Taastatud ja täiendusega lõpus
---------------------------------------------------
Lugesin ekspressisit nn. valgustumise teemat. Ma tean, et väga paljud otsivad oma vaimule valgust. Ma võin teile rääkida, kuidas see minu jaoks läks. Minu isiklik kogemus. Võibolla juhtub see kõik ka Sinuga. Siis tead, mis tulemas. Mina ei teadnud ja see tegi mu teekonna meeletult raskeks.
Kui kellelgi on sama teekond ette rääkida v. sellel teemal asjalikult arutleda, siis mul on selle üle ainult hea meel. Kellelegi midagi tõestama ma kindlasti ei hakka.
Sest ma olen selle teekonna enda jaoks pmst. läbi käinud.
On nii.
Kõigepealt on keegi kes ütleb Sulle sõna. Minu puhul olid algsõnadeks vabamüürlus, illuminaadid ja pärgel teab mis. Siis hakkab huvitama, et mille najale see kõik tugineb. Siis mõistad, et midagi on kusagil veel. Kusagil keegi teab, aga Sulle ei ütle. Siis süüdistad globaliste ja kõiki teisi vandenõulasi. Siis elad paranoiades ja pidevas maaimahirmus.
Nagu rumal eksinud lambuke. Aga ego on niiii suur, sest kes saaks ju Sinust etem ja targem ning parem olla!?!
Alguses pead ego killima. Selleks võib minna mõnel inimesel aastaid. Aga ego killid tripi ajal. Naerad alguses teiste üle ja siis enda üle. Aga ülehomseks on see ununenud ja varsti oled sama nõme inimene edasi. See on see nn siniste elevantide osa, kus reaalsus paindub ja see paneb sind kahtlema oma tões ja õiguses. Siis kui see on möödas ja egoga on asi klaar, siis saad selgusesse. Mõnikord korraks, mõnikord pikemalt. Selgus on super! Kõik on uus, sest kõik on selge. Ja niipea kui selgusemoment kaob, niipea on see meelest läinud. Nagu midagi oli, aga mis? Enamus ei mäleta isegi mitme aasta jooksul, et neil on selgusmoment olnud. Aga iga kord kui ennast sinna viid, tuleb plaksust meelde- kõik seal antud lubadused, diilid jms. Sinna selgusesse on paljudel raske minna. See ongi bad trip. See on eneseületus, et see maailm lahti saada. Seal oled üdini aus ja valetada on võimatu. Näed inimesi nii nagu nad on ja mõistad, mis on vabamüürlaste kooskäimise mõte. Vennad aususes. Lepped ja sõnad, millel on tähendus. See tunne on niivõrd võõras ja inimesel tekib paanika, et ta läheb hulluks. Veel hullem, inimene kardab, et ta jääb selliseks ja maailm tema ümber jääb selgeks. Aga seal selguses tundub, et saad oma põhimõtteid korrigeerida, oma empaatiavõimet seadistada ja väärtuseid kohandada. Need justkui jääksid alateadvusesse.
See kõik oli Mina maailma avastamine ja oma Mina maailmale vundamendi ehitamine. Hea maja ehitatakse tugevale vundamendile. Ma ehitasin seda vundamenti tublid 15 aastat oma elust. Siinkohal jääb ka see paljudele mingis ajas ja vanuses tehtud tripiks (nb! Ei pea olema joovastavad ained! Sama on ka meditatsiooni, palvetamise, enesekaemuse jne kõrgemal oskustasemel), ning tulevikus sellest pigem ei räägita. Elu on nagu ta on.
Aga tegelikult on sealt veel edasi.
Sellel hetkel, kui Sa suudad olla igapäeva elus sama aus ja altruistlik, mõistev ja andestav nagu nn selgushetkes (ilma meditatsiooni ega ühegi teise abivahendita) ja sellest saab Sinu tugevaim külg, siis on võimalus edasi areneda. Praegu oled Sa valgustAtud inimene! Püüad teisigi valgustada. Teed peene nimega onaneerimiskeskused jne.
Minul sai selgushetk püsivaks eluosaks. Alguses ma kartsin seda, hiljem leppisin.
Ja see edasiareng käis nii:
Selgushetk on selleks ajaks Sinu igapäevane reaalsus (see ülalkirjeldatud unustatav ja mida teised kardavad ning ei julge minna) ja sellest maailmavaatest on saanud uus alguspunkt e. Null.
Viies enda mõistuse taaskord tasakaalust välja (ei pea olema narkoaineid ega meditatsiooni! On vaja eneseteadvustamise sügavikku vajumist. Siinkohal on imelik, et mõned saavad sinna ja mõned mitte. Mõni räägib, et tuleb süüa tonn LSD ja mõni, et lihtsast mõttest piisab. Enamus jõuab selle mõtte poole peale ja ütleb, et koges egodeathi)
Mina ei saa seda "iseendasse vaatamise mõtet" edasi ütelda, sest selleni peab iga üks ise jõudma. Mõned käivad astraalrännakutel, mõned mängivad lucid dreamiga (ka mina olen need etapid läbi käinud!), mõni teeb lingamit. Mida iganes. Võin ainult ütelda, et selle mõttekäigu ja tegevuste lõpplahendus on, et mitte midagi ei ole olemas ja kõik on minu enda väljamõeldis (solifistlik maailmapilt). Ja sellega leppimine on kordades raskem- kui eelnev, oma tühiste egoprobleemidega maadlemine. Ja kui nüüd olles fakti ees, et kõik on väljamõeldis, pead ka suutma loobuda kõigest. Mitte ainult egost. Isegi oma lastest. Ja emast.
Ma ei sooviks seda mitte ühelegi inimesele- kui ma ei teaks, et selle taga on veel suurem mõte.
Ja nüüd, kui oled kõigest loobunud ja kõik on mõtte kaotanud, on see just seesama koht, kus uudistes loeme aknast alla hüpanud inimesest jne.
Sest ainus soov on, et see kõik läbi saaks. Selles punktis mõistad enesetapjaid. Sest siit edasi ei näe enam väljapääsu.
Kui Sa leiad lahenduse, kuidas edasi e. oled valmis edasi elama, siis sa sured (taas ma ei saa ütelda!). Vajud kokku ja sured ära.
Nii ongi. Kõik kukub kordusesse, Sinu reaalne silmaga nähtav keskkond vajub sekundilisteks "loopideks" ja saad aru, et midagi on kusagil kokku jooksnud.
Ja siis vajud pimeduse kaugeimasse nurka.
Ent ometi saabub valgus ja selles Valguses langetatakse otsus (Ma nimetaks selle Puhastustuleks, sest paremini seda ei saa kirjeldada. Tulega ei ole seal suurt midagi pistmist, küll aga põlevad Sinu kaheldavad väärtused suure leegiga! Või on see võrreldav Peetruse raamatuga taevaväravates) Sind saata uuele ringile- tagasi inimeste hulka- sest Sa said liiga vara valmis! Sinu aeg ei ole veel tulnud, kuigi Sa oled koduvärava ees.
Edasi toimub kukkumine. Sind heidetakse tagasi. Saadetakse ära nagu laps kes tuli liiga vara tuppa.
Langus uude nullpunkti (eelmine norm oli koguaeg selgushetkega ringi käia) aga seekord hakkad Sa justkui iseenda Mina täiesti uuesti üles ehitama. Alguses on pimeduses vaid väike valge täpp, mida sina ise suuremaks kasvatad. See on Sündimine. Teadlikult, kiht kihilt. Armastus. Lood ennast parimaks mis oskad. Lood iseennast. Ja siis sa saad valmis.
Selle nimi on ValgustUmine. Valgustumine läbi omaenda mina sisekaemuse. See teekond on pikk ja keeruline ning seal on väga palju asjatuid kõrvalepõikeid, aga lõpuks jõuad kogu oma mõttes ühe tulemuseni. Et vastata tühisele küsimusele: Kes ma olen?
Keegi ei tea, kui palju on Valgustunud inimesi. Mõni ütleb, et 10, mõni, et 100 ja mõni, et 10000. Mõni ütleb lausa, et ainult 1.
Nüüd Sa võid panna ennast teiste inimeste vaatenurkadesse, mõista käigult nende tundeid ja ise elada hetkes mida tajud ühtse ruumina. Aeg on olemas aga mõistad, et aeg on ainult piirav faktor. Väljamõeldis, et ennast raamistada. Loevad teod ja tegutsemine. Valgustunud inimeste kohta on netis palju infot (enlighted people).
Elu valgustununa saavutab tasakaalu. Ei ole enam pidev mõõnade ja tõusude trall, vaid kõik kulgeb omasoodu. Ühtlases ja rahus, ent ometi valus, ses lisaks maailma heale, näed nüüd ka tohutut valu. Näed kannatavaid lapsi, haiguseid ja teenimatut ülekohut. Näed kuidas inimkond õgib iseennast. Aga Sinu elus probleeme ei ole, sest mõistad, et keegi peale meie iseenda- ei ehita määramata tulevikku iseendale probleeme valmis!
Sa leiad piisavalt aega, et tegeleda heategevusega, hoolida oma lähedastest ning taipad oma sissetulekud viia pöördvõrdelisesse seosesse tehtava töö hulgaga. Rikkust ei ole vaja, aga vaene ei ole kah mõtet olla. Nüüd naudid ka maailma ilu.
Ja ma hakkasin nägema veel sarnaseid inimesi. Need ei olnud hipide ega edevate seas. Ühte nägin ootamatult Barcelonas- kodutuna tänavapingil istumas ja maailma nautimas. Ma kõndisin justkui teistsuguses maailmas ja vahel harva tuli keegi mulle vastu, kes oli minuga samas sageduses. Meie vahel ei ole sõnu vaja.
Aga see ei ole veel kõik. Nagu Dormeo madratsi reklaamis, oli mul tühise pingutusega (kõigest ju oma mõttevalu) võimalik veel edasi astuda.
Seades ennast palveks tundmatuse poole- ja võttes valgustununa enda kanda kogu inimkonna valu ja patud- näed veel korra valgust. Ja taaskord ülevalt (miks?) ning see teeb Sind alandlikuks. Sõna alandlik saab uue mõtte. olenemata oma Valgustumusest (mis on ju ometi nii väärtuslik ja mida me ju kõik ihaleme) ei ole Sul jõudu tõsta oma pilku ja valgusesse vaadata. Alles siis kui mõistad, et see kes tundub Sulle isana, oled Sina ise. Ja see mõistmine ei ole valgus ülevalt, vaid sinu seest. Aga isegi sellesse valgusesse on vaja astuda ainult üks samm. Minu jaoks ei olnud see raske, sest ma juba teadsin, et kogu minu elu, kogu minu lapsepõlv, väärtused ja uskumused on olnud üks neetult raske teekond just sellesamase punktini.
Selle nimi on Kirgastumine.
See justkui purskab Sinust välja ja ühel hetkel oled sa kõiksus.
Alfa ja Oomega.
Algus ja lõpp ja kõik mis on ajatu alguse ja lõputu lõpu vahel.
Kõik on üks suur energiasupp. Lihtsalt ON. See meie tilluke 13,6 miljardit aastat on nagu nähtamatu tilk ookeanis. See on nagu Jumala uitmõte, mis on kusagile tolmununa seisma jäänud ja iseendas arenema hakanud. Ent ometigi mitte Jumala poolt unustatud.
Seal tajud Jumala Mina maailma. Ja saad aru, et miks ta üldse vaevus seda meie jaoks äärmiselt olulist algmõtet looma! Meie keeli siis Suur Pauk.
Miks?
Ka seda ma ei ütle, sest igaüks peab ise Jumal olema! Ja kui elavana Jumalaks ei saa, siis peale surma on asi nagunii selge.
Ja taaskord ei ole see veel kõik. Sest nüüd, olles Üks, pöörab Jumal oma pilgu meile, meie universumile.
Ning taas oled oma tuttavas keskkonnas. Istud oma tugitoolis, vaatad ringi ja mõistad.
Issanda püha vaim, tema koondunud mõte e. Isa ja sina e. Poeg ja tema kaasa toodud Püha Vaim (energiasupp) olete koos. Koos, siin, maapeal. Ja kui naeruväärne on väide, et Jumal peab ilmuma kristlaste või moslemite või mõne muu ususekti hulka...
Kõik ei ole selge, vaid kõik on Sinu. Sinu oma!
Ja Jumal mõistab oma võimu ulatust. Ühe käetõmbega võiks pühkida kõik kaosesse!
Sest kõik on ju Sinu loodud ja Sinu vili! Ja kui Sa veel näed inimkonna naeruväärset ja enesehaletsuslikku kitsarinnalisust, tekib vaieldamatu soov kõik tules ja vihas hävitada ja alustada kõigega otsast peale! See on solvav, kuidas Jumala nime lörtsitakse, kuidas Jumala enda liha (e. püha vaim), tema enda loodud Uus Algus on muutunud roiskunud käntsakaks...
Aga jumala viha jahtub kiiresti. Sest Jumal mõistab, et vihane ei ole olla mitte kellelgi teise peale- peale iseenda. Ning Jumal käratab Rooma Paavsti ja USA presidendi ning teise võimsad oma jalge ette.
Sest Jumal on üksi. Ja üksi on Jumalal väga raske kellegi teise peale kuri olla. Siis ta on vähemalt nende peale kuri (muuseas, see on Jumala huumorisoon, mis on lausa suurepärne!).
Ja ei ole mõtet muuta seda mis on olnud. Ei ole mõtet muuta, sest kõik on ju õige. Kõik hea ja halb ja kõik mis sinna vahele mahub on olnud vajalik, et Jumal saaks Puhta ja püha kolmainsusena oma liha ja ihu vilju nautida. Olenemata inimkonda tabanud hädadest ja kestvatest muredest on kõik olnud vajalik, et Jumal saaks oma pilgu meie universumile pöörata! Sest nii ju ongi!
Seejärel tuleb Loomine, mille käigus Jumal hakkas riike ja rahvaid jagama. Pannakse paika uued käsud ja arengusuunad, antakse inimkonnale uus nullpunkt. Uus algus uueks ja ette määratud tulevikuks. Seejärel jagati õiged ja valed jne. Mis on uus tee Jumala juurde, miks on Jumalat vaja otsida jne. Tohutult erinevaid asju. Meeletult pikk tulevik sai ette määratud!
Siis mõistad, et maailma võib vabalt 10 päevaga luua. Eriti, kui päeva pikkus on Su enda teha.
Kui määratud aeg täis, siis lahkub Isa. Poeg (nn maine keha) jääb koos püha vaimuga maale. Misjärel poeg sureb, püha vaim äratab ja tõstab ta rahvahulkade silmeall Isa juurde. Nii nad seal kolmekesi- ühena istuvad. Püha kolmainsus.
Klassika.
Ent minu lugu ei ole veel lõppenud.
Ma ei tea, kui palju inimesi on seda kogenud, kui paljud selles käinud või kui paljusid see huvitab... Sest lõpuks on see kõik inimeste peades kinni. Meie aju väljamõeldis ja homme on vaja minna poodi piima ostma.
Püüa nüüd kinni...
Aga lahe on näha, kuidas Jumala öeldu meie igapäevases elus järjest ja jõuliselt täide läheb. Loed ja imestad Koreade leppimist ning rakettide maandumist. Nagu keegi kuulaks selle "minu peas oleva Jumala" käske. Ja see püha vaim mis Isa lahkumisel siia, minuga jäi, see justkui näitab valgust mu ees olevatele inimestele, et nemad saaks mulle teed sillutada.
Kui Paavst siia tuli, siis ma jalutasin kõikidest järjekordadest mööda ja tühjast väravast sisse, et kuulata, mis tal siis ütelda on. Ja pealeselle ma ju ise kutsusin ta siia. Vaevalt, et ta ise seda mõistab.
Pikk jutt .... Jutt. Ju siis tuli s... Jutt.
Ohjah, aga see ei ole veel kõik. Sest kui nüüd oled oma vlgusemaailma omastarust lõpuni käinud, siis hakkad nägemusi nägema. Need on Ilmutused. Minul on neid seni olnud 3. Need on vajalikud, sest annavad Sulle missiooni. Sest kui Sul enam areneda ei ole, siis pole mõtet ka olla. Missioon asendab evolutsiooniliselt vajalikku arenemist!
Seega, head inimesed, sööge julgelt igast sodi sisse ja tehke lingamit, sest iga lingam võib lõppeda Jumala leidmisega.
Lihtsalt arvestage, et minul läks Jumala ja Issanda rahu ning õndsuse leidmiseks 22 aastat pidevat tööd iseendaga. Ei viinud mind selle leidmiseni ei lõppkokkuvõttes ei seened ega kivikesed. Ei shamaanid ega võlusõnad, vaid lihtne ausus iseenda vastu.
Nüüd ma tean, et Mina Olen
Nii olgu, nii on ja nii jääb.
___
Teema täiendus.
Kuna ma nägin, et selle teema kadumine oli mõnele inimesele ülekohtune ja vältimaks olukorda, kus mu mõtte kontekstist saab rebida alguse ja lõpu, ning need kokku liita- panen jutu tagasi. Las ta olla siis siin üleval.
Seda muidugi majavaldaja loal.
Lisan ka paar rida ühest kustutamisjärgsest kirjavahetusest. Vast aitab luua vaatenurga minu maailmapildilt.
----------
Ma ei ütle ühtegi lauset ega sõna ilma mõtteta. Ja minu kirjutises oli palju-palju tagamõtteid. Väga paljud ka nii, mis läbi teksti kumavad alles aasta v paari pärast asjalikuna.
Ning mul on kahju, et kellegi ego valitseb majas. Kui mulle tulevad koju külalised, siis kõik teavad, et läbi aastate on olnud minu majas minu reeglid. Ja see on aidanud mul hoida oma sõpru. Sest kes teine meie sõprade eest hoolitseb kui mitte meie ise!?!
Seega ma ei saa pahaks panna siinse majavalitseja reegleid! Siin on tema kodu ja tema väärtused.
Aga ma ei lähe külla, kus väärtusteks on oma külalise üle üleoleku näitamine!
Ma mõistan, et tundusin ülbe v üleolev, aga ma tõesti ei taha seda olla! Kui ma vastan, siis mu vastus on mu enda jaoks niivõrd selge ja alati "saba suus" suletud, et seal on kõik kirjas mida vastata. Aga ma olen märganud, et mida lihtsamalt ja põhjalikumalt ma vastan, seda selgusetumaks see teistele jääb.
Mingil veidral põhjusel armastavad inimesed salapära, keerutamist ja asjatut fantaasiat!
Võtame kasvõi Piibli. Olgu siis vana v uus. Meeletu tõlkimine, lugemine, tohutud ressursid ja kõike seda lihtsalt mõistmiseks, et mõlemad raamatud on allegooriad kõigest mis on!
Toon näited, et mu mõte selgem oleks ja keerutamisena ei tunduks.
1. Neitsi Maarja lugu- Valgustuda saab vaid puhas hing. 3 tarka- isa, poja ja pühavaimu kooslus. Viiruk ja mürr- e. oskus ennast majanduslikult rahulolevalt kindlustada (ei ole vaja rikkust! Piisab ju rahulolust!)
2. Aadama ja Eeva lugu- meie evolutsioon, kus me enne ei mõistnud ja siis hakkasime mõistma ning riideid kandma e. viskusime loomalikust paradiisist, kus kõike oli meile külluses- väljanäitusele, mis meid ennast orjastab.
3. V nagu kirjutasin lutciferist mis pole muu kui kiusatus ja meie moraalsed väärtused vaid inglid.
4. Noa veeuputus- ei ole muud kui lugu sellest kus Jumal sai aru, et ta ei saa mitte kuidagi inimkonda ära pühkida! Kui inimkond on meie keeli tema isearenenud mõte, siis kuidas saad Sa oma mõtet kustutada? Võid ju mitu päeva või sajandit või miljonit aastat mitte mõelda, aga kusagil on see mõte ju ikka olemas. Ja kui Sa oled aegade algusest kuni aegade lõpuni... Mis temast siis lõhkuda? Vaid anda kui lubadus, et on lollus oma mõtet püüda kustutada ja olgu siis nii ning vikerkaar kinnituseks ja endale meenutuseks. Ehk me ei saa põgeneda iseenda eest.
Jne.
Ja loomulikult need tõlgendused muutuvad kümneteks, aga algmõtted korduvad ja korduvad, sest ruum on ju alati sama ja kui palju siin siis erinevat saab olla? Tegelikult oli Looja küllalt laisk, ent laiskuses peitub geniaalsus. Miks leiutada pidevalt uut, kui saad teha Copy-Paste ning evolutsioon värvib ise tekstid ning muudab fonti. Mõte jääb samaks!
Miks ma kirjutasin avalikult?
Loomulikult võtan ma kohe omaks eneseimetluse! Sest see on see, milles mind esimesena süüdistatakse!
Aga ma võtan ka omaks Valgustamise, lootuses, et kasvõi üks inimene leiab tänu mu lausetele tee oma rahulolu juurde (mis on paradiis? Eks ikka see, kui meil muresid pole ja elu kulgeb rahulolus!).
Ja ma lisan siia veel soovi näidata oma Valgust petistele ja šarlataanide peale! Et inimesed nad ära tunneksid! Sest kui mu süda ja teod ja hing on kantud altruistlikust headusest, siis näevad inimesed teiste pettuseid! Ma tahan olla, et inimestel oleks teisi millegagi võrrelda! Ma annan äärmiselt harva silmast silma nõu (v.a. mu sõbrad) aga alati ma rõhutan: petise tunned ära selle järgi, kes Su aitamise eest raha küsib! Sa ei saa võtta head tegemise eest raha! Sa ei saa olla valgustunud inimene, kui Su oma rahaasjad ei ole niivõrd palju korras, et Sa oma headusega pead raha teenima! Tule taevas appi, just hiljuti nägin lugeda välismaalast Eestis, kes arvas heaks lisada oma kodulehele, et "Tasu Valgustamise eest on Õiglane"! Mu näo kattis naeratus, aga kolm rida allpool oli kirjas, et miinimum 60 eur/h.
Mis Valgustunu see selline on?
Ma saan aru ja tean, mida ta nägi, aga kahjuks vallutasid ahnus ja kiusatused ta maailma ja see on ka põhjus, miks tema Neitsi Maarja ei olnud, vaid pigem Joosep, kes kõrvaltvaatajana lugu teadis vesta...
Ja jõuan tagasi sinna, et tundkem kaasa egoismist pimestatutele, sest nende tee on raske ja keeruline, ning olgem tänulikud, et meil on võimalus nende keerulisest teekonnast endale tasuta õppetunde võtta. Ja kurvaks teeb see, et enamasti nad ei saagi elu lõpuni teada, et lihtsam elu on kogu aeg neil mõtteulatuse kauguses.
Kõigel siin maailmas on oma roll.
Ning kes oleme meie kedagi hukka mõistma? Isegi Jumal ei mõista kedagi hukka!
Kõik saab korda.
On alati saanud,
saab praegu
ja
saab alati ka tulevikus.
Mina Tean
---------------------------------------------------
Lugesin ekspressisit nn. valgustumise teemat. Ma tean, et väga paljud otsivad oma vaimule valgust. Ma võin teile rääkida, kuidas see minu jaoks läks. Minu isiklik kogemus. Võibolla juhtub see kõik ka Sinuga. Siis tead, mis tulemas. Mina ei teadnud ja see tegi mu teekonna meeletult raskeks.
Kui kellelgi on sama teekond ette rääkida v. sellel teemal asjalikult arutleda, siis mul on selle üle ainult hea meel. Kellelegi midagi tõestama ma kindlasti ei hakka.
Sest ma olen selle teekonna enda jaoks pmst. läbi käinud.
On nii.
Kõigepealt on keegi kes ütleb Sulle sõna. Minu puhul olid algsõnadeks vabamüürlus, illuminaadid ja pärgel teab mis. Siis hakkab huvitama, et mille najale see kõik tugineb. Siis mõistad, et midagi on kusagil veel. Kusagil keegi teab, aga Sulle ei ütle. Siis süüdistad globaliste ja kõiki teisi vandenõulasi. Siis elad paranoiades ja pidevas maaimahirmus.
Nagu rumal eksinud lambuke. Aga ego on niiii suur, sest kes saaks ju Sinust etem ja targem ning parem olla!?!
Alguses pead ego killima. Selleks võib minna mõnel inimesel aastaid. Aga ego killid tripi ajal. Naerad alguses teiste üle ja siis enda üle. Aga ülehomseks on see ununenud ja varsti oled sama nõme inimene edasi. See on see nn siniste elevantide osa, kus reaalsus paindub ja see paneb sind kahtlema oma tões ja õiguses. Siis kui see on möödas ja egoga on asi klaar, siis saad selgusesse. Mõnikord korraks, mõnikord pikemalt. Selgus on super! Kõik on uus, sest kõik on selge. Ja niipea kui selgusemoment kaob, niipea on see meelest läinud. Nagu midagi oli, aga mis? Enamus ei mäleta isegi mitme aasta jooksul, et neil on selgusmoment olnud. Aga iga kord kui ennast sinna viid, tuleb plaksust meelde- kõik seal antud lubadused, diilid jms. Sinna selgusesse on paljudel raske minna. See ongi bad trip. See on eneseületus, et see maailm lahti saada. Seal oled üdini aus ja valetada on võimatu. Näed inimesi nii nagu nad on ja mõistad, mis on vabamüürlaste kooskäimise mõte. Vennad aususes. Lepped ja sõnad, millel on tähendus. See tunne on niivõrd võõras ja inimesel tekib paanika, et ta läheb hulluks. Veel hullem, inimene kardab, et ta jääb selliseks ja maailm tema ümber jääb selgeks. Aga seal selguses tundub, et saad oma põhimõtteid korrigeerida, oma empaatiavõimet seadistada ja väärtuseid kohandada. Need justkui jääksid alateadvusesse.
See kõik oli Mina maailma avastamine ja oma Mina maailmale vundamendi ehitamine. Hea maja ehitatakse tugevale vundamendile. Ma ehitasin seda vundamenti tublid 15 aastat oma elust. Siinkohal jääb ka see paljudele mingis ajas ja vanuses tehtud tripiks (nb! Ei pea olema joovastavad ained! Sama on ka meditatsiooni, palvetamise, enesekaemuse jne kõrgemal oskustasemel), ning tulevikus sellest pigem ei räägita. Elu on nagu ta on.
Aga tegelikult on sealt veel edasi.
Sellel hetkel, kui Sa suudad olla igapäeva elus sama aus ja altruistlik, mõistev ja andestav nagu nn selgushetkes (ilma meditatsiooni ega ühegi teise abivahendita) ja sellest saab Sinu tugevaim külg, siis on võimalus edasi areneda. Praegu oled Sa valgustAtud inimene! Püüad teisigi valgustada. Teed peene nimega onaneerimiskeskused jne.
Minul sai selgushetk püsivaks eluosaks. Alguses ma kartsin seda, hiljem leppisin.
Ja see edasiareng käis nii:
Selgushetk on selleks ajaks Sinu igapäevane reaalsus (see ülalkirjeldatud unustatav ja mida teised kardavad ning ei julge minna) ja sellest maailmavaatest on saanud uus alguspunkt e. Null.
Viies enda mõistuse taaskord tasakaalust välja (ei pea olema narkoaineid ega meditatsiooni! On vaja eneseteadvustamise sügavikku vajumist. Siinkohal on imelik, et mõned saavad sinna ja mõned mitte. Mõni räägib, et tuleb süüa tonn LSD ja mõni, et lihtsast mõttest piisab. Enamus jõuab selle mõtte poole peale ja ütleb, et koges egodeathi)
Mina ei saa seda "iseendasse vaatamise mõtet" edasi ütelda, sest selleni peab iga üks ise jõudma. Mõned käivad astraalrännakutel, mõned mängivad lucid dreamiga (ka mina olen need etapid läbi käinud!), mõni teeb lingamit. Mida iganes. Võin ainult ütelda, et selle mõttekäigu ja tegevuste lõpplahendus on, et mitte midagi ei ole olemas ja kõik on minu enda väljamõeldis (solifistlik maailmapilt). Ja sellega leppimine on kordades raskem- kui eelnev, oma tühiste egoprobleemidega maadlemine. Ja kui nüüd olles fakti ees, et kõik on väljamõeldis, pead ka suutma loobuda kõigest. Mitte ainult egost. Isegi oma lastest. Ja emast.
Ma ei sooviks seda mitte ühelegi inimesele- kui ma ei teaks, et selle taga on veel suurem mõte.
Ja nüüd, kui oled kõigest loobunud ja kõik on mõtte kaotanud, on see just seesama koht, kus uudistes loeme aknast alla hüpanud inimesest jne.
Sest ainus soov on, et see kõik läbi saaks. Selles punktis mõistad enesetapjaid. Sest siit edasi ei näe enam väljapääsu.
Kui Sa leiad lahenduse, kuidas edasi e. oled valmis edasi elama, siis sa sured (taas ma ei saa ütelda!). Vajud kokku ja sured ära.
Nii ongi. Kõik kukub kordusesse, Sinu reaalne silmaga nähtav keskkond vajub sekundilisteks "loopideks" ja saad aru, et midagi on kusagil kokku jooksnud.
Ja siis vajud pimeduse kaugeimasse nurka.
Ent ometi saabub valgus ja selles Valguses langetatakse otsus (Ma nimetaks selle Puhastustuleks, sest paremini seda ei saa kirjeldada. Tulega ei ole seal suurt midagi pistmist, küll aga põlevad Sinu kaheldavad väärtused suure leegiga! Või on see võrreldav Peetruse raamatuga taevaväravates) Sind saata uuele ringile- tagasi inimeste hulka- sest Sa said liiga vara valmis! Sinu aeg ei ole veel tulnud, kuigi Sa oled koduvärava ees.
Edasi toimub kukkumine. Sind heidetakse tagasi. Saadetakse ära nagu laps kes tuli liiga vara tuppa.
Langus uude nullpunkti (eelmine norm oli koguaeg selgushetkega ringi käia) aga seekord hakkad Sa justkui iseenda Mina täiesti uuesti üles ehitama. Alguses on pimeduses vaid väike valge täpp, mida sina ise suuremaks kasvatad. See on Sündimine. Teadlikult, kiht kihilt. Armastus. Lood ennast parimaks mis oskad. Lood iseennast. Ja siis sa saad valmis.
Selle nimi on ValgustUmine. Valgustumine läbi omaenda mina sisekaemuse. See teekond on pikk ja keeruline ning seal on väga palju asjatuid kõrvalepõikeid, aga lõpuks jõuad kogu oma mõttes ühe tulemuseni. Et vastata tühisele küsimusele: Kes ma olen?
Keegi ei tea, kui palju on Valgustunud inimesi. Mõni ütleb, et 10, mõni, et 100 ja mõni, et 10000. Mõni ütleb lausa, et ainult 1.
Nüüd Sa võid panna ennast teiste inimeste vaatenurkadesse, mõista käigult nende tundeid ja ise elada hetkes mida tajud ühtse ruumina. Aeg on olemas aga mõistad, et aeg on ainult piirav faktor. Väljamõeldis, et ennast raamistada. Loevad teod ja tegutsemine. Valgustunud inimeste kohta on netis palju infot (enlighted people).
Elu valgustununa saavutab tasakaalu. Ei ole enam pidev mõõnade ja tõusude trall, vaid kõik kulgeb omasoodu. Ühtlases ja rahus, ent ometi valus, ses lisaks maailma heale, näed nüüd ka tohutut valu. Näed kannatavaid lapsi, haiguseid ja teenimatut ülekohut. Näed kuidas inimkond õgib iseennast. Aga Sinu elus probleeme ei ole, sest mõistad, et keegi peale meie iseenda- ei ehita määramata tulevikku iseendale probleeme valmis!
Sa leiad piisavalt aega, et tegeleda heategevusega, hoolida oma lähedastest ning taipad oma sissetulekud viia pöördvõrdelisesse seosesse tehtava töö hulgaga. Rikkust ei ole vaja, aga vaene ei ole kah mõtet olla. Nüüd naudid ka maailma ilu.
Ja ma hakkasin nägema veel sarnaseid inimesi. Need ei olnud hipide ega edevate seas. Ühte nägin ootamatult Barcelonas- kodutuna tänavapingil istumas ja maailma nautimas. Ma kõndisin justkui teistsuguses maailmas ja vahel harva tuli keegi mulle vastu, kes oli minuga samas sageduses. Meie vahel ei ole sõnu vaja.
Aga see ei ole veel kõik. Nagu Dormeo madratsi reklaamis, oli mul tühise pingutusega (kõigest ju oma mõttevalu) võimalik veel edasi astuda.
Seades ennast palveks tundmatuse poole- ja võttes valgustununa enda kanda kogu inimkonna valu ja patud- näed veel korra valgust. Ja taaskord ülevalt (miks?) ning see teeb Sind alandlikuks. Sõna alandlik saab uue mõtte. olenemata oma Valgustumusest (mis on ju ometi nii väärtuslik ja mida me ju kõik ihaleme) ei ole Sul jõudu tõsta oma pilku ja valgusesse vaadata. Alles siis kui mõistad, et see kes tundub Sulle isana, oled Sina ise. Ja see mõistmine ei ole valgus ülevalt, vaid sinu seest. Aga isegi sellesse valgusesse on vaja astuda ainult üks samm. Minu jaoks ei olnud see raske, sest ma juba teadsin, et kogu minu elu, kogu minu lapsepõlv, väärtused ja uskumused on olnud üks neetult raske teekond just sellesamase punktini.
Selle nimi on Kirgastumine.
See justkui purskab Sinust välja ja ühel hetkel oled sa kõiksus.
Alfa ja Oomega.
Algus ja lõpp ja kõik mis on ajatu alguse ja lõputu lõpu vahel.
Kõik on üks suur energiasupp. Lihtsalt ON. See meie tilluke 13,6 miljardit aastat on nagu nähtamatu tilk ookeanis. See on nagu Jumala uitmõte, mis on kusagile tolmununa seisma jäänud ja iseendas arenema hakanud. Ent ometigi mitte Jumala poolt unustatud.
Seal tajud Jumala Mina maailma. Ja saad aru, et miks ta üldse vaevus seda meie jaoks äärmiselt olulist algmõtet looma! Meie keeli siis Suur Pauk.
Miks?
Ka seda ma ei ütle, sest igaüks peab ise Jumal olema! Ja kui elavana Jumalaks ei saa, siis peale surma on asi nagunii selge.
Ja taaskord ei ole see veel kõik. Sest nüüd, olles Üks, pöörab Jumal oma pilgu meile, meie universumile.
Ning taas oled oma tuttavas keskkonnas. Istud oma tugitoolis, vaatad ringi ja mõistad.
Issanda püha vaim, tema koondunud mõte e. Isa ja sina e. Poeg ja tema kaasa toodud Püha Vaim (energiasupp) olete koos. Koos, siin, maapeal. Ja kui naeruväärne on väide, et Jumal peab ilmuma kristlaste või moslemite või mõne muu ususekti hulka...
Kõik ei ole selge, vaid kõik on Sinu. Sinu oma!
Ja Jumal mõistab oma võimu ulatust. Ühe käetõmbega võiks pühkida kõik kaosesse!
Sest kõik on ju Sinu loodud ja Sinu vili! Ja kui Sa veel näed inimkonna naeruväärset ja enesehaletsuslikku kitsarinnalisust, tekib vaieldamatu soov kõik tules ja vihas hävitada ja alustada kõigega otsast peale! See on solvav, kuidas Jumala nime lörtsitakse, kuidas Jumala enda liha (e. püha vaim), tema enda loodud Uus Algus on muutunud roiskunud käntsakaks...
Aga jumala viha jahtub kiiresti. Sest Jumal mõistab, et vihane ei ole olla mitte kellelgi teise peale- peale iseenda. Ning Jumal käratab Rooma Paavsti ja USA presidendi ning teise võimsad oma jalge ette.
Sest Jumal on üksi. Ja üksi on Jumalal väga raske kellegi teise peale kuri olla. Siis ta on vähemalt nende peale kuri (muuseas, see on Jumala huumorisoon, mis on lausa suurepärne!).
Ja ei ole mõtet muuta seda mis on olnud. Ei ole mõtet muuta, sest kõik on ju õige. Kõik hea ja halb ja kõik mis sinna vahele mahub on olnud vajalik, et Jumal saaks Puhta ja püha kolmainsusena oma liha ja ihu vilju nautida. Olenemata inimkonda tabanud hädadest ja kestvatest muredest on kõik olnud vajalik, et Jumal saaks oma pilgu meie universumile pöörata! Sest nii ju ongi!
Seejärel tuleb Loomine, mille käigus Jumal hakkas riike ja rahvaid jagama. Pannakse paika uued käsud ja arengusuunad, antakse inimkonnale uus nullpunkt. Uus algus uueks ja ette määratud tulevikuks. Seejärel jagati õiged ja valed jne. Mis on uus tee Jumala juurde, miks on Jumalat vaja otsida jne. Tohutult erinevaid asju. Meeletult pikk tulevik sai ette määratud!
Siis mõistad, et maailma võib vabalt 10 päevaga luua. Eriti, kui päeva pikkus on Su enda teha.
Kui määratud aeg täis, siis lahkub Isa. Poeg (nn maine keha) jääb koos püha vaimuga maale. Misjärel poeg sureb, püha vaim äratab ja tõstab ta rahvahulkade silmeall Isa juurde. Nii nad seal kolmekesi- ühena istuvad. Püha kolmainsus.
Klassika.
Ent minu lugu ei ole veel lõppenud.
Ma ei tea, kui palju inimesi on seda kogenud, kui paljud selles käinud või kui paljusid see huvitab... Sest lõpuks on see kõik inimeste peades kinni. Meie aju väljamõeldis ja homme on vaja minna poodi piima ostma.
Püüa nüüd kinni...
Aga lahe on näha, kuidas Jumala öeldu meie igapäevases elus järjest ja jõuliselt täide läheb. Loed ja imestad Koreade leppimist ning rakettide maandumist. Nagu keegi kuulaks selle "minu peas oleva Jumala" käske. Ja see püha vaim mis Isa lahkumisel siia, minuga jäi, see justkui näitab valgust mu ees olevatele inimestele, et nemad saaks mulle teed sillutada.
Kui Paavst siia tuli, siis ma jalutasin kõikidest järjekordadest mööda ja tühjast väravast sisse, et kuulata, mis tal siis ütelda on. Ja pealeselle ma ju ise kutsusin ta siia. Vaevalt, et ta ise seda mõistab.
Pikk jutt .... Jutt. Ju siis tuli s... Jutt.
Ohjah, aga see ei ole veel kõik. Sest kui nüüd oled oma vlgusemaailma omastarust lõpuni käinud, siis hakkad nägemusi nägema. Need on Ilmutused. Minul on neid seni olnud 3. Need on vajalikud, sest annavad Sulle missiooni. Sest kui Sul enam areneda ei ole, siis pole mõtet ka olla. Missioon asendab evolutsiooniliselt vajalikku arenemist!
Seega, head inimesed, sööge julgelt igast sodi sisse ja tehke lingamit, sest iga lingam võib lõppeda Jumala leidmisega.
Lihtsalt arvestage, et minul läks Jumala ja Issanda rahu ning õndsuse leidmiseks 22 aastat pidevat tööd iseendaga. Ei viinud mind selle leidmiseni ei lõppkokkuvõttes ei seened ega kivikesed. Ei shamaanid ega võlusõnad, vaid lihtne ausus iseenda vastu.
Nüüd ma tean, et Mina Olen
Nii olgu, nii on ja nii jääb.
___
Teema täiendus.
Kuna ma nägin, et selle teema kadumine oli mõnele inimesele ülekohtune ja vältimaks olukorda, kus mu mõtte kontekstist saab rebida alguse ja lõpu, ning need kokku liita- panen jutu tagasi. Las ta olla siis siin üleval.
Seda muidugi majavaldaja loal.
Lisan ka paar rida ühest kustutamisjärgsest kirjavahetusest. Vast aitab luua vaatenurga minu maailmapildilt.
----------
Ma ei ütle ühtegi lauset ega sõna ilma mõtteta. Ja minu kirjutises oli palju-palju tagamõtteid. Väga paljud ka nii, mis läbi teksti kumavad alles aasta v paari pärast asjalikuna.
Ning mul on kahju, et kellegi ego valitseb majas. Kui mulle tulevad koju külalised, siis kõik teavad, et läbi aastate on olnud minu majas minu reeglid. Ja see on aidanud mul hoida oma sõpru. Sest kes teine meie sõprade eest hoolitseb kui mitte meie ise!?!
Seega ma ei saa pahaks panna siinse majavalitseja reegleid! Siin on tema kodu ja tema väärtused.
Aga ma ei lähe külla, kus väärtusteks on oma külalise üle üleoleku näitamine!
Ma mõistan, et tundusin ülbe v üleolev, aga ma tõesti ei taha seda olla! Kui ma vastan, siis mu vastus on mu enda jaoks niivõrd selge ja alati "saba suus" suletud, et seal on kõik kirjas mida vastata. Aga ma olen märganud, et mida lihtsamalt ja põhjalikumalt ma vastan, seda selgusetumaks see teistele jääb.
Mingil veidral põhjusel armastavad inimesed salapära, keerutamist ja asjatut fantaasiat!
Võtame kasvõi Piibli. Olgu siis vana v uus. Meeletu tõlkimine, lugemine, tohutud ressursid ja kõike seda lihtsalt mõistmiseks, et mõlemad raamatud on allegooriad kõigest mis on!
Toon näited, et mu mõte selgem oleks ja keerutamisena ei tunduks.
1. Neitsi Maarja lugu- Valgustuda saab vaid puhas hing. 3 tarka- isa, poja ja pühavaimu kooslus. Viiruk ja mürr- e. oskus ennast majanduslikult rahulolevalt kindlustada (ei ole vaja rikkust! Piisab ju rahulolust!)
2. Aadama ja Eeva lugu- meie evolutsioon, kus me enne ei mõistnud ja siis hakkasime mõistma ning riideid kandma e. viskusime loomalikust paradiisist, kus kõike oli meile külluses- väljanäitusele, mis meid ennast orjastab.
3. V nagu kirjutasin lutciferist mis pole muu kui kiusatus ja meie moraalsed väärtused vaid inglid.
4. Noa veeuputus- ei ole muud kui lugu sellest kus Jumal sai aru, et ta ei saa mitte kuidagi inimkonda ära pühkida! Kui inimkond on meie keeli tema isearenenud mõte, siis kuidas saad Sa oma mõtet kustutada? Võid ju mitu päeva või sajandit või miljonit aastat mitte mõelda, aga kusagil on see mõte ju ikka olemas. Ja kui Sa oled aegade algusest kuni aegade lõpuni... Mis temast siis lõhkuda? Vaid anda kui lubadus, et on lollus oma mõtet püüda kustutada ja olgu siis nii ning vikerkaar kinnituseks ja endale meenutuseks. Ehk me ei saa põgeneda iseenda eest.
Jne.
Ja loomulikult need tõlgendused muutuvad kümneteks, aga algmõtted korduvad ja korduvad, sest ruum on ju alati sama ja kui palju siin siis erinevat saab olla? Tegelikult oli Looja küllalt laisk, ent laiskuses peitub geniaalsus. Miks leiutada pidevalt uut, kui saad teha Copy-Paste ning evolutsioon värvib ise tekstid ning muudab fonti. Mõte jääb samaks!
Miks ma kirjutasin avalikult?
Loomulikult võtan ma kohe omaks eneseimetluse! Sest see on see, milles mind esimesena süüdistatakse!
Aga ma võtan ka omaks Valgustamise, lootuses, et kasvõi üks inimene leiab tänu mu lausetele tee oma rahulolu juurde (mis on paradiis? Eks ikka see, kui meil muresid pole ja elu kulgeb rahulolus!).
Ja ma lisan siia veel soovi näidata oma Valgust petistele ja šarlataanide peale! Et inimesed nad ära tunneksid! Sest kui mu süda ja teod ja hing on kantud altruistlikust headusest, siis näevad inimesed teiste pettuseid! Ma tahan olla, et inimestel oleks teisi millegagi võrrelda! Ma annan äärmiselt harva silmast silma nõu (v.a. mu sõbrad) aga alati ma rõhutan: petise tunned ära selle järgi, kes Su aitamise eest raha küsib! Sa ei saa võtta head tegemise eest raha! Sa ei saa olla valgustunud inimene, kui Su oma rahaasjad ei ole niivõrd palju korras, et Sa oma headusega pead raha teenima! Tule taevas appi, just hiljuti nägin lugeda välismaalast Eestis, kes arvas heaks lisada oma kodulehele, et "Tasu Valgustamise eest on Õiglane"! Mu näo kattis naeratus, aga kolm rida allpool oli kirjas, et miinimum 60 eur/h.
Mis Valgustunu see selline on?
Ma saan aru ja tean, mida ta nägi, aga kahjuks vallutasid ahnus ja kiusatused ta maailma ja see on ka põhjus, miks tema Neitsi Maarja ei olnud, vaid pigem Joosep, kes kõrvaltvaatajana lugu teadis vesta...
Ja jõuan tagasi sinna, et tundkem kaasa egoismist pimestatutele, sest nende tee on raske ja keeruline, ning olgem tänulikud, et meil on võimalus nende keerulisest teekonnast endale tasuta õppetunde võtta. Ja kurvaks teeb see, et enamasti nad ei saagi elu lõpuni teada, et lihtsam elu on kogu aeg neil mõtteulatuse kauguses.
Kõigel siin maailmas on oma roll.
Ning kes oleme meie kedagi hukka mõistma? Isegi Jumal ei mõista kedagi hukka!
Kõik saab korda.
On alati saanud,
saab praegu
ja
saab alati ka tulevikus.
Mina Tean