Kuna peagi on tulemas riigikogu valimised, siis otsustasin ühe asjakohase vaheteema teha. Lähiajaloost on teada, et kaasaja poliitiline spekter tekkis konservatiivse monarhia (mida hakati nimetama parempoolsuseks) muutumisest liberaalse demokraatia suunas (mida algselt nimetati vasakpoolsuseks ja hiljem tsentrismiks) ja mõnedes maades omakorda liikumisest sotsialistlikku kommunismi (ehk üldlevinud poliitikateooria kohaselt liikus veelgi enam vasakule). Kui paljud konservatiivid näevad selles sündmustejadas lineaarset mandumist, siis sotsialistid peavad seda hoopis inimkonna lineaarse arengu märgiks. Liberalistid arvavad omakorda et nemad on tsentris kõige õigemad pooluste tasakaalustajad. Loomulikult on neil kolmel poliitikaharul täiesti vale arusaam tegelikult toimuvast.
Poliitikaspektrit on üritatud lahtimõtetstada väga erinevate teooriate ja vaimukoolkondade poolt... seda paraku väga eksitavalt, poolikult või lihtsalt pinnapealselt. Minu väljatoodud tõlgendus mis on seotud süvaspirituaalsusega, erineb kõikidest teistest teooriatest oma originaalse paradoksaalsuse, ülima põhjalikkuse ja teatud kardinaalse ümbermõtestatuse poolest. Väidan et üldlevinud poliitikaspektrit on valdavalt puudulikult õpetatud, millest tulenevalt on kogu poliitika moondunud inimest emotsionaalselt hävitavaks saatanlikuks nähtuseks. Kes sinna oma nina topivad saavad tõenäoliselt mingitpidi tunda naturaalset tervikut lõhkuvat kosmilist kurjust, mis toitub kui raisakotkas oma äralollitatud ohvreid lõhkitükeldades.
Kui soovida poliitilist spektrit tõeliselt lahtimõtestada, siis tuleks mingilgi määral teada spirituaalse terviku sümboolseid põhikomponente ja ürgjõudusid... kuid seda korrektselt. Aru võiks saada pigem vähem aga õigesti, kui et rohkem aga valesti! Võiks mõista näiteks paradoksi, et ratsionaalne objektiivsus ei saavutata otseselt välise praktilise meelelisuse kaudu vaid pigem sisemise teoreetilise andmetöötluse tulemusel. Võiks teada et loomingulisus on pigem üldine praktiline pealehakkamine ja loogilisus on pigem detailne teoreetiline kalkuleeritus. Näiteks võib inimene mängida muusikainstrumente ilma muusikateooriat tundmata ja vastupidi. Võiks teada et individuaalselt omandatud vaimne intelligents pole veel piisav jõud et meelelisi masse efektiivselt mõjutada, milleks on tarvis hoopis teatud ekstravertset vitaalsust ja loomingulist näitlejameisterlikkust. Samuti väga lihtsameelne oleks eeldada nagu sotsialistlik ressursside võrdsustamine või liberalistlik sõnavabadus hävitaks kuidagi reaalselt hierarhiaid, kuna esimene põhineb suuresti maisete ja teine vaimsete hierarhiate loomisel. Konservatiivsus aga peaks endas põhiliselt moraalsete väärtuste hierarhiat kandma.
Keskmesuunalised jõud:
Spirituaalses pildis suunduvad tasakaalukeskmesse enim poliitiline konservatiivsus, mis on algselt iga tervikorganismi peamine jõud. Tähelepanu on valdavalt tasakaalu otsiva Südame suunaline, mis saavutatakse empaatilise eneseväärikusega(EQ). Kui kedagi tahta lõplikult allutada, siis soovitakse just selle jõuga kontakt läbilõigata. Meie elus võib olla suhteliselt vähe praktilist võimekust ja teoreetilist väekust, kuid loomulike väärtusnormide mittetundmine röövib enesedistsipliini ja väärika saatusetee. Seda peaks esmalt kasvatama hooliv perekond ja põlvkondade traditsioonid. Täiesti vale on pidada konservatiivsust intellektuaalselt objektiivseks ja vaimseks jõunähtuseks, kuna põhiliselt on tegu hingeliselt pühendunud elutunnetusega. Siin on rahvuslik vendlus, selle väärikas ajalugu ja monarhiline kuningriik emotsionaalselt olulise tähendusega. Võidakse ületähtsustada religiooni ja Jumalast seatud moraali, mille tundmine ja kartmine määrab valitseva hierarhia. Karistuseks on kogukonnast väljaheitmine või demonstratiivselt häbistav hukkamine. Riigipea pärandub mööda aristokraatlikku vereliini. Äärmuslikus lõhestatuses sünnib illusoorne parasiitlik orjus, kus parasiitideks osutub absoluutse ainujumala kummardajate maffia. Jõuplaneetideks: Päike, Kuu ja Saturn.
Paremsuunalised jõud:
Spirituaalses tegelikkuses paremale kalduvad jõud seostuvad enim poliitilise liberaalsusega. Liberaalne demokraatia klassifitseerub sisevaimsuse poole kust on tuletatud detailsed kapitalistliku turumajanduse reeglid. Tähelepanu on võimalikult objektiivselt hindavas ülakehas, mis põhiliselt saavutatakse teoreetilise ja ratsionaalse intelligentsiga(IQ). Olulisel kohal peaks olema sõna- ja arvamusvabadus. Valitseb kavalalt kalkuleeritud ettevõtluse ja konkurentsi seadused, mille kaudu liiguvad ressursid. Siin saavutatakse kord individualistliku vaimuväe kaudu, millest tulenevalt toimub kõikvõimalike vähemusgruppide esiletoomine, ehk oluline on vabadus personaalset omapära eksponeerida. Ületähtsustatud on teaduslik tehnoprogress ja inimeste peades valitseb rahausu sissetung. Rahahierarhias väärtustatakse matemaatilisi börsituru ja ettevõtluse seadusi, otsitakse tugeva vaimse pingutuse kuid vähese füüsilise vaevaga suurt kasumit. Karistuseks on siin enamasti rahaline trahv või üsna mugav vanglaruumi isolatsioon. Oluliselt mitte midagi otsustav riigipea peaks saama valitud demokraatliku rahvahääletuse kaudu. Äarmuslikult lõhestatud individualismis sünnib erroris robotlik orjus, kus robotiteks muutuvad rahanumbrite kummardajad. Jõuplaneetideks: Merkuur, Veenus ja Neptuun.
Vasaksuunalised jõud:
Sotsialistlike masside pinnapealsus ja nähtusi üldistav taju loodab välisele tugevale valitsusele, mis läbi füüsilise võimujõu püüab kõigile kodanikele võimalustevõrdsust tagada. Tähelepanu on põhiliselt subjektiivse kogemusega alakehas, mis saavutatakse praktilise ja loomingulise kehalisusega(OQ). Sotsialistlik kommunism on teatud mõttes nagu kaoseline meelelisus, kus individuaalne kriitiline mõtlemine pole aktsepteeritud, seetõttu muututakse väitlustes tuliselt lahmivaks või lausa agressiivseks. Hierarhia on siin tagatud maiste pealesunnitud riigistruktuuride kaudu, mille raames karjääri tegemise võimalused on justkui kõigile võrdselt avatud. Rahvas peab olema võrdselt rikas, ehk tegelikult pigem solidaarselt vaene. Ametnikud on vajadusel lihtsalt ja kiiresti väljavahetatavad, eriti kui ei näidata üles piisavat võimutruudust. Sotsialistid on ka kõvad tegudemehed... asju tuleb teostada ikka utoopiliselt suurelt ja toredalt, kus ratsionaalne mõttekus on pigem teisejärguline. Oluline on tegude kvantiteet ja mitte niivõrd nende sisu. Tekib suhtumine et kõik on lubatud, kui mitte riigiorganitele vahele jääda. Karistuseks on enamasti ametikaotus, füüsiline represseerimine või hukkamine. Autokraatlik valitseja määratakse vaistlikult massi juhtide poolt. Selle äärmuslikus lõhestatuses sünnib sõjakas tsombikarja orjus, kus tsombideks saavad tugeva valitsuse kummardajad. Jõuplaneetideks: Marss, Jupiter ja Uraan.
Kokkuvõtteks saab järeldada et praegune poliitiline süsteem on mingil määral inimesi lõhestavalt idioodistava toimega. Konservatiivid kardavad inimhinge(EQ) hävitust, liberaalid kardavad inimvaimu(IQ) hävitust ja sotsialistid kardavad inimkeha(OQ) hävitust - lõhestatud olendid pole võimelised oma kinnijäänud jõupunkte enam terviklikult liigutama. Samuti näib et liberalism ja sotsialism on loonud ühisrinde konservatiivsuse vastu. Ehk piltlikult - Pea ja Kõhu jõud sõdivad koos Südame jõu vastu – mis poliitiliselt väljendub globalismi ja rahvusluse konfrontatsioonis. Et mõista millised jõud nendest kolmest on tegelikult radikaliseerunud, tuleb küsida kas ühiskonnas on valdavalt Südame religioossus parasiitlikus illusioonis, Pea loogika robotlikus erroris ja Kõhu loomingulisus tsombilikus sõjakuses? Need märgid ei pea olema veel füüsiliselt teostunud vaid võivad varjatult kultuurilises sfääris ilmneda. Millised jõud on haaranud ohjad ja keda eiratakse? Mis jõud tervikut enim lõhuvad? Kumb on reaalsem – kas rahvuslus või globalism? Mida rahvuslus ja globalism tähendavad või võiksid tähendada - kuidas need sünnivad, millel põhinevad ja millest väljaarenevad? Kas võib olla halba ja head rahvuslust või globalismi? Jne.
Lõppu on selgituseks lisatud uuendatud tabel: Poliitilise Spektri Spirituaalsed Seosed
Poliitikaspektrit on üritatud lahtimõtetstada väga erinevate teooriate ja vaimukoolkondade poolt... seda paraku väga eksitavalt, poolikult või lihtsalt pinnapealselt. Minu väljatoodud tõlgendus mis on seotud süvaspirituaalsusega, erineb kõikidest teistest teooriatest oma originaalse paradoksaalsuse, ülima põhjalikkuse ja teatud kardinaalse ümbermõtestatuse poolest. Väidan et üldlevinud poliitikaspektrit on valdavalt puudulikult õpetatud, millest tulenevalt on kogu poliitika moondunud inimest emotsionaalselt hävitavaks saatanlikuks nähtuseks. Kes sinna oma nina topivad saavad tõenäoliselt mingitpidi tunda naturaalset tervikut lõhkuvat kosmilist kurjust, mis toitub kui raisakotkas oma äralollitatud ohvreid lõhkitükeldades.
Kui soovida poliitilist spektrit tõeliselt lahtimõtestada, siis tuleks mingilgi määral teada spirituaalse terviku sümboolseid põhikomponente ja ürgjõudusid... kuid seda korrektselt. Aru võiks saada pigem vähem aga õigesti, kui et rohkem aga valesti! Võiks mõista näiteks paradoksi, et ratsionaalne objektiivsus ei saavutata otseselt välise praktilise meelelisuse kaudu vaid pigem sisemise teoreetilise andmetöötluse tulemusel. Võiks teada et loomingulisus on pigem üldine praktiline pealehakkamine ja loogilisus on pigem detailne teoreetiline kalkuleeritus. Näiteks võib inimene mängida muusikainstrumente ilma muusikateooriat tundmata ja vastupidi. Võiks teada et individuaalselt omandatud vaimne intelligents pole veel piisav jõud et meelelisi masse efektiivselt mõjutada, milleks on tarvis hoopis teatud ekstravertset vitaalsust ja loomingulist näitlejameisterlikkust. Samuti väga lihtsameelne oleks eeldada nagu sotsialistlik ressursside võrdsustamine või liberalistlik sõnavabadus hävitaks kuidagi reaalselt hierarhiaid, kuna esimene põhineb suuresti maisete ja teine vaimsete hierarhiate loomisel. Konservatiivsus aga peaks endas põhiliselt moraalsete väärtuste hierarhiat kandma.
Keskmesuunalised jõud:
Spirituaalses pildis suunduvad tasakaalukeskmesse enim poliitiline konservatiivsus, mis on algselt iga tervikorganismi peamine jõud. Tähelepanu on valdavalt tasakaalu otsiva Südame suunaline, mis saavutatakse empaatilise eneseväärikusega(EQ). Kui kedagi tahta lõplikult allutada, siis soovitakse just selle jõuga kontakt läbilõigata. Meie elus võib olla suhteliselt vähe praktilist võimekust ja teoreetilist väekust, kuid loomulike väärtusnormide mittetundmine röövib enesedistsipliini ja väärika saatusetee. Seda peaks esmalt kasvatama hooliv perekond ja põlvkondade traditsioonid. Täiesti vale on pidada konservatiivsust intellektuaalselt objektiivseks ja vaimseks jõunähtuseks, kuna põhiliselt on tegu hingeliselt pühendunud elutunnetusega. Siin on rahvuslik vendlus, selle väärikas ajalugu ja monarhiline kuningriik emotsionaalselt olulise tähendusega. Võidakse ületähtsustada religiooni ja Jumalast seatud moraali, mille tundmine ja kartmine määrab valitseva hierarhia. Karistuseks on kogukonnast väljaheitmine või demonstratiivselt häbistav hukkamine. Riigipea pärandub mööda aristokraatlikku vereliini. Äärmuslikus lõhestatuses sünnib illusoorne parasiitlik orjus, kus parasiitideks osutub absoluutse ainujumala kummardajate maffia. Jõuplaneetideks: Päike, Kuu ja Saturn.
Paremsuunalised jõud:
Spirituaalses tegelikkuses paremale kalduvad jõud seostuvad enim poliitilise liberaalsusega. Liberaalne demokraatia klassifitseerub sisevaimsuse poole kust on tuletatud detailsed kapitalistliku turumajanduse reeglid. Tähelepanu on võimalikult objektiivselt hindavas ülakehas, mis põhiliselt saavutatakse teoreetilise ja ratsionaalse intelligentsiga(IQ). Olulisel kohal peaks olema sõna- ja arvamusvabadus. Valitseb kavalalt kalkuleeritud ettevõtluse ja konkurentsi seadused, mille kaudu liiguvad ressursid. Siin saavutatakse kord individualistliku vaimuväe kaudu, millest tulenevalt toimub kõikvõimalike vähemusgruppide esiletoomine, ehk oluline on vabadus personaalset omapära eksponeerida. Ületähtsustatud on teaduslik tehnoprogress ja inimeste peades valitseb rahausu sissetung. Rahahierarhias väärtustatakse matemaatilisi börsituru ja ettevõtluse seadusi, otsitakse tugeva vaimse pingutuse kuid vähese füüsilise vaevaga suurt kasumit. Karistuseks on siin enamasti rahaline trahv või üsna mugav vanglaruumi isolatsioon. Oluliselt mitte midagi otsustav riigipea peaks saama valitud demokraatliku rahvahääletuse kaudu. Äarmuslikult lõhestatud individualismis sünnib erroris robotlik orjus, kus robotiteks muutuvad rahanumbrite kummardajad. Jõuplaneetideks: Merkuur, Veenus ja Neptuun.
Vasaksuunalised jõud:
Sotsialistlike masside pinnapealsus ja nähtusi üldistav taju loodab välisele tugevale valitsusele, mis läbi füüsilise võimujõu püüab kõigile kodanikele võimalustevõrdsust tagada. Tähelepanu on põhiliselt subjektiivse kogemusega alakehas, mis saavutatakse praktilise ja loomingulise kehalisusega(OQ). Sotsialistlik kommunism on teatud mõttes nagu kaoseline meelelisus, kus individuaalne kriitiline mõtlemine pole aktsepteeritud, seetõttu muututakse väitlustes tuliselt lahmivaks või lausa agressiivseks. Hierarhia on siin tagatud maiste pealesunnitud riigistruktuuride kaudu, mille raames karjääri tegemise võimalused on justkui kõigile võrdselt avatud. Rahvas peab olema võrdselt rikas, ehk tegelikult pigem solidaarselt vaene. Ametnikud on vajadusel lihtsalt ja kiiresti väljavahetatavad, eriti kui ei näidata üles piisavat võimutruudust. Sotsialistid on ka kõvad tegudemehed... asju tuleb teostada ikka utoopiliselt suurelt ja toredalt, kus ratsionaalne mõttekus on pigem teisejärguline. Oluline on tegude kvantiteet ja mitte niivõrd nende sisu. Tekib suhtumine et kõik on lubatud, kui mitte riigiorganitele vahele jääda. Karistuseks on enamasti ametikaotus, füüsiline represseerimine või hukkamine. Autokraatlik valitseja määratakse vaistlikult massi juhtide poolt. Selle äärmuslikus lõhestatuses sünnib sõjakas tsombikarja orjus, kus tsombideks saavad tugeva valitsuse kummardajad. Jõuplaneetideks: Marss, Jupiter ja Uraan.
Kokkuvõtteks saab järeldada et praegune poliitiline süsteem on mingil määral inimesi lõhestavalt idioodistava toimega. Konservatiivid kardavad inimhinge(EQ) hävitust, liberaalid kardavad inimvaimu(IQ) hävitust ja sotsialistid kardavad inimkeha(OQ) hävitust - lõhestatud olendid pole võimelised oma kinnijäänud jõupunkte enam terviklikult liigutama. Samuti näib et liberalism ja sotsialism on loonud ühisrinde konservatiivsuse vastu. Ehk piltlikult - Pea ja Kõhu jõud sõdivad koos Südame jõu vastu – mis poliitiliselt väljendub globalismi ja rahvusluse konfrontatsioonis. Et mõista millised jõud nendest kolmest on tegelikult radikaliseerunud, tuleb küsida kas ühiskonnas on valdavalt Südame religioossus parasiitlikus illusioonis, Pea loogika robotlikus erroris ja Kõhu loomingulisus tsombilikus sõjakuses? Need märgid ei pea olema veel füüsiliselt teostunud vaid võivad varjatult kultuurilises sfääris ilmneda. Millised jõud on haaranud ohjad ja keda eiratakse? Mis jõud tervikut enim lõhuvad? Kumb on reaalsem – kas rahvuslus või globalism? Mida rahvuslus ja globalism tähendavad või võiksid tähendada - kuidas need sünnivad, millel põhinevad ja millest väljaarenevad? Kas võib olla halba ja head rahvuslust või globalismi? Jne.
Lõppu on selgituseks lisatud uuendatud tabel: Poliitilise Spektri Spirituaalsed Seosed