http://www.para-web.org/ Sat, 19 May 2012 12:36:49 +0000 MyBB http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6698 Fri, 18 May 2012 18:45:52 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6698
Kuna esoteeria-alane tegevus pakub sügavamat, mõtestatumat ja ka sihipärast huvi, siis uuriksin et ehk teate soovitada mõnd "akadeemilist" või usaldusväärset sihtasutust soovitada, mis sellega tegeleb? Inimeste harimise mõttes.

Samuti oleksin tänulik raamatu-soovituste osas. Tänapäeval liigub antud temaatikat silmas pidades vägagi palju kirjandust, kuid mul on kahtlane tunne, et suurem osa sellest pole eriti kõrge väärtusega. Samuti pole aega ise selles osas vigu tegema hakata.

Niisiis, ehk oskate midagi soovitada?]]>
Kuna esoteeria-alane tegevus pakub sügavamat, mõtestatumat ja ka sihipärast huvi, siis uuriksin et ehk teate soovitada mõnd "akadeemilist" või usaldusväärset sihtasutust soovitada, mis sellega tegeleb? Inimeste harimise mõttes.

Samuti oleksin tänulik raamatu-soovituste osas. Tänapäeval liigub antud temaatikat silmas pidades vägagi palju kirjandust, kuid mul on kahtlane tunne, et suurem osa sellest pole eriti kõrge väärtusega. Samuti pole aega ise selles osas vigu tegema hakata.

Niisiis, ehk oskate midagi soovitada?]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6697 Thu, 17 May 2012 19:45:28 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6697 Nii tekib kõikidel vaatajatel kiire ja kerge ülevaade olemasolevatest materjalidest.

Teema eesmärk on kaotada paljude ufolugudega koos käiv üleliigse info hulk (alates deemonitest kuni ingliteni läbi 5 erineva teooria).
Siin teemas võiks keskenduda ainult piltidele.

See oleks siis see koht, kus iga respekteeritav ufoloog võiks hiilata oma parimate piltidega.

Väärt info mida võite kirja panna, on muidugi
[Asukoht], [Kell], [Päev-Kuu-Aasta]

Kui mõni postitaja kardab isikliku privaatsuse pärast või ei taha lihtsalt enda nime alt panna pilti võib võtta minuga ühendust - on võimalik anonüümseks jääda teatud kanalite kaudu. (TOR, enkrüptitud - asünkroonsete võtmetega kodeeritud pildid nt)

Juhul kui teema idee ei meeldi, siis palun mitte teemavälist arutelu alustada, küsimustega võite pöörduda ka isiklikult U2U kaudu.

-------------------------------
Tom: Ilmselge pahn kustutatakse.]]> Nii tekib kõikidel vaatajatel kiire ja kerge ülevaade olemasolevatest materjalidest.

Teema eesmärk on kaotada paljude ufolugudega koos käiv üleliigse info hulk (alates deemonitest kuni ingliteni läbi 5 erineva teooria).
Siin teemas võiks keskenduda ainult piltidele.

See oleks siis see koht, kus iga respekteeritav ufoloog võiks hiilata oma parimate piltidega.

Väärt info mida võite kirja panna, on muidugi
[Asukoht], [Kell], [Päev-Kuu-Aasta]

Kui mõni postitaja kardab isikliku privaatsuse pärast või ei taha lihtsalt enda nime alt panna pilti võib võtta minuga ühendust - on võimalik anonüümseks jääda teatud kanalite kaudu. (TOR, enkrüptitud - asünkroonsete võtmetega kodeeritud pildid nt)

Juhul kui teema idee ei meeldi, siis palun mitte teemavälist arutelu alustada, küsimustega võite pöörduda ka isiklikult U2U kaudu.

-------------------------------
Tom: Ilmselge pahn kustutatakse.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6696 Thu, 17 May 2012 13:27:28 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6696

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul. Poliitikas nimetatakse seda aga tingimuslikkuseks. Kuidas on positiivne tingimuslikkus mõjunud Euroopa Liidu viimastele laienemistele ja laiemalt liidule endale, seda uuris oma väitekirjas riigiteadlane Viljar Veebel.

«Poliitilises kontekstis on tingimuslikkus see, kui üks pool lubab teisele tasu eest teha midagi, mida muidu mõistlikuks ega normaalseks ei peeta. Positiivne pool on see, kui sind tehtu eest premeeritakse, negatiivne aga see, kui lubatakse karistada juhtnööride mittejärgimisel,» seletab Veebel lahti doktoritöö uurimisteema.

Euroopa Liit on tingimuslikkust praktiseerinud eeskätt kandidaatriikide puhul, lubades liitujaile ressursse juhul, kui need liidu huvides ja ettekirjutuste kohaselt oma seadusi muudavad. Omaette küsimus on, kas sellist pistise andmisele sarnanevat praktikat saab õiguslikult ja moraalselt ikka heaks kiita. «Kodaniku tasandil nähtavasti ei pea me õigeks, kui ostame teise isiku niiöelda suveräänsust,» mainib politoloog.

Positiivne tingimuslikkus kujunes laienemispõhimõtete keskseks loogikaks 1993. aastal. Seeläbi kavandati kandidaatriikidele seatavate tingimuste sisu, kriteeriumid ja koostöö vorm. Kümne uue liikmesriigi vastuvõtuga 2004. aastal tõdeti, et selline lähenemine on end igati õigustanud. Ometi on tingimuslikkuse kasutamine, mis võimaldab paljusid liikmesriike korraga juhtida, mõõta ja omavahel võistlema panna, sestsaadik oma tähtsuse ja rolli kaotanud.

«Kui vaatame täna Islandi või Albaania liitumispüüdlusi, siis me isegi ei tea, mis tingimuste alusel neid ühel päeval vastu võtma hakatakse. Türgi on kõige parem näide, kus selged tingimused ja kriteeriumid enam ei loe. Üks Euroopa riigipea, näiteks Prantsusmaa president, on otsustanud, et talle türklased kaaseurooplastena ei meeldi ja läbirääkimised katkevad,» osutab Veebel.

Peamine põhjus on selles, et tingimuslikkus oli mugav tööriist Brüsseli institutsioonidele siis, kui domineerisid Euroopa Liidu institutsioonid. Nüüdseks on aga euroliidu peamisteks suunanäitajateks mõjukamad liikmesriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Analüüsiga müütide kallale

Veebeli doktoritöö kuus artiklit tegelevad teatud mõttes müüdi purustamisega. Riigiteadlane soovis näidata, kuidas seni Euroopa Liidu kohta tõeks peetud väited ei pruugi sisaldada ainult tõtt.

«Näiteks laienemise käigus räägiti meile pidevalt, et kõik kandidaadid on kunagi neid tingimusi täitnud ja sestap pole mõtet tingimuste üle viriseda,» lausub Veebel. Samas tõestab väitekirja üks artikkel vastupidist ehk paljud liikmesriigid liitusid ilma taolise programmita.

Teine põhjus, mis tingimuslikkuse kaitseks 2004. aastal liitunuile toodi, oli nende väidetav vaesus ja madal arengutase. Veebeli uuringu põhjal ei saa aga öelda, et Iirimaa või Kreeka olid võrreldes EL-i keskmisega oma liitumise ajal paremas olukorras kui Sloveenia, Malta või Küpros. «Ilmselgelt küsisid need riigid, miks sai Ida-Saksamaa ilma tingimusteta euroliidu liikmeks ja nemad pidid läbi tegema kümne aasta pikkuse programmi,» viitabVeebel.

Tal ei õnnestunud leida ka kinnitavaid fakte, justkui aidanuks tingimuslikkus kandidaate ülejäänud liikmesriikidele kiiremini järele. Võrreldes EL-i keskmisega kasvas kandidaatriikides neil aegadel SKT alla ühe protsendi aastas kiiremini. Kuigi positiivne, pole see just silmapaistev tempo, arvab Veebel.

Näiteks viimase laienemisringi uustulnukad Rumeenia ja Bulgaaria pole EL-i keskmisele kuigivõrd lähemal kui nad olid 1993. aastal. Sestap rõhutab Veebel, et tingimuslikkus pole mingi imerohi, kuid ta toimib ainult nendes riikides, kes tahavad ettepandud kohustusi ja programme täita. «Nende hulka kuulub Eesti, kes ise hasartselt võttis sellest kinni, et meile meeldib ülesandeid täita ja olla esimene oivik klassis,» muigab uurija.

Üks tema doktoritöö artikleid uuris muu hulgas seda, kuidas laienemistingimuslikkuse hinnangutega poliitilistel eesmärkidel manipuleeriti. «Otsisin välja teatud valdkonnad, mida mõõdavad ka teised rahvusvahelised organisatsioonid ja analüüsisin, kuidas paiknevad kandidaatriigid nendes edetabelites, võrreldes Euroopa komisjoni edetabelitega.»

Selgus, et eelkõige Rumeeniat on näidatud komisjoni poolelt paremas valguses ja suvel viimaks liituvat Horvaatiat on jällegi tuntavalt diskrimineeritud. Samal ajal kahe teise võrreldud riigi Bulgaaria ning Makedoonia tulemused eri edetabelites kattusid. Veebeli sõnul viitab see tõigale, et metoodika võimaldab Euroopa Liidul riike hinnata küll ausalt, ent tooni annab politiseerumine.

Küsitav referendum


Omaette küsimus on EL ja ühenduses süvenev demokraatia kriis, millel on ka seos tingimuslikkuse kasutamisega. Nagu Veebel viitab, sai tingimuslikkusega alguse negatiivne protsess, kus järk-järgult on hakanud vähenema see, mida oleme pidanud mõistlikeks demokraatia komponentideks.

«Nendeks on läbipaistev, selge mandaadiga, seadustel põhinev ja rahvale arusaadav demokraatia ning demokraatlike institutsioonide pädevuse aktsepteerimine, mille eiramine on praeguseks viinud näiteks Euroopa finantslepingu ratifitseerimiseni üsna küsitaval moel. Ehk teisisõnu, riigikogu ratifitseerib võõrkeelset lepingut, mis on Lissaboni lepingu mõtte vastane või selle poolt lausa keelatud. Eesmärgiga luua Luksemburgis asuvat eraõiguslikku aktsiaseltsi euro päästmiseks, väites, et selleks annab talle õiguse rahva poolt antud jah-sõna EL-i referendumil,» ei leia politoloog siit just kuigivõrd loogilist või õiguslikku seost.

Ilmselt on mõnigi kaaskodanik mõelnud, miks ei korraldatud referendumit juba siis, kui Eesti alles hakkas EL-ga ühinemiseks läbirääkimisi pidama ja milles seisneb mittesiduva referendumi õiguslik tähendus üldse.

Sellel teemal artiklit plaaniv Veebel tõdeb, et õiguslikus plaanis poleks seda saanud veel vildakamalt teha. «Põhiseaduse mõtet järgides oleks tulnud korraldada referendum enne läbirääkimiste algust,» ütleb ta. «Meil on selge keeld pidada läbirääkimisi riikide liidu või liitriigiga ühinemise teemal, enne kui selleks on antud rahva mandaat või muudetud põhiseadust. See, kui liitumisleping kirjutatakse enne alla ja siis pannakse riigikogu sundseisu, pole minu arvates õiguslikult mõistlik käitumine, viisakas kodanike suhtes ja usun, et see on isegi seadusevastane.»

Veebeli meelest polnud nn mittesiduv referendum miski muu kui arvamusküsitlus, millega sooviti kodanikke teha justkui kaasvastutavaks, samas andmata neile reaalset otsustusõigust. Iseküsimus on muidugi see, kui paljud kas või lappasid läbi umbes 5000 lehekülje paksuse liitumisdokumentide paki, ehk teisisõnu said sisuliselt aru millistel tingimustel liitutakse.

Veebel peab tingimuslikkust mõneti imperiaalseks nähtuseks, kus uus keskus naeruvääristab olemasolevaid demokraatlikke institutsioone ja sealjuures ka rahvast kui senist kõrgema võimu kandjat.

«Kui meil oleks Euroopas toimiv demokraatlik õiguskord, peaks inimesed suutma aru saada, kuidas nende hääl mõjutab Euroopa presidendi valimist ehk kuidas muutub sinu hääl Herman Van Rompuyks. Ma arvan, et me ei leia ühtegi inimest, kes sellest aru saaks, vähemalt mitte tavaliste inimeste hulgast. Selle asemel olid meil hoopis järjekordsed ühe kandidaadiga valimised (sest teisi väärikaid kandidaate ei leidunud), mille puhul puudub isegi protseduuriline kord – lihtsalt riigipead otsustasid, milline president neile meeldiks, samas ise selleks kodanike mandaati omamata,» viitab politoloog sügavatele legitiimsusprobleemidele otse Euroopa Liidu südames.

Ühenduse kaugemasse tulevikku vaadates pole Veebel kuigi optimistlik, sest tema sõnul tegeletakse praegu majandusliku konkurentsivõime suurendamise asemel solidaarsusega. Ja seda peab riigiteadlane üheks laisklemise vormiks.

Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.

http://www.novaator.ee/ET/uhiskond/muudi...oopa_taga/]]>

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul. Poliitikas nimetatakse seda aga tingimuslikkuseks. Kuidas on positiivne tingimuslikkus mõjunud Euroopa Liidu viimastele laienemistele ja laiemalt liidule endale, seda uuris oma väitekirjas riigiteadlane Viljar Veebel.

«Poliitilises kontekstis on tingimuslikkus see, kui üks pool lubab teisele tasu eest teha midagi, mida muidu mõistlikuks ega normaalseks ei peeta. Positiivne pool on see, kui sind tehtu eest premeeritakse, negatiivne aga see, kui lubatakse karistada juhtnööride mittejärgimisel,» seletab Veebel lahti doktoritöö uurimisteema.

Euroopa Liit on tingimuslikkust praktiseerinud eeskätt kandidaatriikide puhul, lubades liitujaile ressursse juhul, kui need liidu huvides ja ettekirjutuste kohaselt oma seadusi muudavad. Omaette küsimus on, kas sellist pistise andmisele sarnanevat praktikat saab õiguslikult ja moraalselt ikka heaks kiita. «Kodaniku tasandil nähtavasti ei pea me õigeks, kui ostame teise isiku niiöelda suveräänsust,» mainib politoloog.

Positiivne tingimuslikkus kujunes laienemispõhimõtete keskseks loogikaks 1993. aastal. Seeläbi kavandati kandidaatriikidele seatavate tingimuste sisu, kriteeriumid ja koostöö vorm. Kümne uue liikmesriigi vastuvõtuga 2004. aastal tõdeti, et selline lähenemine on end igati õigustanud. Ometi on tingimuslikkuse kasutamine, mis võimaldab paljusid liikmesriike korraga juhtida, mõõta ja omavahel võistlema panna, sestsaadik oma tähtsuse ja rolli kaotanud.

«Kui vaatame täna Islandi või Albaania liitumispüüdlusi, siis me isegi ei tea, mis tingimuste alusel neid ühel päeval vastu võtma hakatakse. Türgi on kõige parem näide, kus selged tingimused ja kriteeriumid enam ei loe. Üks Euroopa riigipea, näiteks Prantsusmaa president, on otsustanud, et talle türklased kaaseurooplastena ei meeldi ja läbirääkimised katkevad,» osutab Veebel.

Peamine põhjus on selles, et tingimuslikkus oli mugav tööriist Brüsseli institutsioonidele siis, kui domineerisid Euroopa Liidu institutsioonid. Nüüdseks on aga euroliidu peamisteks suunanäitajateks mõjukamad liikmesriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Analüüsiga müütide kallale

Veebeli doktoritöö kuus artiklit tegelevad teatud mõttes müüdi purustamisega. Riigiteadlane soovis näidata, kuidas seni Euroopa Liidu kohta tõeks peetud väited ei pruugi sisaldada ainult tõtt.

«Näiteks laienemise käigus räägiti meile pidevalt, et kõik kandidaadid on kunagi neid tingimusi täitnud ja sestap pole mõtet tingimuste üle viriseda,» lausub Veebel. Samas tõestab väitekirja üks artikkel vastupidist ehk paljud liikmesriigid liitusid ilma taolise programmita.

Teine põhjus, mis tingimuslikkuse kaitseks 2004. aastal liitunuile toodi, oli nende väidetav vaesus ja madal arengutase. Veebeli uuringu põhjal ei saa aga öelda, et Iirimaa või Kreeka olid võrreldes EL-i keskmisega oma liitumise ajal paremas olukorras kui Sloveenia, Malta või Küpros. «Ilmselgelt küsisid need riigid, miks sai Ida-Saksamaa ilma tingimusteta euroliidu liikmeks ja nemad pidid läbi tegema kümne aasta pikkuse programmi,» viitabVeebel.

Tal ei õnnestunud leida ka kinnitavaid fakte, justkui aidanuks tingimuslikkus kandidaate ülejäänud liikmesriikidele kiiremini järele. Võrreldes EL-i keskmisega kasvas kandidaatriikides neil aegadel SKT alla ühe protsendi aastas kiiremini. Kuigi positiivne, pole see just silmapaistev tempo, arvab Veebel.

Näiteks viimase laienemisringi uustulnukad Rumeenia ja Bulgaaria pole EL-i keskmisele kuigivõrd lähemal kui nad olid 1993. aastal. Sestap rõhutab Veebel, et tingimuslikkus pole mingi imerohi, kuid ta toimib ainult nendes riikides, kes tahavad ettepandud kohustusi ja programme täita. «Nende hulka kuulub Eesti, kes ise hasartselt võttis sellest kinni, et meile meeldib ülesandeid täita ja olla esimene oivik klassis,» muigab uurija.

Üks tema doktoritöö artikleid uuris muu hulgas seda, kuidas laienemistingimuslikkuse hinnangutega poliitilistel eesmärkidel manipuleeriti. «Otsisin välja teatud valdkonnad, mida mõõdavad ka teised rahvusvahelised organisatsioonid ja analüüsisin, kuidas paiknevad kandidaatriigid nendes edetabelites, võrreldes Euroopa komisjoni edetabelitega.»

Selgus, et eelkõige Rumeeniat on näidatud komisjoni poolelt paremas valguses ja suvel viimaks liituvat Horvaatiat on jällegi tuntavalt diskrimineeritud. Samal ajal kahe teise võrreldud riigi Bulgaaria ning Makedoonia tulemused eri edetabelites kattusid. Veebeli sõnul viitab see tõigale, et metoodika võimaldab Euroopa Liidul riike hinnata küll ausalt, ent tooni annab politiseerumine.

Küsitav referendum


Omaette küsimus on EL ja ühenduses süvenev demokraatia kriis, millel on ka seos tingimuslikkuse kasutamisega. Nagu Veebel viitab, sai tingimuslikkusega alguse negatiivne protsess, kus järk-järgult on hakanud vähenema see, mida oleme pidanud mõistlikeks demokraatia komponentideks.

«Nendeks on läbipaistev, selge mandaadiga, seadustel põhinev ja rahvale arusaadav demokraatia ning demokraatlike institutsioonide pädevuse aktsepteerimine, mille eiramine on praeguseks viinud näiteks Euroopa finantslepingu ratifitseerimiseni üsna küsitaval moel. Ehk teisisõnu, riigikogu ratifitseerib võõrkeelset lepingut, mis on Lissaboni lepingu mõtte vastane või selle poolt lausa keelatud. Eesmärgiga luua Luksemburgis asuvat eraõiguslikku aktsiaseltsi euro päästmiseks, väites, et selleks annab talle õiguse rahva poolt antud jah-sõna EL-i referendumil,» ei leia politoloog siit just kuigivõrd loogilist või õiguslikku seost.

Ilmselt on mõnigi kaaskodanik mõelnud, miks ei korraldatud referendumit juba siis, kui Eesti alles hakkas EL-ga ühinemiseks läbirääkimisi pidama ja milles seisneb mittesiduva referendumi õiguslik tähendus üldse.

Sellel teemal artiklit plaaniv Veebel tõdeb, et õiguslikus plaanis poleks seda saanud veel vildakamalt teha. «Põhiseaduse mõtet järgides oleks tulnud korraldada referendum enne läbirääkimiste algust,» ütleb ta. «Meil on selge keeld pidada läbirääkimisi riikide liidu või liitriigiga ühinemise teemal, enne kui selleks on antud rahva mandaat või muudetud põhiseadust. See, kui liitumisleping kirjutatakse enne alla ja siis pannakse riigikogu sundseisu, pole minu arvates õiguslikult mõistlik käitumine, viisakas kodanike suhtes ja usun, et see on isegi seadusevastane.»

Veebeli meelest polnud nn mittesiduv referendum miski muu kui arvamusküsitlus, millega sooviti kodanikke teha justkui kaasvastutavaks, samas andmata neile reaalset otsustusõigust. Iseküsimus on muidugi see, kui paljud kas või lappasid läbi umbes 5000 lehekülje paksuse liitumisdokumentide paki, ehk teisisõnu said sisuliselt aru millistel tingimustel liitutakse.

Veebel peab tingimuslikkust mõneti imperiaalseks nähtuseks, kus uus keskus naeruvääristab olemasolevaid demokraatlikke institutsioone ja sealjuures ka rahvast kui senist kõrgema võimu kandjat.

«Kui meil oleks Euroopas toimiv demokraatlik õiguskord, peaks inimesed suutma aru saada, kuidas nende hääl mõjutab Euroopa presidendi valimist ehk kuidas muutub sinu hääl Herman Van Rompuyks. Ma arvan, et me ei leia ühtegi inimest, kes sellest aru saaks, vähemalt mitte tavaliste inimeste hulgast. Selle asemel olid meil hoopis järjekordsed ühe kandidaadiga valimised (sest teisi väärikaid kandidaate ei leidunud), mille puhul puudub isegi protseduuriline kord – lihtsalt riigipead otsustasid, milline president neile meeldiks, samas ise selleks kodanike mandaati omamata,» viitab politoloog sügavatele legitiimsusprobleemidele otse Euroopa Liidu südames.

Ühenduse kaugemasse tulevikku vaadates pole Veebel kuigi optimistlik, sest tema sõnul tegeletakse praegu majandusliku konkurentsivõime suurendamise asemel solidaarsusega. Ja seda peab riigiteadlane üheks laisklemise vormiks.

Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.

http://www.novaator.ee/ET/uhiskond/muudi...oopa_taga/]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6695 Wed, 16 May 2012 22:15:29 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6695 http://www.ulmeajakiri.ee/

Kodumaine, kodukootud ulme. Tasuta. Ootab teiegi poolt kaastöid.

Näiteks minult on üks jutt seal sees:

Vaimuskänner

Tartus käib koos ulmekirjanike ring. Infot küsige toimetusest või osalejate (näiteks minu) käest.]]> http://www.ulmeajakiri.ee/

Kodumaine, kodukootud ulme. Tasuta. Ootab teiegi poolt kaastöid.

Näiteks minult on üks jutt seal sees:

Vaimuskänner

Tartus käib koos ulmekirjanike ring. Infot küsige toimetusest või osalejate (näiteks minu) käest.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6694 Tue, 15 May 2012 09:16:02 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6694
Nii, pühapäeval käisin siis Pirital ja sain terve rodu EVP-sid, alates hüüetest, naerust, isegi minu nime (ähmaselt aimatav) lausuti. Aga päeva naelaks oli 2 tavalisest tugevamat EVP-d.
Esimese sain frankboxi sahinat kasutades - tegemist ei ole raadiokanaliga (muidugi ei välista siin võimalust, et kogu see EVP-de salvestamise värk ongi ainult üks raadiolainete kinnipüüdmise mäng - aga see on juba teine teema), kostis mingi naise arusaamatu, võib olla soomekeelne või krt teab hoopis liivikeelne lause. Teine EVP saadud ainult salvestit kasutades, äärmiselt tugevalt kostuv mehe hääl (taustaks on minu sammud), otsekui minu kõrval oleks keegi rääkinud, jällegi arusaamatu, saksakeelne vmt. Salvestuses just seal kohas kurtsin, et võiks mingi kõva EVP saada ja siis selline purikas! Kedagi kõrval polnud ja minu hääl pole see ju hoopiski mitte

panin need 2 siia (zipitud kokku):
http://www.upload.ee/files/2345583/evp.zip.html]]>
Nii, pühapäeval käisin siis Pirital ja sain terve rodu EVP-sid, alates hüüetest, naerust, isegi minu nime (ähmaselt aimatav) lausuti. Aga päeva naelaks oli 2 tavalisest tugevamat EVP-d.
Esimese sain frankboxi sahinat kasutades - tegemist ei ole raadiokanaliga (muidugi ei välista siin võimalust, et kogu see EVP-de salvestamise värk ongi ainult üks raadiolainete kinnipüüdmise mäng - aga see on juba teine teema), kostis mingi naise arusaamatu, võib olla soomekeelne või krt teab hoopis liivikeelne lause. Teine EVP saadud ainult salvestit kasutades, äärmiselt tugevalt kostuv mehe hääl (taustaks on minu sammud), otsekui minu kõrval oleks keegi rääkinud, jällegi arusaamatu, saksakeelne vmt. Salvestuses just seal kohas kurtsin, et võiks mingi kõva EVP saada ja siis selline purikas! Kedagi kõrval polnud ja minu hääl pole see ju hoopiski mitte

panin need 2 siia (zipitud kokku):
http://www.upload.ee/files/2345583/evp.zip.html]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6693 Mon, 14 May 2012 06:50:11 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6693

Olen siin uus kasutaja ja vajaksin natukene teie abi. Loodan, et teema on postitatud õigesse kohta.

Nimelt on mul küsimus inimese mõjutamise ning nö needuste kohta.

Ühesõnaga.. võttes pika-pika loo lühidalt kokku on lugu selline:
Sooviksin teada, kas on võimalik, et üks inimene mõjutab/neab/.... teist inimest ... mille tulemusena tervis halveneb märgatavalt?

Mul on üks tuttav, kes tegeleb kaartidega (taro-kaardid, ingli-kaardid jms) ning erinevate loitsudega..
Minu suhted selle inimesega ei ole just suurepärased.. Ütleme nii, et me ei salli üksteist ja üritame võimalikult vähe kokku puutuda. Viimasel ajal olen aga märganud, et kui me kokku satume (perekondlikud üritused vms) või kui ma suudan lihtsalt teda kuidagi "Ppahandada" on minu tervis peale seda märgatavalt halvenenud.
2012 aasta algusest saadik on mind pidevalt vaevanud erinevad tervisehädad... (võin ausalt öelda, et ma pole iial nii palju haige olnud, kui sellel aastal)

Loomulikult on võimalik, et ma nö mõtlen üle ja tegelikult olen ma LIHTSALT haige.... aga paratamatult olen viimasel ajal hakanud mõtlema ka variandile, et äkki on minu viimasel ajal tihenenud haigestumine põhjustatud just kellegi halbadest mõtetest minu suunas?? (arsti juures käidud.. erinevad analüüsid tehtud.. kõik tundub tip-top korras olevat... aga siiski olen ma pidevalt haige).. See kõik on mind lihtsalt meeletult väsitama hakanud.. Kogu energia on kadunud ja enam ei jõua.. Üritan süüa vitamiine, mõelda positiivselt... ja ikka on olukord sama..

Kas selline asi on üldse võimalik?

Oleksin väga tänulik, kui te leiaksite aega minu küsimusele vastata.

Aitäh ]]>

Olen siin uus kasutaja ja vajaksin natukene teie abi. Loodan, et teema on postitatud õigesse kohta.

Nimelt on mul küsimus inimese mõjutamise ning nö needuste kohta.

Ühesõnaga.. võttes pika-pika loo lühidalt kokku on lugu selline:
Sooviksin teada, kas on võimalik, et üks inimene mõjutab/neab/.... teist inimest ... mille tulemusena tervis halveneb märgatavalt?

Mul on üks tuttav, kes tegeleb kaartidega (taro-kaardid, ingli-kaardid jms) ning erinevate loitsudega..
Minu suhted selle inimesega ei ole just suurepärased.. Ütleme nii, et me ei salli üksteist ja üritame võimalikult vähe kokku puutuda. Viimasel ajal olen aga märganud, et kui me kokku satume (perekondlikud üritused vms) või kui ma suudan lihtsalt teda kuidagi "Ppahandada" on minu tervis peale seda märgatavalt halvenenud.
2012 aasta algusest saadik on mind pidevalt vaevanud erinevad tervisehädad... (võin ausalt öelda, et ma pole iial nii palju haige olnud, kui sellel aastal)

Loomulikult on võimalik, et ma nö mõtlen üle ja tegelikult olen ma LIHTSALT haige.... aga paratamatult olen viimasel ajal hakanud mõtlema ka variandile, et äkki on minu viimasel ajal tihenenud haigestumine põhjustatud just kellegi halbadest mõtetest minu suunas?? (arsti juures käidud.. erinevad analüüsid tehtud.. kõik tundub tip-top korras olevat... aga siiski olen ma pidevalt haige).. See kõik on mind lihtsalt meeletult väsitama hakanud.. Kogu energia on kadunud ja enam ei jõua.. Üritan süüa vitamiine, mõelda positiivselt... ja ikka on olukord sama..

Kas selline asi on üldse võimalik?

Oleksin väga tänulik, kui te leiaksite aega minu küsimusele vastata.

Aitäh ]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6692 Sun, 13 May 2012 11:06:04 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6692 Ma ei mõelnud sellest midagi kuna arvasin et asi on lihtsalt leinas vms.
Nüüd täna rääkisin oma tädiga ja mu tädi ütles et ta nägi teda surnuaias aga riietus oli täpselt sama mis mu unenäos.
Kas see on lihtsalt kokkusattumus?]]> Ma ei mõelnud sellest midagi kuna arvasin et asi on lihtsalt leinas vms.
Nüüd täna rääkisin oma tädiga ja mu tädi ütles et ta nägi teda surnuaias aga riietus oli täpselt sama mis mu unenäos.
Kas see on lihtsalt kokkusattumus?]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6691 Sat, 12 May 2012 15:55:15 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6691 Miks see nii on?

---

Pikem nimekiri:
C-duur – jõud ja kahetsus
G-duur – barokkajal seostati õnnistusrituaalidega, üks enim levinumaid helistikke, ent ei seostu eriti millegagi. Minu jaoks üks rõõmsamaid helistikke.
D-duur – aupaiste.
A-duur – süütu armastus, taaskohtumislootus (issand, milline sõna), nooruslik rõõm ja usaldus jumala vastu.
E-duur – mõtiskelu
H-duur – raev, kadedus, meeleheide.

B-minoor – kanntatlikkus, teadmatus tuleviku ees.
D-minoor – kannatamatus, hirm, lootusetus, masendus,]]> Miks see nii on?

---

Pikem nimekiri:
C-duur – jõud ja kahetsus
G-duur – barokkajal seostati õnnistusrituaalidega, üks enim levinumaid helistikke, ent ei seostu eriti millegagi. Minu jaoks üks rõõmsamaid helistikke.
D-duur – aupaiste.
A-duur – süütu armastus, taaskohtumislootus (issand, milline sõna), nooruslik rõõm ja usaldus jumala vastu.
E-duur – mõtiskelu
H-duur – raev, kadedus, meeleheide.

B-minoor – kanntatlikkus, teadmatus tuleviku ees.
D-minoor – kannatamatus, hirm, lootusetus, masendus,]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6690 Fri, 11 May 2012 11:28:19 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6690
Pole seda teemat puudutanud, kuid nüüd mõtlesin, et uuriks ikkagi lähemalt.
Ehk, paar aastat tagasi, tüdrukul oli meeletu köha ja kurguvalu, ta peaaegu ei saanud neelata, tal olid pisarad silmas. Olime voodis, mul oli kurb vaadata ja mõtlesin, et nii ei saa. Lambist panin käe talle rinnale ja mõtlesin ülisuure emotsiooniga läbi käe energiat suunates(omaarust) ja mis siis juhtus. 10 mintsi pärast oli kurguvalu läinud 8-|
Ma ei tea energiatest või kogu sellest teemast mitte midagi aga ma olen eluaeg uskunud, et mõttel on suur jõud.

Kas oskate öelda, mis ma tegin?

Aitäh
Viljar]]>
Pole seda teemat puudutanud, kuid nüüd mõtlesin, et uuriks ikkagi lähemalt.
Ehk, paar aastat tagasi, tüdrukul oli meeletu köha ja kurguvalu, ta peaaegu ei saanud neelata, tal olid pisarad silmas. Olime voodis, mul oli kurb vaadata ja mõtlesin, et nii ei saa. Lambist panin käe talle rinnale ja mõtlesin ülisuure emotsiooniga läbi käe energiat suunates(omaarust) ja mis siis juhtus. 10 mintsi pärast oli kurguvalu läinud 8-|
Ma ei tea energiatest või kogu sellest teemast mitte midagi aga ma olen eluaeg uskunud, et mõttel on suur jõud.

Kas oskate öelda, mis ma tegin?

Aitäh
Viljar]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6689 Thu, 10 May 2012 20:20:18 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6689 Ma näen unes umbes iga paari või kolme päeva tagant ,et ma tapan kedagi. On olnud nii ,et kas tapab tema minu või mina tema. Rohkem ühesõnaga on see olnud nagu enesekaitse. Aga on olnud ka olukordi kus pole see päris nii nagu lihtsalt ma näen inimest ja ma näen , et teen talle haiget ja tavaliselt just kõri piirkonnas see on nagu alati üks see sama. Ma pole vägivaldne inimene ning isegi ei mõtle see peale seda enam see tundub mulle kuidagi kummalisena.
Kas alateadus tahab mulle unenäo kaudu midagi teada anda? Või mida selline uni võiks tähendada. Sooviks selgust saada usun, et siis lõpevad ka sellised unenäod.]]> Ma näen unes umbes iga paari või kolme päeva tagant ,et ma tapan kedagi. On olnud nii ,et kas tapab tema minu või mina tema. Rohkem ühesõnaga on see olnud nagu enesekaitse. Aga on olnud ka olukordi kus pole see päris nii nagu lihtsalt ma näen inimest ja ma näen , et teen talle haiget ja tavaliselt just kõri piirkonnas see on nagu alati üks see sama. Ma pole vägivaldne inimene ning isegi ei mõtle see peale seda enam see tundub mulle kuidagi kummalisena.
Kas alateadus tahab mulle unenäo kaudu midagi teada anda? Või mida selline uni võiks tähendada. Sooviks selgust saada usun, et siis lõpevad ka sellised unenäod.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6688 Thu, 10 May 2012 13:21:09 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6688 Nõmme Raadio 10. mai Lõunatunnist (2012). Autoriks Nõmme Raadio agent.

Kas vandenõuteooria või vandenõu?

Üritan seletada maailma rahanduses toimuvat ja Euroopale viie triljoni euro suuruse nõude esitamist nii lihtsalt kui võimalik ja aja säästmiseks kokkusurutult. Loodan, et põhisõnum on siiski mõistetav, isegi kui see uskumatuna tundub.
Peaksime ajas liikuma veidi tagasi. Paberilipakad, tuntud ka nimetusega rahapaber, on olnud kasutusel lühikest aega, kuld aga maksevahendina aastatuhandeid. Erinevatel maadel on erinevad kullavarud maapõues, mõnel vähem, mõnel rohkem, Aasiamaadel pigem rohkem. Kui eurooplased avastasid kauplemisrõõmud aasialastega, hakati Euroopasse sisse vedama imelisi maitseaineid, maitsvaid teesorte, portselani, siidi, paberit jne. Kummalisel kombel ei olnud aga aasialased nõus mingite paberilipakate eest loovutama oma reaalseid väärtusi, seega tuli tasuda eurooplastel kullaga, enamalt jaolt ikka sellega, mis oli maiadelt, inkadelt välja petetud. Nii jõudis indiaanlaste kuld Aasiasse.
Puudutama peaksime veel järgmist seika aastatest 1860-70. Nimelt lõi käputäis mehi Ameerika mandril firma. Selles ei olekski midagi erilist, nagu firmal ikka, oli ka sellel firmal president, asepresident, rahandusosakond ja muu selline. On siiani. Eriline oli lihtsalt selle firma nimi, milleks sai United States.
Et oma töötajatelt kätte saada osamaksu, loodi ka selline osakond nagu IRS (Maksuamet). Selle asutuse peakontor on siiani Kariibidel, nagu selle firma veel mõningatel osakondadel. Küsimus siit: kes tegutsevad Kariibi merel? Maailmas on teisigi firmasid ja nagu vahel juhtub, soovitakse teineteist vastastikku üle võtta. Vahel kutsutakse neid firmasid ka nimega Riik ja ülevõtmiskatseid sõdadeks. Selliste firmade peamisteks väärtusteks on seal sündivad inimesed. Sünnitunnistused näitavadki, millisele firmale need kehad kuuluvad. Näiteks tänapäeva USA-s on iga hing kinnitatud ühe 12-st föderaalpanga külge. Millise, näitab ID-kaardi tagaküljel olev täht. Selle keha sündides lubab firma tekitada teatava hunniku paberilipakaid, nimetusega raha, seega päris õhust seda raha ei tehta ja selle raha tagatiseks on need kehad.

Loe edasi...]]> Nõmme Raadio 10. mai Lõunatunnist (2012). Autoriks Nõmme Raadio agent.

Kas vandenõuteooria või vandenõu?

Üritan seletada maailma rahanduses toimuvat ja Euroopale viie triljoni euro suuruse nõude esitamist nii lihtsalt kui võimalik ja aja säästmiseks kokkusurutult. Loodan, et põhisõnum on siiski mõistetav, isegi kui see uskumatuna tundub.
Peaksime ajas liikuma veidi tagasi. Paberilipakad, tuntud ka nimetusega rahapaber, on olnud kasutusel lühikest aega, kuld aga maksevahendina aastatuhandeid. Erinevatel maadel on erinevad kullavarud maapõues, mõnel vähem, mõnel rohkem, Aasiamaadel pigem rohkem. Kui eurooplased avastasid kauplemisrõõmud aasialastega, hakati Euroopasse sisse vedama imelisi maitseaineid, maitsvaid teesorte, portselani, siidi, paberit jne. Kummalisel kombel ei olnud aga aasialased nõus mingite paberilipakate eest loovutama oma reaalseid väärtusi, seega tuli tasuda eurooplastel kullaga, enamalt jaolt ikka sellega, mis oli maiadelt, inkadelt välja petetud. Nii jõudis indiaanlaste kuld Aasiasse.
Puudutama peaksime veel järgmist seika aastatest 1860-70. Nimelt lõi käputäis mehi Ameerika mandril firma. Selles ei olekski midagi erilist, nagu firmal ikka, oli ka sellel firmal president, asepresident, rahandusosakond ja muu selline. On siiani. Eriline oli lihtsalt selle firma nimi, milleks sai United States.
Et oma töötajatelt kätte saada osamaksu, loodi ka selline osakond nagu IRS (Maksuamet). Selle asutuse peakontor on siiani Kariibidel, nagu selle firma veel mõningatel osakondadel. Küsimus siit: kes tegutsevad Kariibi merel? Maailmas on teisigi firmasid ja nagu vahel juhtub, soovitakse teineteist vastastikku üle võtta. Vahel kutsutakse neid firmasid ka nimega Riik ja ülevõtmiskatseid sõdadeks. Selliste firmade peamisteks väärtusteks on seal sündivad inimesed. Sünnitunnistused näitavadki, millisele firmale need kehad kuuluvad. Näiteks tänapäeva USA-s on iga hing kinnitatud ühe 12-st föderaalpanga külge. Millise, näitab ID-kaardi tagaküljel olev täht. Selle keha sündides lubab firma tekitada teatava hunniku paberilipakaid, nimetusega raha, seega päris õhust seda raha ei tehta ja selle raha tagatiseks on need kehad.

Loe edasi...]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6687 Wed, 09 May 2012 19:46:08 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6687
Niisiis...mingil hetkel vaatan, mis mu ümber lendavad - nagu mustad väikesed mudelid. Tõstan ühe kõrvale, et tasa tasa, nüüd võtan kaane pealt ära, aga ei jõudnud, keegi kõrvalt pistab kisama, et ära puutu, ohtlikud on, neist tuleks hoiduda. Vaatan siis ringi ja äkki vaatab mulle otsa klaasistunud silmadega tüüp ja teatab, et me paneme sulle juhtme külge, et sa seda kõike siin ei mäletaks. Ma vastasin, et ei pane te midagi, ja naersin nagu inimene, kes jälgib kellegi lootusetut korduvat katset midagi korda saata. Vaatasin ringi "ma mäletan kõike" ja sealt peale teema juba muutus.

Unes või ilmsi? Mida kuradit? Unenäoseletajad ei tea midagi, siin nägijaid-tarku-seletajaid, äkki on miskit kosta?

Ja veel üks asi...kogu tänane päev oli üks hirmus une ja väsimusega võitlus. Muud ei tahtnud kui magada...]]>
Niisiis...mingil hetkel vaatan, mis mu ümber lendavad - nagu mustad väikesed mudelid. Tõstan ühe kõrvale, et tasa tasa, nüüd võtan kaane pealt ära, aga ei jõudnud, keegi kõrvalt pistab kisama, et ära puutu, ohtlikud on, neist tuleks hoiduda. Vaatan siis ringi ja äkki vaatab mulle otsa klaasistunud silmadega tüüp ja teatab, et me paneme sulle juhtme külge, et sa seda kõike siin ei mäletaks. Ma vastasin, et ei pane te midagi, ja naersin nagu inimene, kes jälgib kellegi lootusetut korduvat katset midagi korda saata. Vaatasin ringi "ma mäletan kõike" ja sealt peale teema juba muutus.

Unes või ilmsi? Mida kuradit? Unenäoseletajad ei tea midagi, siin nägijaid-tarku-seletajaid, äkki on miskit kosta?

Ja veel üks asi...kogu tänane päev oli üks hirmus une ja väsimusega võitlus. Muud ei tahtnud kui magada...]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6686 Wed, 09 May 2012 11:00:43 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6686
nägin ükspäev unes, et vaatasin end peeglist, kõik oli must-valge ja ma olin väga kõhnaks jäänud, nägin end peast kuni rindkereni umbes. Näost olin kahvatu ja kortsus, juuksed hõredad, kondid väljas. Hingata oli ka veits raske. Mul oli selline tunne, et see peab midagi tähendama. Vannis olles tuli see unenägu mulle meelde juhuslikult. Muidu oleks ära unustanud.

Mis see tähendada võiks? :S]]>
nägin ükspäev unes, et vaatasin end peeglist, kõik oli must-valge ja ma olin väga kõhnaks jäänud, nägin end peast kuni rindkereni umbes. Näost olin kahvatu ja kortsus, juuksed hõredad, kondid väljas. Hingata oli ka veits raske. Mul oli selline tunne, et see peab midagi tähendama. Vannis olles tuli see unenägu mulle meelde juhuslikult. Muidu oleks ära unustanud.

Mis see tähendada võiks? :S]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6684 Wed, 09 May 2012 06:34:18 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6684
Kas teadlased avastavad kunagi surematuse saladuse? Kui lähedal on teadus inimese aju sisu skannimisele moel, mis võimaldab seda jätkuvalt kasutada? Kas tõesti saab inimene kunagi elada igavesti?
Surematusele mõeldes on raske mitte tunda elevust, isegi kui sellele järgneb kiiresti aimdus millestki suuremast, peaaegu jumalikust — ja seejärel juba millestki märksa hämaramast, mis selle sõna varjus luurab, kirjutab The Independent.

Läänemaailma teadus pole "surematusegeeni" veel leidnud. Samas ehk ei üllata, et nii infotehnoloogiatööstuse rindejoonel Silicon Valleys (nn Räniorus) kui ühes Moskva äärelinnas suunavad mõned ekstsentrilised rikkurid oma tähelepanu — ja oma raha — projektidele, mis lubavad teha teoks uue versiooni iidsest unistusest igavese elu järele: digitaalse surematuse. Ning paistab, et seekord võib see ka tegelikult õnnestuda.

Äsja ilmunud raamatu "Immortality" ("Surematus") autori Stephen Cave'i jaoks ei tähenda digitaalne surematus "pärandit", mis jääb meist meie Facebooki-lehtedele.

Cave'i raamat süveneb hoopis inimkonna surematusepüüdlustesse ja kirjeldab, kuidas need tema arvates on olnud tsivilisatsioonide liikumapanevaks jõuks, mille tippsaavutuseks on tänapäeva teadus.

"Digitaalne surematus," kirjutab ta, "tähendab seda, et puhuks, kui su füüsiline mina sureb, on varuks räni-sina." See on "varuplaan juhuks, kui bioteadustel ei õnnestu tegelikku bioloogilise surematuse probleemi lahendada."

Ning mõistagi, lisab ta, ei ole bioloogilisest surematusest mingit abi, kui autobuss teid alla ajab.

"See tähendaks aju skannimist ja inimese olemuse laadimist bittide ja baitidena digitaalsesse vormingusse," selgitab Cave.

"Taolise ajuemulatsiooni saaks aga juba salvestada raali mälupankadesse, kust seda oleks lihtne "elustada" graafilise kujutise ehk avatarina virtuaalses keskkonnas nagu "Second Life", aga miks mitte ka tehislikult aruka roboti kujul, mis meenutab välimuselt kunagi elanud inimest."

Cave'i sõnutsi pole see "tõeline surematus", kuna inimene "sureb füüsiliselt" ning too uus inimene, kelle käitumine võiks küll ehk isegi algupärandi lihase ema ära petta, on ometi pelgalt koopia. Tõsi küll — koopia, mis võib jätkata kasvamist, abiellumist ja isegi laste saamist.

Esialgu on see kõik siiski veel "peaaegu ulme", kuna teel digisurematuse poole seisab kolm suurt takistust — väljakutsed, mida projektidega nagu Carbon Copies ("kopeertõmmised", sõna-sõnalt "süsinikkoopiad") ja Russia 2045 seotud inimesed usuvad, et suudavad lahendada järgmise 40 aasta jooksul.

"Esimene takistus on, et me peame suutma lugeda kogu informatsiooni, mis teeb konkreetsest isikust just tema," selgitab Cave. "Väga tõenäoliselt eeldab see destruktiivset protseduuri, mille käigus inimaju eemaldatakse kehast, et see konserveerida ja viilutada ning seejärel skannida selles sisalduv teave.

Teiseks probleemiks on vajadus talletada teavet, mille hulk on miljoneid suurusjärke suurem kõige mahukamatest praegu kasutusel olevatest arvutisüsteemidest. Ja viimaks tuleb meil see kuidagi elustada."

Cave usub, et teoreetiliselt paistavad digitaalse surematuse probleemid küll lahendatavad, kuid ise küsimus on, kas need lahendused on ka praktilised. "Kui see aga juhtub," kommenteerib ta, "on lihtsalt vältimatu, et esimesena saavutavad selle jõukad inimesed, kuna neil on kõige rohkem võimu."

Teised eksperdid on juba ühe inimpõlve vältel saavutatava digitaalse surematuse tõenäosuse suhtes optimistlikumalt meelestatud.

Dr Stuart Armstrong leiab, et digitaalse surematuse idee leviku põhjuseks on mõistmine, et seekord on meil surematuse võti tõepoolest — võib-olla — käeulatuses. Dr Armstrong on teadur Oxfordi ülikooli juures tegutsevas inimkonna tuleviku uurimisega tegelevas instituudis Future of Humanity Institute.

"Tehnoloogia areneb praegu aina kiiremini ja kiiremini ning me mõistame seda palju paremini, sest oleme selle ise konstrueerinud," leiab dr Armstrong. "Seega kujutavad digi-surematuse ees seisvad takistused endast pelgalt insenertehnilisi probleeme, mis, tõsi küll, pole kergete killast, ent mille lahendamine oleks vaid kümne aasta küsimus, kui võtaksime kätte ja käivitaksime Manhattani projektiga võrreldavates mastaapides uurimisprogrammi."

Konkreetsemalt peab ta kõige kriitilisemaks probleemiks skannimise küsimust, rõhutades, et kui kulutada piisavalt ogaraid rahasummasid, peaks suurem osa skannimistehnoloogiat kammitsevatest piirangutest, näiteks selle eraldusteravus, olema lahendatavad ainsa kümnendi jooksul.

Kui arvutite võimsus kahekordistub iga kahe aasta tagant, nagu sätestab Moore'i seadus, pole ka see mõne aja pärast enam probleemiks.

"Teine võimalus on, et peame esmalt lihtsalt leppima vahetuskaubaga selle vahel, mida me saame, ja selle vahel, mida ei saa teha," pakub ta.

Dr Armstrongi jaoks kujutab selline olukord aga tõelist surematust, sest kui "pragmaatiliselt võttes on too avatar või robot igas praktilises mõttes sina, siis oled see sina".

Dr Rabdal A. Koene on aga otsustanud Cave'i ja teiste autorite raamatutes postuleeritud digitaalse surematuse idee praktikas teoks teha.

Selleks on ta asutanud California osariigis mittetulundusühingu Carbon Copies Project, mille eesmärgiks on luua digisurematuse arendamisele pühendunud teadlaste suhtlusvõrgustik.

"Ma eelistan küll terminit "substraadisõltumatud mõistused", kuna "digitaalne surematus" rõhutab liigselt seda, kui kaua inimene elab, mitte, mida ta selle eluga peale hakkab," täpsustab Dr Koene.

Dr Koene hinnangul on digitaliseeritud mõistus igal juhul "sina", kuna isiku isedus on katkematu — "Inimene, kes te olete praegu, on sama isik, kes te olite viieaastasena."

"See pole ka enam teaduslik fantastika, vaid juba peaaegu teaduslik tõik," väidab ta. "Projekt Carbon Copies koostab n-ö substraadisõltumatuse teedekaarti, koondades kokku kogu olemasolevat uurimistegevust, tuvastades ja täpsustades lünki ja mõeldes välja lahendusi nende täitmiseks.

Manhattani projekti mõõtu programmi rahastamise võib valitsus ühel hetkel vabalt lõpetada, meie võrgustiku raames on aga reeglina samas valdkonnas korraga käimas mitu projekti ning õnnestuma ei pea neist rohkem kui üks."

Pealeselle leiab ta, et teaduse areng tuleb tema püüdlustele juba vastu. Näiteks loodab India aastaks 2017. ehitada superraali, mille võimsusest piisab ühe inimese aju tõmmist mahutava eksaflopise mälu edukaks haldamiseks, ning organisatsioonid nagu Alleni ajuteaduste instituut kulutavad sadu miljoneid dollareid, otsimaks vastuseid muudele, samavõrd pakilistele küsimustele nagu see, kuidas aju teavet šifreerib, talletab ja töötleb.

"Lõpuks ei ole me isegi teadlikud sellest, et meid skannitakse, laaditakse arvutisse ja asendatakse," usub dr Koene.

Stephen Cave kardab aga, et digisurematusest võib viimaks siiski kujuneda nuhtlus, nagu surematuseteemalistes mütoloogilistes pärimustes normiks.

"Kui mu laps saaks surma ja ma asendaksin ta digitaalse avatariga, et leinast üle saada, siis kas ma lubaksin tal suureks kasvada või koguni ise lapsevanemaks saada? Kas ma ütleksin talle, et ta on koopia? Ma kujutan ette, kui lihtne oleks midagi sellist tüli käigus välja pahvatada," muretseb ta.

Taolistel komplikatsioonidel võib olla tõsiseid ja ulatuslikke tagajärgi, kui inimesed ei suuda vastu panna kiusatusele oma digiavataride omadusi kohendada, mille tulemuseks võib Stuart Armstrongi väitel olla maailm, milles elavad inimeste supertäiendatud koopiad ja võimalik, et ka ühe isiku arvukad koopiad või kloonid, mis oleks tõesti kõhedusttekitav väljavaade.

"Võimalik oleks teha miljon koopiat viiest maailma parimast programmeerijast või parimast helistamiskeskuse töötajast ning need koopiad vahetaksid lihtsalt välja inimesed, kelle igasugune majanduslik väärtus haihtuks üleöö," arvab dr Armstrong. "Inimestele jääks valik suremise, hoolekandest elamise ja tehnoloogiale sunniviisilisi piiranguid kehtestava režiimi sallimise vahel."

Dr Koene leiab aga, et inimkond on varemgi korduvalt sarnaste probleemidega silmitsi seisnud. Tema arvates on palju olulisem küsimus, kas digisurematus kujutab endast inimevolutsiooni järgmist etappi, kuna see võimaldab meile liigina paindlikkust, elamaks üle selliseid loodusliku valiku protsesse, mis ähvardavad kõiki liike — olgu Maal või mõnel teisel planeedil.

Ning jõukad pole sugugi ainsad, kes selle pealt kasu lõikavad, kuna tehnoloogia lähtekood jääb dr Koene kinnitusel avatuks, nii et igaüks saab valida, kas ta soovib digitaalset surematust või mitte.]]>
Kas teadlased avastavad kunagi surematuse saladuse? Kui lähedal on teadus inimese aju sisu skannimisele moel, mis võimaldab seda jätkuvalt kasutada? Kas tõesti saab inimene kunagi elada igavesti?
Surematusele mõeldes on raske mitte tunda elevust, isegi kui sellele järgneb kiiresti aimdus millestki suuremast, peaaegu jumalikust — ja seejärel juba millestki märksa hämaramast, mis selle sõna varjus luurab, kirjutab The Independent.

Läänemaailma teadus pole "surematusegeeni" veel leidnud. Samas ehk ei üllata, et nii infotehnoloogiatööstuse rindejoonel Silicon Valleys (nn Räniorus) kui ühes Moskva äärelinnas suunavad mõned ekstsentrilised rikkurid oma tähelepanu — ja oma raha — projektidele, mis lubavad teha teoks uue versiooni iidsest unistusest igavese elu järele: digitaalse surematuse. Ning paistab, et seekord võib see ka tegelikult õnnestuda.

Äsja ilmunud raamatu "Immortality" ("Surematus") autori Stephen Cave'i jaoks ei tähenda digitaalne surematus "pärandit", mis jääb meist meie Facebooki-lehtedele.

Cave'i raamat süveneb hoopis inimkonna surematusepüüdlustesse ja kirjeldab, kuidas need tema arvates on olnud tsivilisatsioonide liikumapanevaks jõuks, mille tippsaavutuseks on tänapäeva teadus.

"Digitaalne surematus," kirjutab ta, "tähendab seda, et puhuks, kui su füüsiline mina sureb, on varuks räni-sina." See on "varuplaan juhuks, kui bioteadustel ei õnnestu tegelikku bioloogilise surematuse probleemi lahendada."

Ning mõistagi, lisab ta, ei ole bioloogilisest surematusest mingit abi, kui autobuss teid alla ajab.

"See tähendaks aju skannimist ja inimese olemuse laadimist bittide ja baitidena digitaalsesse vormingusse," selgitab Cave.

"Taolise ajuemulatsiooni saaks aga juba salvestada raali mälupankadesse, kust seda oleks lihtne "elustada" graafilise kujutise ehk avatarina virtuaalses keskkonnas nagu "Second Life", aga miks mitte ka tehislikult aruka roboti kujul, mis meenutab välimuselt kunagi elanud inimest."

Cave'i sõnutsi pole see "tõeline surematus", kuna inimene "sureb füüsiliselt" ning too uus inimene, kelle käitumine võiks küll ehk isegi algupärandi lihase ema ära petta, on ometi pelgalt koopia. Tõsi küll — koopia, mis võib jätkata kasvamist, abiellumist ja isegi laste saamist.

Esialgu on see kõik siiski veel "peaaegu ulme", kuna teel digisurematuse poole seisab kolm suurt takistust — väljakutsed, mida projektidega nagu Carbon Copies ("kopeertõmmised", sõna-sõnalt "süsinikkoopiad") ja Russia 2045 seotud inimesed usuvad, et suudavad lahendada järgmise 40 aasta jooksul.

"Esimene takistus on, et me peame suutma lugeda kogu informatsiooni, mis teeb konkreetsest isikust just tema," selgitab Cave. "Väga tõenäoliselt eeldab see destruktiivset protseduuri, mille käigus inimaju eemaldatakse kehast, et see konserveerida ja viilutada ning seejärel skannida selles sisalduv teave.

Teiseks probleemiks on vajadus talletada teavet, mille hulk on miljoneid suurusjärke suurem kõige mahukamatest praegu kasutusel olevatest arvutisüsteemidest. Ja viimaks tuleb meil see kuidagi elustada."

Cave usub, et teoreetiliselt paistavad digitaalse surematuse probleemid küll lahendatavad, kuid ise küsimus on, kas need lahendused on ka praktilised. "Kui see aga juhtub," kommenteerib ta, "on lihtsalt vältimatu, et esimesena saavutavad selle jõukad inimesed, kuna neil on kõige rohkem võimu."

Teised eksperdid on juba ühe inimpõlve vältel saavutatava digitaalse surematuse tõenäosuse suhtes optimistlikumalt meelestatud.

Dr Stuart Armstrong leiab, et digitaalse surematuse idee leviku põhjuseks on mõistmine, et seekord on meil surematuse võti tõepoolest — võib-olla — käeulatuses. Dr Armstrong on teadur Oxfordi ülikooli juures tegutsevas inimkonna tuleviku uurimisega tegelevas instituudis Future of Humanity Institute.

"Tehnoloogia areneb praegu aina kiiremini ja kiiremini ning me mõistame seda palju paremini, sest oleme selle ise konstrueerinud," leiab dr Armstrong. "Seega kujutavad digi-surematuse ees seisvad takistused endast pelgalt insenertehnilisi probleeme, mis, tõsi küll, pole kergete killast, ent mille lahendamine oleks vaid kümne aasta küsimus, kui võtaksime kätte ja käivitaksime Manhattani projektiga võrreldavates mastaapides uurimisprogrammi."

Konkreetsemalt peab ta kõige kriitilisemaks probleemiks skannimise küsimust, rõhutades, et kui kulutada piisavalt ogaraid rahasummasid, peaks suurem osa skannimistehnoloogiat kammitsevatest piirangutest, näiteks selle eraldusteravus, olema lahendatavad ainsa kümnendi jooksul.

Kui arvutite võimsus kahekordistub iga kahe aasta tagant, nagu sätestab Moore'i seadus, pole ka see mõne aja pärast enam probleemiks.

"Teine võimalus on, et peame esmalt lihtsalt leppima vahetuskaubaga selle vahel, mida me saame, ja selle vahel, mida ei saa teha," pakub ta.

Dr Armstrongi jaoks kujutab selline olukord aga tõelist surematust, sest kui "pragmaatiliselt võttes on too avatar või robot igas praktilises mõttes sina, siis oled see sina".

Dr Rabdal A. Koene on aga otsustanud Cave'i ja teiste autorite raamatutes postuleeritud digitaalse surematuse idee praktikas teoks teha.

Selleks on ta asutanud California osariigis mittetulundusühingu Carbon Copies Project, mille eesmärgiks on luua digisurematuse arendamisele pühendunud teadlaste suhtlusvõrgustik.

"Ma eelistan küll terminit "substraadisõltumatud mõistused", kuna "digitaalne surematus" rõhutab liigselt seda, kui kaua inimene elab, mitte, mida ta selle eluga peale hakkab," täpsustab Dr Koene.

Dr Koene hinnangul on digitaliseeritud mõistus igal juhul "sina", kuna isiku isedus on katkematu — "Inimene, kes te olete praegu, on sama isik, kes te olite viieaastasena."

"See pole ka enam teaduslik fantastika, vaid juba peaaegu teaduslik tõik," väidab ta. "Projekt Carbon Copies koostab n-ö substraadisõltumatuse teedekaarti, koondades kokku kogu olemasolevat uurimistegevust, tuvastades ja täpsustades lünki ja mõeldes välja lahendusi nende täitmiseks.

Manhattani projekti mõõtu programmi rahastamise võib valitsus ühel hetkel vabalt lõpetada, meie võrgustiku raames on aga reeglina samas valdkonnas korraga käimas mitu projekti ning õnnestuma ei pea neist rohkem kui üks."

Pealeselle leiab ta, et teaduse areng tuleb tema püüdlustele juba vastu. Näiteks loodab India aastaks 2017. ehitada superraali, mille võimsusest piisab ühe inimese aju tõmmist mahutava eksaflopise mälu edukaks haldamiseks, ning organisatsioonid nagu Alleni ajuteaduste instituut kulutavad sadu miljoneid dollareid, otsimaks vastuseid muudele, samavõrd pakilistele küsimustele nagu see, kuidas aju teavet šifreerib, talletab ja töötleb.

"Lõpuks ei ole me isegi teadlikud sellest, et meid skannitakse, laaditakse arvutisse ja asendatakse," usub dr Koene.

Stephen Cave kardab aga, et digisurematusest võib viimaks siiski kujuneda nuhtlus, nagu surematuseteemalistes mütoloogilistes pärimustes normiks.

"Kui mu laps saaks surma ja ma asendaksin ta digitaalse avatariga, et leinast üle saada, siis kas ma lubaksin tal suureks kasvada või koguni ise lapsevanemaks saada? Kas ma ütleksin talle, et ta on koopia? Ma kujutan ette, kui lihtne oleks midagi sellist tüli käigus välja pahvatada," muretseb ta.

Taolistel komplikatsioonidel võib olla tõsiseid ja ulatuslikke tagajärgi, kui inimesed ei suuda vastu panna kiusatusele oma digiavataride omadusi kohendada, mille tulemuseks võib Stuart Armstrongi väitel olla maailm, milles elavad inimeste supertäiendatud koopiad ja võimalik, et ka ühe isiku arvukad koopiad või kloonid, mis oleks tõesti kõhedusttekitav väljavaade.

"Võimalik oleks teha miljon koopiat viiest maailma parimast programmeerijast või parimast helistamiskeskuse töötajast ning need koopiad vahetaksid lihtsalt välja inimesed, kelle igasugune majanduslik väärtus haihtuks üleöö," arvab dr Armstrong. "Inimestele jääks valik suremise, hoolekandest elamise ja tehnoloogiale sunniviisilisi piiranguid kehtestava režiimi sallimise vahel."

Dr Koene leiab aga, et inimkond on varemgi korduvalt sarnaste probleemidega silmitsi seisnud. Tema arvates on palju olulisem küsimus, kas digisurematus kujutab endast inimevolutsiooni järgmist etappi, kuna see võimaldab meile liigina paindlikkust, elamaks üle selliseid loodusliku valiku protsesse, mis ähvardavad kõiki liike — olgu Maal või mõnel teisel planeedil.

Ning jõukad pole sugugi ainsad, kes selle pealt kasu lõikavad, kuna tehnoloogia lähtekood jääb dr Koene kinnitusel avatuks, nii et igaüks saab valida, kas ta soovib digitaalset surematust või mitte.]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6683 Mon, 07 May 2012 18:16:21 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6683 olen foorumis uus liige ja minul on olnud mitmeid kordi sama unenägu.
nimet meie suhe löppes juba 7 kuud tagasi. minul oli see väga valus üleelamine. mees jättis mind maha, selgituseks töi et tahab üksi olla.nüüd, kus ma olen saanud oma elu vaikselt korda ilmutab ta end minu unenäos.neid kordi on olnud mitmeid.alati on üks ja sama teema. tema tuleb unenäos minu juurde ja ütleb et armastab mind ja teda ei huvita mitte midagi muud kui saab minuga koos olla.ja köik puudutused mis unenäos toimuvad on nii reallsed et ma tunnen neid läbi une.
üles ärgates olen natukene vihane,et just siis kui ma ei mötle temale ilmutab ta alati ennast minu unenäos.mulle jääb mulje nagu ta ei tahagi et ma teda unustan.
mida see köik tähendada vöib?
ehk oskate mulle lollikesel seletada]]> olen foorumis uus liige ja minul on olnud mitmeid kordi sama unenägu.
nimet meie suhe löppes juba 7 kuud tagasi. minul oli see väga valus üleelamine. mees jättis mind maha, selgituseks töi et tahab üksi olla.nüüd, kus ma olen saanud oma elu vaikselt korda ilmutab ta end minu unenäos.neid kordi on olnud mitmeid.alati on üks ja sama teema. tema tuleb unenäos minu juurde ja ütleb et armastab mind ja teda ei huvita mitte midagi muud kui saab minuga koos olla.ja köik puudutused mis unenäos toimuvad on nii reallsed et ma tunnen neid läbi une.
üles ärgates olen natukene vihane,et just siis kui ma ei mötle temale ilmutab ta alati ennast minu unenäos.mulle jääb mulje nagu ta ei tahagi et ma teda unustan.
mida see köik tähendada vöib?
ehk oskate mulle lollikesel seletada]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6682 Sun, 06 May 2012 19:07:49 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6682 Ma ei tea enam kuhu poole pöörduda , kuna kui ma sellest kellelegi räägin , vaatavad nad mind üsna kummaliselt ja ütlevad , et ma kujutan lihtsalt ette ... Ma olen üritanud mitte keskenduda sellele ja mõelda ,et ma olen siin selles hetkes ja mõelda positiivselt, aga see tunne on vaid suuremaks muutunud.
Ma tahaksin iseennast aidata , ehk kellelgi on sama kogemus olnud või oskaks öelda mida teha ?

Ette tänades !]]> Ma ei tea enam kuhu poole pöörduda , kuna kui ma sellest kellelegi räägin , vaatavad nad mind üsna kummaliselt ja ütlevad , et ma kujutan lihtsalt ette ... Ma olen üritanud mitte keskenduda sellele ja mõelda ,et ma olen siin selles hetkes ja mõelda positiivselt, aga see tunne on vaid suuremaks muutunud.
Ma tahaksin iseennast aidata , ehk kellelgi on sama kogemus olnud või oskaks öelda mida teha ?

Ette tänades !]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6681 Sun, 06 May 2012 10:37:37 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6681 kui inimene sureb, siis hing sünnib Toonelast uuesti, aga kui ta sureb ja teda kinni hoitakse, siis on ta manalas ja ongi seal senikaua, kuni lahti lastakse! Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks, vahel olla esiisad näiteks talukohale taia peale pannud ja neid seetõttu seal kinni hoiti, et taig ei murduks.

Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid. Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist.

Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju sama, mis ristiusus – hing kükitab senikaua surnuaias kuni saabub kohtupäev ja hinge tegusi elus kaaluma hakatakse. Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid.

Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali – ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega – hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid.

]]> kui inimene sureb, siis hing sünnib Toonelast uuesti, aga kui ta sureb ja teda kinni hoitakse, siis on ta manalas ja ongi seal senikaua, kuni lahti lastakse! Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks, vahel olla esiisad näiteks talukohale taia peale pannud ja neid seetõttu seal kinni hoiti, et taig ei murduks.

Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid. Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist.

Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju sama, mis ristiusus – hing kükitab senikaua surnuaias kuni saabub kohtupäev ja hinge tegusi elus kaaluma hakatakse. Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid.

Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali – ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega – hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid.

]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6680 Sun, 06 May 2012 09:34:57 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6680 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6679 Sun, 06 May 2012 07:34:37 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6679
Age of Deceit ( Pettuse ajastu)

The New Age ( The Enemy of Christ)]]>
Age of Deceit ( Pettuse ajastu)

The New Age ( The Enemy of Christ)]]> http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6677 Sat, 05 May 2012 05:59:54 +0000 http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6677