Одета вершина ее
жемчугами.
Сокрыта вершина ее
облаками.
На этой вершине, в
жемчужном чертоге,
Уселись однажды
небесные Боги...
Махабхарата. Кн.1. (
Перевод С.Липкина)
(Mahabharata. 1. raamat)
Indialased on säilitanud praktiliselt kõigis pühades raamatutes ja ülevates eepilistes poeemides jäädvustanud mälestuse polaarmäest Meru ka pärast
esi-esivanemate järk-järgulist migreerumist (Põhjast) Lõunasse (hiljem lülitati muistsed kosmoloogilised vaated budismi kaanonisse ja pühadese
mandalatesse. Kuid veelgi varem austasid Maailmamäge kaasaegsete rahvaste esi-esivanemad, kes kuulusid ühtsesse etnolingvistilisse tervikusse. Nii sai
see mägi eeskujuks arvukatele Vana ja Uue Maailma püramiididele. Muide, Vana-Egiptuse keeles nimetati püramiidi 'mr', mis sobib täielikult kokku püha
mäe Meru nimetusega (arvestades, et Egiptuse hieroglüüfikas puuduvad täishäälikud). Ka Vene rahvas säilitas mälestuse polaarmäest Meru. Esiteks
tuleneb tema nimest terve rida üsnagi sisukaid ja mõttetähenduslikke sõnu:
Mir ("мир") tema kolmes põhitähenduses - maailm, rahvas ja rahu
mera ("мера") mõõt
mor ("мор") surm
more ("море") meri
jne.
Teiseks transformeerus polaarmägi Meru Vene folklooris muinasjuttude kristallmäeks (klaasmäeks) - suhtepaarik jääle. Selle kohta on ka teistsuguseid
selgitusi, nii on 14. sajandi muinasvene apokriivas "kõigist olenditest" (mul on siin vabatõlge, ametlikku ei tea; "О
всей твари" võib olla ka kõigist olevustest) teda nimetatud torniks (sambaks): "Seisab sammas
ookeanimeres, nimeks tal adamantiin. Ja tema ots puudutab taevavõlvi" (adamant - teemant; järeleandmatu). Koola poolsaare keskosas tehtud avastuse
tähtsust on raske ülehinnata, esimest korda on leitud antiikautorite teadetele ja muistsetele kirjalikele allikatele materiaalseid tõendeid. Muide,
allikad sisaldavad selgeid viiteid selle kohta, et hüperborealaste tsivilisatsioon oli paljuski unikaalne - alates lendamisoskuse valdamisest kuni
udusulgedest riietuseni (rüüdeni), millest kirjutas juba Ovidius:
Hüperboreas, nagu räägitakse, on inimesed "в Паллене" (vt. algust)
riietatud udusulgedesse
Ovidius. Metamorfoosid XV 356-358
Selge, et taolisest "sulelisest tsivilisatsioonist" ei jää aastatuhandete möödudes palju järele, sest materjal on õrn ja vähevastupidav. Kuid olid
siiski ka megaliitilised kompleksid, varakiviaegse "Kuldaja" hääletud monumendid.
Koola poolsaar, muistne hüperborealaste maa pole mitte lihtsalt inimtsivilisatsiooni häll ja algkodu, vaid siin on koht, kus minevik kohtub
tulevikuga. Suur Vene mõtleja-kosmik N.F. Fjodorov tegi ettepaneku kolida Venemaa pealinn siia, Rõbatši poolsaare piirkonda, sest tema arvates on
just Murmanis riigi geopoliitiline keskpunkt. Täna, nagu ei kunagi varem, kõlavad päevakohaselt väljapaistva Vene mõtleja-kosmiku möödunud sajandi
lõpul tulevikku nägevad sõnad: "Meie jaoks, kes me oleme ära lõigatud ookeanidest ning sulustatud Jaapani-, Balti- ja Mustale merele, on ainult üks
pääs ookeani - pääs Jäisele merele läbi Rõbatši poolsaare jäävabade väinade endistes püha Trofimi, laplaste apostli poolt asutatud ja rootslaste
poolt 1590.a mahapõletatud Troitski-Petšenga kloostri valdustes, kus kokku saavad Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri. Ja pigem Atlandi poolele, sest
Rõbatši poolsaart paitab Golfi hoovus. Ainult ajutine mereäärne pealinn-sadam kui Vladivostoki transkontinentaalse tee lõpp-punkt võib meid
vabastada pealetungiva anglo-saksa ("англо-немецкого") ülemvõimu
alt.<...> Pealinn, mis üle viidud maakaelale (? maakitsusele) või Motovski ja ja Varangi lahtede vahelisele lohistile (?) ning mis, omades
neemenukal eelposti põhjalaiusel 70° (ehk 10° Peterburist ja 15° Moskvast põhja pool), saab mitmetahulise tähenduse - asendab S-Peterburgi ja vabastab
Venemaa lääne mõju alt. <...> Pealinna kolimisega kaasnevad muutused annavad elule uue ilme, sest kui on olemas geomeetrilised, magnetilised ja
termilised termilised poolused, siis lisandub neile ka sotsiaalne poolus - polaar(ne) pealinn. (Fjodorov N.F. "Polaarsest pealinnast" // Kogutud
teosed neljas köites. T.Z. M., 1997. lk. 383-385 'Т.З. М., 1997. С. 383-385'). (vt. algusse).
Sel moel kerkib maailmaajaloolises kontekstis täiesti uus käsitlus Venemaa ajaloost. Tingimata tuleb jätkata iidse, Hüperboreaga seotud kultuurikolde
uurimist, kaasates spetsialiste erinevatelt aladelt - arheolooge, speleolooge, geolooge, geofüüsikuid, etnograafe ja lingviste. Uue, täiesti moodsal
tasemel ekspeditsiooni ettevalmistamine on juba alanud, kavas on teha aerofotosid, kasutada kopterit ja akvalangiste. Kahjuks tuleb momendil arvestada
vaid oma rahakotiga. Tänuga võtame vastu igasuguse abi - nii inimesed kui tehnika, nii sponsorite toetuse kui annetused, nii konsultatsioonid kui
ekspertiisid. See on meie ühine üritus, kusjuures erakordse tähtsusega. Sest jutt käib ju meie Isamaa ja kõigi sel maal elavate rahvaste kaugetest
juurtest! Ekspeditsiooni organiseerijad kutsuvad vastupidavaid ja distsiplineeritud entusiaste, kes on valmis suvel töötama kuu aega rasketes mägistes
tingimustes ja oma rahakoti peal. Osalejate valik toimub konkursi alusel.
* V. N. Demin. Hüperborea - see on tsivilisatsiooni koidik *
Rahvast riigini
Kui vana on inimkond? Reeglina nimetavad tänapäeva teadlased numbriks 40'000 aastat, so aeg hetkest, mil Maale ilmus kromanjoonlane. See on kui
standard, mille annavad õpikud ja teaduslik ning teatmekirjandus. Kuid on olemas ka teised andmed, mis ei mahu ametnikkonna poolt antud raamidesse.
400'000 aastat on aeg, mida on arvestanud muistsete Kaldea, Egiptuse ja Kreeka ajaloolased ja mille Venemaale projitseeris Lomonossov: "Üldiselt on
maailmaajaloo sündmuste skaalal veel üks, täpselt fikseeritud hetk, mis ei mahu kaasaegsete inimeste arusaamadesse. Muistete Maia preestrite ja
astronoomide hoollikate arvutuste põhjal algas inimkonna ajalugu 5'041'738 aastal e.m.a !" Suurt venemaalast, Vene Põhjala poega erutas alati küsimus:
"Miks oli Põhjas muistsel ajal nii soe, et elevandid elada ja paljuneda said".
Vastus on ühemõtteline: Maa telje nihkumine ja pooluste vahetumine põhjustas katastroofilise jahenemise, mis kunagi Vene Põhjalas toimus. Aga juhtus
see, kui olla väga täpne, 399'000 aastat tagasi, mis vastab Babüloonia astronoomide ja Egiptuse preestrite arvutustele. Sõnum "maailma lõpust"
(viimsest päevast) säilis enamiku muistsete rahvaste legendides Hiinast kuni Ameerikani. Platon kirjutas otsesõnu ajast, mil Päike tõusis Läänest ja
loojus Idas, kuid et pärast muutus kõik vastupidiseks. Mis sai juhtuda vaid siis, kui Maa telg ümber pöördus.
[Muudetud: 28-10-2009 nokitseja]
[Muudetud: 28-10-2009 nokitseja]
edit: РУСЬ ДО РУСИ - Vene(maast)st Vene(maa)ni --> Rahvast riigini
[Muudetud: 30-10-2009 nokitseja]
[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]
|
|
|
Liine
Liige
Postitused: 177
Registreerunud: 9-22-2008
Asukoht Elus
Kasutaja on eemal
Tuju: duuju-duuju
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 11:48 |
|
|
Aina põnevam. Miskipärast tekkis küsimus Taaveti ja Koljati võitlusest. Kas see oligi siis see koht kus juudid oma valguse maailma rahvaste üle
paistma määrasid ja päikese "ära kustutasid"?
Chaos Control.
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 19:54 |
|
|
Ilmselt ongi siis Põhjala ehk Hüperborea (nimetatakse ka Arktiseks) kõige iidsem tsivilisatsioon ja meie selle tsivilisatsiooni järeltulijad.
India vanades tekstides on tõepoolest kõige rohkem Põhjalat kirjeldatud.
On selgunud, et N.Liidus eksisteeris ülisalajane instituut, mis tegeles iidsete pühamute ja templite uurimisega selleks, et kasutada neid kosmose
kaugside loomise vahenditeks.
Tuhandeid aastaid tagasi oli polaarsetel laiuskraadidel hoopis teine, pehme ja soe kliima ja seal kasvas troopiline taimestik. (Teravmägede
kivisöekihid tunnistavad seda). Loomulikult ei olnud polaaraladel jääd.
Koola poolsaare piirkonnas, praeguse Arhangelski oblasti aladel, eksisteeris kõrgeltarenenud tsivilisatsioon.
Ja kõige sügavamale Hüperborea saladusse tunigis tõepoolest toosama Bartšenko (1881-1938).
Ta oli üks iidsetesse Dün-Hori Teadmistesse pühendatuist.
Bartšenko arvas, et meie esivanematel oli universaalseid teadmisi...nii aatomi lõhestamise, alternatiivsete energiaallikate, aga ka inimeste
psühhotroopse mõjutamise vahendite alal.
Ta ei välistanud ka paleokontakti võimalusi vana-aja inimeste ja maaväliste tsivilisatsioonide vahel. Selle kohta oli tal mingeid erilisi andmeid.
Üheks Bartšenko Koola poolsaare ekspeditsiooni varjatud ülesandeks oli ei rohkem ega vähem kui Orionilt pärit saladusliku kivi otsing. See kivi oli
nagu võimeline koguma ja edasi andma suurtele kaugustele psüühilist energiat, tagama kontakti kosmilise infoväljaga, mis andis kivi valdajale teadmisi
minevikust, olevikust ja tulevikust.
Bartšenko teadis, mida rääkis, kuna luges iidseid tekste, mis olid kirjutatud erilises ideograafilises kirjas. Kahjuks olid tema otsingute tulemused
salastatud ja peidetud NKVD arhiividesse. Teadlane, kes omas ekstrasensoorsei võimeid, lasti maha.
Omal ajal jahtisid neid salajasi teadmisi aktiivselt SS tegelased, kes saatsid oma ekspeditsioone Tiibetisse ja Indiasse.
Vanakreeka allikatest on ka teada, et hüperborealased oskasid lennata!
Pooluste kohavahetuse võimalus on väga suur.
Vanades pärimustes, mis sisalduvad veedades, on öeldud, et Maakera on olnud kolm korda külili, st, et on muutnud poolusi. Pooluste vahetuse ohtu pidas
võimalikuks ka Einsein.
Huvitav, et hindud ja budistid nimetavad püha mäge Merut ka Kailaseks.
Kui Kailase mäe all asuvat kristallist püramiidid, siis ehk asuvad ka Koola poolsaare Püha mäe Meru all kristallpüramiidid? Ja ehk sellepärast ongi
see kõik nii salastatud?
Mis Seidjärve puutub siis leidsin, et Hallucigenia on selle kohta huvitava loo tõlkinud meie foorumisse:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=1457&page=1#pid25871
[Muudetud: 29-10-2009 Müstik]
|
|
|
VironShaman
Veteran
Postitused: 1097
Registreerunud: 10-24-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 20:23 |
|
|
Müstik, hindud ei pea Meru mäge Kailaseks need on kaks iseseisvat asja. Mulle teeb kõige rohkem nalja see, et Orioni vastaste juurest otsiti püha
graali ehk Orioni enda üht reliikviat mis sugugi ei ole materiaalne ese. Aga noh mis sa ikka teed, Orioni püha rahva asjaajamine, võõrad ei tohi liiga
palju teada, juu siis ära taibati, et pole nende jõu juurde kuuluvad teadmised mis mees sai.
Aga tänu taevale nüüd peaks sealkant korralikult ära õnnistatud olema õigeusu poolt. Huvitav palju õigeusk on neid paganaid mättasse saatnud ja
kirikuvande alla pannud, eriti shamaane.
Kõigest võib alati vabalt rääkida, sest elust arusaamist ei määra mitte tõde, vaid juhe igaühe kuklas.
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 20:36 |
|
|
Hästi, kirjutasin kiiruga tagurpidi jah.
Õigem on:
Hindud kutsuvad Kailase mäge Meruks ja usuvad, et nende jumal Šiva elab sellel mäel mediteerides ja ganjatmarihuaanat ) suitsetades. Böni usu kohaselt
on mäed väepunktid, mis ühendavad taevast ja maad, ning Kailase mäge nähakse kui Zhang Zhungi kuningriigi Hingemäge. Kailase mäele viidatakse
erinevates idamaistes usutekstides Indiast Jaapanini tihti kui universumi keskpaigale.
http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php?option=com_mtree&task=viewl...
|
|
|
VironShaman
Veteran
Postitused: 1097
Registreerunud: 10-24-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 22:56 |
|
|
Müstik Meru mägi on kaugel põhjalas ja väidetavalt põhjapoolusel üks müstiline nähtamatu asi.
Kailas on täiesti olemas konkreetne mägi Tiibetis.
Kes pagan selle viki andmejura kirja pani.
http://baikal.irkutsk.ru/index.php?rubr=13&doc=12
Kõigest võib alati vabalt rääkida, sest elust arusaamist ei määra mitte tõde, vaid juhe igaühe kuklas.
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 23:15 |
|
|
Väga
hea, see link annab loogilise seletuse tema wikipedias viidatud erakordsele, lausa kosmilist mastaapi kõrgusele; asukohaga on iselugu.
Aga asi hakkab tõeliselt huvitavaks kiskuma. Tõlkimise käigus googlelt abi küsimisel suunas ta paljude märksõnade puhul Lõuna-Ameerikasse (!) ja ühel
juhul Aafrikasse - seal on Meru nimeline vulkaan. Väga võimalik, et lihtsalt juhuse tahtel, kuid googleearth'i kaardil mandrite vahel edasi-tagasi
siiberdades hakkas silma huvitav iseärasus - jõed Aafrika ja L-Ameerika rannikul on justkui samades kohtades. Ammu olen tahtnud ja kunagi teen selle
ära ka - lõigata mandrid kaardilt välja ja servipidi kokku panna. Kui peaks selguma, et jõesuudmete kokkulangevus on ka reaalselt olemas ja mitte
pealiskaudse vaatluse tulemus, tähendab see seda, et pinnavormid on väga pika aja jooksul muutunud üllatavalt vähe. Kui pöörata kokku Aafrika ja
India, siis konkreetne Meru ja Kailash jääksid üksteisest küll üsna kaugele, kuid siiski nö. samasse kanti. Käsilolevas tõlkes jahutakse pidevalt
sellest, et Meru asus poolusel, maa keskel, samas on näiteks teada, et Eesti asub kunagisel ekvaatoril..
Taolisi vihjeid on palju ja oht sattuda luulude küüsi väga suur. Aga sellest peaks üle saama, kui olla ettevaatlik ja kõike vaadata kriitilise, kuid
siiski avara pilguga. Senine elu on näidanud, et enamasti on eksinud tõlgendajad, mitte legendid. Paljud legendid on korraliku uurimise järel
kinnitamist leidnud ja udustest väljamõeldistest on saanud hoopis tõesed teated.
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-29-2009 Kell 23:28 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas VironShaman
Müstik Meru mägi on kaugel põhjalas ja väidetavalt põhjapoolusel üks müstiline nähtamatu asi. |
Müütilise kohta on wikipedias nii:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Meru_(mythology)
ja reaalselt olemasoleva kohta nii:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Meru_(Tanzania)
Pole õrna aimugi kas samanimelisus on puhas juhus või on vulkaani puhul ka mingeid haakumisi vana maailma legendidega. Nime päritolu kohta esialgu
mingit infot ei leidnud, ka pole vähimatki aimugi sealse kandi legendidest.
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-30-2009 Kell 08:15 |
|
|
Selline silmahakanud teade tegi algul pisut nõutuks:
| Tsitaat: | Algselt postitas iitt
Tean, et paljud webi kasutajad on pahased, et vene teema jälle sisse toodud, kui ei pääse me sellest venemaast üle ega ümber.
|
Ei pääse. Tuhat aastat on nad meie õue peal kaklemas käinud ja ei jäta nad oma kombeid, tulevad veel.
Oleme osalised juba mitme parve põhjalaskmisel ja selleks, et edaspidi paremini hakkama saada, tuleb neid ka paremini tundma õppida.
Ainult enda pärast poleks seda juttu hakanud tõlkima. Oleks võinud piirduda ainult asjalikuma lõpuosaga, kuid siis ei saaks lugejad aimu, mis toimub
kõige selle taga. Muinasleidude hävitamist olen juba maininud, artiklist saab ettekujutuse propagandamehhanismi toimimisest ning kuidas vältida
asjaliku materjali hulka peidetud jama.
Sest ka kõige jaburamaid fantaasiaid esitletakse häbitult kui sügavat tõde.
Moskva nime lugu on ere näide. Kusjuures väga veenev ja loogiline nime päritolu tõlgendus on hoolimatult minema visatud - ugrimugriline ju. Palju
vingem on kuulutada, et Noa rääkis vene keelt, mis oligi kõigi rahvaste algne ühiskeel. I-netist ma seda nimelugu ei leidnud, kunagi avaldati ta
mingis ajalehes ja kahjuks mäletan vaid üldjoontes:
Et "va" tähendab jõge, siis on paljude Euraasia jõgede (veel kirillitsa abil ümber nimetamata) nimedel va-lõpp. Seega Moskva <-- Mosk-va ehk linna
nimi jõe järgi on siin artiklis küll õige, kuid jaburamast jaburam on minna Mosk-i tähendust otsima Vanast Testamendist (seda enam, et ta on
sumeritelt üle löödud ;). Tolle asjaliku uurija selgitusel tuleneb nime esimene pool 'Mosk' seal lähedal elanud rahavakillu sõnast moskõõ - oblikas.
Moskva jõe kaldad olid veel suhteliselt hiljuti paksult täis oblikaid (uurija kinnitusel rahvas veel mäletas ja kohati oli veel alles ka) ja jõgi
kandis tolle hõimu keeles nime Moskõõ-va. Aga ugrimugri päritolu ju ei kõlba!
Юмбел:
Yumbel:
mingit viidet sellenimelisele jumalusele ei leidnud, kuid on: linn Tšiilis
Aga wikis on selle eest mainitud: jummel, jubmel: et.wikipedia.org
Vladimir Dal: et.wikipedia.org
Берос, Беросс: ru.wikipedia.org
Berossos, Berossus, Berosus: en.wikipedia.org
Иосиф Флавий: ru.wikipedia.org
Josephus Flavius, Yosef Ben Matityahu, Titus Flavius Josephus: en.wikipedia.org
Синопсис, Синопсис
Киевский: ru.wikipedia.org
Synopsis:
Мосох, Мешеч, Месек,
Мешеш, Моксок, Мосок: dic.academic.ru / ru.wikipedia.org / ru.rodovid.org
tema "järglased vahetasid kaupu vasknõude ja inimeste hingede vastu"
Meshech, Meshach, Mishael: en.wikipedia.org
Kõik mu raamatud on hetkel pakitud ja inetist eestipärast nimekuju ei leia :(
Яфет, Иафет, Иефет: ru.wikipedia.org / www.eleven.co.il
Japheth: en.wikipedia.org
Острова блаженных: ru.wikipedia.org
Fortunate Isles, Isles (or Islands) of the Blessed: en.wikipedia.org
õnnistatute saar/õnnistatud saared/õndsate saar - müütiline meretagune maa maailma äärel või isegi teises maailmas
2.
On vähemalt kolm võimalikku pooluste nihkumise varianti, mille tagajärjeks oleks klimaatilised kataklüsmid:
1. Maa telje nihkumise järel paikneb ümber ka Maa koor
2. muutub Maa telje kalle, kuid maakera asend jääb ekliptika suhtes samaks.
3. vahetuvad magnetpoolused (geomagnetiline inversioon), mis , nagu teada, ei lange kokku geograafilistega.
Võimalikke minevikus toimunud ülemaailmsete katastroofide põhjusi on muidugi palju rohkem, kõige sagedamini oletatavateks põhjusteks on mingi
kosmiline anomaalia: supernoova purse või tavalise tähe tekkimine Päikesele suhteliselt lähedal; Maa kokkupõrge mõne teise kosmilise objektiga,
tasakaalu riknemine või päikesesüsteemi planeetide ümbergrupeerumine, Maa ja Kuu vahekauguse vähenemine jmt. Vähemalt üks neist põhjustest on olnud
Maa asukate jaoks katastroofiliste tagajärgedega. Mälestus katastroofidest on säilinud muistsetes legendides. Ülemaailmset katastroofi kirjeldatakse
Saami eeposes muljetavaldavalt. Kosmogooniline legend kirjeldab seda nii: "Kui inimeste kurjus kasvas suureks, siis Maa (keskpaik) hakkas kartma ja
võpatas. Sellest läks maapind katki ja palju inimesi kukkus tekkinud lõhedesse/koobastesse ja said seal hukka". Taevane peajumal Jumbel laskus maa
peale, tema kohutav raev lahvatas kui punased, sinised ja rohelised tulemaod ja inimesed peitsid oma näod ja lapsed karjusid hirmust. Raevunu jumal
ütles: "Ma pööran selle maailma pea peale, panen jõed tagurpidi voolama ja sunnin mere tõusma kui suure seina, mille lasen langeda teie, õelate Maa
laste peale ja hävitan kõik!"
Юмбел вызвал дующий
штормовой ветер
и разъяренных
воздушных духов...
Вспененная, быстрая,
поднявшаяся до неба
пришла морская стена,
сокрушая все.
Юмбел одним сильным
ударом
заставил
перевернуться землю;
потом он снова выровнял
мир.
Теперь горы и
возвышенности
не могут быть увидены
Пейве-Солнцем.
Наполнена стонами
умирающих людей
была прекрасная земля,
дом человечества.
Не светил больше Пейве в
небесах.
Lapi eeposes hävitasid maailma orkaan ja meri ning peaaegu kõik inimesed hukkusid. Pärast purustava mereseina langemist kontinendile jätkasid
hiidlained rullumist üle maa ja kandsid minema kõik, mis neisse sattus. Ka algsest vene kroonikast, kui sinna hoolikalt süveneda, on näha sarnase
sündmuse kirjeldus. Kõige esimene Nestori fraas pärast tuntud algust "Jutustus möödunud aegadest” vastab küsimusele: "Kust ja kuna sai alguse
Venemaa?" - "uputusest", "pärast uputust". St. pärast kataklüsmi, mille põhjuste üle on juurelnud Herodotos, Platon, Sitsiilia Diodoros, Lomonossov
jt.
Kuna Venemaa eelajaloo kohta on selguse asemel kogunenud probleemipuntrad, peame meie, Nestori ja Lomonossovi järglased, neid harutama hakkama.
Venemaa all mõistame siin mitte riiki, mille vanus on pisut üle 1000 aasta, vaid planetaarset tüüpi ajaloolis-teritoriaalset fenomeni kõigi tema
minevikus kummutatud (sassi aetud) etniliste, keeleliste ja kulturoloogiliste eripäradega. Venemaa nime ja etnonüümi russi
("русский") juured võib leida muistsete aarialaste - kõigi tänaste indoeuroopa rahvaste esivanemate -
keelest. Sanskriti keeles tähendab 'ruca' sama, mis ka slaavi keeltes (s.h. vanavene); ja nimelt - "русый" -
"светлый" (hele, valge varjundi mõttes). Avades Vladimir Dali sõnaraamatu sõna russ
("Русь") kohalt, leiame sealt analoogse selgituse. Kusjuures Dali järgi tähendab russ ("русь")
eelkõige "мир", "бел-свет" ( (maa)ilm ) nähtav (maa)ilm ja sõnaühend "на
руси" tähendab nähtav, nähtaval olema.
Kuid ka aarialastel olid esiesivanemad, kes enne kliima külmenemist Põhjala äärealasid asustasid. Kõigi Maa rahvaste päritolu suubub ühtsesse ühise
algkeelega algkodusse. Selle polaarse algkodu sümbolina esineb paljudes muistsetes kultuurides põhjapoolusel asuv maailmamägi Meru, mille nimetusest
tuleneb palju kaasaegseid vene sõnu:
'mir' ("мир") tema kolmes põhilises mõttes - ilmaruum (ka universum ;), rahvas, nõusoleks (kooskõla)
'mera' ("мера") - mõõt, määr
'more' ("море") - meri
'mor' ("мор") - surm
'moroz' ("мороз") - pakane
jt.
Teiseks ajalooliseks orientiiriks põhja eelajaloo kohta on legendaarne maa Hüperborea. Kuid enne oma ekskursioooni jätkamist veel mõned
tähelepanekud.
Muinasvene ajalugu kahest vaatenurgast.
18. - 19. sajandist alates on sõjakad russofoobid-normannistid ajalookirjanduses levitanud põhjendamatut ja ebateaduslikku seisukohta, mille kohaselt
Venemaa ajalugu algab varjaagidest vürstide kutsumisega Venemaale ja sellele peatselt järgnenud ristiusustamisega . Selle ajani oli russi rahvas nende
arvates justkui metsik ja barbaarne, kusjuures slaavi hõimud alles saabusid territooriumile kus nad praegu elavad. Tegelikkusest üsna kaugel olevat
ideed on kahjuks kinnistanud ja toetanud N. M. Karamzin järgneva melanhoolse fraasiga oma "Vene riigi ajaloos": "See suur parasvöötme ala Euroopas ja
Aasias, mida praegu nimetatakse Venemaaks, on asustatud mäletamata aegadest, kuid sealsed rahvad olid metsikud ja nii sügavasse vaimupimedusesse
vajunud, et nad polnud oma olemist/olemasolu mingite ajalooliste mälestusmärkidega tähistanud. Muistse Vene kultuuri kohapealse päritaolu eitamine ja
vägivaldne vanimatest juurtest lahutamine (seades nad umbes 9. sajandisse m.a.j. , mõnedel andmetel ka 4. -6. sajandisse) oli ametivõimude ja ka
kiriku jaoks väga sobiv.
Esimesi ei huvitanud miski peale riigi-õiguslike struktuuride, mis aga olid üheselt seotud esimese valitseva, Rjurikovide dünastiaga. Teistele aga
sobis väga hästi tees vene inimeste kultuuritusest ja metsikutest kommetest enne ristiusustamist. Kahjuks on seda seisukohta igati soositud ja
kultiveeritud nii palju, et on tänapäevalgi domineeriv õpikutes, teaduslikus ja populaarteaduslikus kirjanduses ning massiteabevahendites. Kõikjale on
juurutatud arvamus, et mingi kindla hetkeni polnud vene rahvast üldse olemaski (eksisteeris ajalooväliselt), siis aga tekkis äkki eikusagilt
ajalooareenile ja kohe olid tal ideoloogia, kultuur ja riiklikud traditsioonid (mis olid kujunenud enne teda ja ilma tema osaluseta). Õnneks on vene
ajalooteaduses alati olnud tugev ka teine vool. Paljud kuulsad ja ka lihtsad uurijad on püsivalt otsinud vene päriolu lätteid inimkonna ajaloost,
vastandamata slaavlasi vanimate etnostega, kes elasid või elavad praegusaja Venemaa territooriumil. Nad otsivad nende rahvaste juuri, kes juba vanast
ajast on elanud Põhjas ja muudes Euraasia piirkondades. See traditsioon pärineb kodumaise teaduse kahelt märkimisväärselt tegelaselt - V. N.
Tatištšev'ilt ja M. V. Lomonossov'ilt. (Vasily Nikititch Tatishev). Mõlemad vene teadlased väljendasid teineteisest sõltumatult ühte ja sama
mõtet: vene rahva juured ulatuvad aastatuhandete taha ja on mõjutanud (? kokku puutunud) igipõliselt Põhja-Euraasiat asustanud etnoseid, kes olid
erinevate nimede all tuntud antiik- ja teiste autorite jaoks (teiste all on mõeldud Piiblit, Araabia, Pärsia, Hiina jne. kroonikuid).
Tatištšev seostas slaavlaste (järelikult ka venelaste) päritolu otseselt sküütidega, kelle asualad ulatusid kaugele Põhja ja Siberisse,
nimetades meie kaugeid põhjapoolseid esivanemaid Hüperborea sküütideks.
Babüloonia krooniku Berossose, Josephus Flaviuse ja mitmete hilisemate ajaloolaste (kuni 17. sajandi anonüümse autori "Synopsis'eni" -
"Синопсис Киевский") andmete põhjal luges
Tatištšev slaavlaste ja venelaste esiisaks Meshech'it ("Мосох"), Piibli Jafeti kuuendat poega (legendaarse Noa
lapselast). Rahvusi neil aegadel veel ei eksisteerinud.
"Мосох" nimest ("Моска") kujunes hiljem nimetus Moskva
("Москва"), algselt jõele, hiljem linnale tema kaldal. Järgnesid mõisted Moskoovia, moskoviidid, moskoviitlased,
moskvalased (moskvitšid) jne.
A.I. Asov on välja pakkunud Moskva nimele originaalse tõlgenduse, ta arvab, et see on puhtalt vene päritolu ja tuleneb sõnast 'mozg'
("мозг" - aju), kuna kõnes hääldub z seal kui s.
Paljude arvates on Noa poeg Jafet ("Яфет", "Иафет") identne Prometheus'e isaga - kreeka
titaaniga Iapetos ("Иафет" --> "Иапет"), kes elas koos teiste titaanidega pärast
olümposlastele allajäämist mõnda aega Tartaroses ja hiljem Maa äärel asuval Õndsate Saarel, st. Põhjala serval. Tatištšev ei olnud ainus,
kes vene hõimu vanimaid juuri uuris. Sama suure hoole ja avara vaatega analüüsis seda probleemi V.K. Tredjakovski oma mahukas teoses "Kolm arutlust
kolmest peamisest vene muistisest". Selles teenimatult unustusse vajunud traktaadis on ainuüksi moskoviitide Mosoh'i/Moske
("Мосох", "Моске") teemale pühendatud vähemalt kakskümmend lehekülge. Kellel veel, kui
mitte Tredjakovskil, oli õigus eelpool esitatud probleemi ajaloolis-lingvistilisele ja etümoloogilisele süvaanalüüsile. Igakülgselt haritud teadlane
ja kirjanik, kes oli õppinud Moskva Slaavi-Kreeka-Ladina Akadeemias, Hollandi ja Prantsuse (Sorbonne) ülikoolides. Kes valdas vabalt paljusid vanu ja
uusi keeli, töötas Sankt-Peterburgi Teaduste Akadeemias ametliku tõlgina ja kes oli tunnistatud akadeemikuks ladina ja vene kõnekunsti alal.
Väljapaistev valgustaja oli koos Lomonossoviga vene grammatika ja luule lätete juures ning oli Tatištšev'i väärikas jätkaja vene ajaloo
uurimise alal. Tredjakovski oli kadestamisväärselt erudeeritud ja lisaks oli tal ka nö. poeedile omane sügav sõnatunnetuse anne. Nii oli ta kindel
helleni sõna 'sküüt', 'sküüdid' ("скифы") vene päritolus.
[Muudetud: 30-10-2009 nokitseja]
[Muudetud: 30-10-2009 nokitseja]
[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 10-30-2009 Kell 10:11 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas VironShaman
Müstik Meru mägi on kaugel põhjalas ja väidetavalt põhjapoolusel üks müstiline nähtamatu asi.
Kailas on täiesti olemas konkreetne mägi Tiibetis.
Kes pagan selle viki andmejura kirja pani.
http://baikal.irkutsk.ru/index.php?rubr=13&doc=12 |
Ma ei tea, mis viki jurast sa räägid, aga eesti keeles on ju olemas budismi entsüklopeedia (ja minu meelest väga korrektselt koostatud!)ja Meru mäe
kohta on seal palju kirjutatud, nagu eespool ka lingi andsin.
Lisaks leidsin veel üht-teist:
High on the remote western Tibetan plateau, in the northernmost region of the Himalayas, sits Mount Kailash, the holy mountain. The Tibetan people
have named it Kang Rinpoche, or Snow Jewel, and the Indians refer to it as Mount Meru.
Et eespool teemas on juttu Põhjalas asuvast Meru mäest, on ju siililegi selge.
Ja Tiibetis asuvast Kailase mäest olen siin foorumis palju kirjutanud ja pilte ja linke andnud.
Minu eesmärk oligi mõtlema panna, et miks hindud Kailase mäge Meruks kutsuvad.
Tänud nokitsejale Meru nimeliste kohtade edasi otsimise eest!
[Muudetud: 30-10-2009 Müstik]
|
|
|
VironShaman
Veteran
Postitused: 1097
Registreerunud: 10-24-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-30-2009 Kell 10:55 |
|
|
Loe vaid, kui ilusasti vene ajalookirjutajate sulest kreatsionistlik maailmakirjeldus välja tuleb (Piibli Jafeti kuuendat poega, legendaarse Noa
lapselast), kusagil oli isegi nii kaugele mindud, et kogu vene ajalugu ongi piiblirahva valitsuse all elanud maa lugu, ei viitsi selliseid teemasid
torkida aga kindlasti seostus teema raamatuga juutide keskaja maailmaimpeerium mille link oli vist juudiviha teemas.
Tõeliselt vihastav aga see kui selle sildi alt maailma eelkristlikku ajalugu hävitatakse ja ümber kirjutatakse.
Aga eks vene netiavarustes ringleb ka hoopis teist sorti materjale kus ugride maailm on vene paganlike jumalate võtmesse kirjutatud ja räigelt
shovinistliku soustiga lugejatele ette soolatud.
Olen lihtsalt kolanud just shamanismi ja paleokontaktide jälgi otsides.
Kõigest võib alati vabalt rääkida, sest elust arusaamist ei määra mitte tõde, vaid juhe igaühe kuklas.
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 10-30-2009 Kell 14:54 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas nokitseja
Kuid ka aarialastel olid esiesivanemad, kes enne kliima külmenemist Põhjala äärealasid asustasid. Kõigi Maa rahvaste päritolu suubub ühtsesse ühise
algkeelega algkodusse. Selle polaarse algkodu sümbolina esineb paljudes muistsetes kultuurides põhjapoolusel asuv maailmamägi Meru, mille nimetusest
tuleneb palju kaasaegseid vene sõnu:
'mir' ("мир") tema kolmes põhilises mõttes - ilmaruum (ka universum ;), rahvas, nõusoleks (kooskõla)
'mera' ("мера") - mõõt, määr
'more' ("море") - meri
'mor' ("мор") - surm
'moroz' ("мороз") - pakane
jt.
|
Sanskriti keelest on olemas veel vanem keel, senzari sümbolkeel:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=1766&page=3#pid38706
Mulle meeldib see laplaste ajalookäsitlus:
"Lapi eeposes hävitasid maailma orkaan ja meri ning peaaegu kõik inimesed hukkusid. Pärast purustava mereseina langemist kontinendile jätkasid
hiidlained rullumist üle maa ja kandsid minema kõik, mis neisse sattus. Ka algsest vene kroonikast, kui sinna hoolikalt süveneda, on näha sarnase
sündmuse kirjeldus. Kõige esimene Nestori fraas pärast tuntud algust "Jutustus möödunud aegadest” vastab küsimusele: "Kust ja kuna sai alguse
Venemaa?" - "uputusest", "pärast uputust". St. pärast kataklüsmi, mille põhjuste üle on juurelnud Herodotos, Platon, Sitsiilia Diodoros, Lomonossov
jt."
Ilmselt vastab laplaste jutt tõele, aga edasi on tõepoolest üks sasipundar ainult.
Huvitav oleks teada, mis otseselt peale "uputust" või pooluste nihkumist või mis iganes looduskatastroofiga tegu oli, toimuma hakkas Põhjalas? Kes
olid sealsed algasukad?
Arvatakse, et veedade rahvas, kes tõi Indiasse kõrge kultuuri ja kosmilised teadmised, tulid sellele maale Lääne-Siberist. Aga kas mingeid tõendeid ka
on?
Peab ütlema, et suulisi veedasid ei peetud originaaltekstiks, vaid palju varasemate aegade õpetuseks.
Midagi aegade hämarusest säilis ka kreeklastele. Ühiseid jooni slaavlastega olevat jaganud ka belaskid. Ise sellest rahvast varem kuulnud ei ole?
Veel on selgunud, et põhjarahval - hantidel, nagu egiplastelgi, eksisteeris PÜHA KASSI KULTUS.
Arvatakse, et kaua enne Hüperboread eksisteeris Põhjalas Siiriuselt tulnud kassinimeste tsivilisatsioon!
Muide Cayce on öelnud, et esimesed inimesed omandasid keha loomaderiigist...
Tean, et asi kipub ulmeliseks, aga ka kõik Vana-Kreeka Kõrgemad Jumalad pärinesid Hüperboreast.
Jumalad elasid Kreekas Olümposel, Hüperboreas - pühal mäel Merul (Sumeru). Siit ka sumerite maa nimetus, mis omab otsest seost inimkonna
polaaremamaaga. Sumeris on Sumeru maa järeltulijad.
On ka räägitud sellest, et Makedoonia Aleksander külastas väidetavalt Hüperboread.
Vene apokrüüfides räägitakse, kuidas Al-der Suur läks oma väikese sõjaväega (780 sõdurit) Samarkandist läbi Siberi riigi Põhja-Jäämere Pimeduseriiki
ja sealt üle Õnnelikele saartele (makarei saared), kus valitses Kuldaeg ja kus teati igavese elu saladust.
Seal asus IGAVESE ELU ALLIKAS, mis kujutas endast väikest järve.
Arvatakse, et see allikas eksisteeris! Ja et järve vee ebaharilikud omadused võisid olla saadud tema põhjas asuvast maavälisest Kristallist, mis võis
olla saadud hüperborealaste poolt veel inimeste-kaslaste tsivilisatsiooni ajast. Sealt ka selle rahva suur tarkus, mis leidis kajastamist veedade
õpetuses ja uskumatus pikaealisuses!
Hüperborealased võisid elada tuhandeid aastaid!
Kuid kui elu muutus neile raskeks, hüppasid nad merre.
Siberis leiti "noorena" hukkunud inimese skelett. Ta oli ainult 1500-aastane!
Üldiselt igasugu põnevaid lugusid võib välja kaevata muistse Põhjala kohta, kui huvi on.
Ja see on siis üks näide selles, mida vene autorid on Hüperborea kohta arvanud ja kirjutanud.
Mida on eesti autorid kirjutanud?
[Muudetud: 30-10-2009 Müstik]
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-30-2009 Kell 15:37 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas Müstik
Seal asus IGAVESE ELU ALLIKAS, mis kujutas endast väikest järve.
Arvatakse, et seeallikas eksisteeris! Ja et järve vee ebaharilikud madused võisid olla saadud tema põhjas asuvast maavälisest kristallist, mis võis
olla saadud hüperborealaste poolt veel inimeste-kaslaste tsivilisatsiooni poolt. |
Tänud lisainfo eest!
Tõlkimise käigus panin tallele ühe nupukese Seidjärve kohta, kuna ka Delfi oraaklit gaasitati, kuigi muidugi mitte väävelvesinikuga ;) Väävelvesinik
on ka vaid esialgne versioon.
Teiseks nupukese salvestamise põhjuseks oli järve topeltpõhi. Ega see vist midagi ennekuulmatut ei ole, aga midagi huvipakkuvat on seal vahel
kindlasti, kasvõi näiteks mingit kliimaperioodi iseloomustavaid taimejäänuseid. Muide, gaasi-vihje andsid uurijatele saami legendid! :)
http://www.hibiny.ru/news/ru/archive/15113
08.10.2009.a Murmanski oblast
Seidjärve vesi muutis värvi
Seidjärve vesi, mis seni oli hallikasroheline, on nüüd lasuursinine. Vesi muutus ilusamaks, ökoloogid murelikumaks, sest reeglina järgneb taolisele
muutusele kalade massiline suremine. Esialgu, nagu kinnitavad Murmanski oblasti eriliselt valvatavate loodusalade direktsiooni kaastöötajad, on selles
saamide pühas järves vee-elukatega kõik korras; ka vee maitse pole muutunud. Ebatavalise nähtuse põhjuse uurimine on teadlastel parajasti käsil. Nagu
meile 'ПИНРО' (?) siseveekogude bioressursside uurimislaboris räägiti, pole värvuse muutumisele veenvat seletust veel
leitud. Võimalik, et sinna sattus vett Umbjärve (?? Умбозеро) uputatud kaevandusest. Aga ka see
versioon on spetsialistide arvates kahtlane, sest sellised "ilustumised" toimuvad regulaarselt, umbes kord mitme aasta kohta. Kalade suremise ja
sellele eelneva järvevee värvuse muutusest räägivad ka saamide legendid, kus põhjuseks arvatakse gaasi sattumine vette.
Teadlased ei välista võimalust, et aeg-ajalt satub Seidjärve läbi kaljupragude maapõue sügavustesse kogunenud väävelvesinikku. Oletust kinnitab
tõsiasi, et järvel on topeltpõhi. Täpsemalt saab seda öelda alles pärast vee analüüsi, kuid seni pole uurijatel veel kordagi õnnestunud võtta
veeproove õigeaegselt. Lovozeri elanikelt on juba saabunud teateid, et harjused (ärnid?) ujuvad kõht ülespidi. Tõenäoliselt kaovad kalad veekogust
mõneks ajaks.
[Muudetud: 30-10-2009 nokitseja]
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 10:46 |
|
|
Б.Тилак; Локманья Бал
Гангадхар Тилак: ru.wikipedia.org
Lokmanya Bal Gangadhar Tilak: en.wikipedia.org
"Полярная родина в
Ведах": www.arcticland.veles.lv - tõlge vene
keelde
The Arctic Home in the Vedas: en.wikipedia.org
Книга Праведного;
Книга войн Яхве: www.krotov.info / new-christ.info
Book of Yahweh wars: www.britannica.com / openlibrary.org / pdf-kujul mahalaaditav
Õiglase raamat:
Иисус Навин: ru.wikipedia.org /
ru.wikipedia.org - rmt / myths.kulichki.ru
Оймякон: ru.wikipedia.org
Külmapoolus, max. pakane -82°C
Konkurendiks on Tomtor: www.arileht.ee / ru.wikipedia.org
Шпицберген; Грумант: ru.wikipedia.org
Spitsbergen; Spitzbergen; Svalbard: en.wikipedia.org
On otse loomulik, et venelaste esi-esivanemad arvestasid V. Demini murega ja hakkasid ennast ise ja kohe alguses rändlevateks hulkuriteks nimetama.
Esialgu tundub, et laustotrust on jäänud veel vaid mõne rea jagu ja edasi läheb helgemaks - ees ootab jutt ekspeditsiooni tulemustest.
3.
Vastavalt kreeka foneetika normidele hääldub see sõna kui ski(t)fõ ("скит[ф]ы" - sküüdid -
"скифы"), teine silp algab teetaga ' '; mis vene häälduses kõlab nii f kui t.
-
В соответствии с нормами
греческой фонетики эта
слово произносится, как
"скит[ф]ы": второй слог в его
написании начинается с
"теты" - q ; в русском
озвучивании она
произносится и как "ф", и
как "т". До реформы
русского алфавита в его
составе (в качестве
предпоследней) была
буква "фита" - q ,
предназначенная для
передачи
заимствованных слов,
включающих букву "тета". И
слово "скифы" в
дореволюционных
изданиях писалось через
"фиту".-
-
Tegelikkuses on "скит" (sõnaraamat: erakla, skeet) puhtalt vene juur, mis moodustab leksikaalse pesa (pere??
лексическое гнездо)
"скитаться";"скитание" tüüpi sõnadega.
("скитаться" - hulkuma, ringi rändama.
"скитание" - ringihulkumine, rändamine, matkamine)
Järelikult tähendab "скифы-скиты" sõnasõnaliselt:
"скитальцы" ("кочевники")
("скитальцы" - hulkurid, rändurid, vagabundid;
"кочевники" - rändlejad, nomaadid, rändlinnud)
Leidus ka sobiv leksikaalne ekvivalent ja vene arheoloog D.Ja. Samokvasov nimetas sküütide maa Skitanniaks
(поименовал ее
Скитанией).
Sekundaarselt toimus hilisem laen kreeka keelest, kus ta tähendas kõrbe/avarust/välja/inimtühja kohta. Ühine juursõna "скит"
tuli uuesti vene keeles kasutusele, kuid juba tähenduses "kauge klooster-varjupaik" või "vanausuliste klooster".
Lomonossov vastas küsimusele - kas võib "Мосоха" nimetada slaavlaste ja eriti venelaste esivanemaks,
diplomaatilise paindlikkusega: "Igaühel on õigus oma arvamusele".
Herodotose "Ajalugu" pidas Lomonossov vene hõimu geneetiliste juurte avastamisel vaieldamatult autoriteetseks teoseks. Samasugusele järeldusele on
jõudnud teinegi silmapaistev vene ajaloolane I.E. Zabelin: "Mitte mingisugune eitav ja kahtlusi külvav kriitika ei saa jätta vene ajalugu ilma tema
aardest - ajaloo isast Herodotosest endast. Praegusel ajal saab Tatištšev-Lomonossov-Zabelin'i (kelle hilisemateks järgijateks olid D.I.
Ilovaiski, A. Netšvolodov ja G.V. Vernadski)positsioon olulist toetust keeleajaloost, mütoloogiast ja folkloorist. Sküüdid on demograafilist
kaanonit arvestades meist umbes 70 põlvkonna kaugusel (3 põlvkonda sajandis), aga mis oli veel varem?
Kõige põhjalikumalt ja argumenteeritumalt on sellele küsimusele andnud vastuse väljapaistev India õpetlane ja ühiskonnategelane B. Tilak oma
kapitaalses töös "Arktilisest kodust Veda'des" (The Arctic Home in the Vedas).
Vanimate tekstide pedantsele analüüsile toetudes tõestas ta neis esinevate tähtede ja taevakehade asendikirjelduste vastavuse just põhjapoolsetele
laiuskraadidele. Heaks näiteks on sõnad Vedade pühas hümnis: "Meru's näevad jumalad Päikest tõusmas vaid ühel korral aastas", mida saab mõista ainult
kui polaarpäeva algust. Taolisi tekstilõike on vedad'es sadu ja samas vaimus tuleks mõista ka mõningaid segaseid kohti Piiblis, mis justkui kinnitavad
säilinud katkeid kaotsiläinud "Õiglase raamatust" (? "Книга
Праведного"): "Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva." (Jos
10:13 ; "Нав 10, 13")
Selle põhjal järeldas Tilak, et kunagi asustasid aarialased ja nende esivanemad (seega ka kõikide teiste rahvaste esivanemad) põhjapoolseid alasid
kust nad olid sunnitud lõunasse migreeruma. Uus pole ka maailma keelte ühest tüvest pärinemise idee - juba Piiblis, kuhu on nii mõnigi kord
mõistukõnesse peidetuna kokku korjatud kõige vanemaid teadmisi, on kirjas: "Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad." (1Ms 11:1 ;
"Быт 2, 1"). Ja see pole mitte metafoor, vaid kindel fakt, millest annavad tunnistust kõigile surnud ja elavatele keeltele ühised
osundavate sõnade ja kohanimede juursubstraadid ehk üleüldse kõige vanem leksika. Mitte väga ammu analüüsiti arvuti abil enam kui 200 maailma keele
sõnu ja mõisteid, mis seotud laste sündimise, rinnaga toitmise jmt. Analüüsi tulemus viitab ühisele algkeelele.
Probleemid ja dogmad.
Vägisi tikub pähe mõte, et kui oli algkeel, siis oli olemas ka algrahvas, kes seda keelt kõneles. Jääb üle vaid otsida tema algne asupaik - kas põhjas
või lõunas. Põhja-varianti pole senise Jää-aja teooria tõttu tõsiselt kaalutud. Viimane väidab, et veel 20-15 tuhat aastat tagasi oli Põhja-Euraasia
kuni Karpaatide ja Dnepri aladeni kaetud massiivse jääkilbiga ja mingit elu ei saanud seal olla. See dogma kehtib juba üle saja aasta ja Euroopa,
Aasia ning Põhja-Ameerika jaoks hakatakse aega lugema perioodist umbes 12-10 tuhat aastat e.m.a. ehk pärast jääpiiri taandumist, mil inimene hakkas
tasapisi lõunast põhja liikuma. Sisuliselt sattus ajalugu jäävangi!
Ometigi on kogunenud hulganisti fakte ja argumente, mis ei toeta absolutiseeritud jää-aja liustike-kontseptsiooni ning kõige kurvem on see, et
dogmaatiliselt meelestatud teoreetikud ei taha nendega arvestada ja eelistavad kasutada teaduskaugeid vahendeid. Asi on läinud isegi nii kaugele, et
jää-aja liustike-teooria pooldajad, avastades proovišahtis kaks pinnasekihti, on "liigse" nö. kinni katnud ja ekspeditsiooni kuulutanud justkui
mittetoimunuks, sest nende teooria kohaselt saab seal olla ainult üks kiht pinnast. Täpselt samuti vaikitakse maha rändrahnude mitteliustikulise tekke
protsessid, sest "liustiklaste" arvates saavad nad olla vaid "triikimise" tagajärg kui jää oma raskusega suuri kive lihvis ja veeretas nagu ookeanid
ja mered kruusa (veeriseid). Nii loetakse Valdai kõrgustike rändrahnude rohkust vaat et peamiseks tõendiks kaugel ajal seda territooriumi katnud
võimsa liustiku kohta. Absolutiseeritud dogmade pooldajate poolt ignoreeritakse ka Venemaal paleoklimatoloogiale aluse pannud A.I. Vojeikovi arvamust,
et kogu Euroopa omaaegne jäätumine on vähetõenäoline ja et pigem oli see vaid osaliselt Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Venemaa
keskvööndi osas oli ta rohkem kui kategooriline - tema arvestuste kohaselt oleks jääpantser Venemaa mustmullavööndi laiustel toonud automaatselt kaasa
selle territooriumi kohal oleva Maa atmosfääri muutumise jääkamakaks. (?? "с его
расчетами ледниковый
панцирь на широте
Российских черноземов
автоматически повлек бы
за собой превращение
земной атмосферы над
данной территорией в
сплошную ледяную глыбу.")
Loomulikult pole sellist asja olnud ja seega pole ka olnud sellist pilti nagu õpikutes jäätumist kujutatakse. Järelikult tuleb liustiku-hüpoteesi
kõrvutamisel tuntud ajalooliste reaaliatega (? tegelikkusega) olla äärmiselt ettevaatlik. Kusjuures seda enam, et eksisteerib hulganisti fakte, mis ei
mahu valitsevate dogmade Prokrustese sängi. Näiteks pole praegustes Siberi ja Kaug-Põhja karmides oludes mingit roomavat (liikuvat) jääkoorikut. Aga
millegipärast on üldtunnustatud arvamus, et minevikus oli samades tingimustes kontinent maetud kilomeetripaksuse jääpantseri alla, kuigi praegusel
ajal ei täheldata midagi niisugust isegi Oimjakon'i külmapoolusel. Kõikehävitava jäävalli asemel on siin tavaline sesoonne lumikatte vaheldumine koos
tavalise jõe- ja merejää nihkumisega. Summeerides kogunenud faktid ja kokku võttes nn. jää-aegade probleemi üldolemuse, märkis antiglatsialist
akadeemik I.G. Pidoplitško: "Teaduses pole senini teada ühtki geoloogilist, paleontoloogilist või bioloogilist fakti, millest saaks vältimatult
järeldada Maa peal tema arenguajaloo jooksul ükskõik kus ja ükskõik millal eksisteerinud mandriala (mitte mägise) jäätumist. Samuti pole alust oodata
taolise fakti leidmiseks."
Öeldu käib täiel määral ka Koola poolsaare kohta - liustikulist jäätumist on siin esinenud isegi rohkem kui ühe korra, kuid mitte ajaliselt ja
ruumiliselt sedavõrd hüpertrofeerunud mastaapides, nagu seda tavatsetakse kujutada vastavalt kriitikat mittekannatava traditsiooni kohaselt. Seda
kinnitavad paljud arktilise arheoloogia andmed - täiesti piisav on kiigata Murmanski ja Arhangelski rajoonide arheoloogilisi kaarte veendumaks, et
paljude aastatuhandete vältel kees elu merede ja jõgede ning ookeani randadel täie hooga; sama kehtib ka teiste alade kohta, kasvõi Tšukotkani
välja. Petšoora kaldal paikneva Bõzovski asula vanus on erinevatel hinnangutel 20-40 tuhat aastat, mis ei klapi kuidagi
liustikulise-dogmaatikaga.
Palju leide andis Spitsbergen. Põhjala arheoloogiat ei piira miski, kui välja arvata Põhja-Jäämere põhi, mida arheoloogid kahjuks seni veel uurinud
pole.
Hüperborea - inimkonna algkodu.
Etnonüüm hüperborealased tähendab sõna-sõnaliselt - "need, kes elavad teiselpool Boreat (Põhjatuult)" ehk lihtsamalt - "need, kes elavad Põhjas".
Hüperborealastest on teateid paljudelt antiikautoritelt. Plinius Vanem, üks antiikmaailma autoriteetseimatest õpetlastest, kirjutas hüperborealastest
kui täiesti reaalsest rahvast, kes elab põhjapolaarjoone lähedal ning on geneetiliselt seotud helleenidega Hüperborea Apollo kaudu.
[Muudetud: 8-11-2009 nokitseja]
[Muudetud: 10-11-2009 nokitseja]
[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]
|
|
|
HUGOTH
Vana kala
Postitused: 687
Registreerunud: 9-16-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 15:16 |
|
|
Need on jäänukid kunagisest suurest kultuurist, mida on aegade jooksul moonutatud ja ümber kirjutatud. Veel praegugi on Karjala piirkonnas nn
aktiivseid kohti,kus eksisteerib varjatuid asju. Mingil ajal näidati vene kanalil huvitavaid dok filme sellel teemal. Ühes näidati, kuidas
asjaarmastajad üliõpilased uurisid põhjalikult üht püha kohta ja leised seose tulpadel asvate märkide järgi, kuidas saab käivitada väravat teise
mõõtesse. Neil see õnnestus ja see hakkas tööle. Tuli vaid õiges järjekorras ühe tulba juurest teise minna ja need aktiviseerida. Sealt platsilt viis
trepp mäe külgepidi ülesse ja trepi otsa ilmus inimene, kes küsis:kas tahate siia tulla. Saanud eitava vastuse kõik sulgus ja märgid läksid jälle
segamini. Poiste leitud kood enam ei toiminud. Järelikut muudeti avanemise koodi.
Teine rääkis ekspeditsioonidest 1926 a sinna kanti Seal näidati erinevaid asju sellest perioodist. Põhijutt langeb kokku eelneva olnud
jutumaterjalidega. Vene saitidel on sellest palju juttu.
Tegelikult on need märmed alles eriosakonna käes,kes üritab seda enda huvides ära kastada nagu sakslased kunagi tegid. Miski pole kadunud vaid on
salvestatud kristallidesse. Tuleb need ainult ülesse leida ja seda sealt osata lugeda. Kõik vanaaja asjad töötavad lihtsuse põhimõttel. Nii et head
otsimist.
[Muudetud: 11-8-2009 HUGOTH]
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 15:30 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas HUGOTH
__ Järelikut muudeti avanemise koodi.__
__ Vene saitidel on sellest palju juttu.__
__ Miski pole kadunud vaid on salvestatud kristallidesse. Tuleb need ainult ülesse leida ja seda sealt osata lugeda. Kõik vanaaja asjad töötavad
lihtsuse põhimõttel. Nii et head otsimist. |
Lihtsalt hämmastav, kuidas ma algul ei märganud teemakohaste
saitide rohkust. Tõlkimise käigus on neid lausa üle mõistuse palju ette jäänud. Aga Sa tekitasid huvitava küsimuse - kas võib olla võimalik, et
sissepääsu- või suhtluskood on seotud ka geenidega (no miskitpidi füüsilise kehaga) või on see täiesti välistatud?
[Muudetud: 8-11-2009 nokitseja]
|
|
|
HUGOTH
Vana kala
Postitused: 687
Registreerunud: 9-16-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 15:43 |
|
|
Ei usu seda, nendes paikades on alati mingid esemed, mida tuleb kasutada, et see toimiks, luhul kui pole see koht sihilikult ära hävitatud või
rikutud. Ega need küll igale juhuslikule ei toimi. Seal on omad kriteeriumid, mida peab inimene omama. Mõnes mõttes toimib ka järjepidavus,kui inimese
suguvõsas on olnud teadjaid või ravitsejaid. Siis saab ta toimimise loa antud kohas.
|
|
|
VironShaman
Veteran
Postitused: 1097
Registreerunud: 10-24-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 16:52 |
|
|
Sissepääs on küll seostatud inimestega, kui ikka sinu selja tagant vaatab sellesse maailma hord võõtaid mitteorgaanilisis röövleid, kes on valimis
selle maailma pihuks ja põrmuks tegema siis sissepääsu pole või võideldakse lõpuni sissepääsu vastu.
Kogemustest võin öelda et eestis nii mõnessegi sellisesse maailma olid rünnanud vene sõjaväe ekstrasensid ja ajas liikudes oli ka võimalik neid
rünnakuid jälgida, samuti seda kui kaugele nad jõudsid.
Teist pidi kui pääsed sisse, siis jälle väljapääsu kakled välja sest iga selline koht on ka energiakeha lõks.
Teema mida shamanid on inimeste unerännakutes lõksudesse jäämisel käinud päästmas sest tagajärjeks võib olla haigus või surm.
Seepärast saabki sellisesse kohta minna meedium kellel üks nööriots siin ilmas ja teine siit kaitsmas väljapääsu.
Miks punavene Egiptuse nuhtlus hävitas kogu ekspeditsiooni oligi see, et nad olid juba selle jõu esindajateks muutunud kuhu läksid vaatama.
Seega egiptuse nuhtlusele vastased siin ilmas ja kõige lihtsam moodus vastaseid hävitada on keha hävitamine.
zedi näide oli kuidas puhastati kosmonautide kehasid söödikutest enne kui orbiidile saadeti, vastasel juhul loopisid orbiidil teised laeva nagu
kummipalli ja sundisid kohe maanduma.
Kõigest võib alati vabalt rääkida, sest elust arusaamist ei määra mitte tõde, vaid juhe igaühe kuklas.
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 17:02 |
|
|
Ehk sobib seoses Karjalaga antud teemas ka imekivi šungiiti meenutada.
Šungiidi geoloogiline vanus küünib üle 2 miljardi aasta, kuid tema päritolu on siiani teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt on šungiidi lasundid kunagi
meie päikesesüsteemis eksisteerinud planeet Faetoni jäänused, teise teooria põhjal ülivana tahkunud nafta. Tõsi on, et šungiiti on seni leitud
maakeral ainult ühes, Zažoginskoje maardlas Karjalas.
Kui see imekivi vette panna, siis tervendab ta pea kõik haigused.
Tänapäeval kasutatakse šungiiti edukalt sõjatööstuses (enamasti Vene) ja kuuldavasti on kuulutatud strateegiliseks materjaliks. Vana Atlantise
tsivilisatsioonis kasutatud teda lennuaparaatide (vimanad) raketimootori kütusena.
Vahepeal arutleti foorumis püramiidi tervendavatest omadustest. Ehk oleks tulnud meisterdada hoopis šungiidist püramiid?
Igatahes ei esine seda šungiiti kusagil mujal maailmas kui Karjalas ja kui just mingit kindlat eset peab kasutama, et väravat teise möötmesse
käivitada, siis miks mitte just šungiiti? Aga tegelikult käivitavad need nn "väravad" ikkagi mantrad ja loitsud ju?
Pikemalt siin:
http://www.sisemiserahutempel.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&am...
|
|
|
Kivikonn
Noorem liige
Postitused: 40
Registreerunud: 6-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 17:57 |
|
|
Shungiiti leidub mitmes maailmapaigas.Austraalias näiteks.Venemaal kahes kohas vähemalt.Googeldades ütleb jah ,et vaid Karjalas miskitpärast ja
shungiit omab tervist kahjustavat kiirgust.Hoidke kohe kaugele eemale.Samas Moskva linna joogivesi lastakse just temast läbi.Vene saitidel kolades
leiab ühtteist põnevat.Kunagi hõikasin maha ,et ajan shungiidi jälgi Kukrusel.Ei oleks arvanud ,et asi nii paranoiliseks kisub.Oli vastav artikkel
lehes ja puha.Kui hakkasin uurima asjaosalistelt ,siis mõistlikke vastuseid ei saanudki.Ei taha kuidagi meenuda ja käigud on nagunii vett täis,öeldi
vaid.Hakka vai uhvusi kahtlustama ,keda Kukruse kohal on nähtud oi kui palju.Igatahes ei jäta ma veel jonni.
|
|
|
VironShaman
Veteran
Postitused: 1097
Registreerunud: 10-24-2007
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 18:05 |
|
|
sungiidil mingeid raviomadusi ei ole. seda kinnitavad inimesed venemaalt, kes elavad selle kivimi peal. sungiit on süsiniku erim, mis jääb söe ja
grafiidi vahepeale.seda esineb veel mitmel poolmaailmas. niie, et legend mingist kosmilisest päritolust on bluff. sungiitplaat katab karjalas tohutut
uraanimaardlat ja kaitseb selle kiirguse eest. ravitoime on sungiidikaljudest väljuval nõrga radioaktiivsusega veel. see parandab mõningatest
vähivormidest. sama kiiritusravi saab ka siin haiglates. eestisse tassitud sungiitkivid võivad olla radioaktiivsed, sest neid toovad siia geoloogid,
kes teevad uraanileiukohtades puurimistöid. raha saamiseks pole neil mingit häbitunnet. nii, et uskuge aga edasi igasuguseud legende
http://www.egeos.ee/?pg=foorum&mida=vaata&fteema=1082151003&lang=est
Kõigest võib alati vabalt rääkida, sest elust arusaamist ei määra mitte tõde, vaid juhe igaühe kuklas.
|
|
|
Müstik
Muistsete saladuste uurija
Postitused: 3066
Registreerunud: 10-8-2004
Asukoht Shambhalas
Kasutaja on foorumis
Tuju: optimistlik
|
| postitatud 11-8-2009 Kell 19:02 |
|
|
Ma sattusin täna esimest korda seda Sisemiserahutempli linki lugema!
Mõtlesingi, et kui see vette pandud šungiidikivimitükk vett puhastab. et miks siis sellest vähe räägitakse.
Aga jah, kui googeldada, siis räägitakse päris palju.
Näiteks, et:
Šungiidiveele on teadlased omistanud puhastava võime. See on vee- ja mineraalilahus, millel on unikaalsed raviomadused. Šungiit muudab vee
nakkusvabaks, neutraliseerides raskemetallilisandid, ammiaagi ja nitraadid. Arvatakse, et šungiidivett juues taanduvad allergilised haigused,
paranevad gastriit, neeruhaigused, kergeneb diabeeti põdeva inimese üldseisund.
http://www.kalev.ee/est/?news=951181&category=9&Sungiit-taastab--kait...
No siin mitmeid arvamusi, et see polegi siis see "igavese elu allikavesi"!?
Kahju.
On ju Tõnu Ojalt raamatki ilmunud:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169569
Tegelikult tahaks teada, kuidas seda kivimit sõjatööstuses kasutatakse ja miks ta strateegiline materjal on? Ja miks arvatakse, et vimanade mootorite
ehitamisel šungiiti kasutati?
Mingi salapära sellel šungiidil ikkagi ju on.
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 .. 5 |
|
