18-03-2008, 22:57
käsu järele, et ei unustataks välja tuua viimase Hobenstaufeni massiivset hauaplaati.
1943.a. kogus instituut Himmleri jaoks tema villasse Berliini lähistel 6 peamist okultisti, et nad avaldaksid talle, kuhu on kinni pandud äsja kadunud Mussolini. Peastaabi nõupidamine algas joogaseansside ja keskendumisega.
Ahkenerbe seadis sisse sideme Tiibetiga ja saatis sinna ekspeditsiooni. Selle ülesandel tõi dr. Scheffer Tiibetist "Aaria" hobuseid teaduslikuks uurimiseks ja "Aaria" mesilasi, kes korjasid eriliste omadustega mett.
Sõja ajal viis Sievers koonduslaagrites läbi kohutavaid katseid inimestega. Neid on üksikasjalikult kirjeldatud paljudes "mustades raamatutes", mida on avaldatud paljude maade uurimiskomisjonid.
Sõjategevuses sai Ahkenerbe juurde uue instituudi teaduslikeks uuringuteks kaitsevaldkonnas. Sellele oli antud õigused kasutada kõiki võimalusi, mida annab koonduslaager. Tuleb veelkord meenutada, et väljendid "moraalne koletuslikkus", "intellektuaalne julmus", "sadism", "arutus" jm. sarnases kasutuses natsismi puhul ei selgita meile mitte midagi.
Kui Nürnbergi protsessil loetleti Ahkenerbe kuritöid, siis kohtualune Sievers ei tundnud üsna ilmselt meie mõiste järgi inimlikke tundeid. Talle oli võõras mitte ainult kahetsus, vaid ka kohmetus, ebamugavus, ta oli nagu kusagil teises kohas ja kuulas teisi hääli.
W. Sieversi vaimsest õpetajast, prof. Hilcherist ei ole meil peaaegu mitte midagi teada, kui välja arvata sissekannet nats Jungeri Pariisi-päevikus. 14. okt. 1943.a. ta kirjutab: Õhtul visiit Vodo (Hilcheri) juurde. Aastatel, mis olid vaesed originaalsetest mõistustest, Vodo, üks mu tuttavatest, kelle üle ma olen palju mõelnud, ei tulnud mitte mingisugusele järeldusele. Kunagi ma arvasin, et ta läheb meie päevade ajalukku kui vähetuntud isiksus, kuigi ta on varustatud ebatavaliselt peene mõistusega. Nüüd arvan ma,et ta saavutab tähelepanuväärse koha. paljud kui mitte kõik noored intellektuaalid, kes olid nördinud peale suurt sõda (1914-1918), olid puudutatud tema mõjust ja tegid läbi tema kooli. Kaasajal ta kinnitas minu ammust kahtlust. Ta rajas kiriku.. Praegu on ta juba kaugele eemaldunud dogmaatikast ja tegeleb liturgiaga. Ta näitas mulle seeria laule ja pidupäevade tsüklit "paganlik aasta", mis haarab ranges korras paigutatud jumalaid, loomi, lilli, kivisid, taimi. Ma märkasin, et valguse pühitsemist tähistatakse 2. veebruaril." edasi, kinnitades seega tahtmatult autorite mõningaid teese, kirjutab ta: "Ma näen Vodo juures kapitaalseid, kogu meie eliidile iseloomulikke muutusi. Kogu mõtte jõuga, mis on formeeritud ratsionalismi poolt, sööstab ta metafüüsikasse. Sama hämmastas mind ka Spengleri juures. Ma asetan selle nähtuse meie aastate heade märkide hulka. Võib teha järeldusi, et kui XIX saj. oli ratsionalismi epohh, siis XX saj. on kultuse sajand.
Prof. Hilcheri juures ei viidud läbi uurimist. Ta ilmus ise vabatahtlikult Nürnbergi, et tunnistada Sieversi kasuks. Andes tunnistusi, laskus Hilcher poliitilistesse abstraktsioonidesse ja abstraktsetesse arutlustesse rassidest ja ühtsetest hõimudest. Tal lubati saata surmamõistetu võlla juurde ja just temaga palvetas Sievers mingi rituaali järgi, mida ei mainitud protsessil.
1943.a. kogus instituut Himmleri jaoks tema villasse Berliini lähistel 6 peamist okultisti, et nad avaldaksid talle, kuhu on kinni pandud äsja kadunud Mussolini. Peastaabi nõupidamine algas joogaseansside ja keskendumisega.
Ahkenerbe seadis sisse sideme Tiibetiga ja saatis sinna ekspeditsiooni. Selle ülesandel tõi dr. Scheffer Tiibetist "Aaria" hobuseid teaduslikuks uurimiseks ja "Aaria" mesilasi, kes korjasid eriliste omadustega mett.
Sõja ajal viis Sievers koonduslaagrites läbi kohutavaid katseid inimestega. Neid on üksikasjalikult kirjeldatud paljudes "mustades raamatutes", mida on avaldatud paljude maade uurimiskomisjonid.
Sõjategevuses sai Ahkenerbe juurde uue instituudi teaduslikeks uuringuteks kaitsevaldkonnas. Sellele oli antud õigused kasutada kõiki võimalusi, mida annab koonduslaager. Tuleb veelkord meenutada, et väljendid "moraalne koletuslikkus", "intellektuaalne julmus", "sadism", "arutus" jm. sarnases kasutuses natsismi puhul ei selgita meile mitte midagi.
Kui Nürnbergi protsessil loetleti Ahkenerbe kuritöid, siis kohtualune Sievers ei tundnud üsna ilmselt meie mõiste järgi inimlikke tundeid. Talle oli võõras mitte ainult kahetsus, vaid ka kohmetus, ebamugavus, ta oli nagu kusagil teises kohas ja kuulas teisi hääli.
W. Sieversi vaimsest õpetajast, prof. Hilcherist ei ole meil peaaegu mitte midagi teada, kui välja arvata sissekannet nats Jungeri Pariisi-päevikus. 14. okt. 1943.a. ta kirjutab: Õhtul visiit Vodo (Hilcheri) juurde. Aastatel, mis olid vaesed originaalsetest mõistustest, Vodo, üks mu tuttavatest, kelle üle ma olen palju mõelnud, ei tulnud mitte mingisugusele järeldusele. Kunagi ma arvasin, et ta läheb meie päevade ajalukku kui vähetuntud isiksus, kuigi ta on varustatud ebatavaliselt peene mõistusega. Nüüd arvan ma,et ta saavutab tähelepanuväärse koha. paljud kui mitte kõik noored intellektuaalid, kes olid nördinud peale suurt sõda (1914-1918), olid puudutatud tema mõjust ja tegid läbi tema kooli. Kaasajal ta kinnitas minu ammust kahtlust. Ta rajas kiriku.. Praegu on ta juba kaugele eemaldunud dogmaatikast ja tegeleb liturgiaga. Ta näitas mulle seeria laule ja pidupäevade tsüklit "paganlik aasta", mis haarab ranges korras paigutatud jumalaid, loomi, lilli, kivisid, taimi. Ma märkasin, et valguse pühitsemist tähistatakse 2. veebruaril." edasi, kinnitades seega tahtmatult autorite mõningaid teese, kirjutab ta: "Ma näen Vodo juures kapitaalseid, kogu meie eliidile iseloomulikke muutusi. Kogu mõtte jõuga, mis on formeeritud ratsionalismi poolt, sööstab ta metafüüsikasse. Sama hämmastas mind ka Spengleri juures. Ma asetan selle nähtuse meie aastate heade märkide hulka. Võib teha järeldusi, et kui XIX saj. oli ratsionalismi epohh, siis XX saj. on kultuse sajand.
Prof. Hilcheri juures ei viidud läbi uurimist. Ta ilmus ise vabatahtlikult Nürnbergi, et tunnistada Sieversi kasuks. Andes tunnistusi, laskus Hilcher poliitilistesse abstraktsioonidesse ja abstraktsetesse arutlustesse rassidest ja ühtsetest hõimudest. Tal lubati saata surmamõistetu võlla juurde ja just temaga palvetas Sievers mingi rituaali järgi, mida ei mainitud protsessil.
