http://www.para-web.org/ Mon, 06 Feb 2012 21:06:48 +0000 MyBB http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6502 Sun, 05 Feb 2012 20:19:51 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6502 Kas keegi oskab öelda, mis võis juhtuda või millest selline kogemus?]]> Kas keegi oskab öelda, mis võis juhtuda või millest selline kogemus?]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6501 Sun, 05 Feb 2012 18:54:05 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6501 13. USA osariigi seadusandjad – s.h. Minnesota, Tennessee, Iowa, South Carolina ja Georgia – ootavad oma osariigi valitsustelt heakskiitu seaduseelnõule, mille kohaselt osariigid laseksid käibele oma alternatiivraha või vähemalt arutaksid seda kui võimalust. Kõigest kolm aastat tagasi oli ainult kolm osariiki tulnud välja säärase ettepanekuga.
„Kui Föderaalreservi süsteemi tabab kauaoodatud kokkuvarisemine, siis sellega kaasnev hüperinflatsioon ja üleüldine kriis tekitaks täieliku kaose osariikide majanduses ja omavahelises suhtluses.“ ütles Põhja-Carolina Vabariiklaste esindaja Glen Bradley valuuta seaduseelnõu tutvustamisel eelmisel aastal.
Erinevalt individuaalsetest kogukondadest, millel on lubatud luua oma maksevahendeid – need peavad ainult olema selgelt eristatavad Ühendriikide dollaridest – keelab aga USA konstitutsioon osariikidel võtta kasutusele oma valuutat. Kulla ja hõbeda puhul on aga väike konks. Nimelt lubab Ühendriikide põhiseadus kasutada kuld- ja hõbemünte võlgade tasumisel.
Riigiõigusele spetsialiseerunud advokaadi Edwin Vieira (mees ise on tuline alternatiivse valuuta pooldaja) jaoks tähendab see säte konstitutsioonis rohelist tuld. „Kuna kulla hind on järjepidevalt astmeliselt tõusnud, samas kui dollari väärtus aina langeb, on see idee muutunud seadusandjate seas vägagi ahvatlevaks,“ märgib Edwin.

Loe edasi]]> 13. USA osariigi seadusandjad – s.h. Minnesota, Tennessee, Iowa, South Carolina ja Georgia – ootavad oma osariigi valitsustelt heakskiitu seaduseelnõule, mille kohaselt osariigid laseksid käibele oma alternatiivraha või vähemalt arutaksid seda kui võimalust. Kõigest kolm aastat tagasi oli ainult kolm osariiki tulnud välja säärase ettepanekuga.
„Kui Föderaalreservi süsteemi tabab kauaoodatud kokkuvarisemine, siis sellega kaasnev hüperinflatsioon ja üleüldine kriis tekitaks täieliku kaose osariikide majanduses ja omavahelises suhtluses.“ ütles Põhja-Carolina Vabariiklaste esindaja Glen Bradley valuuta seaduseelnõu tutvustamisel eelmisel aastal.
Erinevalt individuaalsetest kogukondadest, millel on lubatud luua oma maksevahendeid – need peavad ainult olema selgelt eristatavad Ühendriikide dollaridest – keelab aga USA konstitutsioon osariikidel võtta kasutusele oma valuutat. Kulla ja hõbeda puhul on aga väike konks. Nimelt lubab Ühendriikide põhiseadus kasutada kuld- ja hõbemünte võlgade tasumisel.
Riigiõigusele spetsialiseerunud advokaadi Edwin Vieira (mees ise on tuline alternatiivse valuuta pooldaja) jaoks tähendab see säte konstitutsioonis rohelist tuld. „Kuna kulla hind on järjepidevalt astmeliselt tõusnud, samas kui dollari väärtus aina langeb, on see idee muutunud seadusandjate seas vägagi ahvatlevaks,“ märgib Edwin.

Loe edasi]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6500 Sun, 05 Feb 2012 18:08:10 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6500
Ma ei tea kuidas teistmoodi seda nimetada.
Algas see kõik üle poole aasta tagasi, märkasin, et kui ma midagi suvaliselt mõtlesin, siis hiljem see läks täide. Näiteks, mõtlesin kellegi peale, mõtlesin mingi situatsiooni peale (mida polnud olnud) ja kas 5 minutit kuni kuu hiljem hakkas see juhtuma. Siis märkasin, et minu unenäod täituvad samamoodi, kas kellegagi lähen tülli või kohtan kedagi. Ajapikku hakkas see võimsamaks minema, kui alguses olid tuttavad inimesed, siis nüüd olen mõelnud endale tundmatutele inimestele ja nad on minut hiljem sisse jalutanud ruumi, või mulle kirjutanud. Kuigi ma pole nendega enne kohtunud, olen lihtsalt mõelnud.
Ma ei mõista miks see nii on ja mida see tähendab. Sest samas, mida ma soovin kogu aeg ja pidevalt, need asjad nagu ei juhtu ja juhtuvad kohtumised, situatsioonid, mida ma soovin korra või niiöelda mööda minnes.
Samas on juba õudne, ma ei julge enam paljudele asjadele mõelda, kartes, et see läheb täide.
Palju juhtunust on olnud positiivne aga jah, ka mõnda sellist juhtumit on olnud, mis oleks olnud parem kui juhtumata oleks jäänud.
Tänan.]]>
Ma ei tea kuidas teistmoodi seda nimetada.
Algas see kõik üle poole aasta tagasi, märkasin, et kui ma midagi suvaliselt mõtlesin, siis hiljem see läks täide. Näiteks, mõtlesin kellegi peale, mõtlesin mingi situatsiooni peale (mida polnud olnud) ja kas 5 minutit kuni kuu hiljem hakkas see juhtuma. Siis märkasin, et minu unenäod täituvad samamoodi, kas kellegagi lähen tülli või kohtan kedagi. Ajapikku hakkas see võimsamaks minema, kui alguses olid tuttavad inimesed, siis nüüd olen mõelnud endale tundmatutele inimestele ja nad on minut hiljem sisse jalutanud ruumi, või mulle kirjutanud. Kuigi ma pole nendega enne kohtunud, olen lihtsalt mõelnud.
Ma ei mõista miks see nii on ja mida see tähendab. Sest samas, mida ma soovin kogu aeg ja pidevalt, need asjad nagu ei juhtu ja juhtuvad kohtumised, situatsioonid, mida ma soovin korra või niiöelda mööda minnes.
Samas on juba õudne, ma ei julge enam paljudele asjadele mõelda, kartes, et see läheb täide.
Palju juhtunust on olnud positiivne aga jah, ka mõnda sellist juhtumit on olnud, mis oleks olnud parem kui juhtumata oleks jäänud.
Tänan.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6499 Sat, 04 Feb 2012 18:42:50 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6499
Osa I
Osa II

"Austria ajakirjanik Hans Weiss tungis meditsiinifirmade saladustesse ning kirjutas saksakeelseid lugejaid vapustanud raamatu "Korrumpeerunud meditsiin".
Weiss kavaldas end üritustele, kuhu lastakse vaid omasid ning kuulis enesekriitilisi küsimusi ja ausaid kirjeldusi, kuidas ravimifirmad tegelikult oma ravimeid arstidele ja nende läbi meile kõigile maha müüvad.

Äripäeva kirjastuse väljaantuna ilmub Weissi raamat 20. veebruaril ka eesti keeles."]]>
Osa I
Osa II

"Austria ajakirjanik Hans Weiss tungis meditsiinifirmade saladustesse ning kirjutas saksakeelseid lugejaid vapustanud raamatu "Korrumpeerunud meditsiin".
Weiss kavaldas end üritustele, kuhu lastakse vaid omasid ning kuulis enesekriitilisi küsimusi ja ausaid kirjeldusi, kuidas ravimifirmad tegelikult oma ravimeid arstidele ja nende läbi meile kõigile maha müüvad.

Äripäeva kirjastuse väljaantuna ilmub Weissi raamat 20. veebruaril ka eesti keeles."]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6498 Wed, 01 Feb 2012 18:02:06 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6498
Erinevad internetilehed annavad vähe ning üsna sarnast informatsiooni, kuid ehk on kellelgi nimetatud tseremoonia kohta rohkem teavet?

Link allikale - http://mysteriesunsolvedstory.blogspot.com]]>
Erinevad internetilehed annavad vähe ning üsna sarnast informatsiooni, kuid ehk on kellelgi nimetatud tseremoonia kohta rohkem teavet?

Link allikale - http://mysteriesunsolvedstory.blogspot.com]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6497 Wed, 01 Feb 2012 14:55:15 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6497 http://www.youtube.com/watch?v=u_zUQHXc4...re=related

Sooviks teada teie arvamust videos räägitu kohta.]]> http://www.youtube.com/watch?v=u_zUQHXc4...re=related

Sooviks teada teie arvamust videos räägitu kohta.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6496 Tue, 31 Jan 2012 14:59:05 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6496
Selle postituse tegin õige aja järgi
16:59

Foorumi kell pani ajaks 18:59.]]>
Selle postituse tegin õige aja järgi
16:59

Foorumi kell pani ajaks 18:59.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6494 Mon, 30 Jan 2012 18:06:40 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6494
Ps: Lisan alla episoodide nimekirja, et õiget järjekorda teaks, sest episoodid nn. sõltuvad üksteisest ja linki ei saa panna, sest episoodidel on vanusepiirang peal.

1. Episood - Spoons
2. Episood - Friends
3. Episood - Nettles
4. Episood - Cage
5. Episood - Picnic
6. Episood - Present
7. Episood - Shore Leave
8. Episood - Cupboard
9. Episood - Letters]]>
Ps: Lisan alla episoodide nimekirja, et õiget järjekorda teaks, sest episoodid nn. sõltuvad üksteisest ja linki ei saa panna, sest episoodidel on vanusepiirang peal.

1. Episood - Spoons
2. Episood - Friends
3. Episood - Nettles
4. Episood - Cage
5. Episood - Picnic
6. Episood - Present
7. Episood - Shore Leave
8. Episood - Cupboard
9. Episood - Letters]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6493 Sat, 28 Jan 2012 17:11:19 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6493
http://rutube.ru/tracks/5253224.html

Sama lehe manustes on veel selle filmi osi.]]>
http://rutube.ru/tracks/5253224.html

Sama lehe manustes on veel selle filmi osi.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6492 Sat, 28 Jan 2012 12:15:14 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6492

Tegin selle alateema siia kannustatuna soovist talletada kirjasõnasse inimesi, kes avalikkuse eest ehk teenimatult varjule jäänud, aga kelle juurde omal ajal rajad ei rohtunud.


Erilist tähelepanu palun pöörata antud teemale neil, kes lapsena armastasid oma vanavanemate heietus kuulata. Ehk meenub midagi, mida siis andmebaasi kirja panna annab .


Oma möödunud sajandi alguse esikümnedil sündinud vanaemade käest kuulsin sellistest inimestest



Kostivere Mari

Nagu nimigi ütleb, tegutsenud teadjanaine möödunud sajandi esimestel kümnenditel Kostiveres.
Olnud teine toona juba elatanud naine, kes kepp ühes ja samblatuust teises käes ringi liikus , ja rahvale tulevikku ennustas.

Minu vanaema, toona plikaohtu naine, kelle meheleminek veel kaugel ees oli, sai oma tulevase abikaasa ametiposti just nii teada, et Mari pistis nina samblasse ja rääkis, mis nägi.
Ja võimed olnud naisel ikka hämmastavad.

Juba minu vaarema käinud Mari juures ja eks tema siis oma lapsegi sujuvalt sama ennustaja juurde juhatanud.

Toona vaaremaga kaasas olnud sõbranna mure teadnud teadjanaine ära, olgugi , et vaarema sellest midagi ei teadnud.
Vaarema küsimise peale : "Sa mulle ei rääkinudki ?! " põrutanud Mari : " Ei tea, mis heapärast ta Sulle sellest rääkima pidi?! "

Igatahes oli Kostivere_mari naine, kes raha oma teenuste eest ei küsinud ja leppis sellega ,mis hädalised tõid. Rahva seas liikunud legend ( nagu vist paljude teistegi selle aja ennustajate kohta) , et perenaine, kes algselt munakorviga MAri juurde suundunud , mõelnud poolel teel ümber, ja susanud korvi kuskile põõsa alla, mõeldes, et ülejäänust mandist saab ennustajale küll ja veel.
Oma visiidi lõpetanud, suundunud ukse poole , saatjaks Mari sõnad : " Sellest munakorvist, mis Sa põõsa alla peitsid, oled ise ka ilma. "

Peidiku juurde jõudnud pereniane avastanudki, et Mari rääkis tõtt. Korvis olnud maod.

Teine vanaema teadis rääkida

Keila Nõiast

Nime oli nähtavasti vanaema unustanud, või ei kutsutudki seda naist rahvasuus teisiti, aga jah, selle naise juurde läks ka minu teine vanaema enne abiellumist .
Olnud teine vanamemale mitte ainult mineviku , vaid ka eelseisva tuleviku kuni surmatunnini lahti seletanud ja ainult ühe asjaga pani mööda. Teist korda vanaema ei abiellunud, vaatas küll teine mehe matustel otsiva pilguga ringi, sest just seal pidi ta oma tulevast nägema.

Keila nõia kohta räägitud ka tavainimese jaoks imelugusid, et kord saatnud ta ukse taha tulnud naise minema, palumata tal uksest sisse astuda. Ütelnud ainult: "Mul ei ole Teiel midagi rääkida "
Samal päeval jäi tagasi saadetud kunde linnas trammi alla.

----

Niih, edasi on kõigil vaba voli rääkida oma kogemusi, lähedaste mälestusi. Smile
T]]>

Tegin selle alateema siia kannustatuna soovist talletada kirjasõnasse inimesi, kes avalikkuse eest ehk teenimatult varjule jäänud, aga kelle juurde omal ajal rajad ei rohtunud.


Erilist tähelepanu palun pöörata antud teemale neil, kes lapsena armastasid oma vanavanemate heietus kuulata. Ehk meenub midagi, mida siis andmebaasi kirja panna annab .


Oma möödunud sajandi alguse esikümnedil sündinud vanaemade käest kuulsin sellistest inimestest



Kostivere Mari

Nagu nimigi ütleb, tegutsenud teadjanaine möödunud sajandi esimestel kümnenditel Kostiveres.
Olnud teine toona juba elatanud naine, kes kepp ühes ja samblatuust teises käes ringi liikus , ja rahvale tulevikku ennustas.

Minu vanaema, toona plikaohtu naine, kelle meheleminek veel kaugel ees oli, sai oma tulevase abikaasa ametiposti just nii teada, et Mari pistis nina samblasse ja rääkis, mis nägi.
Ja võimed olnud naisel ikka hämmastavad.

Juba minu vaarema käinud Mari juures ja eks tema siis oma lapsegi sujuvalt sama ennustaja juurde juhatanud.

Toona vaaremaga kaasas olnud sõbranna mure teadnud teadjanaine ära, olgugi , et vaarema sellest midagi ei teadnud.
Vaarema küsimise peale : "Sa mulle ei rääkinudki ?! " põrutanud Mari : " Ei tea, mis heapärast ta Sulle sellest rääkima pidi?! "

Igatahes oli Kostivere_mari naine, kes raha oma teenuste eest ei küsinud ja leppis sellega ,mis hädalised tõid. Rahva seas liikunud legend ( nagu vist paljude teistegi selle aja ennustajate kohta) , et perenaine, kes algselt munakorviga MAri juurde suundunud , mõelnud poolel teel ümber, ja susanud korvi kuskile põõsa alla, mõeldes, et ülejäänust mandist saab ennustajale küll ja veel.
Oma visiidi lõpetanud, suundunud ukse poole , saatjaks Mari sõnad : " Sellest munakorvist, mis Sa põõsa alla peitsid, oled ise ka ilma. "

Peidiku juurde jõudnud pereniane avastanudki, et Mari rääkis tõtt. Korvis olnud maod.

Teine vanaema teadis rääkida

Keila Nõiast

Nime oli nähtavasti vanaema unustanud, või ei kutsutudki seda naist rahvasuus teisiti, aga jah, selle naise juurde läks ka minu teine vanaema enne abiellumist .
Olnud teine vanamemale mitte ainult mineviku , vaid ka eelseisva tuleviku kuni surmatunnini lahti seletanud ja ainult ühe asjaga pani mööda. Teist korda vanaema ei abiellunud, vaatas küll teine mehe matustel otsiva pilguga ringi, sest just seal pidi ta oma tulevast nägema.

Keila nõia kohta räägitud ka tavainimese jaoks imelugusid, et kord saatnud ta ukse taha tulnud naise minema, palumata tal uksest sisse astuda. Ütelnud ainult: "Mul ei ole Teiel midagi rääkida "
Samal päeval jäi tagasi saadetud kunde linnas trammi alla.

----

Niih, edasi on kõigil vaba voli rääkida oma kogemusi, lähedaste mälestusi. Smile
T]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6491 Sat, 28 Jan 2012 10:46:44 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6491 ootan huviga tagasisidet ning ideid]]> ootan huviga tagasisidet ning ideid]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6490 Fri, 27 Jan 2012 18:48:36 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6490 Selle põhjustas aga üks loll tegevus: 2. aastat tagasi, ühel suvel tulin mina, mu sõbrannad ja nende sõbrad mõttele kutsuda vaime välja. Lugesime netist kuidas seda teha ja läksime pimedasse sauna seda proovima. Alguses oli küll jube naljakas kõigil ja kõik liikutasid taldriku, kuid siis juhtus üks kummaline asi... Nurgas kus mina istusin tuli kraapimis heli. Me alguses mõtlesime, et mõni loom. Tegime edasi ja siis tundsin ma kuidas keegi mu selga puutus. Tänu sellele jooksin ma saunast välja ja hakkasin karjuma. Kõik teised olid paanikas. Lõpuks olid kõik saunast väljas ja hirmul, kuna nad ei teadnud mis mul viga oli. Rääkisin neile mis juhtus ja siis nad mõtlesid, et äkki keegi poistest tegi. Aga see ei olnud nii. Kuna mul oli jube olla, läksin ma oma teise sõbrannaga koju.
Järgmisel päeval rääkis mu sõber MSN-is (kelle juures me väljakutsumist tegime), et öösel juhtus neil midagi kummalist. Nende magamistoas ühest nurgast tuli kraapimist. Nädal aja pärast unustasime selle teema ja sõbra vanemad koristasid saunast asjad ära.
Umbes kuu aega hiljem juhtus minuga teine kummaline lugu: Ma läksin rullitama, oli suhteliselt ilus ilm, päike paistis. Kui olin jõudnud külasse kus mu sõbrad elavad jäin ma üht asja vaatama. Ühes põõsa ümber lendavad linnud. Ma vaatasin ja vaatasin ning siis jäi mulle silma, et põõsa taga on must kogu. Tahtsin minna sinnapoole aga siis liikus must kogu metsa poole. See oli nagu koer, täiesti süsimust. Mul oli nii jube ja ma läksin ruttu otseteed sõbranna juurde. Rääkisin sõbra emale ja sõbrale mis juhtus ning siis läksime sinna kohta tagasi. Sinna jõudes nägime vaid üht surnud lindu põõsa all. Rohkem mitte midagi. Sõbra emale öeldes, et see oli must koer ütles ta, et meie külas ega selle raadiuses ei eksisteeri ühtegi süsimusta koera. See lugu kummitab siiamaani.
Eelmise aasta sügisel aga juhtus minuga kodus üks kummaline asi: Ma läksin magama, kõik mu õed vennad juba magasid. Kui olin voodisse läinud tundsin ma end rahutuna. Olnud juba mitu minutit voodis olnud tundsin ma, et voodi hakkas rappuma, nagu keegi oleks seda voodi otsast raputanud. Mul oli jube hirm, ja ma ei julgenud silma avada. Asi lõppes sellega, et mu vanemad jõudsin koju ja voodi rappumine lõppes. Siis jäin magama.
Nüüd aga mul on kummalised unenäod: Paljud hetked unenäost lähevad täide. Ükskord oli isegi selline, et ma nägin unes oma eesti keele tundi ja siis järgmisel päeval oli mu tund samasugune nagu unes.
Selliseid unenägusid on olnud veel.
Aga nüüd oli mul selline unenägu, et ma nägin, et mu klassikaaslase maja läks põlema. Ma nägin, et tuli algas tema toast, mis oli teisel korrusel maja vasakus küljes. Kuna ma ei teadnud kus mu sõber elab küsisin ma järgmisel päeval tema käest tema toa kohta. Kõik oli tõsi, ta magab teisel korrusel ja tema tuba on maja vasakul küljel. Nüüd ma kardan, et mu unenägu võib täide minna. Mida ma teen?]]> Selle põhjustas aga üks loll tegevus: 2. aastat tagasi, ühel suvel tulin mina, mu sõbrannad ja nende sõbrad mõttele kutsuda vaime välja. Lugesime netist kuidas seda teha ja läksime pimedasse sauna seda proovima. Alguses oli küll jube naljakas kõigil ja kõik liikutasid taldriku, kuid siis juhtus üks kummaline asi... Nurgas kus mina istusin tuli kraapimis heli. Me alguses mõtlesime, et mõni loom. Tegime edasi ja siis tundsin ma kuidas keegi mu selga puutus. Tänu sellele jooksin ma saunast välja ja hakkasin karjuma. Kõik teised olid paanikas. Lõpuks olid kõik saunast väljas ja hirmul, kuna nad ei teadnud mis mul viga oli. Rääkisin neile mis juhtus ja siis nad mõtlesid, et äkki keegi poistest tegi. Aga see ei olnud nii. Kuna mul oli jube olla, läksin ma oma teise sõbrannaga koju.
Järgmisel päeval rääkis mu sõber MSN-is (kelle juures me väljakutsumist tegime), et öösel juhtus neil midagi kummalist. Nende magamistoas ühest nurgast tuli kraapimist. Nädal aja pärast unustasime selle teema ja sõbra vanemad koristasid saunast asjad ära.
Umbes kuu aega hiljem juhtus minuga teine kummaline lugu: Ma läksin rullitama, oli suhteliselt ilus ilm, päike paistis. Kui olin jõudnud külasse kus mu sõbrad elavad jäin ma üht asja vaatama. Ühes põõsa ümber lendavad linnud. Ma vaatasin ja vaatasin ning siis jäi mulle silma, et põõsa taga on must kogu. Tahtsin minna sinnapoole aga siis liikus must kogu metsa poole. See oli nagu koer, täiesti süsimust. Mul oli nii jube ja ma läksin ruttu otseteed sõbranna juurde. Rääkisin sõbra emale ja sõbrale mis juhtus ning siis läksime sinna kohta tagasi. Sinna jõudes nägime vaid üht surnud lindu põõsa all. Rohkem mitte midagi. Sõbra emale öeldes, et see oli must koer ütles ta, et meie külas ega selle raadiuses ei eksisteeri ühtegi süsimusta koera. See lugu kummitab siiamaani.
Eelmise aasta sügisel aga juhtus minuga kodus üks kummaline asi: Ma läksin magama, kõik mu õed vennad juba magasid. Kui olin voodisse läinud tundsin ma end rahutuna. Olnud juba mitu minutit voodis olnud tundsin ma, et voodi hakkas rappuma, nagu keegi oleks seda voodi otsast raputanud. Mul oli jube hirm, ja ma ei julgenud silma avada. Asi lõppes sellega, et mu vanemad jõudsin koju ja voodi rappumine lõppes. Siis jäin magama.
Nüüd aga mul on kummalised unenäod: Paljud hetked unenäost lähevad täide. Ükskord oli isegi selline, et ma nägin unes oma eesti keele tundi ja siis järgmisel päeval oli mu tund samasugune nagu unes.
Selliseid unenägusid on olnud veel.
Aga nüüd oli mul selline unenägu, et ma nägin, et mu klassikaaslase maja läks põlema. Ma nägin, et tuli algas tema toast, mis oli teisel korrusel maja vasakus küljes. Kuna ma ei teadnud kus mu sõber elab küsisin ma järgmisel päeval tema käest tema toa kohta. Kõik oli tõsi, ta magab teisel korrusel ja tema tuba on maja vasakul küljel. Nüüd ma kardan, et mu unenägu võib täide minna. Mida ma teen?]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6489 Fri, 27 Jan 2012 13:14:44 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6489

Aeg: 1. oktoober u kl 24:00
Koht: u 50 km enne Tallinna Pärnu-Tallinna maanteel

Andres Sepp sõidutas autoga oma rasedat naist Pärnust Tallinna haiglasse, kui äkitselt nende sõiduki mootor seiskus ja tuled kustusid. Mees märkas kahte lühikest halli värvi kogu, kes kandsid hõbedasi kostüüme ja asusid autost 12-15 m kaugusel. Olendid hakkasid aegamisi liginema ja niigi hirmunud Sepp haaras kaasasolnud signaalrakettide püstoli järele, et kaitsta lapseootel naist. Ta tulistas tulnukate vahele esimese raketi. Kui laskja oli valmis uuesti sihtima, valitses maaneel tühjus. Hämmeldunud mees vaatas enda ümber ringi ja avastas veidi eemal paiknevalt põllult ovaalse objekti. Pea koheselt tõusis UFO õhku ning lendas üle maantee minema. Nüüd käivitus auto mootor probleemideta.

Allikas: Robert K Lesniakiewiczi intervjuu Dr. Valentin Psalomshchikoviga ajakirjast Kaleidoscope NLO 45/2003


Aeg: 2. oktoober u kl 6:30
Koht: Tallinn-Pärnu maantee 69. km Haimre teeristil

Eelpool mainitud kellaajal ja suunal sõitis piimaringile piimaauto, mille roolis oli Rapla Autobaasi Märjamaa kolonni autojuht, 40aastane Toomas Vendel ja laborandina kaasas Laine Pilov. Järgnevalt juhtunu tegi tuntuks 4. oktoobril asjaosalisi intervjueerinud Noorte Hääle reporter Väino Raskasov. Igor Volke juhitud uurimisgrupp jõudis pärale päev hiljem. Esmalt vesteldi laborandi, siis autojuhiga.

Pilov rääkis: „Esmaspäeval, 2. oktoobril jäime piimaringile natuke hiljemaks. Jutustan, mida nägin ja mida veel mäletan (märgatavad olid mälulüngad seoses toimunuga). Tulime Tallinna poolt ja ma hakkasin nägema eemalt, nagu oleks kusagil suitsu. Me ei rääkinud autojuhiga omavahel. Jäi mulje, nagu põleks kuskil midagi. Sõitsime lähemale ja kui auto juba seisis, nägin, et oli mingi tünni moodi asi, pealt hõbedakarva, alt tumedam. Hakkasin natuke kartma ja märkasin kohe kahte kuju. Seda ma ei tea, kas nad liikusid või seisid, ainult et nad nagu vehkisid kätega.

Ja pärast seda ei tea ma enam mitte midagi. Peaaegu pool ringi sõitsime niimoodi, et ei rääkinud autojuhiga mitte midagi. Siis hakkasime rääkima, kui Vendel küsis, et mis see nüüd siis oli. Aga tema teab rohkem, küsige temalt.“

Uurimisgrupp jätkas esialgu Pilovi küsitlemist.

K: „Kus teie auto seisis?“
V: „Ma tõesti ei mäleta, kas seisime Pärnu maanteel või olime juba ära keeranud.“
K: „Kui kaua te autoga paigal seisite?“
V: “Oi, see oli vähe aega, aga ma ei tea, sest ma ei tea, millal me hakkasime edasi liikuma – see kõik oleks nagu unes juhtunud. Autojuht ütleb ka, et me ei vestelnud pärast seda üldse. Inimesed pärast ütlesid, et ma olin imeliku näoga, ei rääkinud mitte midagi. Piima kogusime ikka kokku ja õhtul tegin aruande ka ära, aga töö ei istunud kuidagi, rehkendamine läks pidevalt valesti.“
K: „Kui suured olendid olid?“
V: „Ei oska öelda. Suured nad küll ei olnud. Mul on meelde jäänud, et käed olid pikemad kui tavalisel inimesel.“
K: „Riietus?“
V: „Ei. Mul on selline tunne, et nagu robotid. See tundus esimesel pilgul nii, aga ma ei tea, sest pärast ma ei mäleta enam midagi.“
K: „Aga see tünn? Kui suur see oli?“
V: „ See oli nendest kõrgem. Minu meelest tundus esialgu väga suur olevat.“
K: „Hilisem enesetunne?“
V: „Ei ütleks, et midagi erilist. Ei tea, nagu unes käisin ringi. Töö tegin ju ikkagi ära. Peavalusid mul ei olnud ja pole praegugi, võib-olla nüüd tulevad – pinnitakse nii hirmsasti.“
K: „Kas järgmisel ööl magasite rahulikult? Unenäod?“
V: „Ei, unes ma küll ei näinud. Ma just kartsin, et võib-olla näen nüüd unes. Ainult ärkasin hästi tihti ja vaatasin kella.“

Toomas Vendel kommenteeris: „Hakkasime Haimre peale ära keerama ja… korraga tõmbasin teisele poole. Alguses ei näinud üldse mitte midagi ja siis järsku nägin, et midagi ees läigib. Alt oli kõik helesinine. Jätsin auto seisma, lülitasin mootori välja ja hakkasin vaatama, mis see on. Ma ei mõelnud mitte midagi ja siis järsku tulid kaks inimest sealt seest välja. Lükkasin ukse kohe risti lahti ja hakkasin ukse ja kabiini vahelt vaatama. Nad jäid umbes kolm meetrit eemal autost seisma. Tünn oli umbes kümmekond meetrit eemal. Nad tegid imelikku häält ja olid enam-vähem kõrvuti. Nad olid umbes meeter viiskümmend pikad. Käed olid pikad, põlvini või veelgi enam. Nägusid ei olnud näha. Nad olid ka üleni läikivas, sama karva nagu see tünn, sellist läikiva hõbeda karva.“

K: „Kuidas nad ilmusid?“
V: „Kui nad sealt seest välja tulid, ei näinud ma üldse, kustkohast. Täna ma mõtlesin, et võib-olla sellepärast ei näinud, et nad olid raketi kesta moodi. Ust, akent või luuki polnud näha.“
K: „Kas sõitsite teepeenrale või jäite keset teed?“
V: „Ei, mul oli igalt poolt võimalus mööda sõita. Pärnu maanteelt olin ära keeranud, aga kohe pärast seda jäin ka seisma.“
K: „Kuidas rakett välja nägi?“
V: „Nagu silotorn. Alumist osa ei näinud, kõik oli helesinine. Kas see oli vastu maad või oli vahe ka vahel, seda ma ei tea. Kogu see kera sätendas, nagu oleks läikima nühitud. Kõrgus oli 3,5-4 meetrit.
K: „Kuidas need olendid välja nägid?“
V: „Pead nagu eraldi polnud, ülemine osa oli kumer. Käed olid allapoole põlvi. Ka jalad olid sama jämedad kui meil. Riietus metalli värvi. Detaile ei mäleta, ei mäleta, mis jalas oli. Varje ei näinud.“
K: „Mida nad tegid?“
V: „Nad vehkisid kätega. Ei oska öelda, kuidas. Nagu oleks näidanud sinna, selle tünni peale. Seletasid nagu omavahel.“
K: „Kas nad teie poole pöördusid?“
V: „Sellist liigutust ei olnud, et oleks mind välja kutsunud. Omavahel näitasid küll sinna raketi peale.“
K: „Mida veel märkasite?“
V: „Sisse läksid nad ka mittekusagilt. Kõndisid nagu päris. Ma vaatasin neid, nagu oleks hüpnoosi all olnud, ei tea, mida ma vaatasin, lihtsalt vaatasin ja oligi kõik.“
K: „Kas olendid rääkisid omavahel?“
V: „Hakkasid rääkima. Algul tulid, siis oli korraga kuulda mingi imelik häälitsus, see meenutas kriginat või midagi sellist. Olen proovinud kuidagi seda teha, aga ei tule välja. Kas nad rääkisid omavahel või minuga, seda ma ei tea.“
K: „Kuidas rakett kadus?“
V: „Nad pöörasid ringi nagu inimene ikka, läksid ja läksid ning kadusidki. Siis läks see sinine valgus suuremaks, käis sahin ja seejärel pani niisuguse kiirendusega minema, et… Mingit leeki alt ei tulnud ega jutte järele ei jäänud. Hetke pärast oli ainult täht taevas näha. Tõmbasin ukse kinni ja sõitsime edasi. Poole ringi peal tuli suur huvi ja küsisin Lainelt, mis asi see nüüd oli. Masin läks kergesti käima.“
K: „Kas hirmu ka tundsite?“
V: „Kui nad ära läksid, siis oli selg märg. Hirmutunnet polnud aga sugugi. Ma ei tea üldse, mis asja ma sel ajal mõtlesin. Lihtsalt vaatasin nagu mingit imeasja. Tulid, olid ja läksid… Mul on see kõik veel praegugi silme ees.“

Allikas: Ufopäevikud; Volke, Igor; Baltic Media OÜ, Tallinn; 1998


Aeg: 2. oktoober u kl 7:30
Koht: Haimre

Kaks bussijuhti, A. Ott ja V. Kuzin, sõitsid samas piirkonnas asulast välja, kui nad märkasid kahte lühikest halli hõbedases riides olendit, kes seisid keset teed telikulaadsele statiivile maandunud hõbedase kerakujulise objekti kõrval. Bussijuht üritas vältida kokkupõrget, tõmmates rooli järsult paremale. Olendidki tõmbasid end järsult teisele poole teed, ent nende viskumine toimus nagu katapulteerumine ragulkalt, nähtava tõukejõuta. Mehed ei peatunud ja jätkasid oma reisi.

Allikas: Robert K Lesniakiewiczi intervjuu Dr. Valentin Psalomshchikoviga ajakirjast Kaleidoscope NLO 45/2003


Aeg: 4. oktoober u kl 19:00
Koht: Haimre

Pärnu maantee 69. kilomeetri viidast u 800 m eemal vana mõisapargi servas paiknevate lehmalautade juures hargnes mainitud ajal hulk uusi sündmusi. Lüpsja Heldur Smirnov nägi laudast väljudes pargipuude kohal kohakuti asetsevaid viie-kuuemeetrise läbimõõduga rohekassiniseid helendavaid rõngaid. Tema kutse peale tulid ka kaastöötajad nähtust uudistama. Rõngad tihenesid pimestavaks tuleks. Kui mees kiirustas koju auto järele, et asja lähemalt uurima sõita, kõlas tume müts ja valge tulekera sööstis taevasse.

Naaberfarmi lüpsja Maire Tamm oli pea samal ajal teel koju. Haimre pargis seisid korraga ta ees kaks helenduvat, läikiva kattega kuni pooleteisemeetrist inimlaadset olevust. Üks neist tõstis käe ja kostis kumisev hääl: „Teist saab uus inimene!“ Surmani kohkunud naine vehkis eituse märgiks käega ning püüdis põgeneda. Koduni läbitud 70 meetrit ühes üksikasjadega osutusid mälust pühituteks. Ülestõstetud kätt tõlgendas ta kaasakutsena.

Allikas: Ufopäevikud; Volke, Igor; Baltic Media OÜ, Tallinn; 1998


Haimre sündmuste seeria pälvis üleliidulist huvi. Pärastine magnetomeetriline mõõtmine, mis toimus kaks nädalat hiljem Tomski Polütehnilise Instituudi geofüüsik Salnikovi initsiatiivil, ei tuvastanud Haime teeristil foonist erinevat radioaktiivsust. Ometi esinesid nõrgad foonilised näitajad kohas, millele osutas Toomas Vendel ja mille biolokatsiooni operaator registreeris koheselt. Samas polnud tee asfaltkattel ilmseid jälgi mehaanilisest või termilisest kahjustusest. Nagu võib siinsest foorumist lugeda, ei tuvastanud ka 2009. aasta mais Haimres toimetanud isetegevuslik Para-webi uurimisgrupp seal mingeid radioaktiivseid ilminguid.

Kindlasti väärib märkimist, et neljal juhul vaadeldi üle maailma tuntud halli tüüpi humanoide – kõikidel juhtudel kandsid humanoidid hõbedasi rõivaid, ühel juhul suhtlesid tulnukad kätemärkide ja arusaamatute häälitsuste abil (Vendeli ja Pilovi episood) ning viimasel juhul leidis aset ilmselt telepaatiline kontakt (Maire Tamme episood). Otsest huvi ega agressiivsust ei ilmutatud. Tõsi, antud päevadel lekkis ringlusesse kuulujutt, et vähemalt Tamme episoodi puhul on asjasse segatud Valtu kooli poisid. Uurijate poolt välja pandud „kõrvad“ kontraversiooni ei kinnitanud ning poisid jäidki tabamata. Kolmel juhul nähtusega kaasnenud lennuaparaatide vaatlused (Andres Sepa episoodis ovaalne keha, Vendeli-Pilovi episoodis tünnilaadne objekt ja bussijuhtide nähtud statiivile-telikule toetuv keralaadne moodustis) ei luba siiski teha täpsemaid järeldusi – toimusid ju need suhtelises pimeduses, keskööl või hommikuhämaruses. On teada UFOde võime muuta oma kuju. Enamike vaatluste reaalse toimumise kasuks räägib veel asjaolu, et niivõrd mitmete üksteisest sõltumatute tunnistajate tähelepanekud leidsid aset sedavõrd lühikesel perioodil ja kontsentreeritud maa-alal, et raske on uskuda psühholoogilisi hallutsinatsioone kui ainuvõimalikku seletust.

Ufovaatluste rohkus Eesti taasiseseisvumise ajajärgul on üldtuntud tõik. Miks meelierutavatest poliitilistest sündmustest kubisenud ajal sai vähemalt nn Haimre piimaauto intsident üsna põhjaliku ajakirjandusliku kajastuse osaliseks, annab selgitada Väino Raskasovi sõnadega Rahva Häälest: „Rapla rajoon ja eriti Märjamaa kant on ilmselt tundmatute lendavate objektide erilise huvi osaliseks saanud. Me ei pööraks asjale sellist tähelepanu, kui kõigega ei kaasneks inimestesarnaste olenditega kohtumine.“ Sealsamas lähedal, Kasti tee ristis, nähti 2003. aastal hääletult heljumas suurt kolmnurka. Et midagi Haimre-Märjamaa kandis (üldse kogu Raplamaal) alaliselt toimub, on selge. Raplamaale jääb ka kurikuulus Kaiu raba. Ehkki mitmed autoriteetsed allikad viitavad sealasuvale maaväliste baasile või isegi millelegi enamale - dimensioonide ühendusväravale -; jääb siinkirjuta kompetents sedalaadi asjade võimalikkuse hindamisel ebapädevaks.

Allikas: http://www.hot.ee/parawebraport/haimreraport.pdf]]>

Aeg: 1. oktoober u kl 24:00
Koht: u 50 km enne Tallinna Pärnu-Tallinna maanteel

Andres Sepp sõidutas autoga oma rasedat naist Pärnust Tallinna haiglasse, kui äkitselt nende sõiduki mootor seiskus ja tuled kustusid. Mees märkas kahte lühikest halli värvi kogu, kes kandsid hõbedasi kostüüme ja asusid autost 12-15 m kaugusel. Olendid hakkasid aegamisi liginema ja niigi hirmunud Sepp haaras kaasasolnud signaalrakettide püstoli järele, et kaitsta lapseootel naist. Ta tulistas tulnukate vahele esimese raketi. Kui laskja oli valmis uuesti sihtima, valitses maaneel tühjus. Hämmeldunud mees vaatas enda ümber ringi ja avastas veidi eemal paiknevalt põllult ovaalse objekti. Pea koheselt tõusis UFO õhku ning lendas üle maantee minema. Nüüd käivitus auto mootor probleemideta.

Allikas: Robert K Lesniakiewiczi intervjuu Dr. Valentin Psalomshchikoviga ajakirjast Kaleidoscope NLO 45/2003


Aeg: 2. oktoober u kl 6:30
Koht: Tallinn-Pärnu maantee 69. km Haimre teeristil

Eelpool mainitud kellaajal ja suunal sõitis piimaringile piimaauto, mille roolis oli Rapla Autobaasi Märjamaa kolonni autojuht, 40aastane Toomas Vendel ja laborandina kaasas Laine Pilov. Järgnevalt juhtunu tegi tuntuks 4. oktoobril asjaosalisi intervjueerinud Noorte Hääle reporter Väino Raskasov. Igor Volke juhitud uurimisgrupp jõudis pärale päev hiljem. Esmalt vesteldi laborandi, siis autojuhiga.

Pilov rääkis: „Esmaspäeval, 2. oktoobril jäime piimaringile natuke hiljemaks. Jutustan, mida nägin ja mida veel mäletan (märgatavad olid mälulüngad seoses toimunuga). Tulime Tallinna poolt ja ma hakkasin nägema eemalt, nagu oleks kusagil suitsu. Me ei rääkinud autojuhiga omavahel. Jäi mulje, nagu põleks kuskil midagi. Sõitsime lähemale ja kui auto juba seisis, nägin, et oli mingi tünni moodi asi, pealt hõbedakarva, alt tumedam. Hakkasin natuke kartma ja märkasin kohe kahte kuju. Seda ma ei tea, kas nad liikusid või seisid, ainult et nad nagu vehkisid kätega.

Ja pärast seda ei tea ma enam mitte midagi. Peaaegu pool ringi sõitsime niimoodi, et ei rääkinud autojuhiga mitte midagi. Siis hakkasime rääkima, kui Vendel küsis, et mis see nüüd siis oli. Aga tema teab rohkem, küsige temalt.“

Uurimisgrupp jätkas esialgu Pilovi küsitlemist.

K: „Kus teie auto seisis?“
V: „Ma tõesti ei mäleta, kas seisime Pärnu maanteel või olime juba ära keeranud.“
K: „Kui kaua te autoga paigal seisite?“
V: “Oi, see oli vähe aega, aga ma ei tea, sest ma ei tea, millal me hakkasime edasi liikuma – see kõik oleks nagu unes juhtunud. Autojuht ütleb ka, et me ei vestelnud pärast seda üldse. Inimesed pärast ütlesid, et ma olin imeliku näoga, ei rääkinud mitte midagi. Piima kogusime ikka kokku ja õhtul tegin aruande ka ära, aga töö ei istunud kuidagi, rehkendamine läks pidevalt valesti.“
K: „Kui suured olendid olid?“
V: „Ei oska öelda. Suured nad küll ei olnud. Mul on meelde jäänud, et käed olid pikemad kui tavalisel inimesel.“
K: „Riietus?“
V: „Ei. Mul on selline tunne, et nagu robotid. See tundus esimesel pilgul nii, aga ma ei tea, sest pärast ma ei mäleta enam midagi.“
K: „Aga see tünn? Kui suur see oli?“
V: „ See oli nendest kõrgem. Minu meelest tundus esialgu väga suur olevat.“
K: „Hilisem enesetunne?“
V: „Ei ütleks, et midagi erilist. Ei tea, nagu unes käisin ringi. Töö tegin ju ikkagi ära. Peavalusid mul ei olnud ja pole praegugi, võib-olla nüüd tulevad – pinnitakse nii hirmsasti.“
K: „Kas järgmisel ööl magasite rahulikult? Unenäod?“
V: „Ei, unes ma küll ei näinud. Ma just kartsin, et võib-olla näen nüüd unes. Ainult ärkasin hästi tihti ja vaatasin kella.“

Toomas Vendel kommenteeris: „Hakkasime Haimre peale ära keerama ja… korraga tõmbasin teisele poole. Alguses ei näinud üldse mitte midagi ja siis järsku nägin, et midagi ees läigib. Alt oli kõik helesinine. Jätsin auto seisma, lülitasin mootori välja ja hakkasin vaatama, mis see on. Ma ei mõelnud mitte midagi ja siis järsku tulid kaks inimest sealt seest välja. Lükkasin ukse kohe risti lahti ja hakkasin ukse ja kabiini vahelt vaatama. Nad jäid umbes kolm meetrit eemal autost seisma. Tünn oli umbes kümmekond meetrit eemal. Nad tegid imelikku häält ja olid enam-vähem kõrvuti. Nad olid umbes meeter viiskümmend pikad. Käed olid pikad, põlvini või veelgi enam. Nägusid ei olnud näha. Nad olid ka üleni läikivas, sama karva nagu see tünn, sellist läikiva hõbeda karva.“

K: „Kuidas nad ilmusid?“
V: „Kui nad sealt seest välja tulid, ei näinud ma üldse, kustkohast. Täna ma mõtlesin, et võib-olla sellepärast ei näinud, et nad olid raketi kesta moodi. Ust, akent või luuki polnud näha.“
K: „Kas sõitsite teepeenrale või jäite keset teed?“
V: „Ei, mul oli igalt poolt võimalus mööda sõita. Pärnu maanteelt olin ära keeranud, aga kohe pärast seda jäin ka seisma.“
K: „Kuidas rakett välja nägi?“
V: „Nagu silotorn. Alumist osa ei näinud, kõik oli helesinine. Kas see oli vastu maad või oli vahe ka vahel, seda ma ei tea. Kogu see kera sätendas, nagu oleks läikima nühitud. Kõrgus oli 3,5-4 meetrit.
K: „Kuidas need olendid välja nägid?“
V: „Pead nagu eraldi polnud, ülemine osa oli kumer. Käed olid allapoole põlvi. Ka jalad olid sama jämedad kui meil. Riietus metalli värvi. Detaile ei mäleta, ei mäleta, mis jalas oli. Varje ei näinud.“
K: „Mida nad tegid?“
V: „Nad vehkisid kätega. Ei oska öelda, kuidas. Nagu oleks näidanud sinna, selle tünni peale. Seletasid nagu omavahel.“
K: „Kas nad teie poole pöördusid?“
V: „Sellist liigutust ei olnud, et oleks mind välja kutsunud. Omavahel näitasid küll sinna raketi peale.“
K: „Mida veel märkasite?“
V: „Sisse läksid nad ka mittekusagilt. Kõndisid nagu päris. Ma vaatasin neid, nagu oleks hüpnoosi all olnud, ei tea, mida ma vaatasin, lihtsalt vaatasin ja oligi kõik.“
K: „Kas olendid rääkisid omavahel?“
V: „Hakkasid rääkima. Algul tulid, siis oli korraga kuulda mingi imelik häälitsus, see meenutas kriginat või midagi sellist. Olen proovinud kuidagi seda teha, aga ei tule välja. Kas nad rääkisid omavahel või minuga, seda ma ei tea.“
K: „Kuidas rakett kadus?“
V: „Nad pöörasid ringi nagu inimene ikka, läksid ja läksid ning kadusidki. Siis läks see sinine valgus suuremaks, käis sahin ja seejärel pani niisuguse kiirendusega minema, et… Mingit leeki alt ei tulnud ega jutte järele ei jäänud. Hetke pärast oli ainult täht taevas näha. Tõmbasin ukse kinni ja sõitsime edasi. Poole ringi peal tuli suur huvi ja küsisin Lainelt, mis asi see nüüd oli. Masin läks kergesti käima.“
K: „Kas hirmu ka tundsite?“
V: „Kui nad ära läksid, siis oli selg märg. Hirmutunnet polnud aga sugugi. Ma ei tea üldse, mis asja ma sel ajal mõtlesin. Lihtsalt vaatasin nagu mingit imeasja. Tulid, olid ja läksid… Mul on see kõik veel praegugi silme ees.“

Allikas: Ufopäevikud; Volke, Igor; Baltic Media OÜ, Tallinn; 1998


Aeg: 2. oktoober u kl 7:30
Koht: Haimre

Kaks bussijuhti, A. Ott ja V. Kuzin, sõitsid samas piirkonnas asulast välja, kui nad märkasid kahte lühikest halli hõbedases riides olendit, kes seisid keset teed telikulaadsele statiivile maandunud hõbedase kerakujulise objekti kõrval. Bussijuht üritas vältida kokkupõrget, tõmmates rooli järsult paremale. Olendidki tõmbasid end järsult teisele poole teed, ent nende viskumine toimus nagu katapulteerumine ragulkalt, nähtava tõukejõuta. Mehed ei peatunud ja jätkasid oma reisi.

Allikas: Robert K Lesniakiewiczi intervjuu Dr. Valentin Psalomshchikoviga ajakirjast Kaleidoscope NLO 45/2003


Aeg: 4. oktoober u kl 19:00
Koht: Haimre

Pärnu maantee 69. kilomeetri viidast u 800 m eemal vana mõisapargi servas paiknevate lehmalautade juures hargnes mainitud ajal hulk uusi sündmusi. Lüpsja Heldur Smirnov nägi laudast väljudes pargipuude kohal kohakuti asetsevaid viie-kuuemeetrise läbimõõduga rohekassiniseid helendavaid rõngaid. Tema kutse peale tulid ka kaastöötajad nähtust uudistama. Rõngad tihenesid pimestavaks tuleks. Kui mees kiirustas koju auto järele, et asja lähemalt uurima sõita, kõlas tume müts ja valge tulekera sööstis taevasse.

Naaberfarmi lüpsja Maire Tamm oli pea samal ajal teel koju. Haimre pargis seisid korraga ta ees kaks helenduvat, läikiva kattega kuni pooleteisemeetrist inimlaadset olevust. Üks neist tõstis käe ja kostis kumisev hääl: „Teist saab uus inimene!“ Surmani kohkunud naine vehkis eituse märgiks käega ning püüdis põgeneda. Koduni läbitud 70 meetrit ühes üksikasjadega osutusid mälust pühituteks. Ülestõstetud kätt tõlgendas ta kaasakutsena.

Allikas: Ufopäevikud; Volke, Igor; Baltic Media OÜ, Tallinn; 1998


Haimre sündmuste seeria pälvis üleliidulist huvi. Pärastine magnetomeetriline mõõtmine, mis toimus kaks nädalat hiljem Tomski Polütehnilise Instituudi geofüüsik Salnikovi initsiatiivil, ei tuvastanud Haime teeristil foonist erinevat radioaktiivsust. Ometi esinesid nõrgad foonilised näitajad kohas, millele osutas Toomas Vendel ja mille biolokatsiooni operaator registreeris koheselt. Samas polnud tee asfaltkattel ilmseid jälgi mehaanilisest või termilisest kahjustusest. Nagu võib siinsest foorumist lugeda, ei tuvastanud ka 2009. aasta mais Haimres toimetanud isetegevuslik Para-webi uurimisgrupp seal mingeid radioaktiivseid ilminguid.

Kindlasti väärib märkimist, et neljal juhul vaadeldi üle maailma tuntud halli tüüpi humanoide – kõikidel juhtudel kandsid humanoidid hõbedasi rõivaid, ühel juhul suhtlesid tulnukad kätemärkide ja arusaamatute häälitsuste abil (Vendeli ja Pilovi episood) ning viimasel juhul leidis aset ilmselt telepaatiline kontakt (Maire Tamme episood). Otsest huvi ega agressiivsust ei ilmutatud. Tõsi, antud päevadel lekkis ringlusesse kuulujutt, et vähemalt Tamme episoodi puhul on asjasse segatud Valtu kooli poisid. Uurijate poolt välja pandud „kõrvad“ kontraversiooni ei kinnitanud ning poisid jäidki tabamata. Kolmel juhul nähtusega kaasnenud lennuaparaatide vaatlused (Andres Sepa episoodis ovaalne keha, Vendeli-Pilovi episoodis tünnilaadne objekt ja bussijuhtide nähtud statiivile-telikule toetuv keralaadne moodustis) ei luba siiski teha täpsemaid järeldusi – toimusid ju need suhtelises pimeduses, keskööl või hommikuhämaruses. On teada UFOde võime muuta oma kuju. Enamike vaatluste reaalse toimumise kasuks räägib veel asjaolu, et niivõrd mitmete üksteisest sõltumatute tunnistajate tähelepanekud leidsid aset sedavõrd lühikesel perioodil ja kontsentreeritud maa-alal, et raske on uskuda psühholoogilisi hallutsinatsioone kui ainuvõimalikku seletust.

Ufovaatluste rohkus Eesti taasiseseisvumise ajajärgul on üldtuntud tõik. Miks meelierutavatest poliitilistest sündmustest kubisenud ajal sai vähemalt nn Haimre piimaauto intsident üsna põhjaliku ajakirjandusliku kajastuse osaliseks, annab selgitada Väino Raskasovi sõnadega Rahva Häälest: „Rapla rajoon ja eriti Märjamaa kant on ilmselt tundmatute lendavate objektide erilise huvi osaliseks saanud. Me ei pööraks asjale sellist tähelepanu, kui kõigega ei kaasneks inimestesarnaste olenditega kohtumine.“ Sealsamas lähedal, Kasti tee ristis, nähti 2003. aastal hääletult heljumas suurt kolmnurka. Et midagi Haimre-Märjamaa kandis (üldse kogu Raplamaal) alaliselt toimub, on selge. Raplamaale jääb ka kurikuulus Kaiu raba. Ehkki mitmed autoriteetsed allikad viitavad sealasuvale maaväliste baasile või isegi millelegi enamale - dimensioonide ühendusväravale -; jääb siinkirjuta kompetents sedalaadi asjade võimalikkuse hindamisel ebapädevaks.

Allikas: http://www.hot.ee/parawebraport/haimreraport.pdf]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6488 Thu, 26 Jan 2012 21:41:31 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6488
Esimene uni oli siis selline, et olin laudas kus olid lehmad, üks suur siga ja väikesed põrsad, kult ja jõehobud kellele meeldis teki all magada.. ja siis ma vedasin neile seal vett.. ja midagi oli seal raha saamise kohta ka...

Teine uni oli siis selline, et mingis botaanika aias hakkas mingi kole poiss mind mööda treppe taga ajama ja ahistama ning ma ei pääsenud tema käest ära.

Kolmas uni oli siis selline, et mingid pätid röövisid inimesi vere doonoriteks ja siis nad hakkasid mind ja mu sõpru taga ajama ja siis ma mäletan et nad hõikasid veregrupi järgi keda taga ajasid, kuid ma põgenesin ühe jalkpalli mängivate poiste juurde abi paluma ja siis ärkasin üles. Najakas oli see, et nad hüüdsid mind 0 neg nime järgi kuigi olen 0 pos.

Sooviks väga teada mida need unenäod võiks tähendada või kui üldse midagi tähendavad..]]>
Esimene uni oli siis selline, et olin laudas kus olid lehmad, üks suur siga ja väikesed põrsad, kult ja jõehobud kellele meeldis teki all magada.. ja siis ma vedasin neile seal vett.. ja midagi oli seal raha saamise kohta ka...

Teine uni oli siis selline, et mingis botaanika aias hakkas mingi kole poiss mind mööda treppe taga ajama ja ahistama ning ma ei pääsenud tema käest ära.

Kolmas uni oli siis selline, et mingid pätid röövisid inimesi vere doonoriteks ja siis nad hakkasid mind ja mu sõpru taga ajama ja siis ma mäletan et nad hõikasid veregrupi järgi keda taga ajasid, kuid ma põgenesin ühe jalkpalli mängivate poiste juurde abi paluma ja siis ärkasin üles. Najakas oli see, et nad hüüdsid mind 0 neg nime järgi kuigi olen 0 pos.

Sooviks väga teada mida need unenäod võiks tähendada või kui üldse midagi tähendavad..]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6485 Thu, 26 Jan 2012 19:11:10 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6485 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6484 Thu, 26 Jan 2012 16:49:52 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6484 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6483 Thu, 26 Jan 2012 12:22:37 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6483
lisaks http://i43.tinypic.com/wufkfa.jpg http://i44.tinypic.com/n5j33a.jpg
http://imgbox.com/gallery/edit/l9qmgwd6N...Tl30TR07ik
http://i44.tinypic.com/tah2k5.jpg + http://i44.tinypic.com/11git90.jpg
http://i40.tinypic.com/o9msl0.jpg + http://i43.tinypic.com/m7yfeg.jpg
http://i43.tinypic.com/2nuou1e.jpg + http://i44.tinypic.com/fuucn.jpg]]>
lisaks http://i43.tinypic.com/wufkfa.jpg http://i44.tinypic.com/n5j33a.jpg
http://imgbox.com/gallery/edit/l9qmgwd6N...Tl30TR07ik
http://i44.tinypic.com/tah2k5.jpg + http://i44.tinypic.com/11git90.jpg
http://i40.tinypic.com/o9msl0.jpg + http://i43.tinypic.com/m7yfeg.jpg
http://i43.tinypic.com/2nuou1e.jpg + http://i44.tinypic.com/fuucn.jpg]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6486 Wed, 25 Jan 2012 07:49:24 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6486 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=63818176
- postitas Celtic-

------
No siis on ju hästi! Ilm on ka selgeks läinud, äkki nüüd lõpuks õnnestub mul jälle virmalisi näha. Olen siis juba aastaid neile peale passinud, aga ilma olen jäänud. Viimati oli vist tõesti 2005. aastal kui oli õnne näha neid hirmsaid prootoneid.

Kui ma olin väike, nii eelkooliealine, siis ema ajas mind magamast üles õhtul hilja, et ilusaid värvilisi virmalisi näidata. Kui olin juba suur, siis küsis, et kas ma pahane ka olin sellepeale. Ei olnud mitte raasugi.

Loodame väärilist vaatemängu.]]> http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=63818176
- postitas Celtic-

------
No siis on ju hästi! Ilm on ka selgeks läinud, äkki nüüd lõpuks õnnestub mul jälle virmalisi näha. Olen siis juba aastaid neile peale passinud, aga ilma olen jäänud. Viimati oli vist tõesti 2005. aastal kui oli õnne näha neid hirmsaid prootoneid.

Kui ma olin väike, nii eelkooliealine, siis ema ajas mind magamast üles õhtul hilja, et ilusaid värvilisi virmalisi näidata. Kui olin juba suur, siis küsis, et kas ma pahane ka olin sellepeale. Ei olnud mitte raasugi.

Loodame väärilist vaatemängu.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6482 Wed, 25 Jan 2012 00:07:01 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6482 Päike neelab maa.

---

Tõestus: radioaktiivne kiirgus, prootonid ründavad: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=63818176]]> Päike neelab maa.

---

Tõestus: radioaktiivne kiirgus, prootonid ründavad: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=63818176]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6481 Tue, 24 Jan 2012 20:11:24 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6481