[Müstik]

Ei leidnud eraldi teemat sumerlaste kohta.
Foorumis on sumerlaste kohta väga palju arutlusi, aga peamiselt seoses anunnakkide ja Sitchiniga.

Püstitan alustuseks niisuguse küsimuse:
Kust sai sumeri kultuur alguse?
Uku Masing on kirjutanud: Võime enam-vähem kõiki olnud ja tuntud kultuure jälgida nende sündimismomendist nende surmani. Ainus erand selles suhtes on sumeri kultuur.
Ajaloolaste keskel on moeks pidada kõige vanemaks maailma tuntud kultuuriks egiptuse kultuuri.
Mõni sõna iidse sumeri probleemi kohta. Õieti on neid kaks: kas sumerlased on Mesopotaamia algelanikud või kusagilt sisse rännanud ja millisesse rassi või keelepiirkonda nad kuuluvad?
Esimene küsimus lahendatakse viimasel ajal (tegemist Uku Masingu lühiesseega a-st 1931, pealkiri Sumerlaste hukkumine) enamasti nii, et nad on sisse rännanud, aga on ja jääb teadmatuks, kust?
Kas läänest, olgu Egiptusest või Atlantisest, või idast?
Teine küsimus on veel raskem, sest keeleliselt mahuvad sumerlased kõikjale, kuhu neid tahetakse asetada.
Meie K.A. Hermann tahtis tõestada, et sumerlased on soomeugrilased, ja sedasama on katsunud teha ka teised, küll pisut laiemal taustal.
E. Stucken ning M.Rivet on koguni püüdnud tõestada, et keelelised sarnasused ulatuvad Egiptusest üle Sumeri ja Eelami, Tiibeti ja Birma, Mon-Khmeri rahvaste ja Vaikse ookeani saartele ja sealt edasi Kesk-Ameerikasse (Mehhiko, Maya).
Igal sellisel teoorial on oma osa õigust ja valet.
Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr.
Sellest ajast pole meile aga mitte midagi säilinud; mis selle põhjuseks, on raske öelda. (Äkki tänaseks päevaks juba on? - Müstik)
Oletatakse, et veeuputus on hävitanud sumeri kultuuri algmed.
Sumeri ajaloolaste järgi oli enne veeuputust olemas riiklik kord: kaheksa kuningat valitsesid viies linnas kokku 241 200 aastat ja osa linnu jäi veeuputusest puutumata.
Esimene Uri dünastia tuleb asetada aega u. 3200-2800 ekr. Kuid Uri enda väljakaevamistel on leitud kuningate haudu, mis on vanemad kui Uri esimene dünastia (u.3500-3200 ekr).

Muistse linna Uri-i kohta ja all lingid Iraagi ajaloo ja Sumeri ajaloo kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ur

Haualeidudest Masingu poolt mõned näited:
Kuldsed jooginõud, vormilt päris ultramodernsed, Uri vapp: kuldne härjapea, hõbedane kaksikrõngas (kasikrõngal kuldne eesel või hobueesel). Uku Masing lisab, et ta isiklikult ei tunne kuskil "primitiivsete" juures ilusamat ja siiski relaistlikumat eeslit kui see; egiptuse loomakujutised võivad alles Amenhotep IV päevil sellega kuidagi võistelda, st paar tuhat aastat hiljem!
Rõivastusena kandsid sumeri daamid karmiinpunasest villasest riidest käistega seelikuid, millede üle õmmeldud pärlid. Meestel oli kõige vanemal ajal ülemine pool keha paljas, alumist kattis lühike villane kuub, sõjas kanti vististi vildist mantlit selle peal.
Igatahes juba 1931 a-ks oli igasugu põnevaid esemeid neist kuningahaudadest Sumeris avastatud ja küllap tänaseks päevaks on neid rohkemgi.
Kui keegi viitsib, võib teemasse lisada lingid nendest leidudest. Küllap on need leiud mööda maailma suuremaid muuseume laiali, aga ehk päästeti midagi ka Iraagi viimase sõja eel kohalikust ajaloomuuseumist?
Esimesele Uri dünastiale järgnes nii sumeri kultuuri kui sumerluse langus.
Ajalugu saab lugeda siit:
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Sumer

Sumeri kuningate nimekiri:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sumerian_king_list

Arhitektuurile tuli aga õitsenguaeg, nagu ikka kultuuri surmapäevil.
Ehitati tsirkuraate. Vt teema Babüloni rippaiad:http://para-web.org/viewthread.php?tid=325&page=1#pid96294

Just niisuguse ehitusviisi olemasolust järeldatakse, et sumerlased on alguses elanud mägedes.
Muuseas, alles eelmisel aastal püstitati hüpotees sumerlaste Tiibeti päritolust:

Nimelt Poola orientalist, Varssavi ülikooli dotsent Jan Braun esitas hüpoteesi, et muistset Mesopotaamiat asustanud sumerid, kelle kultuur jõudis õitsengu tippu umbes 6500 aastat tagasi, pärinesid Lääne-Tiibetist, Pamiirist ja Kašmirist. Brauni arvates on sumeri keelel palju ühist tiibeti ja birma keelerühmaga. Palju aastaid kestnud uurimistöö alusel koostas teadlane sumeri ja tiibeti keelte võrdlussõnastiku.
Nii põhisõnavaras kui ka nende keelte grammatilises struktuuris leidub rohkesti sarnast. Tiibeti rahvalauludevorm meenutab sumeri oma, palju paralleele saab tõmmata ka mütoloogias. Kõike avastatut kokku võttes leiti, et sumeri keel lahknes tiibeti ja birma keelerühmast umbes 6000 kuni 5500 aastat tagasi.

Veel paar lõpulauset Uku Masingu esseest:
Aga sumeritel oli peagi lõpp, nad ei toibunud kunagi enam hoobist, mille andis Eelam sellega, et hävitas Uri ja viis vangi viimase kuninga ibi-Sini
Aga õieti oli ka nende aeg läbi, sest tsiviliseeritud rahvas ei suuda kunagi vastu panna loodusrahvale, kel pole muud käepärast kui toores jõud. Ja seda oli semiitidel. Mesopotaamia semiitidest sel kujul aga pole kunagi saanud kultuurrahvast, sest kui nende aeg oli käes (u.500 ekr), siis kadusid nad pikkamisi aramealaste ja päslaste hulka.
Aga tegelikult elas sumerlus ikka edasi, sest veel Kristuse sündimise paiku õppisid kaldea preestrid sumeri keelt, ja sumeri müstika ja maagia elab meie päevini ja saab aina elavamaks, mida lähemale jõuab Euroopa oma otsale.
Allikas: Uku Masing. "Sumerlaste hukkumine" 1931.

Tänud kõigile, kes koos minuga seda Uku Masingu essee refereeringut lugesid!
Loodetavasti tekitab see huvi ka teiste Masingu artiklite lugemiseks!
Uku Masingu enda kohta on Aerling kirjutanud või kopeerinud pikalt teemasse Eesti müstikud.

Aga et teema toppama ei jääks, siis oleks koos huvitav järgi uurida, mida me sumerite kohta vahepeal a-st 1931 kui siiamaani rohkem teame ja kas me nüüdseks teame, kus kohast see rahvas tuli ja kus kohast ta oma kultuuri sai? Kas tõesti anunnakkidelt või hoopis tiibetlastelt? Või on veel teisigi hüpoteese?


[Muudetud: 22-9-2010 Müstik]

[excubitoris]

Ajalugi on spiraal - nagu tuhandeid aastaid tagasi hävitasid semiidid Sumeri nii ka nüüd - semiitidele sisse istutatud
propaganda järgijad teevad sama tänapäeval Euroopa kultuuri ruumiga. Kas meil on jõudu see kord vastu hakata
ja mitte sattuda järgmise iroonilise ajaloolise spiraali ohvriteks?

[Müstik]

Kuna Uku Masing oli kosmopoliit, siis laiendaksin selle ajaloos asetleidvate teatud sündmuste kordumise teooria Euroopas kogu maailmas asetleidvatele kordumistele.

Kosmopoliit ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi, kuid üldiselt peetakse selle all silmas inimest, kes ei nõustu traditsioonilise geopoliitilise inimeste jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi.

Mittepoliitilises tähenduses on kosmopoliit keegi, kes väärtustab ühiskonda nende teadmiste järgi, mida on võimalik hankida erinevate kultuuride omavahelises tihedas suhtlemises.

Nii, et kas me teame nüüd, 79 aastat hiljem ehk midagi rohkemat sumerite kohta. Kuna viimasel ajal teatakse rohkem anunnakkidest kui sumeritest, siis täpsustan:
Kas sumerid olid seal Mesopotaamias juba olemas, kui anunnakid tulid ja kus kohast nad sinna tulid?
Kas sumeri keel on sarnane tiibeti keeltele või hoopis maiade keeltele?
Ja muidugi kõige huvitavam küsimus: kuidas on eesti keeles ja sumeri keeles nii palju sarnaseid sõnu?

P.S. Leidsin huvitava pildi, kus on üks kahest sarnasest kujust, mille arheoloog Woolley Uri matusepaigast leidis.
See kullast, lasuriidist, vasest ja merikarpidest valmistatd kuju on pärit u. 2600 aastast eKr.
Ta seostas selle piiblist pärit looga, milles aabraham kavatseb ohverdada oma poja Iisaki.


[Muudetud: 22-9-2010 Müstik]

[Ülane]

Millised on sarnased sõnad, ma üritasin miskit leida aega ei leidnud. Päris huvitav oleks näha... :)

[Müstik]

Need eesti keeles ja sumeri keeles sarnased sõnad olen ära toonud teemas Eestlased on pärit Tagapäikese maalt.
Sarnasust sumerite ja soome-ugrilastega märkas esimesena 1893.a. Kopenhaagenis töötanud etnograaf dr. Alfred Lehman.
Kirjutas uurimuse "Ebausu ja nõiduse ajalugu muinasjast tänapäevani."

Kirjutasin Ilmar Soomere raamatust kunagi mõned sõnad sumeri ja eesti keelest välja:
eesti keel - sumeri keel

ema - ama
aitama - atah
tuul - tu
maru - martu
sikk - siga
urin - ur
maa - ma
suu - su=hambad
tuvi - tu
sikutama - sikka
inimene - inim (kõneema)

Ka grammatikas on rida sarnasusi, mõlemad on aglutinatiivsed keeled ja on veel muudki.
Sumeri ja uurali keelte sarnasust on täheldanud väga mitmed keeleteadlased - leitakse ka sumeri ja draviidide keelte sarnasust, seega on eesti keelel sarnasusi ka draviididega.
Draviidid elasid Indias ja seal oli Taara kultus.
Anunnakkide india/hindu hübriide nimetati naagadeks, aga neid tunti ka draviididena. Naagad elasid Hiinas, Tiibetis jm Aasias, sh Uiguuri impeeriumis.

Ise kipun arvama, et sealt naagade (draviidide) juurest need sumerid Meopotaamiasse jõudsidki.
Teadlased õppisid mõistma Assüüria tahvlite keelt ja avastasid, et sama keelt kasutasid ka babüloonlased. Keel sai nimeks akadi, varasema Akadi riigi järgi.
Akadi keelel ei olnud selliseid omadusi, mis olid ühised kõigile semiidi keeltele.
Hakati arvama, et akadlased olid kasutusele võtnud mõne varasema kirjasüsteemi.
Prantsuse teadlane Jules Oppert oli esimene, kes akadi keelele ja rahvale nime pani.
Märganud väljendit "Sumeri ja Akadi kuningas", mis esines mõnedes varastes tekstides, soovitas ta seda kiilkirja kasutanud rahvast nimetada sumeriteks.
Nii tekkiski nimetus sumerlased ja sumeri keel.
Sumeri rahva kohta aga tõendeid veel polnud. Hakati otsima. 19.saj. edenedes hakkas ka see probleem lahenema.

VS on eespool viidatud teemas kirjutanud järgmist:
Kuid väga palju ühiseid sõnu ja terveid lauseid on meil ühiseid sumeri keelega. Näiteks üks väga ilmekas lause kuningas Dareios I lossi varemetest Dr. Arnold Toynbee poolt leitud kivist uksekäepidemelt: "Daaravahusa majaukse kaasa käina kärata."

Pealegi on seal tegu kolmes keeles kirjutatud ühe ja sellesama väljendiga. Lausest saab iga eestlane aru, siin ei teki üldse kahtlust. Sumerist on ka pärit enam kui 7000. aasta vanune sõna õlu, ehk õlut (saare murdes), mis sumeris esines sõnana "ulut-in".
Küsimus siis: kuidas see eesti keel sinna Drareios I lossi uksekäepidemele sai? Kas seal käisid Saaremaalt lukussepad tööl? Või kirjutasid selle sinna hoopis draviidid ehk naagad?

Olid olemas veel eel-draviidid ja ehk saab neid soome-ugridega seostada?

[Müstik]

VS, uuuu!
Tõlkima!
Mis minusse puutub, siis kujutan ette, et see on kirjutatud saare murrakus, mida ma ei oska.

Ise leidsin ainult selle:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultu...d=32767789
See lause lippab ringi mööda internetti ammust aega ja kõik vihjavad sellele.
Tegelikult tahaks leida pildi sellest ukselingist, kus need arvatavalt soome-ugri sõnad peale on kirjutatud.
Ma arvan, et siit lingilt saaks otsides edais minna:

http://www.livius.org/su-sz/susa/susa_pa...arius.html
Või siis siit:
http://en.wikipedia.org/wiki/Persepolis

Louvre muuseumis paistab ka üht-teist olema:

http://www.louvre.fr/llv/activite/detail...mLocale=en


[Muudetud: 23-9-2010 Müstik]

[nokitseja]

Algselt postitas Ülane
Millised on sarnased sõnad, ma üritasin miskit leida aega ei leidnud. Päris huvitav oleks näha...

Naabrid on sellega tõsisemalt tegelenud: http://www.lexiline.com/lexiline/lexi37.htm
Suht kena joru, mille kannatlik uurimine annab üllatavaid tulemusi. Jääb vaid uurida kas kõik on ikka nö. otselaenud või enne siiski liivi keelest läbi käinud.

[VironShaman]

Spekulatsioone sel teemal on palju, mida uskuda, on igaühe enda asi. Üldiselt jääb selline kuulsusrikaste esivanemate või sugulusrahvaste (suguluskeelte) otsimine 18.-19. sajandisse. Niisugust romantilist keelekäsitlust kohtab muidugi tänapäeval ka. Ja see lause "Daaravahusa..." ei ole ju originaal, see on ise juba tõlgendus. Loomulikult eesti keele kasuks
Jah, aastatuhandeid tagasi võisid soome-ugri hõimud tõesti Tiibeti või Mesopotaamia piirkonnast välja rännata, kuid sel juhul ei saa me arvata, et ainult eestlased neist hõimudest pärit on. Algkeeltest olete kuulnud? Need on muidugi hüpoteetilised, aga ehk aitab see seletada mingi ühise substraadi olemasolu nii paljudes keeltes.

[nokitseja]

Algselt postitas Müstik
VS, uuuu!
Tõlkima!
Mis minusse puutub, siis kujutan ette, et see on kirjutatud saare murrakus, mida ma ei oska.

Tegelikult tahaks leida pildi sellest ukselingist, kus need arvatavalt soome-ugri sõnad peale on kirjutatud.

Kas tohib küsida mida Sa teeksid selle pildiga, loeksid vabalt kui see ainult ei ole saare murrakus?
Või Sa lihtsalt ei usu et nad juba tol ajal ustele linke panid?
Minu laeks oleks heal juhul kriimude ja kiilkirja eristamine.

[Muudetud: 24-9-2010 nokitseja]

[Müstik]

Ma paneksin selle ukselingi pildi siia, et teema oleks illustreeritud!

Ja mind see lause tõlge ei huvitanudki niivõrd, kuivõrd just see, et on mitmeid kordi teemades öeldud, et igaüks saab sellest lausest aru.
Aga nagu nüüd selgus, siis ei oska seda keegi õigesti eesti keelde tõlkida ega ka ühtegi teise ugri-mugri keelde!

Tõgamise asemel võiksid hoopis öelda (mäletan, et tegelesid hoolega keele uurimisega Koola poolsaare teemas vene keele vahendusel), mida arvad eespool toodud poola keeleteadlase arvamusest?
See on eraldi lingina ka:

http://hulkur.pri.ee/wiimaneweerg/?m=20090430

[nokitseja]

Algselt postitas Müstik
Tõgamise asemel võiksid hoopis öelda, mida arvad eespool toodud poola keeleteadlase arvamusest?
See on eraldi lingina ka:
http://hulkur.pri.ee/wiimaneweerg/?m=20090430

:) Aga arvamisega püüan mitte tegeleda, minul loosiõnne pole.

Taoline hüpotees on esitatud juba vähemalt pool sajandit tagasi esemeliste leidude põhjal. Poolakas lisas sellele nüüd uut materjali teisest vallast.
Seniste uurimistulemuste põhjal on Sumeri kultuur justkui pauguga käima läinud, pole leitud mingeid jälgi eelnevast arengust.
Lihtsalt hakkasid ühel ilusal päeval soid kuivendama ja maad harima ning leiutasid hoobilt suure hulga naabritele tundmatuid asju.

On aga teada, et Mesopotaamias olid nad tulnukrahvana. Kusjuures pärimuste järgi jõudsid nad sinna meritsi.
Sohu sattusid nad tõnäoliselt seetõttu, et mujal polnud nende jaoks ruumi kui nad end teiste vahele kiilusid.

Induse orust on leitud ülimalt sarnast esemelist materjali, sh. ehituslikku, mis kaubateid mööda ümber ei paikne.
Samuti on leitud nende kultuurist (keel, kombed, oskused, ehitustavad) jälgi-vihjeid eelnevast arengust hoopis teistsugusel maastikul - metsasel ja mägisel.

Algselt postitas Müstik
(mäletan, et tegelesid hoolega keele uurimisega Koola poolsaare teemas vene keele vahendusel)

Nüüd juba mitu päeva järjest arvutit katsuda saanud, ehk lastakse edasi tegeleda.

[Muudetud: 24-9-2010 nokitseja]

[Müstik]

Mnjah. Minul polnud sellest seni mingit aimu, et keegi on öelnud, et sumeri keelel on palju ühist tiibeti ja birma keelerühmaga.
Kõigepealt lugesin Uku Masingu esseest (vt esimene postitus), et E. Stucken ning M.Rivet on koguni püüdnud tõestada, et keelelised sarnasused ulatuvad Egiptusest üle Sumeri ja Eelami, Tiibeti ja Birma, Mon-Khmeri rahvaste ja Vaikse ookeani saartele ja sealt edasi Kesk-Ameerikasse (Mehhiko, Maya).
Siis leidsin selle poola orientalisti hüpoteesi.
Siiani teadsin ainult, et sumeri keel on sarnane ugri-mugri keeltele.
Kuskil teemas oli juttu kahest Babülonist. VS kirjutas sellest.
Kui sumerid on sealt Tiibeti poolt tulnud, siis ehk tuli see Babüloni nimi ka sealtkandist?
Igatahes püha mägi Sumeru on sarnase kõlaga:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sumeru
Eesti keeles Meru mägi:
http://www.nyingma-buddhism.com/index.ph...1&Itemid=2

Maapealseks vasteks Meru mäele on Kailase mägi Himaalajas, mille kohta meil ka eraldi teema. Ja väga põnev teema.

Ka böni usulised kummardavad Merut kui püha mäge.

Ja kuna juba ühes teises teemas mainiti, et juba sumerid armastasid õlut juua, (mida ilmselt anunnakid neid tegema õpetasid!, siis nad ilmselt sinna soisele Maale jõudes õlut varem ei tundnud?
Nüüd on nende tollane kultuur (mõnede arvates kõige vanem ja kõige kõrgem tsivilisatsioon, mis meile teada!) rohkem kui 2000 aastat kõrbeliiva maetud, nagu neilt eelpoolsetelt linkidelt Persepolise ja Suusa kohta näha on!

Igatahes peetakse Sumeri kultuuri maailma kirjaliku ajaloo alguseks.

Tõsi küll, Piiblis on Sumeri Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa´.
Ajaloolased on sumeri ajaloo kohta arvanud nii:
http://et.wikipedia.org/wiki/Sumeri_ajalugu

Nad räägivad ubaidlastest. Kes need aga veel olid - pole õrna aimugi.

Esimene teadaolev Sumeri valitseja on selle wiki artikli järgi Etana, kes elas umbes 2800 eKr. Kuna hiina ürgkeisrid valitsesid teadaolevalt V-III aastatuhandel eKr.,siis tunduvad hiina keisrid hulga varasemal ajal elanud olema. Nii et mis esimene kõrgkultuur need sumerid siis on?

Uruki valitseja Gilgameš elas 27.saj.eKr.
Sumerite, Babüloni assüüria kunsti kohta:
Kaardid, pildid, kiilkirjatahvlid, keraamika, Persepolise reljeefid jpm.
http://www.scribd.com/doc/13890640/VANAM...AMIA-KUNST

[nokitseja]

Algselt postitas Müstik
Ma paneksin selle ukselingi pildi siia, et teema oleks illustreeritud!

Ja mind see lause tõlge ei huvitanudki niivõrd, kuivõrd just see, et on mitmeid kordi teemades öeldud, et igaüks saab sellest lausest aru.
Aga nagu nüüd selgus, siis ei oska seda keegi õigesti eesti keelde tõlkida ega ka ühtegi teise ugri-mugri keelde!

Ennäe imet, leidsin midagi, mis ehk annab tuge edasistel otsingutel:
http://www.avesta.org/op/op.htm#dba DARIUS, PERSEPOLIS I. (DPi) Trilingual on doorknob of artifical lapis lazuli.

Text: mayûxa : kâsakaina : Dârayavahaush : XSHyâ : vithiyâ : karta

Translation: Door-knob of precious stone, made in the house of Darius the King.
{Vääriskivist uksenupp (mitte ukselink ega -käepide!) kuningas Dareiose majas.}

lähtepunktiks sai oletus, et Daaravahusa on Darayavaus/Darajavauš/Darayavausch e. Dareios e. Darius
Edu Darius'e text'ide ja artefacts/artifacts otsimisel!

[Muudetud: 26-9-2010 nokitseja]

[Müstik]

Las olla see selgitus!
Läbi mitme keele on ennegi selgust saadud!

[nokitseja]

Algselt postitas Müstik
Las olla see selgitus!
Läbi mitme keele on ennegi selgust saadud!

Guglunk.. sõin oma sõnu ja parandasin tagasi

Kui see sait nüüd bluffi ei pane, siis on ikkagi tegemist tõlkega:

DARIUS, PERSEPOLIS I. (DPi)
Trilingual on doorknob of artifical lapis lazuli.
mayûxa : kâsakaina : Dârayavahaush : XSHyâ : vithiyâ : karta
Door-knob of precious stone, made in the house of Darius the King.

XERXES, PERSEPOLIS I. (XPi)
OP and Elamite on doorknob, from harem building.
mayûxa : kâsakaina : Xshayârshâha : XSHhyâ : vithiyâ : karta
... (= DPi) of Xerxes.

DARIUS, PERSEPOLIS C. (DPc)
Trilingual inscription on window cornice, repeated 18 times.
ardastâna : athagaina : Dârayavahaush : XSHhyâ : vithiyâ : karta
Stone window-frame, made in the house of King Darius.

DARIUS, SUSA G. (DSg)
Parts of 2 OP copies on columns.
1 adam : Dârayavaush XSH vazraka XSH XSHyânâm XSH DHnâm XSH ah
2 yayâ BUyâ : Vishtâspahyâ puça Haxâamanishiya thât
3 iy : Dârayavaush XSH vithiyâ imâ stûnâ adam akunavam
1. (1-2.) ... (= DSd 1-2).
2. (2-3.) Darius the King says: In (my) house I made these columns.

XERXES, HAMADAN. (XH)
OP on fragment of silver pitcher.
Xshayârshâha : XSHhyâ : vithiyâ : kartam
(Pitcher) made in the house of Xerxes the King.

mayûxa : kâsakaina - võib küll olla majaukse käsi-käe... no misasi?
Dârayavaush - Dareios
Xshayârshâha - Xerxes
XSHyâ - kuningas
(XSH : vazraka - suur kuningas)
(XSH XSHyân - kuningate kuningas)
(âm : XSH DHnâm - rahvaste kuningas (King of countries))
vithiyâ - tehtud
karta - majas
(soome keeles on olemas 'kartano'. Päritolu ma ei tea, teistes keeltes samatüvelisi vasteid ei leidnud)

Dareios I:
On pärit ahhemeniidide e. pärslaste hulgast.
Pärast Mesopotaamia vallutamist võttis kirjalikus suhtlemises kasutusele aramea keele (impeeriumi-aramea).

Kusagilt ei leidnud et oleks sumerikeelne olnud. Aga..
Impeeriumis kasutusel olnud keelte loetelu:
vana Pärsia - indo-euroopa
impeeriumi-aramea - semiidi
akkadi - semiidi
eelami - semiidi

Kusjuures ajavahe sumeritega on röögatu.

Vabalt võib olla, et osa sõnu on meil sumeritelt nö. otselaenudena ilma indo-eurooplaste vahendamiseta, aga see on juba teine teema.
Igatahes antud teema loen enda jaoks lõpetatuks kuni keegi leiab midagi vastupidist.

[Müstik]

Küllap siis eel-draviidid või naagad kirjutasid selle eesti keelele sarnase teksti sinna.
Eks see uksekäepide või, mis ta täpselt oli, võis ju hoopis vanemast ajast ka pärit olla. Kõik seal oli ju varemetes, kui leiti ja need varemed leiti ka nii ammu.
Põhiliselt oli sealkandis vanal ajal kasutusel akadi keel, mida minu teada Uku Masing oskas ja millest ka tõlkis.
Tema minu teada avastaski keelelisi sarnasusi eesti ja akadi keelega.
Uku Masing oletas ka, et läänemeresoome-lapi-mordva maksa- 'maksma' võiks olla akadi algupära.
Samas võrdles Masing akadi sõna elmešu ja liivi-eesti sõna helmes suure kõhklusega. ...
Akadi ´elmešu´oli merevaik.

[nokitseja]

Algselt postitas Müstik
Samas võrdles Masing akadi sõna elmešu ja liivi-eesti sõna helmes suure kõhklusega. ...
Akadi ´elmešu´oli merevaik.

Eks väike hirm peab ikka ja alati olema
Aga vaevalt keegi julgeb väita, et siinsed käisid akkadlaste käest küsimas kuidas seda kollakat ollust nimetama peaks.
Küllap see nimetus ikka koos kaubaga liikus.
Samas viitab sõnadepaar 'maksma' ja 'elmešu' igati korrektsele kaubatehingule.
Vahetuskaubanduse puhul pidi ju kõik tasakaalus olema, nii kaup kui ka sõnad.

[Müstik]

Vahelduseks link Sumerist leitud artefaktidega:

http://xfacts.com/ancient/index.html

[Bret]

tore kui 3 linki viivad samasse kohta

[Taksonoomik]

Nagu aru saan, siis püstitatakse sellised teemad siia seepärast, et saab midagi müstilist teemasse sobitada?

Kultuurist:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur

[Müstik]

Teema sai püstitatud selleks, et koos järgi uurida, mida me sumerite kohta vahepeal a-st 1931 kui siiamaani rohkem teame ja kas me nüüdseks teame, kus kohast see rahvas tuli ja kus kohast ta oma kultuuri sai?
Kas tõesti anunnakkidelt või hoopis tiibetlastelt? Või on veel teisigi hüpoteese?

Kas sumerid olid seal Mesopotaamias juba olemas, kui anunnakid tulid ja kus kohast nad sinna tulid?
Kas sumeri keel on sarnane tiibeti keeltele või hoopis maiade keeltele?

[VironShaman]

Müstik, mida sa neist riidled, ega ju kohalikus keeles materjale õieti polegi, inglise keeles on sumeri materjalid tugevasti kallutatud semiitide poolele.
Olid ju sumeri kultuuri pärijad semiidid, nii öelda tegelikud kohalikud rändhõimud kes asendasid sumerite keele hilisemate semiidi keeltega ja võtsid üle selle piirkonna omale muutes ta omale sobivasse usundi ja kultuuriruumiks.
Ka vene keeles leidsin kaks vastandlikku käsitlust, kaks erinevat raamatut mida eile õhtul tuuseldasin, üks mingi uurija ja teine piibliuurija ja materjalid selle taustaks nagu kristlikus kultuuriruumis kombeks.
Pole selget ühest arusaama, kust tulid sumerlased ja lõid äkki, lühikese aja jooksul väljapaistva tippkultuuri koos teadmiste ja koolidega, hilisem hääbumine toimus kohalike semiidihõimude survel, kadus ka tegelik keel ja asendus semiidi keeltega, ka akkadi keel oli ju semiidi keel.
Kui vene ajaloolane lubab, et sumerlased tulid Tiibeti aladelt nii nagu ka Muldaševile väitis Bööni laama mugandatud kujul, et oli kaks Baabüloni, teine Tiibetis, siis mõistetavatel põhjustel semiidi uurijad vaikivad sellest nagu haud.
Ja kõige jubedam loo juures on ju veel Iraagi esiajaloo hävitamine (linnade ja savitahvlite peal sõideti ja keerutati tankiroomikutega, muuseumid rüüstati ja kanti laiali, Husseini suurim viga oligi enda kuulutamine Sumeri ajaloo jätkajaks) viimase sõja ajal nii ameeriklaste kui muhameedlaste poolt.


[Muudetud: 10-30-2010 VironShaman]

[Müstik]

No ka akadi keel on ikkagi ju väga vana keel.
Uku Masing luges akadi keeles ja ehkki akadi keel on tõesti üks afroaasia keelkonna semi haru keeltest, on see olnud maailma vanim kirjalikult jäädvustatud semi keel. Esimesed tekstid, mis on akadi keeles savitahvlitel säilinud, pärinevad Süüria alalt Ebla linnast u 28.‒27. saj-st eKr.
Akadi keel hakkas kirjakeelena arenema paralleelselt aglutineeriva sumeri keelega ning mõlemat keelt pandi kirja sumeri kiilkirjas.
Vahepeal on tehtud ka uusi arheoloogilisi avastusi ja seepärast ma mõtlesingi, et Uku Masingu uurimuste ja praeguseks leitud artefaktide vahel on ju suur ajaline vahe.
Kui me ka sumerite algupärani ei jõua, siis sumerite igivana kultuuri ja kunsti võime ju ikka tundma õppida.
Semiidi uurijad võivad ju kahest Babülonist vaikida nagu haud, aga eks ole ju maailmas ka teisi keeleteadlasi ja vahel ikka lipsab kuskilt ka läbi samasugust teavet nagu Muldaševil.
Üldiselt ega siis kõike ka ju ei hävitatud selle viimase sõja ajal.
http://en.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Iraq

Iraagi virtuaalmuuseum:
http://www.virtualmuseumiraq.cnr.it/prehome.htm

Seal avaneb Iraagi kaart ja siis edasi saab juba lähemalt vaadata ajaloolist ülevaadet.
Oled seda vaadanud varem?
Iga eset saab selles virtuaalmuuseumis lähemale tuua ja eraldi vaadata.
Minu arvates igavesti äge värk!
Siin aga kurb lugu Iraagi muuseumi kohta:
http://www.scientificamerican.com/articl...e-iraq-mus
Video samal teemal:
http://www.youtube.com/watch?v=VOZQDDDgCQk

Ja nii palju siis iidse kultuuri hoidmisest ja säilitamisest.
Ma küll ei leia, et keegi peaks siin teemas ilkuma ja kultuuri kohta käivat artiklit panema, selmet tõsiasjadele näkku vaadata!
Aga see ei käinud muidugi sinu kohta.

Iraagi kadunud aarded: http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/iraq.html

Aga siin saab numbritele klõpsides neid vanu esemeid vaadata:
http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/im_nos.htm

Iseasi muidugi, kas need tänaseni säilinud veel on?

[Muudetud: 30-10-2010 Müstik]

[Rein]

Veidi väljavõtteid Gilgamesi Eepose raamatust, mis akkadi keelest tõlkinud ja seletused kirjutanud Amar Annus. Väga huvitav lugemine.

Vabandan, et pole küsinud luba neid tsitaate jagada, aga loodan et Amar ei pahanda 

Kui Mesopotaamia „küünar“ (ammatu) pikkus varieerus 40 ja 50 cm vahemikus, pidi Gilgamesi füüsiline pikku olema u 4,5 – 5,5 meetrit. See on üks põhjusi, miks esineb kuri gigantlik tegelane nimega Gilgames juutlikus „Hiiglaset raamatus“ (vt Annus 2007: 71-77). Kuna akkadi eepos kirjeldab Enkidut jõu poolest Gilgamesiga võrdsena, pidi ka tema olema hiiglane, kellega koos võisid nad kõndida tavainmese ühe kuu teekonna kahe päevaga (vt IV 4, 37, 83, 123, X 171)

…mainitakse mitmetalendiseid sõjariistu, mille meistrimehed kangelastele sepistasid. Kuna üks „talent“ on u 30 kg, oli meeste sõjavarustus erakordselt kaalukas, kooskõlas nende endi hiiglasliku suurusega (vrd I 52-58)

Enkidu valmistatav uks pidi olema u 36 m kõrge, 12 m lai ning 40-50 cm paks

Üks miina on u 500 grammi. Taevasõnni mõlemad lasuriidist sarved kaalusid u 16 kg, Üks gur on u 180 liitrit, seega mahutasid sarved u 540 liitrit õli


Minu mõte: Sobiv on et kangelased kõndisid põhiliselt jala, aga ebasobiv on, et vahest ratsutasid, seega kui nad olid hiiglased, pidid ka ratsud olema hiiglaslikud, aga sellest juttu pole.

Huvitav tähelepanek ja nutikas lahendus:
Gilgames laseb juhtida Eufrati jõe tammi abil kõrvale, et rajada Enkidu haud jõe alla, et rüüstajad ligi ei saaks ning Enkidule oleks kindlustatud hauarahu.

X 180-183. Siin vastab sõnale „penikoorem“ originaalis selgesti pikkus-, mitte ajaühik (vrd IX 80-83). Kokku sõitis Gilgames utjade abiga u 48 km, mis teeb iga udjalükke edasiminekuks 160 m.

XI Üllatunult märkab siin Gilgames, et Uta-napisti näeb välja täiesti sureliku inimese moodi nagu ta isegi. Sellest võib ka teha järelduse, et veeuputuse kangelane oli tegelikult tohutu kehaga hiiglane, sest Gilgamaes oli üliinimliku suurusega (vt I 52-58)

Minu jutt: Siin on kirjeldatud Uta –napisti laeva. See tegelane on samasuguse loo tegelane nagu Piibli Noa. On üsna selgelt samastatav, et Piiblis olev vastav jutt on sama jutt mis Gilgamesi Eeposes.

Kümme „ritva“ on u 60 m, seega pidi laeva pikkus, laius ja kõrgus olema 60m x 60m x 60m, kogumahutavuega 216 000m2

Veel üks huvitav tähelepanek:
XI 119-120 „Muistsed päevad“ on aeg enne veeuputust, kui loodi inimene. Selleks kasutati savi, ja veeuputusega saab inimene tagasi saviks. Otsusega veeuputus valla päästa nõustus jumalate koosolekul isegi inimese looja Belet-ili (XI 120)

Minu jutt:
Kui keegi küsib, et kes lõi inimese, siis nüüd me teame ta nime - Belet-ili (esimesel e-l on sirge kriips peal ja viimasel i-l on katuse kujuline märk peal) – tänud looja.

Gilgames 11 küünart kõrgust 9 vaksa rinna laius 3 kürvale pikkust. 
Koljat 6 küünart 1 vaksa (1Sa 17:4)
Viimased read Jaan Puhvel


[Muudetud: 10-30-2010 Rein]

[Müstik]

Tänud teemat täiendamast!
Nendele, kes veel ei tea, mis "Gilgameš" on:
"Gilgameš" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud.
Gilgameši eepose avastas inglane George Smith (1840-1876). Elukutselt graveeria sai Mesoptaamiast vaimustunuks ning hakkas autodidaktina õppima selle maa keelt ja kultuuri. Kui ta Briti muuseumisse tööle võeti, asus ta innukalt uurima Ninivest, Assurbanipali raamatukogust pärinevaid tahvleid. Ja nõnda tekitas suurt kõmu, tulles välja 1872. aastal umbes tuhat aastat vanema versiooniga veeuputusest, kui see, millest Piiblis kirjutati, ja nii selgub, et Piibli-legend on sumerite käest laenatud.

Reinu poolt mainitud Amar Annust isiklikult ei tunne, aga tean, et ta on eesti assürioloog ja tõlkija. Ja filoloogiadoktor.
Annust võib pidada esimeseks professionaalseks eesti assürioloogiks. Ta on tõlkinud eesti keelde mitmeid Mesopotaamia tekste ning olnud muinasaja kirjanduse antoloogiate koostajaid.
Tema tõlgitud "Gilgameši" eepos ilmus sel aastal.
On ka Boriss Kaburi tõlgitud 104 lk pikkune eepos.
Amar Annus. "Gilgameši" eepos ei sündinud tühjast:
http://www.epl.ee/artikkel/582459

Seal on kirjutatud, et akadikeelse nn standardversiooni kirjutas nõidpreester Sin-liqe-unninni 1300–1000 e.m.a.

Nüüd natuke Zecharia Sitchini (11.juuni 1920 – 9.oktoober 2010)teooriatest.
Sitchin räägib oma raamatutes paljudest linnadest, millest on kirjutatud piiblis nagu Babülonist, Akadist, Erekist, mida inimesed pidasid kaua aega vaid legendideks, kuna neid ei olnud veel leitud. Nüüdseks on üles leitud kõik piiblis mainitud linnad.
Teostades väljakaevamisi nende iidsete linnade varemetes, avastati tuhandeid silindrikujulisi savitahvleid (vt linke eespoolt), millele oli jäädvustatud suure täpsusega kogu Maa ajalugu, mis ulatus sadade tuhandete aastate taha.
Sumerite ülestähendused on selle planeedi vanimad kirjutised.
Nad on 5800 aastat vanad, kuid kirjeldavad sündmusi, mis leidsid aset miljardeid aastaid tagasi ning üsna üksikasjalikult sündmusi, mis toimusid 450 000 aastat tagasi.
Meie tsivilisatsioon on siin olnud rohkem kui 200 000 aastat, kuid Maal on olnud teisi tsivilisatsioone juba kaua enne käesolevat tsüklit.
Need sumeri savitahvlid on meie vanimad kirjutised.
Ja see ongi üks põhjus miks ma eraldi selle Sumeri teema tegin.

[Muudetud: 31-10-2010 Müstik]