KGB salatoimikud

"Need on minu jagu!... pomiseb vanemleitnant,
"Meie "emalaev" palus Jakutskisse toimetada..."
"No selge-selge, postiljon Pet¹kin!" irvitab Vadik, "ma korjan kokku" ja kaob lennuki sisemusse.

"Kuidas on Kotov, tundub, et tulime läbi?"...
"Ma lähen vaatan nüüd, et mõni mandariin Jakutskisse ka jõuaks"... sõnab vanemleitnant Tshubila ja pressib ennast kitsasse vahekäiku.

Oma suurtele mõõtmetele vaatamata on pommitajas ülivähe ruumi, peab ju see teraslind suutma toimetada 7000 kilomeetri kaugusele ligi 9000 kilose laadungi.

Külg ees pressib vanemleitnant ennast pommisektsiooni, "Noh Vadik, mis Sa matsutad..."

Kuum tugev, ei tea kust ilmunud õhuvoog surub äkitselt Tshubila selja valusalt vastu aparaadikilpi...
Ridamisi paugatusi, ragin...siis iseloomulik õudustäratav vilin mis annab tunnistust lennukikere dehermetiseerumisest.
On tunda tugevat vibratsiooni.

Kabiiniõhus lendleb isolatsioonimaterjali peeni hõbedasi niite, vilin, sisin, ulgumine muutub järjest tugevamaks..."Raisk, karjub Tshubila, saime pihta... kuradi jobud...
Omasid lasevad...!!!"

"Kotov, hapnik!"
" Anna süsteemiraport!"
"Stabiliseeri lennuk!"

Vanemleitnant küünitab ennast ja näeb, et miski on purustanud radarikapi seina, selles haigutab ümmargune auk kuhu kaovad õhus lendavad-laperdavad isolatsioonitükid, klaasriideniidid...
Mõõteriistade osutid visklevad, OSS paneelil põlevad ainult punased tuled...

"Parema mootori võimsus on 30 protsenti...süsteem näitab kütusekadu...hüdraulika on vigastatud...kõrgustüür ei tööta...parema parda primaar-ahelad on rivist väljas...sidet pole..."
tuleb piloodilt kiirkõnet.

"Vadik! Kas kuuled...miks radar ei reageerinud...Vadik, tvaju-mat!!! Ärka üles!"

Vanemleitnant Tshubila tunneb kuidas lennuki vibratsioon muutub järjest tugevamaks, "Iludus" väriseb nagu haavatud, paanikas loom...
Õhupuudus annab ennast tunda, ta võtab hapnikumaski, tõmbab paar korda sügavalt hinge ja ronib taas pommitaja sisemusse.

Üle käigu, mulgustatud radarikilbi vastas on vaheseinas samasugune kindlate piiridega ümmargune ava.
Vanemleitnant lükkab kõrvale radariruffi luugi ja kangestub...

Pisikeses urus on põlvili kägaras Vadik, tema lendurikombinesooni seljal on tohutu mustav-punane auk...

Selle millegi teele, mis läbis lennukikere, oli jäänud ka mehhaanik - Tshubila keerab Vadiku ümber- rinnal on samasuur ava, lisaks on kadunud ka enamus mehaaniku vasakust käelabast, randmest.
Vististi oli mehaaniku käsi tabamushetkel vastu rinda... Verine rinnatasku on lahti ja pungis. Vanemleitnant sirutab käe ja leiab sellest...mandariini...
Kell Vadiku verisel köndistatud randmel näitab seiskumishetke 19.37...

Samas kostab kõrvaklappidest: "Tshubila, tule ette!"
Vanemleitnant istub ja kinnitab rakmed.
"Kus Vadik?" küsib Kotov pööramata pilku mõõteriistadelt. Vastust ei tule...
"Selge..."

"Nii Kotik, kaugele jõuame?" küsib vanemleitnant katkeval häälel...
"Oleme praegu 4000 meetri peal, kiirus on 640, aga langeb, parem mootor seiskub...
kümne minuti pärast, siis on jokk,...see pole metsavaht mis planeerib, lisaks on meil... täislast"
Millega me pihta saime? Radar ei hoiatanud, plahvatust ei olnud...?!"

"Mul pole aimugi Kotov, see miski oli mehe rusikast veidi suurem, ümmargune...aga tal pidi olema tohutu kiirus, läks läbi lennukist nagu kuum nuga võist...!"
"Kotov, tead mis, mina kui lennuki komandör, käsin sind...katapulteeru...!!!"

"Ehehee, Tshubila,... ei lähe läbi!"
"Sina tahad Liidu Kangelaseks saada, eksole,... aga mind tribunali erikomisjoni uurimisele saata...vaata kus frukt!"

"Sa vedasid mind läbi terve Akadeemia, tegid mu eest arvestusi...ära nüüd loodagi, et ma Su meie "Iludusega" kahekesi jätan!"

"Vaata parem kuhu me ennast maha peame panema, mis reljeef on...mis võimalused siin on..." lõpetab piloot Kotov, pingutab kiivri lõuarihma ja tõmbab alla visiiri...
(Jätkub)


Muudetud: 29-11-06 kell 15:14:43 zed

Moskva

Hallipäine professor köhatab kuivalt, tema suured hallid silmad kõhnas näos tunduvad paksude prilliklaaside taga veel suuremaks muutuvat.
"Kus? Millal?"
"Tulen just peamajast, kõik kihab."
"Leiti täpselt kuu aega tagasi, Burjaatia-Vene piiril." vastab major Feldshmidt.

"Nii, nüüd on neil siis kaks tükki..." pomiseb vaikselt Minei Benovti¹
"Esimese templi kolmjalad... Ma oletasin õieti omal ajal, et jäljed viivad Siberisse, kasaarideni..."

Keevitajatürpides tüübid akna-aluses lauas tunduvad tuure koguvat.
Seosetu jorin muutub järjest tugevamaks.
Major märkab ka põhjust, põrandal lauajala taga vastu seina, seisab paberist "avariipunniga" viinapudel...

"Minei Benovit¹, nad purustasid selle..." katkestab major professori mõttemõlgutuse:
"Toimus midagi väga kummalist, arvamatut, on hukkunuid, kolmjalg avas tule..."
"Kukkus alla ka õhujõudude pommitaja, kõik mu märkmed on siin, major koputas laual lebavale "Ogonjokile".

"On ka üks pealtnägija, Tshabalalajev, nooremseersant.
Teda on nüüd ligi kuu hoitud Tomskis sõjaväe psühhiaatriahaiglas..."

"Nagu alati, kõik otsad vette...Näita mis Sul on ja räägi!"

Kui major on lõpetanud, võtab professor oma kulunud, isoleerpaelaga parandatud sangaga portfellist paberilehe ja pliiatsi.

"Ma usun, et Sa mäletad - Igasugune keha liikumine ruumis on tema asukoha muutus." Alustab professor tasasel häälel.
"Mingil ajamomendil on keha ühes, mingil teisel momendil aga teises kohas.
Professori pliiats jookseb mööda paberit.

"Seda "kohta" saame määrata vaid teiste kehade suhtes.
Matemaatiliselt väljendab asukohta kohavektor, mis algab ühe ja lõpeb teise keha juures.
Seda keha, kust vektor lähtub, nimetatakse taustkehaks. Nii et, kohavektori muutumine väljendab keha liikumist taustkeha suhtes".

"Vabanda, et kordan selliseid elementaarseid tõdesid, aga ma usun, et nii mõistad mind paremini."
Professor jätkab.

"Tavaliikumist on lihtsam kirjeldada kolmemõõtmelises Eukleidilises ruumis, aga paraku on see ju erijuhtum, nii-öelda üleminekuvorm kahe kõvera ruumi - avatud Lobat¹evski ja suletud Riemanni ruumi vahel.
See kõik on selge - aga kolmjalg, küsid Sa?-

Kõrvallauast kostab hüüatusi: "Mida, Sina tolgus, ähvardad mind?!"
"Kuradi hanõõga, ¹haramõõga (tõlkimatu vanglasõim - zed), "Ma Sulle veel!!!"
Leti tagant tormab välja Baba-Jaga ja lartsab ligase nõudepesukaltsuga ühele meestest hooga vastu pead.

"Kui te kaabakad kohe ei vaiki, kutsun ma miilitsa!"
Baba kriiskab, hambad irvi "Meil on soliidne einelaud, siin käivad viisakad inimesed, mitte mingid kuradi joodikud!"
Keevitajad taltuvad jalamaid ja süüdlaslikult sosistades topitakse puhevil ettekandjale midagi põlletaskusse...

Professor jätkab: "Liikumisvektori kirjapanekuks vajame koordinaatide hulka mis tuleneb koordinaatsüsteemist. Kui võtame lihtsaima ristkoordinaadistiku moodustavad need kolm mõõdet, baasivektorid nn. reeperi."

"Vaata, see kolmjalg ongi omamoodi ruumikoordinaatide algustähis ehk reeper. Orientatsiooni algpunkt, või õieti liikumist kirjeldav taustkeha.

Aga mõistet tuleb laiendada, see reeper asub sfäärilises ruumis, vähe sellest, lisaks tuleb võtta ka ajavektor.
Nii, et kolmjalg on aja- ja ruumireeper.

Kunagi on need kolmjalad asunud Maa kindlates punktides, kuskohast ja millal meie esivanemad nad leidsid ja templisse tassisid, pole teada, samuti pole teada palju neid oli ja palju neid tänaseks säilinud on.
Ma tean, et meil on neid nüüd kaks, hiinlastel on minu teada üks..."

Professor jätkab:
"See aja lisamine ei ole lihtsalt süsteemi ühe kirjeldava lisamõõtme sissekirjutamine. Tuleb vaadelda ka ajavoogu.
Ajahetke läbi nullteooria.
Hetkeväljade keeris ehk pöörisvool tekitab ja seostab silmapilkselt, lahustab ja katkestab momentaalselt.

Hetk ja igavik on seotud nagu punkt ja kosmos.
Kuidas kosmos sisaldab punkti ja kuidas hetk sisaldub igavikus, see jääb hetketunnetuse taustal null või alg-tühjuse süsteemi siirdehetkelisusse, nõndanimetatud vahenulli."

Major Feldshmidt pühib peopesaga üle näo, professori mõttelõngaga on raske kaasas püsida.
"Selge, nii et kolmjalg on nullpunkt, tähendab nagu omamoodi triangulatsioonitähis?"

"Ei, sa lihtsustad, tähis küll, aga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas!"
"Reeperi omahetke aja-absoluut on tühitermin või nullaeg, millele võib ajastada suvalisi hetkelisi lõike, ajamääratlusi, - kas Sa saad minust aru?"

"Nojah, aga kui on tegemist niiöelda passiivse tähisega, kuidas siis seletada neid hukkunuid?
Ja üks asi on kiirgus, mis mehed keetis, aga ellujäänud sõdur, kirjeldas kuidas üks hukkunuist viskas reeperit, see püüdis visatud objekti kinni ja tulistas..."

"Oota, mis ajahetkel ta siis "tulistas" selle tema pihta visatud kuuli?"
"Valgussähvatus jäi aerofotole kell 19.37"

"Nii, ja lennukit tabas see objekt 19.37`33``?"

"Jah, sama kuul oli läbinud kõigepealt jäärakuseina, ma nägin kohaliku geoloogiteenistuse ohvitseri Verniku raportit, kuul väljus jääraku vastasseinast, lõikas välja tüki ühest kasvavast lehisest ja lendas minema..."

"Ke¹ma lähedal, purunenud lennuki rusude uurimisel tehti kindlaks fakt, et see sama objekt, 146 millimeetrit läbimõõdus, lõhkus ka arvatavasti lennuki..."

"Arvutame...", professori paberileht täitub peene pliiatsikirjaga...
"Nii! See sinu kuul läbis ligikaudu 33 sekundiga pea 1000 kilomeetrit!
See tähendab, et kuuli kiirus oli pea-aegu 30 km sekundis, täpsemalt 29979,2458 meetrit sekundis! Nii! Seda oligi vaja tõestada!
See kuul ei lennanud tegelikult kuhugi."

"Mis moodi?" Ei saa major kohe pihta.

"Ruumi-ajareeper ei tulistanud kedagi! Kuul jäi paigale vahenulli! Mõistad?!"

Major tundis, et nüüd see värk ei jõua kuidagi pärale...
Nähtavasti professor sai aru kaaslase kimbatusest ja naeratas.

"Kuul jäi paigale ja on ka praegu seal, kuhu ta visati - ruumi vahenullis,
ÄRA LIIKUS MAAKERA! Mõistad?! Kuul jäi paigale. Maakera liikus lihtsalt kuuli alt ära...ja meie ju liigume ruumis koos Maaga!"
Major Feldshmidt paneb prillid tagasi ninale ja märkab, et kumbki pole oma teeklaasi puutunud.

-------------------------------------------------

Tomsk

Sõjaväe psühhiaatrihaigla.
Vana lagunenud tsaari-aegne kasarm keset suurt ja räämas, kõrge planguga ümbritsetud territooriumi.

Valve-arst istub oma kirjutuslaua taga ja jälgib süvenenult kuidas laest rippuva liimise paberlindi küljes pinisevad kärbsed. "Oh, kurat, veel neli tundi vahetuse lõpuni..."

Kusagilt hoone sügavusest, katkise reliiniga koridoride ja alati lukustatud uste rägastikust kostub summutatud kisa. On kuulda kuidas millegi raskega pekstakse kusagil vastu seina - Kisa vaibub.

Valvearst tõuseb ja röögatab: "Ivanov! - Siia, minu juurde!" - Ei toimu midagi. - "Kurat!"

Ta pistab pea ukse vahelt koridori,
"Ivanov, looder, kus Sa oled, kuradi sanitar, tvaju-mat!"
Veidi aja pärast on kuulda samme ja uks avaneb.
"Te kutsusite mind, seltsimees doktor?"
Ukseava on sanitari suisa täis. Suur mees, lõug habemetüükas, vilavad silmad.

"Kus Sa olid?"
" Kes seal lõugas?"
"Kas "Marssal Konjev" on jälle rahutu?"
"Mine anna talle midagi..."

Doktor silmitseb sanitari kogu tähelepanelikult -
"Kuule Ivanov, miks Sul näpud verised on?"
"Ah Sa koerapoeg, otsekohe keera taskud pahupidi! - Kas Sa ei kuule?"

Valvearsti hääles on tunda ähvardavat nooti.
Häbeliku naeratusega tirib sanitar oma räpase kitli taskupõhjad välja. Põrandale kukuvad elektriku näpitstangid ja paar kuldhammast.

"Kuradi kaabakas, või selle pärast see "Marssal" lõugas, - pea meeles Ivanov, ma kirjutan Su kohta raporti!"
"Sa raisk lendad siit!"
"Kao mu silmist!"

Ivanov väljub.

Valvearst korjab põrandalt verised kuldhambad, hüpitab neid hetkeks peos, siis avab raudkapi, viskab hambad kapipõhja ja võtab ülemiselt riiulilt ümbriku.
Ümbrikul ilutseb Riikliku Julgeoleku Komitee pitser.
Ta avab selle, loeb veidi pabereid, siis raputab pead ja väljub kabinetist.

Nooremseersant Tshabalalajev on räpasel madratsil kõhuli.
Ta käed ja jalad on marlist punutud sidemetega seotud raudvoodi varbade külge.
Praktiliselt suudab ta vaid pead liigutada. Kui ta kõvasti pingutab, keerab ennast veidi ja tõstab põse haisvalt padjalt, siis näeb ta lae all olevast trellitatud aknast tükikest taevast, aga see on paraku kõik.

Raginaga keeratakse võtit ukselukus. Sisse vajub irve näol, sanitar Ivanov,
"Noh "t¹hurban", (puidu treitoorik, asiaatide hüüdnimi vene armees-zed), kohe hakkab Sul hea, oh kui hea!"
Sanitari käes läigib süstal häguse kollase vedelikuga, "Sina must lõust, oled meil erilise hoolitsuse all!"
"Riik ja valitsus kingivad Sulle terve kuubi aminaziini!"
Räpases kitlis sanitar astub ligemale, "Ja pidades kinni re¾hiimist..." süstlanõel tungib läbi verekorpas haiglasärgi nooremseersandi alaselga
"...Siin Sulle korraga ka õhtusöök, tshurban!"
Sanitar väljub naeru hirnudes ja ragistab ukselukuga.

Tshabalalajev ahmib õhku, tugev rahusti mõjub kiirelt, suured higipisarad tungivad läbi ta näonaha, on tunne nagu kogu keha põleks... Vaevu-vaevu liiguvad nooremseersandi huuled:.. "Eh, teed tahaks juua..."


2005 Tallinn - UlanUde - Zakamensk


(Jätkub epiloogiga)


Muudetud: 29-1-06 kell 00:51:25 zed

Muudetud: 29-11-06 kell 15:39:06 zed

11. augustil 1984 aastal toimus sel ühel ja samal kuupäeval, Nõukogude Armee erinevates väeliikides kummalisi vahejuhtumeid.

Ke¹ma lähedal Krasnojarski krais kukkus alla Nõukogude Õhuvägede pommituslennuk, mille mehhaanikuks oli minu lapsepõlvesõber, Tallinna poiss.
Olgugi, et kõik mis puutus sellesse aviokatastroofi salastati momentaalselt, tilkus üht-teist, nagu ikka Venemaal, läbi.

Lennuki allakukkumise põhjuseks oli kummaline avarii.
Selle põhjustas tundmatu, väikesemõõduline keha, mis läbis lennukikere ülisuure kiirusega, tappes ühe meeskonnaliikme ja vigastas lennuki elutähtsaid süsteeme.

Hilisem väga põhjalik ekspertiis tegi kindlaks, et seda õnnetust ei saanud põhjustada oma õhutõrje, veel vähem mingi "välisvaenlane" - tegemist oli sügava N-Liidu siseterritooriumiga.
Lennuki õnnetusaegset ja järgset informatsiooni talletanud süsteemid ei fikseerinud mingit õhutõrje või rakettrelvadele iseloomulikku plahvatust.
Lisaks oli lennukit tabanud keha täpselt 146 mm. läbimõõduga ja absoluutselt ümmargune...
See tundmatu keha ei olnud maaväline, st. kosmosepäritolu, kuna läbimisjälgede põhjal oli võimalik välja arvutada tundmatu objekti ligikaudne liikumistrajektoor.
See oli sirgjooneline ja algusega maapinnal või selle lähedal.
Uurimine lõpetati resümeega: "Avarii põhjus tundmatu..."
Ke¹ma sõjaväesurnuaiale jäi plekist püramiid ühe Tallinna poisi pildi ja viisnurgaga.

Samal päeval, so 11. Augustil 1984 aastal anti Baikali Sõjaväeringkonnas häire.
Kadunud oli Zakamenski polgu reakoosseisust kaksteist sõjaväelast eesotsas väeosa nooremleitnandiga.
Üksus oli saadetud Mongoolia poolele teostama vajalikke rutiinseid pinnase puurimistöid.

Korraga läks lahti kõva möll.
Lendasid kohale kõrged ülemused ja mitte ainult ringkonna peastaabist, vaid ka Irkutskist, Novosibirskist, Moskvast.
Kogu rajoon piirati ümber selleks tarbeks kiirelt kohale küüditud KGB erivägede poolt.
Mis siis juhtus?

Praeguseni Zakamenskis elava, geoloogiateenistuse erumajori V. L. Verniku jutu põhjal:
"Mehed leiti jäärakust Mongoolia poole pealt.
Arvatavasti oli puurimise käigus satutud millegi sihukese peale mis sai neile saatuslikuks...
See raam... taat näitab seinal olevat koopiat vanast joonisest..."Nägi välja nõnna, muidugi mälu järgi"... eriväed pakkisid selle kohe sisse ja transportisid lennukiga minema.
Mis asi see tegelikult oli...mine võta kinni. Kulda oli seal aga kõvasti - oma sadakond kilo!"
("Oma elu jooksul olen siit Burjaatiast ja ka Mongooliast igasuguseid kummalisi asju välja kaevanud...
Kivimiproove võttes on tulnud ette sellised leide, et ei julge kõigest rääkidagi...")

"Kadunud mehed olid jäärakus, kõik olid, peale ühe kirgiisi, kes ulgus nagu pöörane, praktiliselt elusalt ära keenud...
Kui neid üritati tõsta kanderaamile, tulid käed-jalad otsast ... pehme nagu süldiliha!
Lõpuks tassiti telkmantlitega...puljongit tilkus..."
"Ametlikult teatati, et puur oli puurimisel sattunud maaalusele ülikuuma gaasi või veeauru läätsele..."

"Zakamenski polk kaotati kaardilt ühe kuuga - Isegi kasarmud kisti laiali Ju oli asi nii tõsine.
Mehed saadeti üle Liidu laiali - Alampolkovnik Fomin saadeti kohe erru, elas Novosibirskis - kaks aastat tagasi suri, oli endale kärakaga liiga teinud..."

Need kummalised üheaegsed juhtumid saidki selle väikese jutukese aluseks mille üritasin siin foorumis Teieni tuua. Veidike lisasin ka "para" varjundit nagu foorumile kohane.

Uskuda kirjutatut või mitte - vaba tahe - parem võtta lihtsalt teadmiseks...

Ja kes ei taha isegi teada,
siis tema võib minna ja endale tassikese teed keeta...


Muudetud: 29-11-06 kell 15:43:55 zed

Kuna sai seal Burjaatias ka kohapeal käidud ja veidi pilti tehtud, siis palusin austatet foorumikaaslast Hallucigeniat, et ta veidi avitaks nende ülesriputamisega.
Ma loodan, et kui ta mahti saab siis paneb need siia sappa.
Seal on pildikesi Burjaatia maastikest, "raami" näinud geoloogiaohvitserist Vernikust ja ka sellest mis Zakamenski polgust järgi on jäänud...
Parimate soovidega,
zed

1. Geoloog Vernik
2. Mongoolia
3. Kõrbe algus
4. Kohalik rullnokk
5. Burjaatia mäed
6. Burjaatia
7. Raam 1
8. Raam 2
9. Zakamenski polgu kasarmute jäänused
10. Zakamenski väeosa marsiplats
11. Zakamenski väeosa varemed
12. Taamal Mongoolia
13. Verniku kollektsioon

edit: lingid piltidele lisatud. H
edit: typo. H

Muudetud: 8-12-05 kell 22:38:54 Hallucigenia

Muudetud: 8-12-05 kell 22:45:54 Hallucigenia

Seda "Saladusliku raami" lugu seal Mongoolias oli tõesti põnev lugeda! Tänud!
Paistab, et Mongooliasse on tõesti aardeid peidetud või siis satuti Maakera sisemusse, mis ju ka uurimata ala. Aga, et täpselt samal kuupäeval juhtus avarii pommituslennukiga, siis võib seal olla mingi salapärane paranormaalne seos. Kuidas see seos võimalik on, seda ei oska isegi oletada. Äkki keegi teine foorumlane pakub midagi?...
Igatahes toimus seal täiesti seletamatu nähtus, mille tõttu 12 sõjaväelast surma said ja mille tõttu puurimistööd lõpetati.

Tsitaat:Algselt postitas: zed
Uskuda kirjutatut või mitte – vaba tahe…Parem võtta lihtsalt teadmiseks…

Ja kes ei taha isegi teada,
siis tema võib minna ja endale tassikese teed keeta…

Nii ... zedi imeline lugu läbi loetud ... teegi ära joodud (vabandust, see oli kirjanduslik liialdus, tegelikult ma teed eriti ei joo). Miskit võiks arvata ... ja mulle meeldib ta rohkem kui need Kolmanda Riigi lood (maitsed võivad muidugi olla erinevad) ... sõltumata sellest, kas ta on ilukirjandus või tõsikirjandus. Sest esimesel juhul on ta ülimalt haaravalt kirjutatud ... ja teisel juhul räägib suht otsestest allikatest lähtuvalt asjadest, mis taolisel kujul kirjanduslikku kajastust vaevalt et varem leidnud on (KGB toimikuid siinkohal kirjanduse hulka mitte arvates). Aga kui siiski tahta selgitada, kui palju selles loos tõtt, kui palju väljamõeldist ... siis pole see lihtne mitte (mitte ainult antud juhul, vaid üldse taolistel puhkudel) ... sest zedi enda sõnu me paraku sõltumatuks kontrolliks kasutada ei saa ... tuleks kohale minna ... püüda üles leida asjasse puutuvad inimesed (kes veel elus ja leitavad) ... kuna enamus tegelasi on sõjaväelased, siis nende jälgi mingitest avalikest netiallikatest leida on,võib arvata, suht lootusetu. Aga siiski - ühe tegelase puhul naeratab meile ootamatu õnn. Geoloog Vernik? Just! Venemaa Alusuuringute Fondi poolt toetatud uurimisprojektide nimistust (link) leiame V. L. Verniku uurimisprojekti "Värviliste ja haruldaste metallide leiukohtade moodustumise tingimused Sajaani-Baikali provintsis" (98-05-65651), riigiettevõte Zharchiha, Ulan-Ude [Burjaatia pealinn. H]. Klapivad nimi, tegevusala ja geograafiline piirkond. Olgu see asjaolu teile abiks, kui tahate zedi loo tõeväärtust hinnata.
Ja veel mõni sõna kolmjalast - tripoodist. Professor Minei Benovitš küll ütleb otsesõnu, et “Esimese templi kolmjalad", ennast pidin aga selle koha pealt siiski harima. Küllap oli tegemist Muinas-Kreekas Delfis asunud Apollo templi "kolmjalaga" - istmega, millel istus "Delfi oraakel" - ennustaja Pythia. Kui levinud interpretatsioonis ennustas ta mäelõhest imbunud mürgise gaasi mõju all olles, siis "kolmjala" käsitlus zedi loos annab kogu asjale täiesti uue mõõtme ...

Hei, rahvas!
Kas kõik (peale Müstiku ja minu) läksidki teed jooma? Teie ette on toodud Para-Webi üks uhkemaid (et mitte öelda kõige uhkem) lugusid, mille kohta kirjutaja ei ole väitnud, et see kõik väljamõeldis on. Pigem võib arvata vastupidist - et selles loos on kirjeldatud mitmeid tegelikult asetleidnud sündmusi, mis on ebatavalised ja millel puuduvad triviaalsed seletused. Kukume nüüd zedi küstlema, et rohkem teada saada! Andes endale aru, et tal võib olla sada head ja austusväärset põhjust meile mitte kõike rääkida, mida teab. Ise alustaks siit:

Sündmustel jäärakus oleks nagu kolm seletust: (A) ametlik - et puuriti auk kuuma vee või auruni, ja see kupatas poisid ära; (B) leiti (juhuslikult?) mingi "paleotulnukate" tehniline seade, mis "vastulöögi" andis ja © - millele loo algus viitab - et katsetati mingit uut tehnikat ("INEI"), mis õnnetusega lõppes. Millist varianti ise kõige tõenäolisemaks pead? Kas mingi valiku aluse võib anda asjaolu, et polk pärast õnnetust kiiresti (?) laiali saadeti? Miks ja milleks seda oli vaja teha? Sõjardite instinktiivne reaktsioon, kui midagi tarka teha ei oska?
Vernik. Võib aru saada, et ta osales sündmuskoha ülevaatuses. Geoloogi kaasamine sobiks muidugi geotermaalse seletusega (esineb seda antud piirkonnas?), oleks aga vähemselge (B) ja © korral. Kui puurimise eesmärgiks jälle oli mingi statsionaarse maapealse jaama paigaldus ja küsimus vaid kinnitustes, siis ei pidanuks see puurauk eriti sügav olema - siis aga tekkib raskusi geotermaalse seletusega. Muidugi, ehk vajas "INEI" mingeid sügavale pinnasesse paigaldatud antenne? Kolmjalg on ilmselt Vernikule muljet avaldanud ... kui sellest on joonis tehtud (päris detailne, isegi ühe jala veidi murdunud ots on kujutatud) ja seda veel paljundatud (et seda informatsiooni kuidagi levitada?). Et ta kulda tunneb ja seda millegi muuga segi ei aja, pole põhjust kahelda. 100 kilo kulda! Teab keegi mõnda tuntud tehnilist seadet, kus niipalju kulda vajalik oleks?
Veebist paljut enamat (peale ühe napi viite Vernikule) ei leidnud. Teisalt, nagu zed ütleb, imbuvad Venemaal kõik asjad lõpuks välja. Pannes siis juurde veel vahepealsete aastate "bardaki" ja vene ajakirjanduse huvi kõigi taoliste asjade vastu ninga ajakirjanike nahaalsuse ... kas kuskil siiski midagi olla ei võiks?

Hetkel niipalju ...

Juba päris-päris ammu lõpetasin ise selle maailma lahterdamise selle järgi "mida ma usun" ja "mida ma ei usu". Ütlen lihtsalt: "Ma võtan selle teadmiseks..." Aeg paneb alati kõik ise paika... ja kõige kummalisematel ja seletamatutel juhtumitel on harilikult vägagi lihtne ja labane seletus.
Raam.
Kuulsin sellest kummalisest riistast kokku viielt inimeselt. Eruohvitser Vernik ei tahtnud kogu loost üldse midagi rääkida. Nägin kõvasti vaeva ja kulus ohtralt märjukest, et ta omapoolse versiooniga välja tuleks.
Väga müstiline värk.
Lihtsam on muidugi oletada, et õnnetuse põhjustas see-samune "Polovik-Inei" süsteem, mis mehed ära kupatas. Võibolla läksid seda torkima ja oligi kõik.
Olen püüdnud Venemaa ponnistustest sellise sputnikuvarjestus-süsteemi loomisel midagi teada saada. Tulemus 0. Mitmed tegelased on mulle kahtlevalt otsa vaadanud ja küsinud, kas ma ka tean, millest räägin? Kui Venemaal oleks olnud selline süsteem, oleks ajalugu teisiti kulgenud.
Aga üks vend jutustas, et oli ise tegev INEI generaatori kiirgajate põhjavette uputamisega...Mine võta kinni...

Samas on Vernik veendunud, et "Raam" on kõiges süüdi...Ta on sealkandis terve elu tööd teinud ja oma jutu järgi väga palju kummalist näinud. Ju tal on siis põhjus "Raami" uskuda...

Kas veeaur või gaas mehed ära keetis? See on ametlik versioon. Aga midagi tuli ka DELO sulgemiseks kirjutada...Lahtised asjad läksid teatavasti prokuratuuris preemiast maha.
Kahtlane muidugi.
Verniku jutu kohaselt ei olnud jäärakus olnud tehnikal ühtegi märki mingi agressiivse keskkonna mõjust, lisaks oli nooremleitnant küpsenud autokabiinis...

Ahjaa- üks asi veel.
Üks seltsimees, kes oli tegev selleaegsel sõjaväelennuväljal, mäletas, et kui Raam lennuväljal angaaris seisis enne lennukisse toppimist, oli taevas lennuvälja kohal olnud pilvedest kummaliselt puhas. Oli selgelt eristatav sinise taeva sõõr muidu nii pilvises taevas.

Tõeliselt müstiline lugu!

Kõik me oleme kursis legendidega USA:s asuvast "Tsoon 51" st, sealsest salajasest sõjaväebaasist, väidetavalt väga "ha¹¹-ha¹¹" katsetustest tulnukatelt saadud erinevate taldrikulaadsete liiklusvahenditega ja muuga sellega seonduvast.

Meie televisioonikanal nr 3 esitab praegu Kaanani-maa tubli poja Spielbergi põnevikku "Röövitud".

Tore on selles filmis fakt, et ka Spielberg ei suuda kuidagi mööda minna soliidsetest mustades ülikondades endistest SS:lastest, kes USA-poiste tublil kaasabil, inimeste kolpasid puurivad ja "tsooni-taevas" Wehrmachti "imelennukit" Horten Götha 229 lennutavad...
Miks mitte, kulus ju jänkidel mingid "tühised" 40 aastat selle sakslaste "sabata linnu" uurimiseks, et omale vastav riistapuu B2 luua. (link).
Aga see selleks.

Mis siis tegelikult toimub "Tsoonis"?
Kas seal tõesti "tuunitakse" hallide liiklusvahendeid?

Ühe vastuse sellele küsimusele saime aga - Krasnojarskist, sealselt biofüüsikult Pavel Polujan:ilt.
Teadlane on veendunud, et "lendavatel taldrikutel" ei ole tulnukatega mitte midagi ühist...
Aga "taldrikud" ise eksisteerivad kindlalt.
"-UFO- see on käesoleva aja kõige grandioossem müstifikatsioon, -" teatas Pavel Polujan,
"-erinevate kujudega lendaparaate, nii taldriku, ellipsoidi, kolmnurga, kerakujulisi ei loo mingid "rohelised mehikesed" vaid ikka meie omad liigikaaslased, inimesed.-"
"-Ja selleks, et varjata neid fakte ja asjaolu, et esimesed nendest aparaatidest saadi vaieldamatult kogu ala ja tehnoloogiaga kõige kaugemale jõudnud natsidelt, loodigi müüt "tulnukatest".
" Peale sõda oli ametlik koostöö SS:i ja natsidega ideoloogiliselt nii Nõukogude Liidus kui USA:s lihtsalt võimatu..."

Pavel Polujan:iga võttis interneti kaudu ühendust endine kaasmaalane, praegu USA:s resideeruv Danko Priimak.
Härra Priimak kirjutas, et 80:ndatel aastatel töötas ta peainsenerina Pavlodari (Kasahstan) Traktoritehases.
Sealses sõjaväe alluvuses olnud salajases eriosakonnas valmistati aga mingeid impulssgeneraatoreid.
Nagu talle aastate pärast selgus, oli tegemist detailidega Nõukogude "lendavate taldrikute" mootoritele.

Millega Nõukogude vastavate lendavate aparaatide arendamine jätkus, Priimak ei tea, ta lahkus Venemaalt Iisraeli, sealt USA:sse ja töötas sealses kaitsetööstuses.
Oma töö kõrvalt kogus ta hobi korras vaikselt andmeid ameeriklaste taldrikutest.
Tänaseks on tal kogu teemast valminud tervikpilt, mis katab kasutatavat tehnoloogiat, materjale ja arenduste ajalugu.
Edasi mõned härrade Priimak:i ja Polujan:i mõttearendused.

Taeva-vihmavarjud

Lennunduse ajalugu käsitlevates kroonikakaadrites võime "uputuse-eelsete" lennumasinate hulgas näha figureerimas kummalist riistapuud - mingit tohutu vihmavarju sarnast aretist mis hoolega hüpleb või "tõmbleb" üles-alla...
Lennuk-vihmavari (nii nimetati seda leiutist - umbrella plane) loodi Ameerikas Chance Vought:i firmas1911 aastal.
Samuti võib neid kaadreid näha paljuesitatud lennundusajalugu käsitlevas filmikeses "Tiivad".
See kummaline riistapuu ongi maise "lendava taldriku" esiisa.
Õhkutõusmise ja jätkuva lennu toimumise printsiibiks on tihenduse tekitamine vibreeriva tasapinna all, põhimõtteliselt sama mis lennukitiiva profiilist tuleneva rõhkudevahe ärakasutamine.

Enne Teist Maailmasõda ja selle ajal jõudsid Saksa teadlased, kes arendasid erinevatel tehnoloogiatel baseeruvaid mittetraditsioonilisi lennuaparaate, selle printsiibi rakendamisel kõige kaugemale.

Sõja ajast on teada mitmeid dokumenteeritud raporteid nii liitlasvägede lendureilt kui maa- ja merevägedelt kummalistest Luftwaffe eraldusmärke kandnud lennumasinatest.
Muidugi ei olnud Saksamaa selletüübilised "taldriku-arendused" veel n.ö. "sajaprotsendilised".
Ei eksisteerinud tehnoloogiat mis oleks suutnud vibratsioonienergiat täielikult ära kasutada.
Nimelt puudusid veel ultrahelisagedusi kasutavad tehnilised lahendused.
1948 aastaks suutis Chance Vought:i avioehitusettevõte Saksamaalt saadud oskusteabega ehitada valmis esimese algusest lõpuni USA päritolu "lendava taldriku" ja viia läbi selle esitluse USA Õhujõududele.
(Jätkub)


Muudetud: 29-11-06 kell 15:50:55 zed

Tsitaat:Algselt postitas: zed
(link).

Vaatasin veidi seda pilti ... ja miski tundus imelik. Aga kohe ei saanud aru. Siis taipasin: Kui see võiks olla originaalfoto (?), siis on nende lennumasinate mõõtmed tohutud. Päikesekiired annavad praktiliselt paralleelprojektsiooni maapinnale - lennuki vari peab seega olema sama suur kui lennumasin ise. Võrreldes nüüd varju maapealsete objektidega (majad), võiks tiibade siruulatuseks hinnata sadakond meetrit ... Mida sest arvata? Ongi nii suured? Või on pilt siiski montaazh?

See on paraku montage. Kus selle ideoloogilise blamaažhi ots, et USA sõjatööstusliku kompleksi uhkus -B2 pandaks korraga õhku "vastikute nazide" HoGo229":ga. Pealegi oli HoGo päris "tillu".
Veidi infi Horten/Gothast: siit saidilt edasi kerides jõuame ka Luftwaffe kosmoseskafandrini mida kasutasid ülikõrgel lendavate lennukite Horten, Gotha, V3, A9/A10, "Trehter" jt. piloodid.
Sellest Luftwaffe imelisest "sabata linnust": http://www.geocities.com/ptballdan/horten229group.html
Luftwaffe kosmoseskafander: http://www.geocities.com/ptballdan/ho9v1_11.jpg

Sellel jäädvustusel on toodud need neli vihr-sammast mis hoiab seadeldist õhus.[url= http://www.kp.ru/upimg/photo/51924.jpg](link)[/url]

1948 aastal loodud lennuaparaatide tööpõhimõte sarnanes nn. "telefonidünaamikale" - üks või mitu määratut membraani kannustatuna elektromagnetite megahertsilistest impulssidest tolgendasid õhus.

"Taldrikute" arendamisel aga põrkuti suurtele tehnilistele probleemidele.
"Niikaua kui "taldrik" ei "heida" endast "midagi" eemale, sarnaselt rakettidele / reaktiivliikumisele - kirjutab insener Priimak - ei teki tõstejõudu. Selleks "miskiks" on rõngaskeeris.
Keeris peab "taldrikut" ülal hoidma vaid paar mikrosekundit - selle ajaga jõuab moodustuda uus keeris-vihr.
Iga järgmine keeris haarab pöörlemisse suure hulga õhku mis tõstab taldriku jälle kõrgemale".
"- Just nendes ringkeeristes või vihrides seisnebki taldriku lennu saladus! " jätkab Polujan " Sain Danko Priimak:ilt informatsiooni kogu talle teadaolevast "UFO":de arenguloost.
Selgub, et esimestel "taldrikutel" see "tõukemembraan" ei pidanud tihtigi vibratsioonile vastu ja see viis ka esimeste katastroofideni.
Just sarnast "vastupidavat fooliot" leidis kohaliku farmeri põllult USA Õhujõudude kapten Jessey Marcell, kui 1947 aasta juulis sai alguse siiani kaikuv kära ümber nn. "Roswelli intsidendi".
Antud juhul "taldrikud" kippusid maha libisema oma vertikaalselt "õhupöörise-sambalt", aga nende lendu stabiliseerida oleks põhimõtteliselt võinud ainult vertikaalsete tüür-trimmeritega.

Repliigi korras, "taldrikute" lennust, mida korrigeeriti vertikaalsete tüüridega, leiame tunnistust FBI aruannetest.
Neid on publitseeritud Bruce Maccabi teoses "UFO ja FBI" kus on põhimõtteliselt toodud kogu USA vastavate salajaste katsetuste kronoloogia.
Mida nägi selles teoses tunnistajana toodud USA õhujõudude lendur Arnold?

- Katsetati seadmeid, kus taldrikulaadsed liiklusvahendid olid ühendununa eta¹eeri - jutustab Polujan - "Taldrikud" impulss elektromagnetitega, olid raskekaalulised, kulutasid palju energiat ja ei olnud suutelised lendama pikemaid vahemaid.
Priimaki sõnul - tuli ameeriklastel neid õngitseda välja ja tagasi tuua spetsiaalse konstruktsiooniga allveelaevadel seespool selleaegse NSVL:i merepiire.
Repliigi korras: Perestroika koites said USA "UFO" ettevõtmised koostöös NSVL ametkondadega vaba pääsu Venemaa avarustesse.

Aja jooksul ilmusid taldrikulaadsete lendaparaatide uued põlvkonnad, kus seadme korpus ei vibreerinud enam elektromagnetilises pulsatsioonis.
Need olid ehitatud keraamilistest materjalidest, ja vajalik vibratsiooniefekt saavutati piesoelektriliselt.
Nn. "kolmanda põlvkonna" lendavad seadmed ei olnud enam taldrikukujulised vaid kooskõlas arenenud tehnoloogiaga kera, ellipsi, kolmnurga ja muudes vormi- ning ruumilistes kujundites mis lennu ajal olid ümbritsetud ioniseeritud gaasi oreoolist.
On näiteks tõestatud andmeid, et USA ametkonnad konstrueerisid nn. "tumedaid UFO":sid, millel helenduvad vaid väikesed tähtsusetud alad - vihr-pööriste aktivaatorid.
Valguse olemasolu alumises tsoonis, tõusev lend, külgedel - horisontaalne liikumine.
Siit ka üleüldine mulje pealtnägijail, et "särasid illuminaatorid".
"Üldine skeem on selge igale spetsialistile -aviokonstruktorile" - ei kahtle teadlane Krasnojarskist.
"Ainult distsipliinisisene tavamõtlemine traditsioonilisest lennundustehnikast segab arusaamist sellest geniaalselt lihtsast elektrokinemaatilisest liikumisprintsiibist.
Muuseas, veel 1998 aastal anti välja raamat "Lend teaduse aspektide kohaselt", autoriks Moskva Lennundusinstituudi õppejõud Andrei Vitko.
Ta arendas teooria mis kirjeldab nn. "tiivutute" objektide lendu.
Nimetab ta neid "avatud akustilisteks resonaatoriteks".
Vitko toob arvutused, mis näitavad ilmekalt, et "avatud akustiline resonaator" vajab märgatavalt vähem energiat kui näiteks kaasaegne helikopter.

Kõige enam suutis Polujani veenda Priimakilt saadud informatsioon, milles see avas saladusliku nn. "materialiseeritud kiire" tõelise olemuse. Selle kiirega, nagu kinnitavad ufoloogid ja pealtnägijad, "tulnukad" nagu transportivat või "imevat" inimesi oma lendaparaatide sisemusse.
Lisaks võib avaldada veel ühe "sõjasaladuse" - paljunähtud saladuslikud väikesemõõtmelised helenduvad lendobjektid - need ei ole tegelikult isegi reaalsed objektid, vaid on reaalsed ioonsfäärilised "jänesed", mis ilmuvad õhku alati kahe radarikiire lõikumiskohas. Nende sünkroonne liikumine lubab "jooksutada jäneseid" mis liiguvad taevas eri kiirusega mööda suvalist trajektoori.
(Jätkub)

Muudetud: 29-11-06 kell 15:59:22 zed

- Aga "taldrikute" poolt "röövitud" indiviidid?
On ju aastate jooksul kogunenud palju vastavaid juhtumeid üle kogu maailma.
Pavel Polujani seletuste kohaselt on siin alati tegemist sellelaadsete tehniliste arendustega kaasneva kõrgesagedusliku elektromagnetilise kiirguse mõjuga inimese psüühikale.
Selline kiirgus segab ajukoore normaalset funktsioneerimist ja kutsub inimesel esile hallutsinatsioone.
- Aga vilkuvad, pulseerivad tuled mis kaasnevad pea alati taldriku-nähtustega?
Maapealsete taldrikuarenduste poolt kasutatav kõrgsageduslik kiirgus ei blokeeri lihtsalt erinevate elektririistade tööd (sealhulgas ka liiklusvahendite süütesüsteem) vaid takistab ka raadiosidet.
Seetõttu kasutavad need lendaparaadid omavaheliseks sidepidamiseks optilisi lahendusi, valgus-värvikoode (mis arendati välja juba II MS ajal sakslaste lendaparaatidel).
Siit siis ka see paljunähtud saladuslik "vilgutamine" lendobjektide pardatuledega.
Tihti kasutatakse sellel otstarbel ka laserikiiri.

Pavel Polujanil on ka ise olnud "UFO" fenomeni tunnistajaks.
Esimesel korral õnnestus tal seda lendobjekti näha 26 aprillil 1989 aastal: Kaama jõe kohal lendas suur helenduv kera.
Fenomen "UFO Permi kohal" sai laia vastukaja kuna sündmuse tunnistajaid oli hulgaliselt.
Tuli raisata päris mitu aastat enne kui joonistus toimunust selge skeem.
Tegemist oli ebastandartsete lendaparaatide aerodünaamiliste efektidega.
Edasine versioon leidis kinnitust mitmetest ülesvõtetest, mida ma hankisin Siberi Aerokosmilise Akadeemia ülikergete lendaparaatide laboratooriumist ja Krasnojarski Füüsika Instituudi ülitugevate magnetväljade laborist.
Nägin ise kuidas impulssgeneraatorite abil tõsteti maapinnalt õhku alumiiniumlehtedest konstruktsioone.
Insener Priimaki sõnul "taldriku" all moodustuvad "rõngassaia" kujulised keerised sarnanevad veidi laste mängupüramiidiga, kus seibidena asetsevad üksteise peal õhukesed rõngad mis markeerivad tõusvaid keeris - vihre. (link)

Selliste keerispüramiidide moodustumisel langeb õhutemperatuur ja õhuniiskus külmub pisikesteks jääkristallideks.
Nii ongi "taldriku" all võimalik näha nn. mikrolumehelbeid mis sädelevad helenduva õhu voolus.
Kui "taldrik" on liikumises, siis need "rõngaspüramiidi" seibid liiguvad samuti, luues mulje mõistatuslikust valgussamba kõverdumisest.
Kui aga "taldrik" hõljub pinna kohal, siis objektid mis satuvad keeristsooni, rebitakse maapinnalt lahti ja nagu "imetakse sisse".

Hiljuti avaldati pealtnägijate, ka sõjaväelaste tunnistused milles kirjeldati koonusekujulist UFO:t kõrgusega vähemalt 50 meetrit, mis hõljus kõrgel õhus.
Võib arvata, et tegelikult see polnud ise objekt, vaid ainult helenduv keeristest koosnev sammas. Aparaat ise aga asus koonuse tipul ja polnud sugugi 50 meetrine.

- Ja üldiselt, saladusi sellel alal enam pole, - võtab Polujan teema kokku - Kui pealtnägijad juhtuvad nägema kummalisi mittetraditsionaalse kujuga lendobjekte, ei tasu muretseda, kõik see on meie oma, siit samalt Maalt pärinev inseneritarkus.

Isiklik toimik.

Pavel Vladimovit¹ Polujan, 47 aastane, sündinud 12. 01.1958 aastal.
Lõpetas Krasnojarski Riikliku Ülikooli biofüüsiku erialal.
Töötas samas filosoofia kateedris. 1990:ndatel tegeles informatsioonitehnoloogiaga.
Hetkel uurimiskeskuse "Neosüntees" juht.
Raamatu "UFO likvideerimine" autor
Elab Krasnojarskis.


Muudetud: 29-11-06 kell 16:02:33 zed

Tsitaat:Algselt postitas: zed
Pavel Vladimovitš Polujan
Raamatu “UFO likvideerimine” autor

Raamat loetav siin (kes vene keelt jagab).

Siia sappa üks sait veidi tõsisemast "ufo-füüsikast". Muidugi kui jaksate sedasorti kraami lugeda. Üheks autoriks USA astronaut Capt. Edgar D. Mitchell, Ph. D. (link)
Ja kes türgi-tatari keelkonnas kodus võib tchiigata: (link)
Samas osa ajarändudest (on ka ingliskeelne): (link)

Muudetud: 24-12-05 kell 20:56:47 zed

Tsitaat:Algselt postitas: zed
Kuna sai seal Burjaatias ka kohapeal käidud ja veidi pilti tehtud, siis ... on pildikesi ... ka sellest mis Zakamenski polgust järgi on jäänud...Zakamenski väeosa marsiplats

Siin ta on: 50.3791N, 103.2884E (või umbes nii) - oleks satelliidipilt suurem ja õigel ajal tehtud, võiksime ehk zedigi seal Google Earth'is marssimas näha
Paranda mind, zed, kui väga metsa panin ...

Valitsejatel on omad veidrused.
Nii on olnud alati ka Venemaal.
Näiteks viimane Romanovite soost isevalitseja Nikolai II oli tuntud oma haiglasliku ebausuga.
Ebausklik oli ka esimene boshevistlik hirmuvalitseja Lenin.
Oma maise tee lõpuni olla ta kartnud paaniliselt vaime ning eriliselt oma kadunud ema, punase pea ja kollaste hammastega kuivetanud juudivanamuti Maria Blank:i vaimu.

Huvi kõige ebaloomuliku ja seletamatu vastu iseloomustas ka viimast "täisajalist" NLKP peasekretäri Leonid Iljitsh Brezhnevit.
Ei tea millest see tulenes, kuid see "teeneline" parteitöötaja ja "silmapaistev" rahvusvahelise töölisklassi õiguste eest "võitleja" tundis erilist huvi lumeinimese ja kõige vastu, mis selle saladusliku fenomeniga on seotud.
Varsti peale Nõukogude Liidu KP juhi toolile istumist 1966 aastal moodustati NSVL Teaduste Akadeemia juurde spetsiaalne krüptobioloogia laboratoorium.
Laiemale avalikkusele on selle osakonna tegemised-ettevõtmised jäänud saladuseks.

Auväärne Leonid Iljitsh kolis taevase presiidiumilaua taha juba 1982 aastal ja tänaseks on aegumise tõttu avanenud ka üht-teist siiani suletud olnud materjalidest.
(Jätkub)


Muudetud: 20-3-06 kell 12:57:27 zed

aga kas keegi on juba proovinud seda koola poolsaarel asuvat hiidkuju ja muid asju välja googeldada....täitsa pönev ju!!!

Tsitaat:Algselt postitas: Marleena
aga kas keegi on juba proovinud seda koola poolsaarel asuvat hiidkuju ja muid asju välja googeldada....täitsa pönev ju!!!

Noh ... guugeldage esmalt nt see Seidjärv (selline peaks vist eestikeelne nimekuju olema*) välja, millest zed oma 10-15-2005 kell 02:38 postis siin teemas kirjutanud on. Ei taha kelleltki otsimisrõõmu ära võtta, ütlen vaid, et vaade umbes 30 miili kõrguselt on vägagi mõjuv - et mis koht see siis ikkagi selline on ja kuidas tekkinud. Internetist otsides leiab tolle järve ja temaga seonduva kohta veel mõnda, ainult et otsima peate venekeelse nimekuju järgi.
*või vähemalt nii on teda nimetatud siin, kus juttu kunstiakadeemia tudengite käigust sinnakanti.

edit: olgu siis ka koordinaadid: 67.8151, 34.8453

Muudetud: 19-3-06 kell 20:00:17 Hallucigenia

Zedi Seidjärve jutu

Tsitaat:Algselt postitas: zed
Kohaliku legendi põhjal oli ammustel iidsetel aegadel tunginud saami rahvale kallale hiiglane nimega Kuiva. Vaatamata oma vaprusele ja rängale võitlusele ei suutnud saami rahvas teda võita. Siis pöördusid rahva nõiad ühispalves oma jumalate poole tähtedel. Märatseva hiiglase hävitamiseks heitsid jumalad ta pihta välguvihu mis põletas koletise hetkega tuhaks. Välk aga jättis kaljule vaid kontuuri hiiglase kehast. Rahvas hakkas ajapikku seda jälge nimetama “Kuiva-vanaks”.

jätkuks siis ka pilt sellest Kuiva-vana kujutisest kaljuseinal, mis pärineb kirjutisest venekeelsel veebikohal uhke nimetusega "Boris Monosovi ja Maagiakooli Atlantis ametlik veebikoht" (artiklis ka fotod tollest kaunist jävest).

Nujah, kas nüüd jutt saamide pühast järvest just siin KGB teemas kõige kohasem on ... aga siit ta algas ... ja elus põimuvad asjad kummaliselt ...

Lisaks veel üks imeilus pilt. See laotud kivisammas ongi seid.
Ja siin Google kaart.

Muudetud: 19-3-06 kell 21:13:30 Hallucigenia

L. I. Brezhnevi korraldusel loodud krüptobioloogia teadusliku uurimise laboratooriumil oli samuti auväärne ajalugu.

Töölis-talupoegade diktatuur Venemaal valjastas oma eksistentsi esimestest minutitest kõik oma jõud ja kasutada olevad vahendid maailmavalitsusliku eesmärgi st. maailmarevolutsiooni teostamise teenistusse.
Ka esoteerika.
Üks esimestest juhtfiguuridest kes alustas aktiivset tegevust ja uurimistööd kõige erinevamatel esoteerilistel ja parapsüholoogilistel suundadel oli meil juba kord mainitud tegelane ajaloost, Koola poolsaarel Seidjärve uurinud Aleksandr Vassiljevitsch Bartschenko. (Muide, 1905 aastal õppis Bartschenko arstiteadust Tartu Ülikoolis).
1926 aastal organiseeris Bartschenko OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, asus Rahvakomissaride Nõukogu juures) Eriosakonna alluvuses salajase neuroenergeetilise laboratooriumi.
See struktuur, mida kureeris rida tuntud Tshekaa juhtfiguure eesotsas G. I. Bokija:ga, korraldas selleaegse Venemaa eri piirkondadesse ning Kesk-Aasiasse, Afganistaani ja Tiibetisse mitmeid ekspeditsioone.
1926 aastal korraldas Bartchenko uurimisretke Altai mäestikku.
Siin puutus noor nõukogude võim esmakordselt kokku selle nähtusega mida Altai kohalikud hõimud kutsusid iidse sõnaga - almastõ -.
(Jätkub)


Muudetud: 20-3-06 kell 12:59:05 zed

Kuulsin ühte huvitavat versiooni meie "toredast" skandaalidega ja huvitavate tehingutega seotud poliitikust (ärme nimesid maini).
Küsite ,et mis see paks siia teemasse puutub ?
Lugu järgmine:
Tegelik perestroika väljamõtleja oli KGB juht Andropov , kuid õnneks ei antud talle aega seda läbi viia(viskas ennem lusika nukka). KGB aparaat teadis väga hästi ,et riigis oli kõik mäda ja rahvas rahutu ( kes siis veel paremini oleks teadnud).Seega oli vaja rahvale anda natuke vabadust mõtlemises ja ka majanduses, ise muidugi seda kogu aparatuuriga kontrollides ja juhtides.Selleks valiti eri liiduvabariikidest teatud persoonid kes said väga hea koolituse KGB koolides. Koostati plaanid rahvarinnete ja isemajandavate piirkondade loomiseks .Kuid ...

Tuli võimule T¹ernenko (mõtetu ja jõuetu vanaätt). Aastaga suri seegi.

Välja ilmus märgiga mees Gorbatshov. Gorba muidugi võttis ise asja ette aga...
Mis siis juhtus ?
Gorbal kui põllumajandus ministeeriumi juhil puudus kontroll KGB üle ja asjad hakkasid natsi nihu vedama. Tekitati küll rahvarinded , kuid ilmus välja ka palju kodanliku mõttelaadiga inimesi kellele jäi väheks IMEdest ja kes tahtsid oma riiki/riike.Kõik hakkas kontrolli alt väljuma.
Toimus put¹ ja edasi NSVL lagunemine.

Huvitav kellest küll rääkis Rüütel kui ta ütles ,et ta teab keda oleks määratud pukki kui put¹ oleks õnnestunud.

Mees, kellest Sa räägid, puudus ka täna Bushi tervitava Eesti delegatsiooni koosseisust. Ei tea, kas vaevasid teda süümepiinad või seab naaberriigi võimuparteiga sõlmitud leping tema toimetustele teatavaid piire...!?

Igatahes ei olnud "perestroika" sepitsejad kindlasti ette näinud N. Liidu lagunemist ja Balti riikide iseseisvumist, seda näitas ka "sisemine" kemplemine EW järjepidevuse küsimustes - igal juhul oli osa seltskonna huvides tüürida Eestit kõrvale täiemõõdulisest juriidilisest taastamisest. KGB toimikud nihverdati ka ohutult Venemaale, et keegi ei saaks tagantjärele mingit uurimist/õigusemõistmist korraldada.

Kemplemine puna-valgel (ja mitte ainult!) skaalal käib aga Eesti poliitikas täiega edasi!

Kui ma õigesti mäletan, siis Bush ise ei soovinud Rüütliga kohtuda. Sellest võib välja lugeda selget vastuseisu Venemaad pooldavat või seal teeninud inimestele.
Võin ka valesti mõista.

--e--
Ja oligi mul õigus!

EPL

Enne presidendivalimisi sahistati, et kui Arnold Rüütel tagasi valitakse, siis USA president George Bush Tallinna ei külasta.

Vana kommunistiga Bush mingil tingimusel kohtuda ei tahtvat. Sel puhul pidi leitama mingi ettekääne külaskäigu ärajätmiseks, kirjutab Eesti Ekspress.

-link-



Muudetud: 28-11-06 kell 11:21:19 zepac