Norwain
neamhbhįsmhar
Postitused: 266
Registreerunud: 10-31-2003
Asukoht eikellegi maal
Kasutaja on eemal
|
![[*]](./images/roheline/default_icon.gif) postitatud 12-24-2003 Kell 12:47 |
|
|
Futhark ruunid
FEHU
Selle ruuni tähendus on "kari, kariloomad"- on igasugusele agrikultuurilise ühiskonnale elulise tähendusega. Oluline ökonoomiline faktor
inimestele, kes algselt raha ei tundnud. Ruun esindab võidetu või ärateenitu omandamist ja sellega materiaalset kasu.
Anglosaksi ruunipoeem räägib küllusest kui mugavusest ja peremast elust kõigile ning jätkub sellega, et nad peavad selle annetama vabatahtlikult kui
tahavad Jumala silmis äramärgitud olla. See pole esmapilgul tunduv kristlik interpolatsioon- loobumine heast- paremast ja heldus on olulised hilisemas
säilinud saagakirjanduses. Hiljem näeme, et siin on isegi kingi ruun.
Norra ja Islandi ruunipoeemid vaatavad sellele rohkem küüniliselt ja võtavad rikkust kui tüliõuna hõimlastes seas. Norra poeem võrdleb seda metsas
elava hundina, kuid Islandi "meretuli ja hauakala tee" on selgelt seotud inspireerivate viikingipraktikatega.
Ruuni võib seostada Frey ehk Freyaga. Oksenite Freyle ohverdamist on kirjeldatud Gisli Saagas ja Viga Glummi Saagas. Islandi poeem seostab sellega
"kulda"; nii kulda kui merevaiku on maininud Tacituse poolt roomlaste poolt hinnatud vahetuskaubaks Aestiist (Eestist). Norra müütides on
merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga,
Freya vennaga ja kuna Freya tundub olevat müütides pigem jumalate hoor kui ema, siis on teda identifitseeritud Friggina.
Freya sai Brisingamenilt kaelakee magamise eest selle teinud nelja kääbustöölisega. See on Freya küllusesümbol. Tema isa rikas Jumal Njord on
siinkohal samuti märgitud, aga ta täpsem koht on Laguzi küsitlemine.
Ruunidel kui tähtedel ja mnemoonilistel sümbolitel on kahtlemata vahendajad. Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima.
Freya leidis mirdipuu alt oma kadunud mehe Odi. Öeldakse, et mirdipuulehti kannavad põhjamaades pruudid, võimalik, et esimese öö märgiks
(defloration).
Liblikat kutsuti Freya kanaks. Kassid kartsid Freyat ja vedasid ta kaarikut. Kass pole tegelikult vana Skandinaavia koduloom ja on arvatud, et
tegelikult kaarikut vedanud loom oli hoopis kärp. Siin mainida ka näha völva Punase eiriku saagas valgeid kassinahast kindaid. Selleks loomaks on
nimetatud köttr (kass)- kassid ja kärbid oskavad mõlemad hiiri püüda.
Kristliku advendi ajal demoted kõik Norra jumalad tüüpiliste deemonite staatuse ja Freyast sai nõidade patroon. Kass, tema püha loom, sai nõiale
arheotüüpiliselt lähedaseks, või vahepealseks loomaks, kes teenis kristlikku kuradit ja Freyat. Kägu ja pääsuke, kes olid kaks tema pühadest
lindudest, langesid samuti pattu.
Norra pagamismi ja hilisema nõiduse identifitseerimine polegi nii fantastiline nagu esmapilgul tundub. Mitmed autorid on seda juba teinud ja nõiajahid
olid peamiselt Põhjaeuroopa nähtus.
Nerthuse, keda võiks jumalate emaks pidada, vankrit vedasid Tacituse järgi lehmad. Kaks Freya tiitlit on hörn ja syr- tähendasid varem virtsa ja
hiljem emist. Mõlemad on seotud viljakusega ja emis võib olla sobiv olend vastandiks Frey karule.
Fehu hääldatakse nagu F tänapäeva inglise keeles.
URUZ
See tähendab aurochi, suurt metsikut mittetaltsutatavat Põhjaeuroopa karja, millised tänaseks on välja surnud. Julius Caesar kirjeldas neid De Bello
Galligos elevantidest natuke väiksemate pullidena. Neil oli ebatavaline kiirus ja jõud ning nad olid eranditult metsikud ja julmad. Senimaani püüti
aurochi kaevatud lõksuga, tapmise tõestuseks toodi surnud eluka sarved. Need olid massiivsed ja kaeti tippudest hõbedaga, et kasutada
peokruusidena.
Aurochid sümboliseerisid suurt tugevust ja kiirust. Olles kütile selliseks väljakutseks, sümboliseerib ka vaprust. Võib tuua ka paralleeli kaitsena
küti vastu, mis inimlikus mõistes on kodu kaitse. Anglosaksi ruunipoeem kirjeldab elajat Caesariga sarnaselt uhket ja "suurte sarvedega väga
metsik elajas, kes võitleb sarvedega. Suur visalt rabades ja nõmmedel rändaja." Norra poeem toob räbule või jäätmetele uue tähenduse, pakkudes
segadusseajavalt rea, kus "üle jäätunud lume jookseb tihti põhjapõder"- see kajastab aurochi kiirust ja näitab teadlikkust. Varasem
taandatud Islandi poeem pakkus tähenduseks vihma- või rahehoogu tehes toreda eluka tugevusest vihma kiiruse, mis peksab vilja ja elusloomi.
Usutavasti pühendati pull Thorile, kelle tugevus kindlustab võimaliku ühenduse. "Lõpuleviimine/saavutamine" on samuti selle ruuni tähendus-
aurochi küttimine oli tugevuse ja initsiatiivi lõplik test.
Uruz hääldub nagu u:, kaasaegse inglise "book".
ThURISAZ
Vaieldava tähendusega, kuid üldiselt peetakse ebameeldiva iseloomuga märgiks. Hiiglane, troll ja deemon on kõik võimalikud interpretatsioonid ja ka
anglosaksi "thorni" ei saa ignoreerida.
See on Norra poeemi "For Scirnise või Scirni Sõit". Sellel on jõud, kui on kasutatud kolme järjestist, et muuta edasisi ruune. Teda kasutati
deemonite äratamiseks allilmast ja oli tuntud ka Snorri Sturlusioni poolt üleskirjutatud legendi "Hrungniri süda" järgi; hiiglane Hrungniri
tappis Thor. Hiiglase süda oli nagu ruun- teravaservaline ja kolmenurkne; (on the) Skane bracteate 1 Thurisaz on kirjutatud !\ mis on täiuslikus
kooskõlas selle kirjeldusega !\
Anglosaksiruunipoeemis on selle vasteks "thorn". see kirjeldab puudutamisel teravat ja kurja asja, mis on ebatavaliselt äge nende vastu, kes
istuvad koos nendega, nendesse suhtub ta nii kui Ęsiri vaenlastesse kui ka sarvesesse. Norra ja Islandi poeemid säilitavad "hiiglase"
tähenduse ja kirjeldavad neid elukaid pencant forturing naistele. See võib olla seksuaalne viide, sest sarv ja peenis pole seosetud.
Kujumuutmisvõime on omistatud just trollidele või ogredele (kuri hiiglane, inimesesööja koletis) . Vaevalt on heatahtlik mõte Norra ruunipoeemis-
"ebaõnn paneb vähesed rõõmustama".
Thurisatz hääldatakse th nagu "thin"
ANSUZ
Selle tähendus on jumal või kõrgem võim, eriti Ęsiri oma, ja tihti on Odinit peetud nende juhiks. Hiljem peeti Odinit ka Tuulejumalaks ja neetud
hingedele ning disembodied peetud Metsiku Jahi juhiks, kes juhtis nad läbi õhu ja tormipilvede. Tema jaoks olid poodud pühad, sest ta rippus Yggrasili
kohal, et võita ruunid ja ohverdas Odinile kui juhuslikult rippus.
Anglosaksi terminites Os ülistas kõikide keelte allikat, see on õnnistus ja rõõm tarkadele. Norra Oss tähendas lehtersuuet ja edasistes kirjeldustes
enamuste (Viikingi) reiside algust. Järgnev krüptiline tähendus on "mõõgatupp on mõõgast"(is of sword). Islandis on Oss jumal, eriti Jumal
Odin lisades "Asgardi prints ja Valhalla Jumal". Sel juhul oli napp tähenduse selge tõlgendamine, ladina sõnastikus Islandi kohta on
"Jupiter, Jumalate Isa", kelleks Odin enamikul juhtudel füüsiliselt kahtlemata oli.
Anglosaksid toetavad salmi Aescist. "Ae"-ruun anglosaksi-futharkis, mis võib olla võtnud Ansuzi koha ja Ossi pole seal mainitud. Samaväärne
tähendus on siin saarepuu, mis olevat olnud äärmiselt kõrge ja kallihinnaline ja mille tugev tüvi pidas kangekaelselt vastu mitmetele rünnakutele.
Saarepuu on sünonüüm Yggrasili maailmapuule ja selle tähendus kindlustab A-ruuni seotuse Odini/Jumalaga. Tõepoolest, Yggrasil tähendab "Yggi
hobust" kui ka "Yggi võllast"- Odin rippus ju kui avastas ruunid, tehes saarepuust püha puu nii ruuniteadusele kui Põhja müütidele. Ühe
allika järgi ei peitu selle harudel mürgiseid loomi. Saarepuust aisadega kaarik läks kiiremini ja saarepuust käepidemetega tööriistad olid paremad.
Nõiad sõitsid saarepuustokstega ja see on ka ideaalne luuale. Need, kes sõid puust punaseid pungi Püha Johni Päeval (Jaanipäeval), jäid nõidusele
puutumatuks.
Yggdrasil tähendab Yggi või Odini hobust või kaarikut. Odin, ruunide avastaja, oli ka jumalate nõid ja tema maagia oli kõigist võimsam. Tema üks
kuulsaim kummardaja oli ruunimeister Egil Skallagrimsson.
Odini kõige olulisem relv oli oda, mille vars oli loomulikult saarest. Tünn, milles Idun hoidis jumalaid igavesti noorena hoidvaid õunu, oli samuti
saarest.
Ansuz hääldub nagu inglise "stack"
RAIDO
Sellel ruunil on varieeruvad tähendused sealhulgas reis, vankriratas, sõit, pikk reis ja vanker või kaarik. Ruun võib hoida reisiõnnne, kaitstes
elavat ja surnut; omistatakse ka jumal Thorile. Vananorra "reid" tähendas nii ratastega vankrit või äikest. Kui Thor sõitis oma kaarikuga,
mida vedasid jäärad, üle taevavõlvi, siis tekitas rataste lõgin müristamise taevas.
Anglosaksi ruunipoeem pakub ruuni nimeks Rad, aga ei anna sellele selget tähendust. Selgitus, et Rad tundub olevat "sõdurile lihtne siseruumides
ja see, kes sõidab väljas hobusega, peab olema vapper," sobib väga hästi nii kõue kui sõitmisega. Nii Norra kui Islandi ruunid nõustuvad
sõitmisega. Islandi poeem ladina sõnastikus lisab iter või resis. Norra oma on mõnes mõttes krüptiline, märkides, et Regin, meistersepp, kes oli
Sigrudi kasuisa ja draakon Fafniri vend, sepistas parima mõõga.
Thor on lähedalt seotud tammega ja on laialt tunnustatud tammejumalana. Seda puud seostatakse ka teistest tihedamini piksega, Thor on ka äiksejumal.
Anglosaksidel on salm Acist. "Ai" ruun kirjeldab, kuidas tammetõrud nuumavad sea inimesele toiduks ja tammepuidust tehtavaid laevu. Tammest
oli Yuli logi (kalender) ja see võis olla väga sobiv puu Thori pidustustel põletamiseks, et ta ilmuks oma pühast puust. Tammepuust uksepiidad on
Thorigaa seotud Islandil Eyrbyggja saagas, kus Thorolf Mosturhabe viskas oma kõrged tammest istmete seljatoed üle parda, et laev jääks tasakaalu. Ta
tegi selle otsuse kohas, kus nad triivisid randa. Siin, nagu mujalgi on oluline anglosaksi poeemi lisatekst, mis näitab seda muutmatult; materjali,
millega seletada varasemaid lisatähti, on tänaseks kadunud, allikas on mitmes tükis.
Ruun on hääldatud samamoodi nagu tänapäeva inglise keeles.
KAUNAZ
Nagu eelmisel, puudub siingi selge interpretatsioon. Antud tähendused hõlmavad tuleleeki, valgust, koeranaela , mädanikku ja haavandit.
Anglosaksis on kirjas "leek", selle valgust teab kõik elav. Heleda leegiga käib kaasas ka põletus. Seda võiks mõista lihtsamalt kui
tähendusi oleks vähem. Islandi ja Norra vähem ühehäälsed mõisted nõustuvad sellega, et ruun on kõige tõenäolisemalt seotud haiguse või
ebameeldivusega. Mõlemad peavad kõige mõttekamaks mädapaiset/haavandit, Islandi poeem peab seda lastele saatuslikuks. Valulik koht ja kärbumise
ootamine võib meid sedadusse ajada nagu ka ladina sõnastikus flagella. Norraruunipoeem tõmbab otsese paralleeli anglosaksidega, öeldes, et see ruun
"teeb inimese heledaks".
Teised võimalikud seletused on seoses kremeerimisega, kui suhtleb kanoga, lootsiku, Nerthuse kultuse püha sõidukiga. Mingisugune põlemisvalu tundub
kõige loogilisem tõlgendus.
Hääldus nagu tänapäeva inglise keeles.
GEBO
Ruun tähendab kingitust, aga täpselt mida, jääb palju võimalusi. See võib olla inimesepoolne ohverdus jumalatele või jumalate kink inimesele. Annetus
jumalatele võib viidata religioossele aktile ja religiooni võib võtta kui kingitust jumalatelt.
See ruun kaitsevat mürgitatud joogi eest, sellise tähenduse võis ta saada Egil Skallagrimssoni poolt bardi pidustustel kui Gunnhild andis talle
mürgikarika. Kui uurida ruunida numeroloogiat, siis näeme, et see on oluline arv. Õlletünnid on märgitud kolme X-ga ehk geboruunidega.
See on üks ruun, mis võeti hilisemast Skandinaavia Futhorkist ja ainult anglosaksidel on selle kohta kommentaar. Seal antud nimi on Gyfu ja see
tähendab heldust. Seepärast on öeldud, et tuleb usaldada ja austada teiste väärikust. Heategevuse mõttes varustab see abi ja peatoidusega need, kel
seda vaja. Jälle esindab see nii inimestevahelisi kui ka inimeselt- jumalale, jumalalt- inimesele teemat.
Hääldus on rakse. Harva kasutatakse seda tugevalt nagu "girl". Tavaliselt on pehme kõlaga, keel tagapool. Tulemus on pikem, voolavam
"gh".
WUNJO
Selle tähendus on õnnistus, mugav elu ja isegi kuulsus. See võib tähendada konkreetseid omandeid, kuid tähendab põhiliselt piinadeta olemist.
Lingvistiliselt see võrreldakse germaani wulthuz- kuulsus ja winjo- pasture (karjamaa; karjamaasööt; v. karjatama; karjatuma), mõlemad on praktiliselt
samatähenduslikud. Wulthurz võib olla seotud ka Norra jumala Ulliga.
Anglosaksi ruunipoeemis on Wenne- õnnistus, mida saab osaks edukatele ja rahulolevatele, kes ei tunne vaeva, puudust, kahjutunnet, muret või ärevust.
Ühe arvamuse kohaselt on seal joobumuse mõjud sidudes seda gooti woths, raevu või maruvihaga ja meeletuseruunini, mida kasutas Skirnir. Woths
algupärand võib olla germaani wod-z, millel on sama tähendus ja on kõige tõenäolisemalt üks tuletis Odinist. Anglosaksi "Üheksas võlutaimes"
nõiub Odin "nõiakepiga", juhtides meid peaaegu täielikult ringjoont mööda ja tõde on kusagil ringi sees. Lõppude lõpuks pole kusagil kirjas,
et "nõiakepp" ei või olla "nõiateivas", mis võib olla sugulane võluruun Wunjoga. Üheksa oksaraagu tekitavad ruuniinitsiaali, mis
esitab üheksat taime; seega on ruun seotud nende taimede väega.
Ruun hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles.
HAGALAZ
See ruun tähendab "ole tervitatud" nii ilma aspektist kui viskerelvade tervitamist lahingus. Mõlemas mõttes on tal hävitav ja püsivat
ähvardav jõud.
Anglosaksid kirjeldavad tervitust kui "valgeim tera(vili) keerles taevavõlvilt ja sai tuulest loobitud enne kui ta lõpuks veeks muutus".
Norra poeem räägib sama lisades tähtsusetu Kristus-lõi-vana-maailma. Island mainib eriti ilmatervitust: "külm teravili ja lobjakas ning madude
hullus". "Madude hullus" on kenning või poeetiline võrdlus talvele.
Nii ilmarelv kui lahingunähtus märgivad seda, mida inimena täpselt valitseda ei saa.
Leegitsevad rattad, mis hiljem tähendasid hällristningari, veeresid traditsionaalselt germaani rahvaste kohal Püha Johni õhtul. Neid kutsuti
"tervitusrattad". Nad pidid kaitsma tervituse laastava mõju eest valmivat vilja selles ebakindlas kliimas. Sellest ka võimalus, et ruuni jõu
võis maagiliselt nautraliseerida päikeserattaga. Veel märkimisväärne punkt tervituse vastu- seda kasutas kristlaste piiskop, mis veelgi selgemalt
viitab ruunide paganlikule päritolule. Auväärsus võttis vahatüki ühe pühaku hauast ja lõikas sellele paganlikud märgid, mis kõige mõeldavamalt olid
ruunid. Seejärel pani ta selle suure puu külge, et tagasi tõrjuda tervitustorm, mis oli juba eelnevalt piiskopi vilja maha peksnud.
Häldus nagu tänapäeva inglise keeles.
NAUTHIZ
See ruun tähendab vajadust, piirangut ja hävitavalt ka viletsust. Mõned autoriteedid loeavd seda saatuseruuniks ja võrdsustavad Norniri, Fatesi või
Norra müütidega. Aitab, kui ta küüne sisse kraapida, tähendus kõigub abi ja ellujäämisvajaduse vahel.
Norra ruunipoeem räägib, et seesama piirang jätab viletsa valiku ja et alasti inimene külmub väljas surnuks. Islandi poeem pakub samuti piiratust,
kuid võrdsustab ruuni vajadusega tööd teha, pakkudes lahenduse kaasnevatele raskustele. Ladina keeles seletatakse seda ooperi või tööga, kinnitades
eelnevat. Anglosaksi ruunipoeem pakub lootusekiire, hoolimata ruuninimest Nyd, mis tähendab otseselt muret.
Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles .
ISA
See tähendab jääd ja on nagu tervitus loomu poolest purustav jõud. Anglosaksid räägivad jääst, mis on väga külm ja libisev nagu põrand, mis on tehtud
klaasist, aga mis on sellegipoolest pilgule kena. Norras on see lai sild ja lisab, et pimedat meest peab juhtima. See võib olla nii krüptiline hoiatus
kui otse võetav praktiline nõu.
Islandi poeemis on see ladina jää või jääliustik ja varustav kennings fraasidega "jõgede paukumine", "hukule määratute surm" ja
"lainehari",hoolimata sellest, et soolane vesi jäätub magedast halvemini.
Mõnedes tõlgitsustes kosib Odin Rindi ja jää on see jõud, mida ta kasutab, et tulevast võita. Sel juhul on selle ruuni hea mõju ruunide võlujõu
suurendamine.
Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles .
JERA
Selle ruuni tähenduseks on pakutud aasta, oda, viljasaak ja hea saagiaasta. Nii Norra kui Islandi ruunipoeemid eelistavad seda "külluseks"
pidada. Islandi poeem lisab suve ja lopsaka saagi. Norra poeem räägib nagu alati krüptiliselt, et rahuarmastav Taani kuningas Frothi oli helde,
lisades üldisele muljele veel õitsengu. Islandi poeemis on annus- aasta ja anglosaksi poeemis on kirjas "suvi", andes ruuni nimeks Ger. See
tuleneb liikumisest ja sõna tähendas algselt aasta sooja aega.
Jõukuse ja hea saagi aasta ideed on elujõulised, "vitaalsed" sõna otseses mõttes ebakindla ilmaga põhjamaade rahvastele.
Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles.
EIHWAZ
See tähendab "jugapuud", mis oli ruuniteadusele püha ja mida kasutati vibude tegemiseks. Küttiv jumal Ull ehitas enda saali Ydaliri,
jugapuudeorgu, tema püha relv oli vibu.
Anglosaksi ja Norra poeemid eulogize the qualities tumeda koorega puu, mis seisab kindlalt maas on leegi valvaja, rõõm ilust rohelisim puudest talvel
ja viimaks põlemisel palju praksuv. Ainult Islandi poeemis on juttu "vibust", kirjeldades seda lahinguelemendina ja noole kiiredajana.
Ladina sõnastikus on see arcus- vibu. Kristlaste ajal võttis Ulli koha Püha Hubert- kütt ja aasta esimese kuu kaitsja. Ull oli tuulejumal ja esimene
kuu algas vastavalt 22. Novembril, kui Päike läks Amburi tähtkujusse.
Kristlaste järgi oli jugapuu nõidadele nii abiks kui peavaluks. Abiks seetõttu, et seda istutati kirikute juurde,teenides mingit jumalateotuslikku
eesmärki. See kaitses aga surnuaedu nende alatute olendite kurjade nõude vastu. Kindlasti kasutas Macbeth sellest maagiaks teiste ainete hulgas
kolmandikku "jugapuu oksad- hõbetunud kuuvarjutusest." Germaani folklooris oli jahuka jahvatatud jugapuu ülim abinõu hullu koera hammustuse
vastu.
Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles.
PERTHO
Selle tähendus on vist futharki suurim saladus. Selle tõlgendamiskatsed varieeruvad tantsust läbi viljapuu kodukoldeni.
Anglosaksi ruunipoeem pakub "malendit", kirjeldades seda taasloomise allikana ja hämmastusena võimsaile, kes kogunesid bakentisaali. Edasi,
toob ...ins võrdluse slaavi pizda ehk vulvaga. See teeks selle ruuni Friggi jaoks pühaks, saades jumalate emafiguuriks ja kindla seose meesviljakust
esindava ruun Inguzega. Perthole omistatakse ka Maa sümboolsed jõud tänu oletatavale ladina päritolule petra- kivi.
Teiste tähenduste kerge ülevaatamine võib asjasse mõningast selgust tuua. Tants oli üks varasemaid kummardamise vorme, võimalik, et võime tõttu
seksuaalset erutust tekitada. Kristlaste poolt mahavaikutud nähtavasti Bonifaciuse nõudmisel 742 pKr ja anglosaksi sõna lac tähendab religioosset
ühendatud mittepatust tseremooniat ja tantsu. Lac on teine silp anglosaksi sõnas "abielu" ja seda kasutatakse tänapäevalgi.
Võimalik kanditaat viljapuule võib olla leedripuu. "Kuradipuu" on leedri rahvapärane nimetus, mis käibib ka edasi, seda halva põlemise
tõttu. Leedrit seostatakse nõidusega, tema nimi pärinevat slaavi hohlist- tühjus- on ise sünonüüm naise susuelunditele. Leedripuu õite ja marjade
kasutamine veiniks, Odini joobumuslik põhi diest on teada-tuntud. Kirik suhtus nõidusesse kui põhiliselt naiste nähtusesse, võrreldes
"kuradipuuga", mis on tulenenud naise suguorganitest hakkab selle ruuni tähendust üha rohkem seostama vulvaga. Leedrit on regulaarselt
kasutatud valu leevendajana ja seksuaalvahekorra edendajana.
Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles.
ALGIZ
See viitab varjule ja kaitsele, võimalik, et amuleti vormis või templi varjupaigana. Samuti on seosed gooti sõnaga "alhs" ja vanainglise
"ealgian"- kaitsma. Võib olla sugulus ka saladusliku ruunisõnaga "alu", mida on põrdaks peetud. Caesar manis teda magavat püsti
vastu puud, et küti käest paremini pääseda, sümboliseerides hädadest hoidumist.
Anglosaksi poeem võtab aga soost leitud sedgegrass tähenduse, tekitades kohutavaid haavu sellele, kes on nii ettevaatamatu, et muljub seda. See võib
olla suurepärane kaitse väljajuurimise või ärasöömise vastu.
Mõned kirjutajad on maininud ka ruuni sarnasust väljasirutatud käega, peopesa üles või allapoole, mis näitab jälle, et kuri suunatakse mujale või
hävitatakse. See on üks päris kindel tähendus, kuid piktograafiline tähendus jõuab väga spekulatiivsetele aladele. Sellel on palju
interpreteerimisvõimalusi, mis viivad jämedatele vigadele sarnanedes saare-, pähkli- või niinepuu okste hargnemisele, kuhu juurde slaavi mustlasnõiad
täiskuu ajal tavaliselt kogunesid.
Ruuni hääldus on r ja z vahepealne.
SOWULO
See ruun esitab Päikest. Taevalik keha kõige elava kohal, mis on ka üks iidsemaid kummardusobjekte. Caesar nägi, et germaanid austasid nii Päikest kui
Kuud, mõlemad heledused mängisid olulist osa igapäevaelus reguleerides omavaheliste suhetega aastaeegu, tõuse ja mõõnasid.
Anglosaksi ruunipoom kirjeldab seda seakarjusena, Norra oma maailmavalgusena, Islandis kutsutakse poeetiliselt pilvede kilbiks, särav kiir kas hävitab
jää või tiirutav ratas. Ladina sõnasstikus on rota- ratas. Päikese kohtaon öeldud kõige tihedamine "särav" kui vaadata Norra müütide Säravat
Jumalat- Baldur oli süütukte kaitsja ja valgus. Camomile oli "Balduri laup", sest ta oli nii laitmatult puhas. Baldur on lähedalt seotud ka
puuvõõrikuga, millest tehtud odaga andis Loki pimedale Hodurile Balduri tapmiseks.
Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise "sea".
TEIWAZ
See on sõjajumala Tyri ruun, Tyr andis võidu ja kaitse. Laialt kasutatav amuletina, isegi veel enne ruunide teket.
Ainult anglosaksi ruunipoeem on ainuke, kus pole kirjeldatud Sõjajumalat. Siiski teeb ta Tyrist tähe, võimalik, et circumpolar tähtkujuks. Kirjeldav
sõnastik sobib küllalt hästi Sõjajumalaga- "see hoiab hästi usku printsidesga; see on oma kursil üle ööudude ja iial ei eksi". Sellega
liitub ruunile optimistlik tähendus tervikuna.
Norra ruunipoeem ja Islandi seletab Tyri Marsina, mõlemad kirjeldavad Tyri ühekäelisena. Kui Fernis Hunt aheldati, pani Tyr ta käe valepandiks
koletise suhu. Ta avastas, et oli vangis ja hammustas Tyri parema käe otsast. Hoolimata valepandist, räägitakse seda lugu Tyri vaimutugevuse
näitamiseks. Frey andis oma mõõga Gerdi armastuse eest. Odin andis oma silma isikliku tarkusearmastuse eest, aga Tyr andis käe oma sõprade eest
(sellepärast öeldakse randme kohta "hundiliiges").
Aconite oli põhjas tuntud "Tyri tüür", huvitavalt on see rahvasuus tuntud "hundimürk". Kaljukits on hundimürgina teada,
noolteotsades kasutatava mürgi tõttu; see oli ka nõidade lendamiseks kasutatava salvi põhikoostisosa. Huvitav on see, et ruun kujutab täiuslikult
noolt.
Ruuni tunnustatakse ka geiri odd ehk harpuuniruun. Oletatavasti pidi vananev sõjamees lõikama selle enda ihusse, et saada Valhallasse, selle asemel,
et surra vanadussurma surivoodil.
Teiwazt on leitud kõige rohkem Inglise kremeerimisurnidelt. Ühel, mis on leitud Sawstonist Yorkshires on see ühenduses arhetüüpilise germaani sümboli
svastikaga.
Hääldus nagu tänapäeva inglise keeles.
BERKANA
Kasepuud olid pühad ja seotud kevadviljakuse riitustega. Kevadejumalanna oli Idun, tema noorus, energia ja ilu olid sümbolseeris selle aastaaja
taimede taassündi. Tema hoidis ka õunu, mis andisd jumalatele igavese noorusliku välimuse.
Anglosaksi ruunipooem tekitab segadust kirjeldades puud, mis on palju tõenäolisemalt pappel kui kask. Islandi ruunipoeem ütleb, et kasel on põõsastest
kõige rohelisemad lehed ja Norra poeem lisab krüptiliselt, et Loki oli õnnelik oma pettuses, mida võiks palju paremini puuvõõrikuga seostada.
Ruuni hääldatakse harva nagu inglise "bird". Elliott võrdleb seda heli sellega, mis tekib kui puhuda küünal ära huuli kõverdamata.
EHWAZ
See on hobuseruun. Hobused olid vatasematel aegadel pühad. Tacitus kirjeldab puhtaid valgeid hobuseid, keda toideti rahva kulul ja ei kasutatud iial
töödeks. Ainult rakendati kaariku ette, nende jumalikkust kinnitasid korsked ja hirnatused, mida seletas kas kuningas või ülempreester. Ta lisas, et
hobused olid jumalate salanõunikud. Odinil oli kaheksajalgne mära Slepnir, kes oli kas säravvalge või hallilaiguline.
Anglosaksi poeem kinnitab hobust tähendust, rääkides sellest, kui rõõmust printsidest olevikuõdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad
mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pühaks loomaks ja looma pühendamine sellele on Hrafnkeli saaga põhiteema.
Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesööjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil. Nõidu peeti võrdseks vanade
paganlike völvade ahk sibüllidega, nad sobisid hiiglaste sõbraks, hiiglased aga ise olid moonutunud mälestus vanadest paganlikest kangelastest.
Päiksekangelase arheotüübi eelistatuim loom oli hobune ja seega võib selle ruuni heaks omaduseks olla veel püha päikesehobuse poolt kantud haavamatu
kangelase jõud.
See ruun hääldub nagu tänapäeva inglise sõna "end".
MANNAZ
See on inimese ruun, kehtides nii indiviidi kui kogu rassi kohta, omab kaitsvat jõudu.
Anglosaksi poeem kommenteerib tõelise pessimismiga, et igaüks, kes eksib kaaslastes, on hukule määratud kuni Jumala käsk jätkab oma vastikut Maa
hävitamist. Norra ruunipoeem lisab krüptiliselt nagu alati, et see on kulli suur küüs. Islandi oma jätkab täielikus optimismis, kirjeldades inimese
Maa laiendajana ja laevade kaunistamisega. Ladina sõnastik tõlgib homo- inimene. Mõne autoriteedid märgivad maaga seotud jumalat Tuistot, kellel oli
poeg Mannus, selgitades seotust.
LAGUZ
See ruun märgib vett, võib-olla ka viljakuse allikat. Üks autor väidab, et see nimi on hilisem asendus ja eelistab varasemaid ideid- porrulauk või
taim viidates porrulaugu kuju tähtsusele paganlike fallosetseremooniatel. Kuna see seostab ruuni viljakusega, on veeaspekti seletus väga hästi
põhjendatud, ruun on seotud jumal Vanir Njordiga. Merikäsn oli tuntud kui "Njordi kinnas" ja talle endale viidati kui merega sotud
küllusele. Tema pühad loomad olid kajakad ja hülged.
Anglosaksi poeemis on kirjas "ookean" koos märkega sügavuste ohtudele. Norraruunipoeem ütleb kosk, kuid ka Njordi rikkused reaga
"ornamendid on kullast". Islandi poeem ütleb ladina lacus- järv ja kinnitab, et vesi on pöörlev hoovus ja kalade kodu ja lai geiser.
Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles.
INGUZ
See ruun on seotud Freyga, tuntud ka kangelane Ingi nime all. See tähendab viljakust mida Frey tavaliselt esindab. See võib tähendada meessuguorganit
ja olla otsene vastand nais- Perthole.
Anglosaksi poeem näitab Ingi Danesist lahkunud kangelasena. Viljakus edendub kõige paremini rahus olles ja Frey kultus on rahu kultus, mis põlvneb
varasemast Jumalanna Nerthuse austusvormist. Juli või Yule' pidustused pühendati Freyle ja tema püha looma- karu- pea krooniti loorberite ja
rosemaryga.
Hääldatakse nagu inglise "singer"
OTHILA
Tähendab pärandust; laias tähenduses üldse kõike, mis võib inimesest mööduda või mida saab edasi anda, sealhulgas teadmised. Võib viitada ka
vanematekodule ja veel laiemalt kodumaad.
See on üks neist ruuidest, mida pole Islandi ja Norra ruunipoeemides, seega saab lähtuda ainult anglosaksi poeemist, mida tuleb laiendada. Seal on
tegemist "seisuse" või "varandusega", mis on väga armsad igaühele, kes on võimelised rõõmu tundma õigest ja püsivast omandist.
Kahjuks on siin tegu ka kristlike materialistlike tendentsidega, mis moonutavad laiemat tähendust.
Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles.
DAGAZ
See tähendab päeva, päevavalguse kindlust vastandudes öö ebamugavusele, mis pole küll otseselt õudus. Päeva-ajal saab näha ja seega vaenlastele vastu
seista, see on aeg, millal töö läheb paremini.
Jällegi saab lähtuda ainult anglosaksi ruunipoomist, et leida sobiv tõlgendus. Poeem on veelgi optimistlikum, kord mainib kristlane, et inimesed
armastavad Looja jumalikku valgust, mis valgustab kõiki olles õnn nii vaestele kui rikastele.
ALLIKAS: http://www.hot.ee/kelti/runedance.html
|
|
|
MissIs
tasaulguja
Postitused: 150
Registreerunud: 12-22-2003
Kasutaja on eemal
Tuju: tuju on.
|
| postitatud 1-25-2004 Kell 21:47 |
|
|
Futhark ruunid
RUUNIDE TARKUS
Haavatuna rippusin ma Yggdrasili otsas'üheksa pikka ööd
läbistatuna odast
mis Odinile määratud
endale ohvrit tuues
ma end siia riputasin.
Targemad ei tunne iitsete aegade juuri,
kus alguse kõik saanud.
Mitte keegi ei toonud mulle leiba,
mitte keegi ei andnud mulle mõdu.
Alla sügavikku ma küünitasin
ja võtsin üles ruunid
ja karjatades maha kukkusin
-Vanem Edda-
natuke lühemalt ladina alfabeedi ja ruunide vastavusest ja tähendus...
A- ANSUZ- suhtlemine
B- BERKANO- taassünd
C/K- KENAZ- valgustus, seesmine tarkus
D-DAGAZ- integratsioon
E- EHWAZ- harmoonia
F- FEHU- jõukus
G- GEBO- andmine
H- HAGALAZ- muutus, purunemine
I- ISA-tüünus
J- JERA- viljasaak, elutsüklid
K/C- KENAZ- valgustus, seesmine tarkus
L- LAGUZ- elujõud, emotsioonid
M- MANNAZ- inimlikkus, traditsioonid
N- NADHIZ- vajadus
O- OTHALA- kodu
P- PERTHRO- põhiloomus
R- RAIDHO- reis, tegutsemine
S/Z- SWILO- päike, potentsiaal
T- TIWAZ- õiglus, ohverdamine
U- URUZ- ürgjõud
V/W- WUNJO- rõõm
X/Th- THURISAZ- kaitse
Y- EIWAZ- lõpud, salapära
ELHAZ- ettevaatus enne tähtsat sündmust
INGWAZ- rasedus
"Mis on vastus?" (Vaikus) "Sel juhul, milline on küsimus?"
|
|
|
sleepwalker
Uustulnukas
Postitused: 2
Registreerunud: 4-20-2004
Asukoht eravaldus
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 4-20-2004 Kell 19:04 |
|
|
Futhark ruunid
Huvitav, kuidas see mõjub kui lasta endale mõni ruunimärk kuhugi tatoveerida...?
|
|
|
fyb
Vana kala
Postitused: 543
Registreerunud: 12-1-2003
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 4-20-2004 Kell 19:37 |
|
|
Futhark ruunid
hmm...
Ma arvan, et mõjub samamoodi oma kaitsval/toetaval moel
kuna tähtis on just see kujund mitte kuidas ta tehtud on.. muidugi võib ka lihtsalt pliiatsiga teha ükskõik kuhu neid sümboleid.. aga tuleks vaadata
just mis sümboleid kombineerida ja kuidas neid kasutada.. saab ka õnnetuse kaela tirida!
fyb
|
|
|
Celtic
Olemas
Postitused: 4531
Registreerunud: 5-10-2004
Asukoht siinpool pilvi
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 10-21-2005 Kell 10:30 |
|
|
Futhark ruunid
ei tasu ruunimärki tätoveerida.
ruunid on muutuvad energiakandjad. kui jäädavalt siduda end ühe poolusega maailmast, siis jääb elu suht ühele poole lonkavaks.
ruunidega ongi nii et nad teenivad sind just niikaua kuni sul neid vaja on. mitte kauem.
|
|
|
AndrewF
Noorem liige
Postitused: 19
Registreerunud: 11-2-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 11-6-2009 Kell 11:50 |
|
|
Kunagi kui runescape-i mängisin, siis pärast pikka arvutis oldud ööd läksin hommikul hambaid pesema ja märkasin sama. Mul oli AirRune otsa ees,
hakkasin siis raamatutest otsima, et ei tea mida see tähendab ja jõudsin järeldusele, et minust saab kunagi lennuki juht või siis lenduri mees. Kahju,
et AirRune otsa ette tuli, oleks võinud midagi muud tulla näiteks FullRune või midagi, tahaks sõduriks saada mitte lenduriks
|
|
|
paadikapten
Kapten udustel radadel
Postitused: 566
Registreerunud: 10-10-2004
Asukoht Inimeste maailma äärealadel
Kasutaja on eemal
Tuju: Koos minuga udustel radadel...
|
| postitatud 11-10-2009 Kell 00:34 |
|
|
Khm, arvutimängu ruunid ja ehtsad ruunid on 2 eri asja, mis üksteisega ei seostu. Nii et, AndrewF, sa võid oma mängus sõduriks saada ka ilma
ruunideta.
Muuseas, ruunide kohta peaks siin olema ka uuemaid ja pikemaid teemasid.
Kui midagi tundub olevat nihu, siis see võib olla ka meelepete. Aga kui miski tundub olevat kahtlane - siis paraku kahtlane ta ongi.
|
|
|
völundr
Noorem liige
Postitused: 38
Registreerunud: 12-5-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 12-6-2009 Kell 16:16 |
|
|
mul on üks teooria ruunimärk pertho kohta, lisaks saladusele võib see tähendada ka sündi, ja kui ruunimärk keerata külili meenutabki see sünnitava
naise jalgade asendit. lisaks ruuni enda nimetus- pertho- birth(sünd, ing,k)... ja kui tunda ruune väga hästi siis berkana(rasedus,naiselikkus) on
kinnine pertho.
|
|
|
völundr
Noorem liige
Postitused: 38
Registreerunud: 12-5-2009
Kasutaja on eemal
|
| postitatud 12-6-2009 Kell 16:19 |
|
|
ruunimärke kanda on soovitatav ainult amulettidel, sõrmustel riietel... kui soovid ruuni mõju peatada viska ruuniga asi merre( merest välja võttes
mõjub jälle) või põleta ära(soovitatav)
|
|
|
paadikapten
Kapten udustel radadel
Postitused: 566
Registreerunud: 10-10-2004
Asukoht Inimeste maailma äärealadel
Kasutaja on eemal
Tuju: Koos minuga udustel radadel...
|
| postitatud 12-7-2009 Kell 00:19 |
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas völundr
mul on üks teooria ruunimärk pertho kohta, lisaks saladusele võib see tähendada ka sündi, ja kui ruunimärk keerata külili meenutabki see sünnitava
naise jalgade asendit. lisaks ruuni enda nimetus- pertho- birth(sünd, ing,k)... ja kui tunda ruune väga hästi siis berkana(rasedus,naiselikkus) on
kinnine pertho. |
Freya Aswynn on kah samale järeldusele jõudnud. Loe tema raamatust:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11330
Tõsi küll, Berkana juures ei maini ta seda nüanssi, mis sulle pähe tuli.
[Muudetud: 6-12-2009 paadikapten]
Kui midagi tundub olevat nihu, siis see võib olla ka meelepete. Aga kui miski tundub olevat kahtlane - siis paraku kahtlane ta ongi.
|
|
|
|
