[Valge ordu hundi]

Tere!
Kas keegi teab millisena kujutasid muinaseestlased ette maailma, kas kerana, lameda maana, või maailmapuuna. Ja kas usuti, et on olemas ka ülemised ja alumised maailmad. Kui keegi leiab linke selle teema kohta võiks ka siia panna.

---

Võibolla paigutasin selle teema vale alamfoorumi alla. Kui on vale alamfoorumi all võiks mingi moderaator selle õige teema alla paigutada.

[levis]

Võib-olla leiad sealt midagi:
https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk
https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_van..._loomine#5
https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_van...II._Taevas
Päike esineb aja mõõdupuuna. Ta kerkib hommikul kas mere, järve, metsa või maailma ääre takka ja läheb õhtul metsa, järve mere või maailma ääre taha looja, et teisel hommikul sama käiku alata.
...
Laialt arvatakse veel, et varjutuse ajal päikest puhastatakse. Iga päev maailmale valgust andes ja põledes on päike saanud aegamööda tuhmiks, tahmaseks, nagu lambiklaas aegamööda läheb tuhmiks, tahmaseks. Sagedasti ei tea rahvasuu puhastajat nimepidi nimetada, kuuldakse ometi ütlust, et Vanataat seda teeb, varjutamise ajal päikesele katet ette tõmmates ja katte taga puhastust ette võttes (Hurt, E. astr., lk. 21). Pärast puhastust särab päike jälle täies selguses. Sama viisi arvab rahvas kuuvarjutuse ajal kuud puhastatavat, jättes tavalisesti puhastaja nime nimetamata.

https://et.wikisource.org/wiki/Autor:Mat...hann_Eisen


Matthias Johann Eisen
https://et.wikipedia.org/wiki/Matthias_Johann_Eisen

[Tinar]

Tere!
Kas keegi teab millisena kujutasid muinaseestlased ette maailma, kas kerana, lameda maana, või maailmapuuna. Ja kas usuti, et on olemas ka ülemised ja alumised maailmad. Kui keegi leiab linke selle teema kohta võiks ka siia panna.

---

Võibolla paigutasin selle teema vale alamfoorumi alla. Kui on vale alamfoorumi all võiks mingi moderaator selle õige teema alla paigutada.

Maailmapuuga ei kirjeldata planeedi kuju vaid see on filosoofiline maailmakorra kujutis. Eestlased ja kõik teised rahvad teadsid mis kujuline on planeet aga seletasid inimeste elukorda siin planeedil maailmapuuna. Teadmine, et Maa on kerakujuline omas tollel ajal vähe väärtust st inimesel polnud selle teadmisega midagi peale hakata ja nii ei peetud selle rõhutamist väärivaks. Ka üle maailma levinud planeet Maa sümboolne kujutamine kosmilise suurusega elevantide seljas kes seisavad veelgi hiiglaslikuma kilpkonna peal, et tähenda, et muistne inimene arvas, et Maad kannavadki mingid hiiglaslikud loomad. See oli sümbolitesse pandud tõed. Kui teadmisi ajastul mil puudus teadmiste kirjalik edasi andmine, taheti edasi anda põlvest põlve siis kõige kavalam oli maalida fantaasiaküllane pilt ning sinna põhitõed sisse peita. Kes sai võtme, sellele avanes fantaasia asemel tõde.

[Müstik]

Eestlaste muistsest maailmavaatest räägib M.J. Eisen nii:
"Ühtlasi arvasid esivanemad, et taevakehad eluta ei ole, vaid et nende pääl niisama nagu Maa pääl hingelised elavad." Samas ei nimetata neid hingelisi, kes Päikese, Kuu ja tähtede pääl elavad kusagil jumalateks, vaid need on rohkem inimeste moodi ja käivad Maa peal inimestel kosjas.
Tähepeiu transpordivahendiks oli "pilv".
Osa neist tähtedel elavatest olid ka vägivaldsed. Nende jaoks oli Eesti naisel olnud vöö küljes puss.
Allikas: M.J. Eisen. "Maa pealt taevasse."

[lahendused]

Algatuseks võiks "Kalevipoja" läbi lugeda ... vaatamata sellele, et Kreutzwald oli saksa mõjudega ja ristiusklik, on alles suudetud jätta piisavalt palju muinas-aja paganlike/maalaslike nägemusi.

Maailmakõiksus oli kihiline ... planeet Maalt sai minna nii allilma/põrgu (põrgupiigad-kullaketrajad: ehk saatuse lõnga kudujad liht-surelikele) ... ning kosmosest käidi Maal (Lindat kosimas).

Sellega on nö "suurem pilt" edasi antud ... ülejäänud on nö "detailid", mida ei saa lõpuni lahti seltada üheski raamatus (kuid rännakutel leiaks igaüks endale olulisi vastuseid).

[PiziIngliito]

Kreutzwaldi teoseid nüüd küll nö tõe pähe ei tasu võtta. See millises mahus ta kõikvõimalikest kohtadest kopeeris asju, on lihtsalt naeruväärne.

[Chaos]

Aga Lahendused kust sa võtad millised need just meie paganlikud nägemised on? Tahaks ka teada? Tuletan meelde, et meid loeti paganateks nö muistse vabadussõja ajal, aga ristiusk ja ristimised toimusid siin juba sadu aastaid varem. Meenuta millal sinu suureks eeskujuks olev naaber ristiusu vastu võttis? Ja see usk ringles sealkandis juba palju varem - järelikult siin ka!

[lahendused]

Ristiusu maailmapildi tasandid on üsna mannetud (lihtsustatult on seal vaid inimeste Maa & jumalik Taevas, mille vahel asuvad 100% deemonlikud/saatanlikud olendid) ... põlisrahvaste maailmapildi mõõtmatu avarus, mis jääb väljapoole ristiusu piiratud maailmapilti ongi "paganlikud nägemused" ... kuna Kalevipojas on oluliselt avaram maailmapilt kui ristiusus, siis sisaldab Kalevipoeg paljusid paganliku maailmapildi elemente ... nüüd jääb küsimus sellest, kas need paganlikud elemendid on Eesti enda omad, või teiste rahvaste laenud (ega siis Kreutzwald kõike kah mujalt maha kirjutanud: ta ikka käis mööda Eestit ringi ja kirjutas üles kohalike pärimusi): vastus peitub detailde analüüsis.

Vaatama näiteks Kalevipoja "põrgupiigasid-kullaketrajaid" (3 õde, kes on kuninga-tütred): nende vasteks viikingitel on "nornid" (3 naist), kreeklastel "moirad" (3 naist), jne ... ilmselgelt leidub kullaketraja legendides detaile, mis ei tulene viikingite/kreeklaste legendidest: seega on tegu kohalike nägijate poolt kirja pandud legendidega, mitte aga mujalt sisse toodutega ... samuti on Kalevipoja tekstides peidus vähemalt 5 nö "peidetud kihti" (algul loed literaalse osa läbi, seejärel tajud teksti taga olevaid energiaid, seejärel tundeid, siis mentaali, seejärel põhjuslikust, ning lõpuks ka loojalikust): taolise analüüsi põhiselt on eri rahvaste sarnased legendid täiesti erineva fookusega (st tegu pole copy-pastega, vaid kohalike nägijate poolt kirja panduga).

[Chaos]

Lahendused sa ei vastanud ju küsimusele. Kreutzwald kirjutas Kalevipoja rahvus romantismi tuules, vajadusest luua kiirest "vanade rahvastega" võrdne kultuuriline varamu. Kreutzwaldil oli kiusatus päris oma eepose ja jumalate panteoni järele. Lõi ta selle kunstlikult. See kõik ei vähenda ju romantikute teeneid, aga sellest kõigest ajalugu otsida???

[lahendused]

Kalevipoja loomiseks kirjutas Kreutzwald üles kohalikelt talupoegadelt kuuldud rahva-jutte & pärimusi ... seda osa ei saa vaidlustada ... ning siit tulenevadki Kalevipojas olevad nö "muinas-eesti enda pärimused" (mina rõhun sellele osale).

Teine pool Kalevipojast seisneb selles, et Kreutzwald oli Saksa mõjudega & "tahtis niiväga kohaliku eepost" ... selle nimel "laenati" teiste rahvaste eepostest üksikuid juppe ... eksisteerivad jõud, kes tahaksid eesti muinaslugu olematuna näha (nemad rõhuvadki taolisele suunale, ning nagu eelnevast näha, on mõned selle konksu ka alla neelanud).

Lõpuks saab mistahes teose algupära analüüsida "võrdlevate fraaside põhiselt" .... ehk teos, kus esmakordselt asub fraas "kas adiabaatiline drosselleerimine on isoentalpiline protsess" tunnistatakse "orginaaliks", ning hilisemad refereeringud "koopiaks" ... ilmselgelt sisaldab Kalevipoeg paljusid kirjeldusi, mis on Eestile ainu-omased "orginaalid" (a'la allilma mineku rännakuks ettevalmistus "nõia-supi" retsepti näol).

[Chaos]

See eeldaks, et me eksisteerisime siin täiesti eraldatult. Vot ei olnud nii. Rahva mälu lünklikusest ja selle põhjustest on ka palju seletatud. Nüüd kalevipoja rännakutest ja tegemistest teiste rahvaste juures siis... reaalselt elasid kirjeldatud aegadel nendes paikades hoopis teised rahvad ja see juba näitab kui lünklik see mälu olla võib.

[Mannu]

Kohapärimus elab kohaga koos.
Päris võõrad rahvad pole siin kunagi elanud. Rahvasterändamine käis aeglasemalt, ja valdavalt oli siiski ühe kliimavöötme piires. Erandiks põllumajanduse tekke aegne kõrbestumine Mesopotaamias, mis tõenäoliselt lõi liikuma ka slaavlased-baltid (nende proto-variandid). Baltidega (venekirved) elasime (kammkeraamika) vaheldumisi koos, nagu kihiline pirukas. Käisime läbi, kohpärimus kandus ühelt teisele. Muidugi oli mõju vastastikune, ja seepärast ei saa öelda, et elasime isolatsioonis. Minu meelest pole siin keegi niimoodi väitnudki, ja Chaos sa oled millestki valesti aru saanud.

Ei olnud nii, et olid kammkeraamika kultuuri kandjad, seejärel tühi maa ja unustatud pärimus; seejärel venekirvekultuur oma uue pärimusega. Juba seepärast, et "maa mäletab". Müürimälu on selline uhhuu-mõiste.

[Chaos]

Kelle juures rahvamälu järgi käis kalevipoeg laudu toomas, kui siil teda õpetas ja kes siis tegelikult seal sellel ajal elasid. Kreutzwaldi ajal neid rahvaid enam ei eksisteerinud ei mäletanud neid ka rahvamälu.

[Müstik]

Eesti ajaloos kestis muinasaeg inimasustuse tekkimisest 8. aastatuhande keskpaigas enne meie aega kuni 13.sajandi alguseni meie ajal.

Muistne inimene pidas end osaks loodusest, sest kogu tema elu ja tegevus oli seotud loodusega. Muistne inimene ei pidanud end loodusest kõrgemaks olendiks, vaid selle igapidi selle sarnaseks, osaks loodusest. Hing pidi olema ka loomadel ja lindudel, taimedel, kividel, päikesel, kuul, tuulel, veel jne.

Iseloomulikuks avalduseks oli maagia. See rajaneb arvamusel, et kõigi loodusnähtuste ja inimeste vahel on nähtamatud sidemed. Eriliste võimetega inimesi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Targad tundsid ka metsarohtusid ja lihtsamaid ravivõtteid ning täitsid muistses ühiskonnas arsti osa.

Loodusjõude püüti lepitada andide toomisega, eriti ohverdamisega. Tekkis maa, päikese, vee, tuule ja puude austamine. Samuti äratasid aukartust suured kivi kui looduse ja vägevuse tunnistajad. Tekkisid kujuteldud olendid nagu maa-isa ja maa-ema. Ka tuld ja vett vaadeldi kui teatud olendeid.

Tekkisid looduse austamise pühad paigad, Pühad hiied, mäed, järved ning jõed. Pühad hiied arvati jumaluste varjupaigaks, kus okste sahin andis tunnistust nende lähedusest.Muinasaja lõpupoolel oli igal Eesti külal või külade rühmal oma püha hiis, kus võidi käia palvetamas ja ohverdamas üksikult, kuid kus toimusid ka ühised usulised talitused tarkade juhimisel.

Arvatakse, et 13.sajandi alguseks, kui muinsaeg lõppes, oli eesti elanikke juba ligikaudu 150 000.
Milline võis olla aga muinasaja alguse pool? Muinasaeg oli ajaliselt väga pikk - see kestis üle üheksa ja poole aastatuhande.

[Mannu]

Kelle juures rahvamälu järgi käis kalevipoeg laudu toomas, kui siil teda õpetas ja kes siis tegelikult seal sellel ajal elasid. Kreutzwaldi ajal neid rahvaid enam ei eksisteerinud ei mäletanud neid ka rahvamälu.

See on omaette küsimus, mis ajal Kalevipoja lauatoomise-lugu tekkis. See on täiesti võimalik, et tekkis ka aasta 1000 maj paiku, mil Peipsi taga hakkasid juba võimutsema venelased ja nemad sortsidena rahvamällu ka jäid.
Aga vb tõesti lugu tekkis varem ja rahvas andis sortsidele kohasema sisu vastavalt ajastule.

Aga rahvamälu pädevusest nt Saaremaa Lepna katkuhaud. 5.-6. sajandil maj võisid Saaremaal elada tõenäoliselt muinaspõhja keeli kõnelevad skandinaavia päritolu inimesed, kuid võisid olla ka mingit muinaseesti keelt kõnelenud skandinaavia mõjutustega inimesed (kontaktid üle mere plid igatahes mõlemas suunas tihedad).
Lisaks veel vanemad laulud Saaremaa põlemisesest, mis kõnelevad suure tõenäosusega Kaali katastroofiist.

On olemas raamat: "Eesti taevas. Uskumusi ja tõlgendusi." Andres Kuperjanov. Eesti Folkloori Instituut, 2003. Seal on küll rohkem taevakaardist, mitte vaimsest maailmapildist. Mõned märkmed raamatust.

Teemaalgatajale: folkloor ja rahvalaulud annavad aimu.
Aado Lintropi raamatuid soovitan, googelda ja otsi raamatukogudest.
Ja siin olen teinud oma äranägemise ja väikeste lisandustega kokkuvõtte Tõnno Jonuksi väga mahukast ja huvitavast tööst Eesti muinasusund, 2009. Maailmapildist on ehk seal ka midagi. Kahjuks Jonuksi enda pikka PDFi minu toodud lingil enam ei ole

[Chaos]

Saarlased olid (siin pigem oletus) Kurelased (mitte segi ajada Kuralastega) igaljuhul tihe läbikäimine neil omavahael oli. Saarlased mandri eestlastega ei lävinud (tõenäoliselt keeleline erinevus). Igaljuhul koos kurelastega käidi pidevalt skandinaavias röövretkedel ja Kuressaare nimigi võib tulla sõnast Kurelane.

Parafoorumis võib nii oletada.

[Mannu]

Saarlased olid (siin pigem oletus) Kurelased (mitte segi ajada Kuralastega) igaljuhul tihe läbikäimine neil omavahael oli. Saarlased mandri eestlastega ei lävinud (tõenäoliselt keeleline erinevus). Igaljuhul koos kurelastega käidi pidevalt skandinaavias röövretkedel ja Kuressaare nimigi võib tulla sõnast Kurelane.

Parafoorumis võib nii oletada.

Aitäh täienduse ja meeldetuletuse eest: ja väga para see oletus ei olegi, kas mitte Marika Mägi ka seda hüpoteesi välja pole käinud?

Aga mida mina tahan öelda, on see, et mälestus sellest pealikuhauast oli elav ka tänapäeva puhaste eestlaste seas. Mis tähendab seda, et rahvastiku või kultuuri vahetus ei hävita pärimusi.

Eriti veel usundilised pärimused olid tähtsal kohal, mida hoiti väga hoolega. Tolleaegsete inimeste jaoks polnud see usund, vaid see oli neile maailma ehitust kirjeldav tõde. Need tõed miskipärast ajas edasi minnes tänapäeva poole pigem kulusid ebatäpsemaks, nagu oleks ikkagi midagi ajaga kaduma läinud. Nt sumerite astronoomiaalased teadmised olid olnud täpsemad, kui hiljem nende teadmised omistanud juutide omad.

[Chaos]

Maarika mägi on minu meelest esile tõstnud läbi käimist ojalastega (pole kontrollinud mälu järgi) ja see rootslaste (räägime siis germaanlastest või gootidest sest mingeid rootslasi ei olnud sellel ajal veel olemas) jutt tuleb rootsi ajalookäsitlusest kus väidetakse, et kesk rootsi aladelt toimus väljaränne lääne-eestisse ja kuramaale. Kes siis hiljem on muutunud eestlasteks. Sellised varajased rootsi asustused peaks siis seda hüpoteesi kinnitama. Mis on minuarust lauslollus.

Ei tea ei julge selle ühe näite varal nii suuri järeldusi teha, oleks teatud, et seal on varandus oleks see ka välja kaevatud. Pigem kokkusattumus ma arvan... katkuauk. Kivist rajatise jäänused oleks pidanud ikka pikalt nähtavad olema.

Otsisin kiirelt üles geeniuuringud.
N3 haplogruppi mis on tüüpiline soomeugrilaste geen on
Soomlastel 58%
Leedulastel 42%
Lätlaste 38%
Eestlastel 34%
Leedulaste ja lätlaste kõrget protsenti seletab nende aladele jäänud ugrilased - liivlased, kurelased, ojalased jne.

R1a ehk balto-slaavi geeni on jälle
Soomlastel 7,5%
Leedulastel 38%
Lätlastel 40%
Eestlastel 32%

Nüüd siis tuleb see rootslaste osa.

L1 ehk nö põline põhjala geen. Sellega on lätlased leedulased mõlemad 6% peal. Suurim L1 osakaal roorslastel 42% ,norralased 36%, taanlased 31%, soomlased 29% sakslased 16%, eestlased 15%

See siis peaks kinnitama rootsi väljarännet eesti, aga samas keskrootsi aladel on näiteks N3 haplogruppi geeni osakaal palju suurem kui teistel rootsi aladel, see ränne ei saanud olla kindlasti ainult ühe suunaline.

Mis on veel huvitav, vaatamata nö 700a orjaajale on meis germaani-geldi geene ainult 8%

[euroruubel]

Eestlased ja sakslased omavahel suurt läbi ei käinud, mõis elas oma elu, matsid oma, mõisaga suheldi pmst kohalikest palgatud vahendajate kaudu - kupjad, kiltrid, aidamehed, nede asi oli vaadata mõisa vara järgi sh talupojad. Linnades saksa käsitöölised hoidsid ka omaette koos teiste välismaalastega. Seda esiteks. Ja teiseks, uuemad uuringud näitavad, et paljud mõisnikud olid tegelt kohalikku päritolu, kohalikud ülikud võtsid üle ristiusu ja "saksa kombed" , aga geneetiliselt "germaanlasteks" ei saanudki.

[Müstik]

Arvo Mägi "Eesti rahva ajaraamat" annab daatumeid alates 10 000 e.m.a. Võrdluseks ka teised rahvad.

1500 e.m.a. - Soome algkeelest eralduvad permi keeled (sürja ja voitjatki).
Meie maal sellest ajast pärinevad vene-(paadikujulisi) kirveid seatakse ühendusse sisserännanud indoeurooplastega, kes hiljem arvatavasti sulavad soome sugu algasukate hulka.

800 e.m.a.
Rauaaeg Kesk-Euroopas. Euroopa on peamiselt asustatud hiljem keltide nime all tuntud rahva poolt.
Eestis ehitatakse väikesi ja nõrgalt kaitstud linnuseid võõraste sissetungijate vastu.

500 e.m.a.
Alglapi keel eraldub läänemeresoome keeltest.
Vanem rauaaeg Eestis. Kuna rauamaake leidub meie maal vähe, on areng esialgu tagasihoidlik.

100 e.m.a.
Balti ja soome sugu rahvaste keelepiir nihkub endisest põhja poole, praegusest Põhja-Lätist umbes nüüdsesse asendisse.
Läänemeresoome ühiskeelest kujunevad välja üksikud keeled või keelemurded) liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, vadja, soome, vepsa.

Mõned keeleteadlased arvavad, et Lääne-Eestit asustanud rahvas, kellest osa siirdub Lääne-Soome, on meile sisse rännanud varem kui Ida-Eestis asuv rahvaosa, kes räägib lõunaeesti murret ja kellest osa asustab Ida-Soome.

Rooma ajaloolane Tacitus kirjutab "aestidest". Teadlased on tänapäeval ühisel arusaamisel, et selle nimetuse all mõeldakse balti rahvaid. Eestlaste ja nende sugurahvaste kohta kasutatakse hiljem nime "finn".

Läheb veel 13 sajandit, kuni kirjutatakse, et liivlased ja läänepoolsed läti hõimud on ristitud. Aga selle kohta juba teised teemad.
Enne kirja leiutamist on võimalik muinasaegsest elust teada saada ainult arheoloogiliste leidude põhjal.

Selle kohta on Jüri Selirandi raamat "Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased."
Eestist leitud muistised on hindamatu väärtusega allikmaterjal. Nende uurimise põhjal võib selgitada meie esivanemate ajalugu ümmarguselt 9000 aastat hõlmava ajavahemiku jooksul.

[Chaos]

Eks neid juurtega baltisakslasi oli ikka päris palju siin, enamus lahkus siit EW sünniga, teine pool kellel oli pere või olid piisavalt eestistunud evakueeriti siit enne teist maailmasõda hitleri poolt. Neil läks ainult eriti kehvasti, siis oli see rassiteooria veel eriti range ja enamus sattus neist kons-laagritesse selekteerimisele kui segaverelised.

Lihtsalt minu arust huvitav tähelepanek ja ega kõik ka sakslased ei olnud, oli rootslasi, taanlasi ja hollandlasi. Sõdurid elik rüütlid olid kindlasti võõramaalased.

[Aadu66]

Kuidas suhtuda Vigala Sassi väidetesse, et muinas eestis tunti kirja. Kasutusel oli ruunikiri. Sass olla väidetavalt saanud tänu oma Moskva sidemetele ka loa tutvuda Põhja Venemaa kloostrites säilinud ürikutega. Ise kirjeldab ta näiteks ühte kosjaskäigu ürikut. Hiljem Venemaa võimude otsesel käsul asuti neid ürikuid hävitama ja seda ei tea keegi, kui palju ja kas neid üldse säilinud on.

[Müstik]

Muinasaja periodiseering

Kiviaeg•Paleoliitikum
•Mesoliitikum (9000 - 5000 eKr)
•Neoliitikum (5000 - 1800 eKr)

Pronksiaeg•Vanem pronksiaeg (1800 - 1100 eKr)
•Noorem pronksiaeg (1100 - 500 eKr)

Rauaaeg•Eelrooma rauaaeg (500 eKr - 50 pKr)
•Rooma rauaaeg (50 - 450 pKr)
•Keskmine rauaaeg (450 - 800 pKr)
•Viikingiaeg (800 - 1050 pKr)
•Hilisrauaaeg (1050 - 1200 pKr)

http://eestilugu.weebly.com/muinasaeg1.html

Samal lingil on ka mõisate kohta.

Sass kirjutas: "Nägin Jaroslavli katakombe, kus meie ruunikirjad ja muud asjad sees, mis on omal ajal korjatud ja säilitatud. Sellel ajal juba räägiti – läheb hävitamisse kõik, sest ühel rahval ei pea olema mitu ajalugu. Selge sõnaga ütles üks mees nii. Eks ma sealt olen saanud ühtteist tallele jätta."

Jutt siin lingil:
https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/...eadmistes/
Ruunikirjad ehk olid pärit viikingiajast.

[Chaos]

Eliidi või kohalike kuningate juures oli kindlasti kirjaoskajaid. Selles keegi ei kahtlegi. Kas kiraoskaja oli mõni kohalik eliiti kuilunu - suure tõenäosusega mitte, pigem mõni eliidi juures paiknev ori. Ruune on siitmailt leitud, täiesti avalik teave. Aga et siin oleks kohalikul tasemel kirjaoskajaid olnud on küll väga kaheldav. Vb mõni käis kuskil kaugemal õppimas, aga vähesed.

[Mannu]

Oleneb mistasemel kirjaoskajaid.
Ruunikiri oli ette nähtud mitte paberile-pärgamendile kirjutamiseks, vaid puusse-kivisse lõikamiseks. Seega ei olnud see mitte pikkade ja eepiliste tekstide kirjutamiseks, vaid kas:
1) lühikeste informatiivsete teadete jaoks (Björn Karutapja suri kuskil sealkandis lahingus) või siis tõenäolisdelt ka majandusliku info jaoks; peremärgid on mälestus viimasest.
2) sümbolite abil info säilitamiseks-edastamiseks-töös hoidmiseks (Odini tarkuse teema).

Kui oli ümberkaudsetel maadel ruunidega toimetajaid (Skandinaavia, praeguse Venemaa alad), siis on päris ebatõenäoline, et siinmail elasid isolatsioonis metslased, kes seda oskust ei mõistnud. Baltimaadel elasid ida ja lääne vahendajad.

---

"Päike on nagu meite maakera ja on seestpoolt õõne. Ta on puid täis aetud ja põleb kuni viimsepäevani. ..."

Tõsised teadlased peavad ja halvaks tooniks kasutada 19. sajandi rahvaluulet saamaks ettekujutust vanematest rahva ettekujutustest ja maailmapildist. No las nad siis olla.

Teemaalgatajale küsimus, et kui vana aeg teda huvitab? Muinas eestlased - kui muinas?
Milline maailmapilt oli, see sõltus suuresti ümbritsevatest maailmapiltidest. Ka kiviajalgi olid sidemed ümbritsevate inimestega üleootuste tihedad, kuigi füüsiliselt puututi hrava kokku. Seda enam oli side "vaimset võrku" pidi. Käidi astraalis üksteisega suhtlemas (šamaanide oskus). Mida enam kisti kiviaja inimest sellest võrgust välja (tekkiv lääne kultuur oma lendaja meelega) seda enam tõi füüsiline eraldatus kaasa kultuurilise eraldatuse. Seda niikauaks kuni lendaja meele antud lääne tehnoloogia tõi juba kaasa vallutused ja misjoneerimise (ei mõtle siin all veel muistset vabadusvõitlust), siis sellega hakkasid tesitlaadilised kontaktid, otsesemad kontaktid, milledest leitakse leiumaterjali.

Miks ma oletan mittefüüsiliste kontaktide olemasolu kiviajal, on tähelepanek, et väga vanad esimesed koopasintele kraabitud märgid on ühesugused üle kogu maakera, ja arvatakse, et "kirja" keel on mitte sõnalise mõtlemise ülestähendus, vaid väga ja väga sümboolse mõtlemise ülestähendatu (ka arvud olid mitte loendamise abil saadu, vaid sümboolne maailma peegeldus). Seda oletust toetab ka Enn Haabsaar. Tahan sellest millalgi teema teha.

____________________________

19. sajandi ja sealt tagasi minevikku minna umbes kuni astani 1000 maj - ei olnud eestlastel konkreetset all- ja ülailma. Allilm paiknes kekmaa pärapõrgus. Ülailm tõenäoliselt siiski kristlusest mõjutatuma kuskil ??? paradiisimoodi paigas??, ja need olid mõlemad otsapidi ka teispoolsuses. Oli küllaltki individuaalne ja mitte kanoliseeritud ettekujutus. Ikkagi peaks ka VigalaSassi pakse raamatuid lugema, sealt peaks ka ühtteist leidma.