kaido81
Liige
Postitused: 163
Registreerunud: 1-3-2009
Kasutaja on eemal
|
![[*]](./images/roheline/default_icon.gif) postitatud 2-8-2009 Kell 23:32 |
|
|
Kvantarvuti - Dimensioonide teooriat murdmas?
Küsimus - mis on kvantarvuti ja kuidas ta toimib on mind juba pikalt vaevanud, kas sellega tõepoolest on võimalik välja arvutada kõik 7 dimensiooni
ja saada seletust lõpmatuse- ning musta augu teooriate kohta.
Olen kuulnud, et see arvuti pidi olema nii võimas, et samasugust moodustada tavaarvutitest, peaks tavaarvuti olema sama suur kui universum.
Aga kui Te oskate ja teate midagi rohkemat või tahate teada rohkemat, siis kutsun Teid arutlema sellel teemal.
[Muudetud: 2-9-2009 kaido81]
|
|
|
levis
Kogenum liige
Postitused: 416
Registreerunud: 12-10-2003
Asukoht Another Reality
Kasutaja on foorumis
|
| postitatud 2-9-2009 Kell 00:56 |
|
|
Kvantarvutid - Infotehnoloogia tulevik ?
Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
|
|
|
alter
Liige
Postitused: 137
Registreerunud: 7-19-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: Vahelduv
|
| postitatud 11-2-2009 Kell 18:48 |
|
|
Kvantarvuti kiibid üks samm lähemale reaalsusele: http://www.usnews.com/science/articles/2009/10/16/quantum-computer-chips-one-...
| Tsitaat: | Paul
Berger, professor of electrical and computer engineering and professor of physics at Ohio State University, and his colleagues report their findings
in an upcoming issue of IEEE Electron Device Letters.
The team fabricated a device called a tunneling diode using the
most common chip-making technique, called chemical vapor deposition.
“We wanted to do this using only the tools found in the typical chip-makers toolbox,” Berger said. “Here we have a technique that
manufacturers could potentially use to fabricate quantum devices directly on a silicon chip, side-by-side with their regular circuits and
switches.”
The quantum device in question is a resonant interband tunneling diode (RITD)—a device that enables large amounts of current to be regulated
through a circuit, but at very low voltages. That means that such devices run on very little power. |
Lõpmatult keerulisi tehteid sellega ikka teha ei saa teoreetiliselt, nii, et kõigele lõplikku vastust kvantarvutid ei anna. Mis praegu on ulme, on
kunagi tegelikkus, eks aeg näitab, milleks need masinad võimelised on, praegu on ainult väga keerukaid kvantteooriaid ja kvantarvutite algelisi
katsetusi tehtud.
|
|
|
THOR-00
Atlantean
Postitused: 322
Registreerunud: 3-19-2009
Asukoht 58°20'2.14"N | 26°35'40.34"E
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-2-2009 Kell 19:08 |
|
|
Kvant arvuti ja tavalise arvuti suurim erinevus on see, et tavaarvutis liiguvad elektronskeemides elektronid ja arvutit juhitakse elektri
signaalidega, tegelt kogu data ongi 0(voolu pole) 1 (vool on), kvant arvutis aga valgus (kvandid) (neil pole siis elektronskeemid vaid siis
valgusskeemid või miskit) mis tähendab, et kvantarvutid tarbivad vähem energiat, on kordi kiiremad, väiksemad, töökindlamad jne (palju häid omadusi).
0-id ja 1-ed on muidugi ka neil arvatavasti kuigi üks õppejõud rääkis, et kõige optimaalsem oleks teha arvuti mitte 2-nd süsteemis vaid e-nd
süsteemis, kahjuks ei mäleta täpselt miks see nii on.
[Muudetud: 2-11-2009 THOR-00]
|
|
|
zepac
superfüürer
Postitused: 1262
Registreerunud: 2-3-2006
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 14:50 |
|
|
Hetkel jääb mulje, et see kvantarvuti saab olema tippude tipp. Ehk sellest paremat varianti pole. On nii, või kusagil piirimail paistab kvandist
veelgi ratsionaalsem tööloom?
Siia käib eriti deep mõte või kellegi kunagi elanud prontosauruse mõte, millel puudub tänapäeval igasugune aeg ja/või koht.
|
|
|
Malerd
Noorem liige
Postitused: 44
Registreerunud: 10-26-2009
Asukoht We're in Hell!
Kasutaja on eemal
Tuju: Nii ja naa
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 14:59 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas zepac
Hetkel jääb mulje, et see kvantarvuti saab olema tippude tipp. Ehk sellest paremat varianti pole. On nii, või kusagil piirimail paistab kvandist
veelgi ratsionaalsem tööloom? |
No nii saja või paarisaja aasta jooksul vast tuleb ikka midagi veel kompumat 
Geniaalselt lihtne = lihtsalt geniaalne?
______________________________
|
|
|
troodon
Liige
Postitused: 208
Registreerunud: 12-11-2007
Asukoht Lahemaa
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 15:32 |
|
|
Matemaatik ja informaatik Leo Võhandu: link
| Tsitaat: |
«/.../ matemaatikud arvasid tollal, et kõik asjad on algoritmitavad. Et on alati võimalik teha eeskiri, mille järgi arvutada – ja kõik asjad ongi
välja arvutatavad.» Informaatiku sõnul tehti alles 1960.–1970. aastatel süvastruktuuridesse tungides oluline avastus. «Tollal saadi teada, et
leidub suur hulk tohutu keerukusega, nn NP-keerukaid ülesanded, mida ei suuda lahendada ükski arvuti, olgu ta nii kiire kui
tahes. Ka kõige parem nüüdisaegne arvuti ei suuda neid ära lahendada,» ütles Võhandu. «Nende ülesannete avastamine oli matemaatikule
absoluutseks uudiseks, sest käsitsi ei suudetud nendeni isegi välja jõuda. Toonased probleemid olid praegusaja mõttes mänguprobleemid.»
|
Arvuti kiiruses ja võimsuses pole küsimus. Midagi on veel, mida arvuti ei taba. Vb kunagi hakkab tabama.
|
|
|
THOR-00
Atlantean
Postitused: 322
Registreerunud: 3-19-2009
Asukoht 58°20'2.14"N | 26°35'40.34"E
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 15:41 |
|
|
Mis mõttes ei taba? Tabamine on juba tarkvara küsimus. Ja selle veelgi uhkemate arvutitega on kah kahtlane lugu, lõputult ei saa kah asju väiksemaks
ja kiiremaks jne teha, kuskile jääb piir, isiklikult arvan, et kvantarvuti ongi see tippude tipp.
[Muudetud: 3-11-2009 THOR-00]
|
|
|
troodon
Liige
Postitused: 208
Registreerunud: 12-11-2007
Asukoht Lahemaa
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 15:45 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas THOR-00
Tabamine on juba tarkvara küsimus. |
Aga kui tõesti kõik asjad EI ole algoritmitavad, siis jääb mistahes tarkvara ebatäiuslikuks. Ega mina ka ei tea, mida täpselt Võhandu selle all
mõtles.
|
|
|
THOR-00
Atlantean
Postitused: 322
Registreerunud: 3-19-2009
Asukoht 58°20'2.14"N | 26°35'40.34"E
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 18:21 |
|
|
Ei tea jah mis need NP keerukad ülesanded üldse on? Ja kui käsitsi ei suudetud nendeni isegi välja jõuda siis kuidas teati et need olemas on??  müstika
|
|
|
helen009
Liige
Postitused: 245
Registreerunud: 11-5-2007
Asukoht Tartu
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-3-2009 Kell 20:50 |
|
|
Olen kuulnud küll.
Aga see kvantarvuti tuleb kasutusel, siis kui me kas oleme vanad või siis meid ei ole siin.
Siis jääb see meile täielikuks müstikaks
|
|
|
troodon
Liige
Postitused: 208
Registreerunud: 12-11-2007
Asukoht Lahemaa
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-4-2009 Kell 10:32 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas THOR-00
Ei tea jah mis need NP keerukad ülesanded üldse on? Ja kui käsitsi ei suudetud nendeni isegi välja jõuda siis kuidas teati et need olemas on?? müstika
|
Keerukustreooria elemente. PDF fail, loeng. Aga pean ütlema, et
mitte muffigi ei saa aru. Käsitsi arvutades ei teatud jah selliste ülesannete olemasolust, alles praeguste arvutite tasemel tuli probleem välja.
|
|
|
alter
Liige
Postitused: 137
Registreerunud: 7-19-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: Vahelduv
|
| postitatud 11-4-2009 Kell 13:31 |
|
|
Leidsin natuke inimlikuma seletuse sellele terminile NP (“Nondeterministic Polynomial-Time"):
| Tsitaat: | | You
can think of NP as the class of problems for which a valid solution can be recognized in polynomial time. For example, let’s say you wanted to
color a map with three colors, so that no two countries sharing a border were colored the same [see Figure]. With only a few countries, this is easy
to do by trial and error, but as more countries are added, the number of possible colorings becomes astronomical. |
http://docs.google.com/gview?a=v&q=cache:kk3FuM3HwhYJ:www.scottaaronson.c... - The Limits of Quantum Computers
|
|
|
THOR-00
Atlantean
Postitused: 322
Registreerunud: 3-19-2009
Asukoht 58°20'2.14"N | 26°35'40.34"E
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-4-2009 Kell 13:38 |
|
|
Hmm... seda viimast tsitaati olen kuulnud küll, ja kas siis see ongi NP ülesanne v? Tundub lihtne...
|
|
|
Hallucigenia
Vaatleja
Postitused: 3722
Registreerunud: 12-13-2004
Asukoht Tartu
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-5-2009 Kell 09:52 |
|
|
Vist polnud eelnevas otsesõnu välja öeldud (viidetes on see muidugi leitav) - kvantarvuti võimsuse aluseks on arvutuste teostamise ülivõimas
paralleelsus. Mida tavaarvuti teeb ajas järjestikku, teeb kvantarvuti samaaegselt, kuna kvantamaailmas saavad kõik võimalused eksisteerida "korraga"
(hetkeni, kus meie sekkumine nt mõõtmise näol sealt ühe välja nopib).
|
|
|
THOR-00
Atlantean
Postitused: 322
Registreerunud: 3-19-2009
Asukoht 58°20'2.14"N | 26°35'40.34"E
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-6-2009 Kell 09:20 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas Hallucigenia
Vist polnud eelnevas otsesõnu välja öeldud (viidetes on see muidugi leitav) - kvantarvuti võimsuse aluseks on arvutuste teostamise ülivõimas
paralleelsus. Mida tavaarvuti teeb ajas järjestikku, teeb kvantarvuti samaaegselt, kuna kvantamaailmas saavad kõik võimalused eksisteerida "korraga"
(hetkeni, kus meie sekkumine nt mõõtmise näol sealt ühe välja nopib). |
Mnjah, ei saa sellega päris nõus olla, nimelt ka tava arvuti saab asju korraga teha, praegu parimad PC-d saavad näiteks 8 erinevat asja korraga teha
tänu nende nn 8-tuumalistele prosedele, samas videokaarti prosed on kõik mitmetuumalised. Kvantarvuti erineb praegustest arvutitest vaid selle
poolest, et loogoka skeemid ei ole mitte elektroonilised vaid neis liiguvad kvandid (valgus). Muidugi nii palju on sul õigus, et kvanttehnoloogiat
kasutades on võimalik koostada ka selliseid loogika skeeme mida praegused elektroonilised jubinad ei võimalda.
Muidugi mid samuti suure muutuse läbi peab tegema on tarkvara, see on põhiline element üldse arvuti töötamise juutes. Praegune tarkvara ongi enamjaolt
mõeldud järjestikule käskude täitmisele, sellest ka probleem miks mõned tarkvarad mitmetuumalisi prosesid ei toeta.
[Muudetud: 6-11-2009 THOR-00]
|
|
|
alter
Liige
Postitused: 137
Registreerunud: 7-19-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: Vahelduv
|
| postitatud 11-7-2009 Kell 00:53 |
|
|
"Kvantamaailmas saavad kõik võimalused eksisteerida "korraga"" - see peaks olema superpositsiooniprintsiip, mis seda kirjeldab. Kvantarvutites saab
kasutada mitmeid elementaarosakesi nagu elektronid või footonid, nende laengut või polarisatsiooni väljendatakse väärtusena 0 ja/või 1. Iga kvantosake
on üks kvantbitt ehk qubit. Need osakesed käituvad vastavalt superpositsiooniprintsiibile ja "entanglement" omavahelistele interaktsioonidele.
Kvantarvuti võib teha 2^n tehet, kus n on kvantbittide (qubit) arv.
| Tsitaat: |
According to quantum law, the particle then enters a superposition of states, in which it behaves as if it were in both states simultaneously. Each
qubit utilized could take a superposition of both 0 and 1. Thus, the number of computations that a quantum computer could undertake is 2^n, where n is
the number of qubits used. |
http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci332254,00.html
Kaheksa tuumaga tavalist PC-d ei saa kvantarvutiga võrreldagi, 2012 valmiv uus IBM superarvuti omab juba 1,6 miljonit protsessorituuma 20 PetaFLOP
võimsusel. Vähemalt see on kõik, mida lähiaastatel suudetakse realiseerida praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga - http://forums.techarena.in/web-news-trends/1116251.htm.
|
|
|
nokitseja
Liige
Postitused: 159
Registreerunud: 9-29-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-7-2009 Kell 02:07 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas THOR-00
| Tsitaat: | Algselt postitas Hallucigenia
Mida tavaarvuti teeb ajas järjestikku, teeb kvantarvuti samaaegselt, kuna kvantamaailmas saavad kõik võimalused eksisteerida "korraga" (hetkeni, kus
meie sekkumine nt mõõtmise näol sealt ühe välja nopib). |
Mnjah, ei saa sellega päris nõus olla, nimelt ka
tava arvuti saab asju korraga teha, praegu parimad PC-d saavad näiteks 8 erinevat asja korraga teha tänu nende nn 8-tuumalistele prosedele___
|
Võrdlus pole hea, sest korraga tähendab kvantmaailmas sõna otseses mõttes üheagselt.
Naljaga pooleks saab uute arvutite suuremat töökiirust põhjendada väiksemate mõõtmetega - vanad olid suured ja signaali levimine võttis kohutavalt
kaua aega. Selles naljaväites on tõsine annus tõtt, sest juba 30cm jupp traati tähendab ränka viidet. Selliselt summeerunud ajakulule lisandub veel
elektronide koperdamine aktiivsetes komponentides. Kvantide maailmas on selle vastu üks trikk - kvandid teavad üksteise olekut paaride kaupa meie
mõistes koheselt. Nad ei pea ära ootama juhet mööda liikuvat infot oma paarilise oleku kohta. Seega, nagu Hallucigenia kirjutas, toimuks kvantarvutis
suur osa protsessidest justnimelt korraga.
| Tsitaat: | | Kvantarvuti erineb praegustest arvutitest vaid selle poolest, et loogoka skeemid ei ole mitte elektroonilised vaid neis liiguvad
kvandid (valgus). |
Valgus on kvandid, aga kvandid ei ole valgus. Kvandid on energiaportsud: http://et.wikipedia.org/wiki/Kvant
| Tsitaat: | |
Muidugi nii palju on sul õigus, et kvanttehnoloogiat kasutades on võimalik koostada ka selliseid loogika skeeme mida praegused elektroonilised jubinad
ei võimalda. |
Täpselt nii
|
|
|
kaddak1910
Noorem liige
Postitused: 81
Registreerunud: 8-23-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: uurin, puurin and Groovin' while doin'it
|
| postitatud 11-13-2009 Kell 15:53 |
|
|
Osakestevaheline (superpartnerite) seotus (entanglement) võimaldaks siis viiveta info edasi viimise (vähemalt kõvasti kiiremini kui valgus kiirusega -
ei ole tõestatud et osakese superpartneri olek muutub täiesti viiveta - loomulikut oleks selle tõestamine ka võimatu).
Põnevaks läheb siis kui oleks võimalik rakendada osakestevaheline nähtus kus alles ees olevad juhtumid (kvantseisundid) mõjutavad osakese oleviku
kvantseisundit, ehk informatsioonilekked tulevikust 
Wheeleri variatsioon 'double-slit' eksperimendist: http://www.newscientist.com/article/mg19426101.300-the-flexilaws-of-physics.h...
Võiksime siis näiteks teoretiseerida et rehkenduste tulemuste järgi võime jätta rehkendamata need mille tulemused on mittevajalikud, tehes need ära
'tuleviku-bufferis' ja lekitada boolean väärtus (true/false) olevikku et kas on yldse
mõtet vaeva näha selle arvutusega...
See oleks päris vinge masin
[Muudetud: 11-13-2009 kaddak1910]
spontaneous collapse of the Wave-function
|
|
|
kaido81
Liige
Postitused: 163
Registreerunud: 1-3-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-19-2009 Kell 09:32 |
|
|
Suur tänu selle mõttelennu eest, väga huvitav ja põnev lugemine. Kõige põnevam on muidugi see, et arvuti arvutab tulevikku ette ja siis teeb olevikus
omad järeldused tulevikust(deep shit ;)). Väga seff värk igatahes, peaasi, et see masin inimestest üle ei kasva.
|
|
|
kaddak1910
Noorem liige
Postitused: 81
Registreerunud: 8-23-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: uurin, puurin and Groovin' while doin'it
|
| postitatud 11-19-2009 Kell 13:16 |
|
|
deep shit jah ;) Programmeeriad situks püksi
spontaneous collapse of the Wave-function
|
|
|
alter
Liige
Postitused: 137
Registreerunud: 7-19-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: Vahelduv
|
| postitatud 11-19-2009 Kell 16:08 |
|
|
Mõtlesin, et ei hakka siia enam uudist lisama, aga järele mõeldes, on see päris oluline saavutus: http://news.softpedia.com/news/Universal-Quantum-Processor-Demonstrated-at-NI...
| Tsitaat: | | “This is the first time anyone has demonstrated a programmable quantum processor for more than one qubit. It's a step
toward the big goal of doing calculations with lots and lots of qubits. |
Ühesõnaga suudeti 2 kvantbitti
(qubit'it) ära kasutada esimeses "universaalses" programmeeritavas kvantinformatsiooni protsessoris. NIST rühm leidis ka probleemi, kui viidi läbi
palju järjestikuseid operatsioone, siis hakkasid süsteemi kuhjuma vead.
|
|
|
kaddak1910
Noorem liige
Postitused: 81
Registreerunud: 8-23-2008
Kasutaja on eemal
Tuju: uurin, puurin and Groovin' while doin'it
|
| postitatud 12-23-2009 Kell 13:28 |
|
|
Soomlased koos Austraallastega tegid esimese toimiva aatomisuuruse transistori mille aktiivne element koosneb vaid yhest ainsast fosforiaatomist
pliis.
Arvutite kiire areng ja tekkinud infoyhiskond põhineb tugevalt transistorite suurusele ja tihedale pakkimisele. On olnud kaua teada et see areng saab
aeglustuma kriitiliselt tulevail aastakymneil, kui yha tihedam ja odavam pakkimine nõuab transistorite suuruseks mitte suuremat kui yhe aatomi
suurust.
Kvantmehaanika ilmingutega kaasneb rida uusi probleeme mis liituvad minimaalsete osadega. Need teevad tavapärase transistori töö keerulisemaks, kuid
võimaldavad õigesti kasutatuna igapäevaloogikale võimatuna näivaid operatsioone.
Suudeti eraldada esimest korda elektroni mõlemad olekud 'Up-spin' ja 'Down-spin' yhes fosfordonoris. Samm edasi nende olekute täieliku kontrollimise
poole ehk qbiti realiseerumist.
link
spontaneous collapse of the Wave-function
|
|
|
