•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 9
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Tartaria
#76
Kuule äikesepoiss. Sa esitad igas teemas selliseid küsimusi, mis on samades teemades juba läbi mämmutatud. Enne kui hakkad väitlema, oleks viisakas vähemalt siinolev teema läbi lugeda ja ka esitatud linkidega tutvuda. Siis ei tekiks nii palju totraid küsimusi, millele on ammu vastused antud. Selle teema esimeses postituses on toodud link neljale videole, kus on ainult kontrollitud allikad. Ja muide - Tartaria pealinn oli Tobolsk. Kümnetes allikates mainitud.
Aga mis teemasse puutub, siis võib otsapidi ka siia haakuda need kuulsad Tunguusi taiga metallist "katlad". Neist oli vist ka siin foorumis kuskil juttu. Kohalikud teadsid neid hästi. Millest on tehtud jooniseid ja kus all kohalikud kord tormivarjus olid ja pärast surid. Katlad õhkusid sooja. Üldiselt pidasid kohalikud kohta neetuks, ega lähenenud sellele. Selliseid kohti oli mitmeid. Tänaseks on nad maa sisse vajunud, õigemini sohu. Vaatasin aasta või paar tagasi videot, kus üks uurimisgrupp neid otsimas käis ja ka leidis. Kepiga tagudes andsid metalset kõla soos. Aga siis jäi ekspeditsioonijuht jube haigeks ja vist keegi veel, kes seal katla otsas trampimas käisid ja lasid sealt jälle jalga. Radioaktiivne kiirgus?
Vasta
#77
(05-05-2020, 22:32 )äikesepoiss Kirjutas: Kust on tulnud väide et Siberis pole puud vanemad kui 200 aastat?
Kui vettpidav see väide on?
See viide on paljudel vene saitidel. Vettpidavus? Ei tea.Angry Egas üksi puud, siin on veel pinnas ja pinnases osakesed mis mujalt uhutud. Selle kohta info puudub aga tõsiteadlased just nii lähenevad asjadele. Kas on mingite mereelukate säilmeid? Puud üksinda ei ole piisav tõestusmaterjal...sest järsku kusagil on vanemaid puid? Seeder (vist) elab 300a.? Ja vulkaaniline tuhk või meteoriidi ainest? Tunguska meteoriidist küll eriti ei säilinud,küll aga pisemaid aineosakesi. Järsku sama lugu?

Vasta
#78
Leidsin teema Viljui surmaoru kateldest
http://www.para-web.org/showthread.php?t...ght=katlad

Ja videosid terve hunnik
https://www.youtube.com/results?search_q...p=CAI%253D

Vasta
#79
Imestasin mitu aastat, et Tartaaria teema soikus sinna, kust kunagi algas.
Pikk ja põnev uurimine seisab ees, kes veel ikka kõnelevad mingist müstilisest nn "kutuurikihist",
mis on matnud kogu plaaneedil ehitiste alumised korrused maa alla jne jne.
Materjali on nüüdsel ajal tohutult, isegi 2 eestikeelset blogikirjutajat on olemas.
Esimene 4 päevane ekspeditsioon Lõuna-Eestis koos megaliitide uurijaga Venest toimus oktoobris 2019. Kogukond kasvab. Muidugi, peab tedama, miks on meile kogu aja lugu kokku võltsitud, et ajud oleks ikka nii pestud, loputatud ja väänatud.
Kaunis ja kurb video jutu lõpuks:
https://www.youtube.com/watch?v=9hVcTA-L...=213&t=35s

P.s. Unustage ära igasugused ajalooraamatud, Läti Hendriku kroonika jms, Vikerraadio jms ajalugu käsitlevad saated,
giidide vatramised. Juhtusin just nägema videosid, kus praegu töötu eestlannast giid tuututab Pariisi vaatamisväärsustest. Silmaklappidega inimesed on mõttetust vadast vaimustunud. Keegi ei suuda oma peaga mõelda, et Eiffeli torni konstruktsioone ei saadud mingil juhul mööda jõge "parvetada" ja siis mingil müstilisel moel nagu legoklotse kokku laduda. Kas kunagi saame teada, kuida "nemad" lõid need pomöössed ehitised üle maailma,
seda ei tea. Keegi ei tea praegu.
Vasta
#80
anna blogide lingid kah wink


https://www.youtube.com/watch?v=w-L-ut4k4Ng






Vasta
#81
Täpselt sellest postitusest hakkas paar aastat tagasi minu eluterve huvi pihta.
Kuulsin kusagilt nimetust Tartaaria ja guugeldasin ja sattusingi siia:

http://elukulg1.blogspot.com/2017/02/mus...rburg.html

Lausa neelasin kirjutatut. Siis muidugi YT. Venekeelset on muidugi rohkem, järjest enam ka inglisekeelset.

Kerge oli suhestuda, sest teadsin kogu aeg, et midagi on kardinaalselt valesti siin ilmamaal
Muidugi on olnud alati huvi "tahan kõike teada" ja nii me oma puzlet kokku panemegi.

Au ja kiitus, et nad on võtnud vaevaks kirjutada ja uurida ja kõrvutada.

https://valveroot.blogspot.com/2018/10/uleujutus.html

Lahe, et iseenda mõttemõlgutused on nüüd saanud vastused.
- et miks muudkui kaevatatakse maa alt müüre jms välja?
-kuidas neid hiigelhooneid ehitati, kui tehnikatki polnud mingisugustki ja kogu aeg käisid sõjad?
(kirikud ja katedraalid on algselt hoopis muul otstarbel siin olnud)
- kuidas saadi elada neis suurtes lossides külmal aastaajal?
Vasta
#82
veel uskumatutele:
https://www.youtube.com/watch?v=pi_xRQrrEuE

6.56 foto vastab ka küsimusele "kus on vanad metsad?"
Vasta
#83
(06-05-2020, 10:03 )TTT Kirjutas: veel uskumatutele:
https://www.youtube.com/watch?v=pi_xRQrrEuE

https://www.youtube.com/watch?v=7NfAWbNPpUo
Vasta
#84
(06-05-2020, 10:06 )Norna Kirjutas:
(06-05-2020, 10:03 )TTT Kirjutas: veel uskumatutele:
https://www.youtube.com/watch?v=pi_xRQrrEuE

https://www.youtube.com/watch?v=7NfAWbNPpUo
noh, mitte 150, vaid 90 aastat tagasi...
Vasta
#85
Uskumatutel ehk tuleks alustada sellest postitusest:

http://elukulg1.blogspot.com/2017/01/vahekokkuvote.html
Vasta
#86
minu arvamus piiterist - venelased seda ei ehitanud, kohapeal ehituskive ja sambaid ja muud kraami ei toodetud.
kõik veeti laevadega kohale kuskilt mujalt, ütleks nii, et mereäärsest linnast kust laine üle käis ja elu oli lõppenud. seal võeti need osadeks ja laevatati uude kohta kus need kokku laoti - piiterisse. sellest sai euroopa uus pealinn.
kas mõttel on jumet või on see pigem jamps?

et mis Piiter ja Rooma Tartaria teemasse puutuvad, küsib mõni kes asjale üldse pihta ei saa...
otsene seos on olemas - üks looduskatastroof pühkis ära Rooma ja Tartaria, ja uue pealinnana kerkis Piiter.
Rooma väljakaevamiste fotod ja filmid on tõendiks globaalsest katastroofist sh. on ka Tartaria.
kui Rooma oleks täna jääkihi all, ei oleks meil sellest ka nii häid andmeid, jääkihi all on... no mõtle ise välja mis.
Golosseumist ja Roomast teame me palju, see aitab meil sündmusi dateerida.
mõned asjad on nii iseenesest mõistetavad, et primitiivsed küsimused siia küll ära ei mahu.
Vasta
#87
(06-05-2020, 11:22 )TTT Kirjutas: minu arvamus piiterist - venelased seda ei ehitanud, kohapeal ehituskive ja sambaid ja muud kraami ei toodetud.
kõik veeti laevadega kohale kuskilt mujalt, ütleks nii, et mereäärsest linnast kust laine üle käis ja elu oli lõppenud. seal võeti need osadeks ja laevatati uude kohta kus need kokku laoti - piiterisse. sellest sai euroopa uus pealinn.
kas mõttel on jumet või on see pigem jamps?
Millised olid need laevad, mis selliseid megaliitplokke suutnuks vedada?
Mis tehnikaga selliseid monstrume sinna laevadele lossiti ja maha ja paika pandi.
Juba eelpool mainisin, keegi ei tea.
On ainult oletused. Ulme, eks ole. Kui süviti mõtlema hakata. Kõik see ulme on me silme all olnud vaadata ja me uskusime õpetajaid, raamatuid.....

https://www.youtube.com/watch?v=orcRGP7k...130&t=816s

Vasta
#88
neil siiski olid koletu suured parve laadsed "praamid". kanalid on ehitusmaterjalide veoks kaevatud, vankritega suurt midagi ei tehtud.
tõstmised, upitamised jne... see jääb esialgu lahtiseks.
täna on 100 tonni kaaluva kolaka vedamine suur ettevõtmine, piiter on täis rohkem kui 100t kaaluvaid sambaid ja osa neist on tõstetud kõrgustesse.
Vasta
#89
(06-05-2020, 12:07 )äikesepoiss Kirjutas: Kivimajade ehituse kiirendamiseks kehtestas Peeter I kiviehituse keelu kogu Venemaal, välja arvatud Peterburi. Ja kõik müüriladujad olid sunnitud minema Peterburi. Kuid sellest ei piisanud ja kehtestati nn kivimaks, kui iga linna sisenev vanker pidi tooma teatud koguse kive või maksma lõivu.

See selgitaks ka metsaraiet üle Venemaal - tol ammusel ajal Moskoovia vürstiriigis.
kust sa seda võtad? kas sul tõendeid on? kas need pole mitte võltsitud andmed? mis rahvusest oli Peeter? kas ta vene keelt oskas? mis see Tartariasse puutub?

Vasta
#90
(06-05-2020, 12:07 )äikesepoiss Kirjutas: Kivimajade ehituse kiirendamiseks kehtestas Peeter I kiviehituse keelu kogu Venemaal, välja arvatud Peterburi. Ja kõik müüriladujad olid sunnitud minema Peterburi. Kuid sellest ei piisanud ja kehtestati nn kivimaks, kui iga linna sisenev vanker pidi tooma teatud koguse kive või maksma lõivu.

See selgitaks ka metsaraiet üle Venemaal - tol ammusel ajal Moskoovia vürstiriigis.

Unusta nüüd ära oma Peeter Pervõi ja muud pähe aetud ajaloo"tarkused"
ja proovi oma peaga mõtlema hakata.

Vasta
#91
(06-05-2020, 12:07 )äikesepoiss Kirjutas: Tartariasse puutub see riivamisi - üks kaasfoorumlane pakkus, et Peterburi majad toodi kohale Tartariast ja ehitati Tartaria linnade varemeist.
Mul on ses osas kerged kõhklused aga - miks ka mitte tegelikult - võisid ju ka mõned lodjad või isegi lotjade laevastiku ehitada, millega transporditi ehitusmaterjaliks sobivaid Tartaria jäänuseid?
mind pead silmas, aga sa ei mäleta seda enam.
teiseks - ei ole ma seda kirjutanud, loe üle ja püüa pihta saada. jää seest
ju midagi ära ei too, seda esiteks. kolmandaks - sellel teel jääb ette üüratu mere teekond ümber skandinaavia ja piki põhja jäämere rannikut, saad aru et see on jama.
loe üle, kasuta natukenegi peakest.

kui sellel teoorial on kandepinda, siis pidi kola kindla peale olema pärit Rooma riigi aladelt, see on siis Vahemere ümbrusest. seal oli varemeid, mida laiali tassida meeletus koguses, käis äri, olid ostjad ja müüjad. väga palju euroopast ostetud/varastatud/kohaleveetud kunstiväärused tembeldati hiljem vene meistrite loominguks, mis on ülim lollus tänapäeva koolitatud inimese silmis. 100a tagasi aga oli see jutt usutav.
ja valitseja(d) olid Romanovid - Rim, Rome... Rooma impeeriumi nime järjepidevus. järjepidevus kandub Piiterisse arhitektuuri ja muul moel, see on Rooma impeeriumi uus pealinn. mitte keegi valitsejatest ei olnud venelane, venemaa ehk Tartaria tuli alles venelastelt üle lüüa. ja kas needki olid venelased? täna venelased alles uurivad kuidas nad nö vene aladele üldse sattusid.
siin oleks targemate inimeste abi vaja wink


Vasta
#92
(06-05-2020, 14:16 )äikesepoiss Kirjutas:
(06-05-2020, 13:54 )TTT Kirjutas: jää seest ju midagi ära ei too, seda esiteks. kolmandaks - sellel teel jääb ette üüratu mere teekond ümber skandinaavia ja piki põhja jäämere rannikut, saad aru et see on jama.
loe üle, kasuta natukenegi peakest.

Suurepärane. Seega pole väga tõenäoline, et Tartaria rusude transpordiks kasutati merealuseid? Vähemasti mitte algusest lõpuni Tartaria-Peterburg liinil? Osalt transporditi mööda maad osalt meritsi? Kas nii? Variant oleks ka, et Tartaria ehitisi ei kasutatud Peteburgi püstitamiseks aga selle mõtteni peab veel jõudma. Tuleb esmalt välistada ebatõenäolisemad, inimvõimekusega mõõdetavad transpordiviisid.

Minu eesmärk on kindlaks teha Peterburi ja Tartaria arhitektuurilised/skulptuurilised seosed. Või nende puudumine.

Tartaria mattus igikeltsa, jää alla.
Tartaria mattus igikeltsa, jää alla.
Tartaria mattus igikeltsa, jää alla.

Vasta
#93
(06-05-2020, 14:40 )äikesepoiss Kirjutas:
(06-05-2020, 14:28 )TTT Kirjutas: Tartaria mattus igikeltsa, jää alla.

Kas ma tohin mõelda edasi siit? Inimesed ei toonud Peterburi mingeid ehitusosiseid Tartariast? Kas ma teen õige järelduse? Üksteise mõistmine on minu jaoks oluline - kus leitakse konsensus, sealt saab minna edasi.
no aga võta vaevaks lugeda läbi: Postitus: #103RE: Tartaria

Vasta
#94
(06-05-2020, 14:52 )äikesepoiss Kirjutas:
(06-05-2020, 13:54 )TTT Kirjutas: ...venemaa ehk Tartaria tuli alles venelastelt üle lüüa. ja kas needki olid venelased?

Ma võtsin sellest postitusest vaid Tartariat puudutava.
Tartaaria on Venemaa? Kas sa ehk võtaks seda seisukohta seletada?
ole nüüd nii tegus, et lisaks sellele võetud tükikesele võta ette veel sama postituse kõige viimane lause. see ei ole suur pingutus, arvan.
Vasta
#95
Kuna teemas on põgusalt käsitletud ka Tallinna vanalinna, siis ei maksaks unustada, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna üldse.
Läbi on viidud hulgaliselt arheoloogilisi uuringuid ja kaevetöid... Materiaalse kultuuri mõistes on tegemist väga põneva ja küllusliku objektiga.
Tallinna vanem kirjalik pärand on üks täielikumaid, kui mitte kõige rikkalikum kõigi teiste põhjapoolse Euroopa linnadega võrreldes...
Lihtsalt teadmiseks, ennem kui ebaadekvaatsete veidruste ja ogarustega hiilata...

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Tobolsk: 16.–18. sajandil oli Tobolsk Siberi peamine sõjaline, haldus- ja religioosne keskus.
Tobolskis asub Siberi ainus kividest ehitatud kreml.
1917. aasta augustist kuni 1918. aasta aprillini viibis seal vahi all viimane vene keiser Nikolai II koos oma perekonnaga.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0%...as1917.jpg
1804. saadeti sinna asumisele mitme Hiiumaa mõisa omanik Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kes seal ka 1811 suri.
https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Reinh...-Sternberg
Tobolskis on sündinud Dmitri Mendelejev ja Vassili Perov...
http://www.admtobolsk.ru/

Venelaste filmiversioon/käsitlus tolle kandi ajaloolistest sündmustest XVIII sajandi algupoolel: https://www.youtube.com/watch?v=Vh28uutrhIU
Väidetavalt reaalselt aset leidnud/toimunud.




Vasta
#96
https://www.youtube.com/watch?v=AjdxIssK5CU
Tartaria teemast teise nurga alt
Vasta
#97
(09-05-2020, 08:38 )xcad Kirjutas: https://www.youtube.com/watch?v=AjdxIssK5CU
Tartaria teemast teise nurga alt

Ma olen seda filmi vaadanud nii aasta tagasi. Kriitiline suhtumine on hea, aitab asjale kaasa. Kahjuks on siin põhieesmärgiks olnud Ignatjenko tõrvamine, mitte sisuline uurimine. Ma saan aru, et venemaa allikad on hiljem ümber kirjutatud, aga ka kõik lääne allikad? Ja ikkagi ju tuleb pagana palju vasturääkivusi välja. Siit ja sealt on tulnud välja nimelt ümberkirjutamata originaalmärkmeid, kaarte ja mälestusi, kus Tartariast juttu. Absoluutselt kõik need pole võltsitud. Neid ümberkirjutatud letopisse mainib ka Ignatjenko ise. Osa ajaloolasi ütleb, et kirjutati ümber üks ühele, teine punt ütleb, et muudeti. Põhimõtteliselt ei suuda kumbki pool end tõestada.
Teine eesmärk oli sellel autoril taas tõsta esile suurt vene rahvast. Suur ja üüratult võimas Moskoovia! Nüüd juba venelased isegi rahvusena iidsed. No ja see venelastele iidse ajaloo nikerdamise püüe oli nii silmahakkav ja tobe, et siis ei suuda mina küll sellelt autorilt objektiivsust oodata ei Ignatjenko ega ka Tartaria küsimuses.
Mis on õige, et kõikidesse allikatesse peab suhtuma kriitiliselt ja kindlasti võrdlema. Vene omi olen vaadanud, lugenud ja võrrelnud. Kordan veel, oleks hea, kui keegi võtaks vaevaks leida ja refereerida inglise või saksakeelseid ja kui leidub, ka ladinakeelseid allikaid. Ühe tõlkimiseks Ignatjenko palub abi esimeses filmis.


Vasta
#98
(09-05-2020, 02:06 )cambodia Kirjutas: Kuna teemas on põgusalt käsitletud ka Tallinna vanalinna, siis ei maksaks unustada, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna üldse.
Läbi on viidud hulgaliselt arheoloogilisi uuringuid ja kaevetöid... Materiaalse kultuuri mõistes on tegemist väga põneva ja küllusliku objektiga.
Tallinna arheloogiliste kaevamiste mahu kohta on erinevaid andmeid. Räägitakse eriliselt väiksest mahust millest enamust on ehitustöödega seotud avariikaevamised. Otse arheoloogiliselt on kaevatud häbiväärselt vähe. Ka kultuurikihi paksuse kohta olen kohanud kardinaalselt erinevaid näite. Näiteks räägiti ühel nõukaajal peetud loengul, et Tallinna kultuurikiht on eriliselt õhuke st Tallinnas on aastasadade jooksul puhtust hoitud ja hiljuti juhtusin lugema mitmemeetrisest kultuurikihist vanalinnas. Säilimise osas on su hinnang küsitav. Mis on tõesti säilinud siis on tänavate asetus. Majad on paljud säilinud, paljud ehitatud ja ümberehitatud hulga hiljem. Põhiline keskaegse muinasjutulinna Tallinna hävitamine algas vene tsaari alla minekuga. 19 saj alguses lõhuti väga palju ja asemele ehitati tolle aja arusaamade alusel "kaasaegne" asundus. Kaasaegne hävitustöö vanalinnas on aga veelgi mahukam. Alles jäetakse fasaad ja ehk seinad. Seest tehakse maja tühjaks ja valatakse kõik korrused betoonist.
Kui hakkasin neid Venemaa uputamise videoid vaatama siis leidsin vanalinnast mõned kohad mille asjus otsiks seletust. Pikk tn 40 saab kõnniteel olevast restiga kaetud alast alla süvikusse vaadata. Näeb minu arust tervelt 3 korrust mis asuvad allpool tänavatasandit ja millest ülemine on suurte akendega! Milleks peaks suured aknad asuma tänavast allpool?
Sulevimägi 2 maja ees näeb ka päris sügavale. Kas seal asusid kunagi mingid trepid alla keldrisse või kaubaluugid mille kaudu läks kaup tänavalt alla keldrisse?
Vasta
#99
(13-05-2020, 18:22 )Tinar Kirjutas:
(09-05-2020, 02:06 )cambodia Kirjutas: Kuna teemas on põgusalt käsitletud ka Tallinna vanalinna, siis ei maksaks unustada, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna üldse.
Läbi on viidud hulgaliselt arheoloogilisi uuringuid ja kaevetöid... Materiaalse kultuuri mõistes on tegemist väga põneva ja küllusliku objektiga.
Tallinna arheloogiliste kaevamiste mahu kohta on erinevaid andmeid. Räägitakse eriliselt väiksest mahust millest enamust on ehitustöödega seotud avariikaevamised. Otse arheoloogiliselt on kaevatud häbiväärselt vähe. Ka kultuurikihi paksuse kohta olen kohanud kardinaalselt erinevaid näite. Näiteks räägiti ühel nõukaajal peetud loengul, et Tallinna kultuurikiht on eriliselt õhuke st Tallinnas on aastasadade jooksul puhtust hoitud ja hiljuti juhtusin lugema mitmemeetrisest kultuurikihist vanalinnas. Säilimise osas on su hinnang küsitav. Mis on tõesti säilinud siis on tänavate asetus. Majad on paljud säilinud, paljud ehitatud ja ümberehitatud hulga hiljem. Põhiline keskaegse muinasjutulinna Tallinna hävitamine algas vene tsaari alla minekuga. 19 saj alguses lõhuti väga palju ja asemele ehitati tolle aja arusaamade alusel "kaasaegne" asundus. Kaasaegne hävitustöö vanalinnas on aga veelgi mahukam. Alles jäetakse fasaad ja ehk seinad. Seest tehakse maja tühjaks ja valatakse kõik korrused betoonist.
Kui hakkasin neid Venemaa uputamise videoid vaatama siis leidsin vanalinnast mõned kohad mille asjus otsiks seletust. Pikk tn 40 saab kõnniteel olevast restiga kaetud alast alla süvikusse vaadata. Näeb minu arust tervelt 3 korrust mis asuvad allpool tänavatasandit ja millest ülemine on suurte akendega! Milleks peaks suured aknad asuma tänavast allpool?
Sulevimägi 2 maja ees näeb ka päris sügavale. Kas seal asusid kunagi mingid trepid alla keldrisse või kaubaluugid mille kaudu läks kaup tänavalt alla keldrisse?
Tallinnas väidetavalt pole suuri uputusi olnud, kroonikad kõik alles. Küsimus oleks mis seal praegu maa all on? Eriti kui 3 korrust! Kas ruumid kasutsel või on tühjad või hoopis täidetud? Sealt kui on täidetud võiks päris huvtavaid mustiseid leida!
Vasta
Tallinnas oli kaup tavaliselt mitte keldris, vaid pööningul. Sellest ka säilinud viilualused talad, mille otsas tali ja nende all kaubaluugid. Kui seda esimest korda kuulsin, imestasin ka, et miks mitte keldris kaupa hoida. Aga nii oli millegipärast kombeks ja mitte üksi Tallinnas vaid ka teistes keskaja Euroopa linnades. Kuna inimene ei tee miskit põhjuseta, siis äkki siiski peljati keldrites vett, mis kaupa rikuks.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 9
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat