[kalldunn]

Huvitav! Aga sarnast teemat meie foorumis ei olegi!
Igaüks räägib siin oma kogemustest – seoses unega. Teaduslik maailm – ei ole ka, nähtavasti kokkuleppele jõudnud. Kes või mis see uni, siis tegelikult on? Senikaua kuni me ei jõua mingisuguselegi kokkuleppele une definitsiooni suhtes – on mõttetu vaielda une tagajärgede üle.
Muidugi on minul oma arvamus – ja oma nägevus une suhtes. Aga nagu tavaliselt .
Erineb see kõikide teiste arvamustest. Oma arvamuse jätan ma viimaseks.
Kõigepealt tahaksin ma kuulata Teie arvamust. Teadusliku maailma arvamust. Niipalju kui see on kättesaadav.
Võib olla suudate minu arvamust muuta! Kui ma näen viga Teie arvamuses – vaidlen ma Teiega kindlasti!

[Q11]

Tõenäoliselt pead silmas unenägude seisundit, mitte sügavat und.
Kiusatus tekkis mul kohe vastu küsida aga mis on ärkvelolek?
Põhimõtteliselt nende kahe vahel erilist erinevust polegi. Teadvus on tulnud lõpmatusest, et kogeda lõplikust. Muud moodi Ta seda teha ei saa.
Nii nagu ärkvelolekus tundub, et mina olen siin ja sina oled seal, samamoodi on ka unenäos. Ja mõlemas neis eksisteerib ego. Sügavas unes pole punkti või tsentrit. Puudub tagasipeegeldus.
Näitena – Päike (teadvus) kiirgab igalepoole valgust.. Kui võtaksime ära kõik planeedid ja objektid mida päike (teadvus) näeks? Pimedust, kas pole? Tegelikult aga on kogu ruum päikese (teadvus) ümber ainult Valgust täis.
Või natuke teisest küljest...Tead kalldunn miks nimetatakse Valgustumist ka Ärkamiseks? Sest praegu ärkvelolekus inimene „magab“. Välismaailma me kogeme ainult oma tajude kaudu. Me „näeme“ ainult tajusi, mitte midagi muud. Aga...vilets lugu on selles, et me ei näe neid otse vaid toimub ajupoolne tõlgendus. Kui sa vaatad oma laual olevat kohvikruusi ei näe sa seda vaid „juttu“ mille ego sulle sellest jutustab...

[kalldunn]

Q11 ära tule mulle siin nuudleid kõrvade külge riputama! Ja kärbseid pähe toppima.
Selles teemas me ei räägi unenägudest – vaid UNEST.
Une uurijad räägivad; et unel on kaks faasi. Nimetame neid sügavaks uneks ja kergeks uneks. Kerge une faasis nähaksegi und. Aga küsimus ongi selles – kellest või millest koosnevad need faasid? Kui me sellele jälile jõuame – on võimalik lahendada väga palju probleeme.

[Q11]

Inimesel on kolm seisundit – ärkvelolek, unemaailm ja sügav uni. Rohkem pole. Mnjah... tõepoolest neljanda, mis kõiki läbistab on nimetatud ka turiyaks. Aga see on üldiselt see kui teadvus iseennast tunnetab. Ükskõik kas oled ärkvel, näed und või oled sügavas unes.
Kellest või millest need faasid koosnevad. No väga lihtsustatult teatud ajuosad lülivad magades välja ja siis jälle sisse. Mis selle mõistmises siis nii keerukat oleks?
Võid ju näiteks proovida ärgates...natuke harjuta ja oled võimeline mingilmääral aju mälukeskuste tööleasumist pikendama. Sa ei tea kus oled, puuduvad elumälestused, eitea kui vana oled...ja siis vaatled kuidas peas mingid osad hakkavad infot jälle andma – „aaa....õigus jah...olen praegu siin ja eile oli niimoodi ja kakskümmend aastat tagasi juhtus jälle naa...ja mu nimi on õigus jah ju see...“...

[Lorenz]

Sest praegu ärkvelolekus inimene „magab“. Välismaailma me kogeme ainult oma tajude kaudu. Me „näeme“ ainult tajusi, mitte midagi muud. Aga...vilets lugu on selles, et me ei näe neid otse vaid toimub ajupoolne tõlgendus. Kui sa vaatad oma laual olevat kohvikruusi ei näe sa seda vaid „juttu“ mille ego sulle sellest jutustab...

Taju on aga kultuuriline tõlgendus, kas pole. Eristades seda ego tõlgendusest, see 'ajupolne tõlgendus' ajab mind segadusse.
Sa näed kohvikruusi, sest oled osa kultuurist, kus kohvi juuakse kruusist. Kus on üldse sellised mõisted käibel, nagu "kohvi" ja "kruus", ning viis neid kuidagi ühendada. Need tunduvad olevat tugevad eeldused, et kohvikruusi saaks näha

Mõtlen siis seda, et tajud ise ka ju seda va välist maailma otse ei haara, ikka millegi kaudu, millegi vahendusel. Nagu sina näed kohvikruusi taju vahendusel, suhestub taju endasse suubuvatesse signaalidesse kultuuri kaudu. Niipalju kui see kultuur võimaldab ning näidata oskab. Kui tahta võib kultuuri nimetada ka ühisteadvuseks, näiteks, Ega ma terminites väga kinni ei ole praegu ning millelegi väga spetsiifilisele tähelepanu juhtuda ei soovi.

[kalldunn]

No miss see siis olgu!? Jätame tajud - kultuuri ja kõik teised asjad kõrvale – arutame ikkagi und. Ma ei usu, et uni on teistel rassidel ja rahvastel erinev. Uni on ju uni. Aga kess või miss und põhjustab? Seda ma tahaksin kuulda!
Aga seda ma ei usu, et aju suudab und niisama lihtsalt, sisse ja välja lülitada.
Miss siis viga oleks, kui tahan – lülitan une sisse. Kui tahan lülitan une välja – super.

[Q11]

„Miss siis viga oleks, kui tahan – lülitan une sisse. Kui tahan lülitan une välja – super.“
Noh kui Sa ei suuda siis miks arvaksid, et pole inimesi kes nii suudavad?...

[soe1]

Olen palju selle üle mõelnud mis on uni. Kuigi on selle üle palju arutatud, aga selgust pole siiani kellegil. Sellepärast väga hea teemahalgatus kalldunn.
Võiks ju küsida et miks me magame? Akateemikud ja teadlased räägivad mida iganes keemjatest ja ainetest ja keha taastumisest jne. Aga kas see seletab und- unenägusid. Räägitud on ka sellest, et su astraal keha lahkub kuskile astraal keskonda ja see on uni. Võibolla. Tegelt me ju ei tea. Võibolla lihtsalt mingi osa ajust lülib välja ja mingi osa töötleb päevaseid infokilde edasi. Kahtlen, et ainult seda.
Mul on olnud elus paar korda au piiluda paariks sekundiks unenäkku mis oli nii värviline nii kirgas ja ehe, et tava elu tundub selle kõrval nagu mustvalge telekas tänapäeva UHD kõrval (kes ei tea mis UHD siis see tänapäevase teleri pea parim pildi kvaliteet). Miks vaid paar sekundit? Mis see siis oli- uni, astraaal või see koht kus me tuleme?

[Mannu]

Teadlased ei tea täpselt, mis on uni ja miks me magame.
Siin toon ära märkmeid Matthew Walkeri raamatust "Miks me magame. Uni ja unenägude vägi". Originaal ilmus 2017.

Uni on tõenäoliselt sama vana kui elu. Ka ainuraksetel on aktiivsuse ja passiivsuse perioodid, mis vastavad pimeduse ja valguse tsüklile.
Miks me magame - uni on seisund, mida me peame kogema selleks, et korrastada ärkveloleku ajal segi aetut. Ärkvelolek on madalal tasemel ajukahjustus Sügav (NREM) uni on aju suurpuhastus ärkveloleku ajutegevusest tekkinud kahjulikest ainetest.
Aga võiks küsida ka nii: miks elu üleüldse vaevus ärkama? Hüpotees: uni oli esimene elu staadium planeedil ja ärkvelolek tekkis unest.

Putukatel, kaladel ja roomajatel ei esine selgeid märke REM unest (ehk siis nemad unenägusid ei näe). Lindudel ja imetajatel on täismõõduline REM-uni. Linnud ja veeimetajad magavad poole aju kaupa, teine ajupool on ärkvel, kuid REM-und näevad alati kõigil mõlemad ajupoolkerad korraga.
Kui inimene magab võõras kohas, siis ka temal magab üks ajupoolkera sügavamalt, teine kergemalt.

Lk 61 on pilt ajulainetest: ärkvelolek ja REM-uni (unenäod) on üsna sarnased; NREM on aga nagu sügav aeglane hingamine. Ärkveloleku ajulainete mustrit võrdleb autor kiire ja korrapäratu trummipõrinaga. Täiesti kaootiline, helideks muudetuna üsna kõhe kuulata. Ebakõla ja rütmitus tuleneb sellest, et aju töötleb korraga eri kohtades erinebal viisil erinevat infot.
NREM une aeglased lained on 10x aeglasemad kui tuline ajutegevus ärkvelolekus. Kui see muundada heliks, leiate end varsti selle taktis kaasa kiigutamas. Kuid aegajalt kostab aeglase une lainete rütmi sekka R-tähena põrisev heli. See on unespindel. Mida tihemini ja jõulisemalt need esinevad, seda kurdim on magaja välistele helidele, mis võinuks teda äratada.

Autor võrdleb aju jalgpallistaadioniga, mille kohal on mikrofon. Enne mängu algust salvestab see inimeste kaootilist jutusuminat, milles puudub selge ühine hääl. See on aju ärkvelolek. NREM unes on aga (une)mäng alanud. Publiku hääled on ühinenud mängueelse loba asemel mantralaadseks kõnekooriks. Algul arvasid oletasid teadlased loogiliselt, et see laisk rütm peegeldab aju jõudeolekut, sest sügavaimad ja aeglaseimad aju NREMrütmid meenutavad anesteesia all oleva inimese ja isegi teatud liiki kooma ajulaineid. See tõlgendus oli vale. See, mida te NREM unes kogete, on üks kõige hämmastavamaid neuraalse koostöö näiteid. Hämmastav iseorganiseerumise abil tuhanded ajurakud on otsustanud ühineda ja üheaegselt "laulda". Iga kord kui ma öösel omaenda uurimislaboris seda rabavat neuraalse sünkroonsuse akti pealt vaatan, tunnen alandlikkust - uni on tõeliselt aukartustäratav nähtus.


Korraks ma Walkeriga lõpetan ja räägin oma mõtteid. Seni oli minu huvi ja hämmastus peamiselt seotud ikka unenägudega ehk REM-unega. Kuid Walkeri kirjutatu pani ka mind imetlema sügavat unenägudeta und (mis polegi päris unenägudeta muuseas), ja paremini aru saama sellest, miks Tiibetis on nii unenäo jooga kui ka unejooga. Viimane siis püüab tabada seda teadlikkust, mis on inimresel ajal, mil ta teadlik aju magab unenägudeta. See tundus mulle seni üle mõistuse, et kuidas saab sel ajal mingi teadlikkus olla. Samal ajal kui Lucid Dreami unenäos teadlik olemine oli ammu selge. Ja seda NREM une neuraalset koostööd mina väga paha uhhuupseudoisehakanudteadlasena seostan Universumi teadvusega sünkroonis olemisega. Või Kõrgema minaga või selle ühe ja ainukese MInaga, keda aga aju tekitatud illusoorne pseudomina ärkvelolekus ja unenäos segab pidevalt oma mölaga.
Nii, aga nüüd veel pisut Walkerit.

Sadu kordi öösiti üle teie aju lainetav uskumatu elektriline harmoonia aitab seletada välise teadvuse kadu. Väline teadvus tekib aju pealispinna all, taalamuses. Uinudes takistab taalamus tajusignaalide (kuulmine, jt meeled) ülekannet ajukoorde. Katkestades tajusidemed välismaailmaga, kaotame tunde teadvusel olemisest ja võimaldame ajukoorel puhata. NREM une lained aga erinevad tugevalt ajulainete aktiivsusest ärkvelolekuaegses meditatiivses seisundis.
REM-une ajal aga mõned ajuosad on isegi aktiivsemad kui ärkvelolles. Sel põhjusel nimetatakse REM-und ka paradoksaalseks uneks. Aju skaneeringu järgi paistab olevat ärkvel, keha aga on unes. Millist infot siis aju töötleb? Sarnaselt ärkvelolekuga on taalamuse tajuväravad lahti REM-unes, kuid teistsuguselt. Ei ole lahti aistingutele välismaailmast, vaid aistingutele mälestustemaailmast.
Jälle minu oma tähelepanek: turvaaauk! Sensoorsele ekraanile võib sattuda infot ka väljastpoolt isiklikku aju, tajuvälist infot. Selle tõestuseks Rupert Sheldrake raamatu"Dogmadeta teadus" katkend : "Stanley Krippneri katseseeria unetelepaatia uurimiseks, 60nendatel. Osalejad magasid helikindlas ruumis, elektroodid pea küljes. Enne magamaminekut kohtus katseisik sõnumisaatjaga, kes läks seejärel teise ruumi (mõnel juhul mitmeid miile eemale). Kui katseisik magas ja tema silmade liikumise järgi tuvastati une nähgemine, siis avas sõnumisaatja oma ruumis kinnise ümbriku, kus oli juhuslkikult valitud pilt. Ta keskendus pildile, püüdes mõjutada katsealuse unenägu. Katseisik äratati seejärel ja paluti tal oma unenägu kirjeldada. Kokkulangevused olid kohati muljetavaldavad"

Veel veidi Walkerit:
antidepressandid suruvad alla REM-une.
Unenäod on päevasündmuste kopeerimine vaid 1-2% juhtudest. Aga korduvad ja võimenduvad päevased emotsioonid.
Piinarikaste unenägude nägemine pärast õnnetust ravib emotsionaalselt. Need, kes nägid ainult häid unesid, ei toimunud traumast üle saamist.
Ka NREM-unest äratatuna mäletavad inimesed ähmaseid mõtteid (nagu unenäojupikesi), stiilis "ma mõtlen vihmast". Tõenäosus kuni 20%.

___________
Ehk siis minu vastus Kalldunni küsimusele: uni on Universumi Teadvuses olemine.
No ja veel palju muud ka, väha hea ravim paljudele hädadele sealhulgas.
Ja kui suuta oma tavateadvus (see mis ajus tekib) ka sellele üles äratada, siis vast on minu poolt ka valgustumise ehk ärkamise mõiste vähemalt minu enda jaoks mõneks ajaks seletatud.

[Q11]

„ ja paremini aru saama sellest, miks Tiibetis on nii unenäo jooga kui ka unejooga. Viimane siis püüab tabada seda teadlikkust, mis on inimresel ajal, mil ta teadlik aju magab unenägudeta.“
Sa Mannu ise kirjutasid nüüd oma mõtet või?
Unejooga on mitte uurida seal sees olevaid „nägemusi“ vaid tajuda nähtust ise. Seal võib tekkida samasugune Ärkamine nagu ärkvelolekus. Lihtsalt püütakse teises seisundis „sinna jõuda“. Kas see töötab?....Lühike vastus oleks „EI“...pikem...“ Kui seal Ärkad pole Sa selle heaks midagi teinud“...

[Mannu]

„ ja paremini aru saama sellest, miks Tiibetis on nii unenäo jooga kui ka unejooga. Viimane siis püüab tabada seda teadlikkust, mis on inimresel ajal, mil ta teadlik aju magab unenägudeta.“
Sa Mannu ise kirjutasid nüüd oma mõtet või?
Unejooga on mitte uurida seal sees olevaid „nägemusi“ vaid tajuda nähtust ise.

Jah, oma mõte. Ja nähtus ise ongi puhas teadlikkus. Ilma igasuguste nägemusteta.

[kalldunn]

Aitäh Mannu!
Olen sellest teadlik, millest sa kirjutasid. Aga kõik see on väliste mõõteseadmete ja välise vaatluse põhjal tehtud järeldused. Tegelikult saab und uurida spiritistliku meditatsiooni seisundi ajal. Tuletage mulle meelde, mida ma hüpnoosi juhendis olen une kohta öelnud. Sealt võiksime edasi aritada.

[Q11]

„Tuletage mulle meelde, mida ma hüpnoosi juhendis olen une kohta öelnud. „
Minule ei tule ka nagu meelde mida Sa hüpnoosi juhendis une kohta ütlesid.
Aga ehk lühidalt selgitaksid seda spiritistliku meditatsiooni olemust ?...

[kalldunn]

„Tuletage mulle meelde, mida ma hüpnoosi juhendis olen une kohta öelnud. „
Minule ei tule ka nagu meelde mida Sa hüpnoosi juhendis une kohta ütlesid.
Aga ehk lühidalt selgitaksid seda spiritistliku meditatsiooni olemust ?...

See küsimus oligi sinu jaoks mõeldud.
Otsi juhend üles. Loe see läbi. Alles siis esita oma argumenteeritud küsimus.

[filo]

Igaüks räägib siin oma kogemustest – seoses unega.

Väga hästi on näha, kuidas umbes 2 aastat tagasi algas siin foorumis taganemine, et mitte öelda põgenemine. Mitte keegi ei räägi siin enam siiralt oma kogemustest. Paljud on oma varasemad postitused kustutanud.

[Q11]

On või? Ma seda pole täheldanud. Igatahes Q11 postitused on kõik ilusasti kõigile loetavad...

[kalldunn]

Igaüks räägib siin oma kogemustest – seoses unega.

Väga hästi on näha, kuidas umbes 2 aastat tagasi algas siin foorumis taganemine, et mitte öelda põgenemine. Mitte keegi ei räägi siin enam siiralt oma kogemustest. Paljud on oma varasemad postitused kustutanud.

Tähelepanek on õige, kuid see on vales teemas.
Aitäh.

[Q11]

Aga võibolla kirjutad nüüd oma arvamuse unest...et mis see siis Sinuarvates on...

[kalldunn]

Juhendisse olen ma kirjutanud nii:
Otsige üles une ruum. Kõik kes on une ruumi ukse taga, need kuuluvad hävitamisele. Nemad on une seljas ratsutajad. Ainult väga korralikult välja puhanuna on võimalik minna une ruumi. Seal asub une kasset. Seda ärge puutuge. Ülejäänud kuulub hävitamisele. Kui une kasset käivitub, jääb H 10 sekundiga magama.
Q11 kas nüüd oskate loogilist küsimust esitada?

[Minaelan]

Unenäod on nägemused, mille tähenduse üle on aastatuhandeid pead murdnud nii ühiskonna targimad kui ka lihtinimesed. Antiikajast piibliaegadeni. Sigmund Freudist kaasajani.
Seega vaevalt meie ajastu inimesed suudavad seda adekvaatselt lahti seletada.
Ainult isiklikke arvamusi saame siin esitada.
Mina arvan, et unenäos ma liigun sellistes erinevates ruumi- ja aja- jne mõõtmetes, mida meie praeguse kehastuse ajud ei suuda reaalsuses mõista. Võib-olla hingedena kehadest vabad olles mõistame oma nägemusi rohkem.

See, et näen asju ette, tähendab, et liigun ka tulevikus. Tundub, et liigun ka oma paralleeluniversumites ja minu hinge paralleel-eludes.
Kindlasti on mu unenägudesse tunginud nii häid olemusi kui ka halbu olemusi, kes siis vastavalt kas toetavad mind või püüavad mind mõjutada “halvasti” millegi suhtes.
Minu jaoks on unenäod imelised müsteeriumid ja avastamist väärt.

[Q11]

„Otsige üles une ruum. Kõik kes on une ruumi ukse taga, need kuuluvad hävitamisele. Nemad on une seljas ratsutajad. Ainult väga korralikult välja puhanuna on võimalik minna une ruumi. Seal asub une kasset. Seda ärge puutuge. Ülejäänud kuulub hävitamisele. Kui une kasset käivitub, jääb H 10 sekundiga magama.
Q11 kas nüüd oskate loogilist küsimust esitada?“
ee...kui ma nüüd päris ausalt vastaks siis „Kle ikka midagi ei saanud aru“ nagu Vanamehe multikast - https://www.youtube.com/watch?v=AgpjSH2wsTI)...:)
Mis kasset?. Mis, kes on H 10? Une ruum?? Kes ja miks kuuluvad hävitamisele?? Kes hävitab?...väägade segane...

[kalldunn]

Tead mis Q11 . Sul on kodutöö tegemata. Istu kohale kaks. Ja ära mind enne tüüta, kuni oled kodutöö vähemalt naljale vastanud.
Kodutöö. http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6813
Minaelan. Nagu ma olen aru saanud. On ka unenäod seotud, une kaseti töö resimiga. Aga sellest pärastpoole.

[Q11]

"Tead mis Q11 . Sul on kodutöö tegemata. Istu kohale kaks. Ja ära mind enne tüüta, kuni oled kodutöö vähemalt naljale vastanud."
hehehe...no heaküll...lihtsalt Sinu nö "kodutööd" lugedes tekkis küsimus...oled Sa ise üldse kunagi astraalis käinud või oled sellekohta lihtsalt lugenud?...

[Aadu66]

Ma olen juba aastaid olnud huvitatud lucid dreamist, astraalist, teadvuse rännakuist kehavabalt. Lucid dreame esineb mul üsna sageli, on kogu elu olnud. Alles viimastel aastatel, kui hakkasin asja kohta lähemalt uurima ja mõningaid praktilis asju katsetama, olen õppinud mõningal määral seda ka ise esile kutsuma. Samuti on arenenud unenägude juhtimine. Olen teadlik unes, suudan seda juhtida mõningal määral ja alati ei lähe nii, kuidas tahad ja tuleb igasugu üllatusi. Astraali pole teadlikult pääsenud. Tähendab, olen pääsenud, kuid mitte täielikult. Mõningate tehnikatega on kõik tunnused. Keha sumiseb, jalad tõusevad üles kuni rinnuni, aga siis käib mingi kukkumine (ilmselt see ongi kehast väljumine) ja siis on blackout kuni hirmsa kolakaga kehasse kukun ja ärkan. Vahepealsest ei mäleta õhkagi. Ainult paar korda on nägemine muutunud nagu pruunikaks ja kuidagi teiseks ja oma käsi olen näinud nagu läbi tagurpidi kiikri, hästi teravalt, kauges perspektiivis, pisikeste ja millegipärast mustadena, siis edasi taas täielik mäluauk.
Ma tahan Kaldunni jutu peale öelda seda, et näiteks mina otsin ja arvestan neid teooriaid ja praktikaid ja kogemusi, mis on sarnased kui mitte kõikidel inimestel, siis paljudel. Olen tähelepanelikult lugenud siin Kaldunni kirjutisi juba aastaid ja mulle tundub, et ta seostab meelevaldselt ainult tema enese kogemusi kõikidega. Paistab aga, et neis asjus on kogemusi, mis on omased ja sarnased kõigile inimestele ja terve hulk kogemusi, mis on täiesti individuaalsed ja mida ei saa teistele üldistada. Kaldunni nähtud ja kogetud uneruum ei pruugi kõigil olla samas kohas ja sama sisustusega ja lla sama otstarbega.

[Q11]

jah...päris hea vastus Sul Aadu66. Kuna mul alati see teemaspüsimine ununeb.. aga.. turgatas üksasi mida algajad astraali minejad unustavad, või see komponent. Eluenergiat peaks siis mitte ....kuidas delikaatselt väljendada...no seksuaalenergiat peaks siis hoidma. Muidu...noh...eisaa. Kehast väljuda siis....