13-04-2007, 15:01
"Die Glocke"
Kahekümnendatel aastatel tegelesid füüsikud Saksamaal intensiivselt küsimustega mis puudutasid elektrilaengu ja gravitatsioonimassi vahelisi seoseid.
Nii üritati leida rakendusi nn. elektromagnetilisele faktorile gravitatsioonmassi ja inertsiaalmassi vahelises korrelatsioonis, eesmärgiks teatud elektromagnetiliste tingimuste korral selle faktori minimaliseerimine, annuleerimine, inverteerimine või võimendamine...
Kas SS:i töörühm tegeles juba olemasolevatele, töötavatele tehnilistele rakendustele teaduslike põhjenduste/seletuste otsimisega või loodi midagi täiesti uut on tänaseni teadmata...
Lodwigovost (Ludwigsdorf) katsekompleksi maapealsed varemed püsivad siiani...
Seda kompleksi kirjeldati ametlikult üldsusele kui kivisöest sünteetilise bensiini tootmise ettevõtet.
Paraku ei tulnud sealt kogu eksistentsi jooksul liitritki bensiini.
Seda kinnitavad Poola III Reichi asjatundjad.
Sealsel territooriumil siiani seisev müstiline sammastel betoonring, mis tõesti on samasugune kui tööstusliku jahutusgradiiri (tööstuslik jahutusvee tünnisarnane kolonn) alus.
Tegelikult aga ei vii saladusliku betoonringini ühtegi veetrassi, ega toru. Rõngasestakaadini viivates maaalustes tran¾heedes kulges aga terve hulk jämedaid elektrikaableid mis kõigi eelduste kohaselt olid ettenähtud vägagi suurte elektrivõimsuste kulgemiseks.
Siin siis Ludwigsdorfi "testring" mis skeptikute sõnul pole muud kui jahutusgradiir...(aga miks ei võinud SS kasutada oma eesmärkideks sarnast, juba olemasolevat ehituskonstruktsioonilist lahendust?)
Ja siin võrdluseks praegu USA:s kasutatav helikopterite "testring"
Teise katseprojekti (Die Glocke) töörühma üheks liikmeks oli doktor Ernst Grawitz (08.06.1899-24.04.1945) SS Obergruppenführer ja Waffen SS kindral, SS:i Meditsiiniteenistuse ülem.
Just see härra kureeris mitmete SS:i uurimisinstituutide tööd kus oli tegemist otseselt inimresursside, -katsete ja erinevate elutagamissüsteemide väljatöötamisega.
Talle allusid sellised tuntud nimed nagu SS Hauptsturmführerid (Apollo projektis osalenud USA kosmosemeditsiini isa) dr. Hubertus Strughold, dr. Sigmund Rascher jt...
On andmeid, et just Ernst Grawits oli see kes kaasas oma lõiku, see on katse elutagamissüsteemide arendamisse, ühe parima III Reichi spetsialisti lennukikonstruktor Kurt Tank:i.
Ludwigsdorfi allmaakompleksis kestis eksperimendi iga käivitus umbes ühe minuti.
Aktiveerununa hiilgas see kirikukella kujuline seade eredat helesinist valgust...Katsel osalevad teadlased eemaldusid katsetusteks spetsiaalsetesse 150 - 200 meetri kaugusel asuvatesse persionaliruumidesse ja jälgisid katset telemeetriliste ja spetsiaalsete optiliste periskoopseadmete abil.
Kõik elektriseadmed, mõõteriistad jm. mis asusid lähemal seadmele kui mainitud distants, sattusid katse jooksul lühisesse või põlesid lihtsalt ära...
Seadme nn. "aktiivsustsooni" asetati erinevate katseseerijate jooksul mitmesuguseid objekte.
Erinevaid materjale, keemilisi ühendeid, taimi, elusaid kudesid, putukaid, katseloomi.
"Die Glocke" esimese katsetusteseeria jooksul novembrist detsembrini 1944 aastal hävinesid praktiliselt kõik katsenäidised - vedelikud, muuhulgas veri hakkas moodustama mulle nagu keemisel ja jagunes selgelt visuaalselt eraldatavadeks fraktsioonideks.
Taimekoed kõhetusid, kudedest kadus klorofüll.
Nelja-viie tunni möödumisel eksperimendist värvusid taimed lubivalgeks, kaheksa-neljateist tunni möödumisel langesid taimed täielikult sisemiselt kokku...tavalisele lagunemisele iseloomulikku lõhna aga ei kaasnenud.
Edasise arengu jooksul muutusid taimekoed milleksi mis sarnanes veniva tõrva või vankrimäärdega.
On teada, et esimene katsemeeskond kandis ka inimkaotusi...hukkus viis katsetes osalenud tehnikut.
Teine katseseeria mis algas 1945 aasta jaanuaris oli tänu kogemuste olemasolule ja eriaparatuuri ning seadmete kasutamisele inimohvriteta.
Küll kurtsid katsetes osalejad õhupuudust, mälukaotust, tasakaalu ning unehäireid.
Ja seda vaatamata kasutusele võetud kaitseriietusele (mis oli valmistatud sellestsamast "III Reichi saladuslikust hõbedaselt küütlevast fooliost", mida korra siin foorumis juba ka mainisime) tundsid katsetel osalejad veel paar päeva peale katse lõppu suus metalset maitset ja üle kogu keha lihasespasme.
On teada, et "Die Glocke" projekti raames viidi läbi kaks pikemat katseteseeriat.
Viimane vältas 1945 aasta jaanuarist kuni aprilli lõpuni.
Ajavahemikul 28 aprillist 4 maini 1945 kadus nii Ludwigsdorfi peal- kui allmaakompleksist kogu tehniline dokumentatsioon, sisseseade, aparatuur, eriseadmestik.
Ja muidugi saladuslik "Die Glocke" ise.
Siin midagi tänapäevasest laborisisseseadest mis meenutab veidi saladuslikku "kella".
SS:i Eri-Evakueerimis Eriüksus oli täitnud oma ülesande filigraanselt.
Piirkonda sisse tunginud Punaarmee Valgevene Rinde Kaardiväediviis leidis tühjad angaarid ja uputatud ¹ahtidesüsteemi koos kuuekümne kahe eksperimendis osalenud töölaagri vangi surnukehaga...
(Jätkub)
Muudetud: 14-4-07 kell 12:50:32 zed
[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]
Kahekümnendatel aastatel tegelesid füüsikud Saksamaal intensiivselt küsimustega mis puudutasid elektrilaengu ja gravitatsioonimassi vahelisi seoseid.
Nii üritati leida rakendusi nn. elektromagnetilisele faktorile gravitatsioonmassi ja inertsiaalmassi vahelises korrelatsioonis, eesmärgiks teatud elektromagnetiliste tingimuste korral selle faktori minimaliseerimine, annuleerimine, inverteerimine või võimendamine...
Kas SS:i töörühm tegeles juba olemasolevatele, töötavatele tehnilistele rakendustele teaduslike põhjenduste/seletuste otsimisega või loodi midagi täiesti uut on tänaseni teadmata...
Lodwigovost (Ludwigsdorf) katsekompleksi maapealsed varemed püsivad siiani...
Seda kompleksi kirjeldati ametlikult üldsusele kui kivisöest sünteetilise bensiini tootmise ettevõtet.
Paraku ei tulnud sealt kogu eksistentsi jooksul liitritki bensiini.
Seda kinnitavad Poola III Reichi asjatundjad.
Sealsel territooriumil siiani seisev müstiline sammastel betoonring, mis tõesti on samasugune kui tööstusliku jahutusgradiiri (tööstuslik jahutusvee tünnisarnane kolonn) alus.
Tegelikult aga ei vii saladusliku betoonringini ühtegi veetrassi, ega toru. Rõngasestakaadini viivates maaalustes tran¾heedes kulges aga terve hulk jämedaid elektrikaableid mis kõigi eelduste kohaselt olid ettenähtud vägagi suurte elektrivõimsuste kulgemiseks.
Siin siis Ludwigsdorfi "testring" mis skeptikute sõnul pole muud kui jahutusgradiir...(aga miks ei võinud SS kasutada oma eesmärkideks sarnast, juba olemasolevat ehituskonstruktsioonilist lahendust?)
Ja siin võrdluseks praegu USA:s kasutatav helikopterite "testring"
Teise katseprojekti (Die Glocke) töörühma üheks liikmeks oli doktor Ernst Grawitz (08.06.1899-24.04.1945) SS Obergruppenführer ja Waffen SS kindral, SS:i Meditsiiniteenistuse ülem.
Just see härra kureeris mitmete SS:i uurimisinstituutide tööd kus oli tegemist otseselt inimresursside, -katsete ja erinevate elutagamissüsteemide väljatöötamisega.
Talle allusid sellised tuntud nimed nagu SS Hauptsturmführerid (Apollo projektis osalenud USA kosmosemeditsiini isa) dr. Hubertus Strughold, dr. Sigmund Rascher jt...
On andmeid, et just Ernst Grawits oli see kes kaasas oma lõiku, see on katse elutagamissüsteemide arendamisse, ühe parima III Reichi spetsialisti lennukikonstruktor Kurt Tank:i.
Ludwigsdorfi allmaakompleksis kestis eksperimendi iga käivitus umbes ühe minuti.
Aktiveerununa hiilgas see kirikukella kujuline seade eredat helesinist valgust...Katsel osalevad teadlased eemaldusid katsetusteks spetsiaalsetesse 150 - 200 meetri kaugusel asuvatesse persionaliruumidesse ja jälgisid katset telemeetriliste ja spetsiaalsete optiliste periskoopseadmete abil.
Kõik elektriseadmed, mõõteriistad jm. mis asusid lähemal seadmele kui mainitud distants, sattusid katse jooksul lühisesse või põlesid lihtsalt ära...
Seadme nn. "aktiivsustsooni" asetati erinevate katseseerijate jooksul mitmesuguseid objekte.
Erinevaid materjale, keemilisi ühendeid, taimi, elusaid kudesid, putukaid, katseloomi.
"Die Glocke" esimese katsetusteseeria jooksul novembrist detsembrini 1944 aastal hävinesid praktiliselt kõik katsenäidised - vedelikud, muuhulgas veri hakkas moodustama mulle nagu keemisel ja jagunes selgelt visuaalselt eraldatavadeks fraktsioonideks.
Taimekoed kõhetusid, kudedest kadus klorofüll.
Nelja-viie tunni möödumisel eksperimendist värvusid taimed lubivalgeks, kaheksa-neljateist tunni möödumisel langesid taimed täielikult sisemiselt kokku...tavalisele lagunemisele iseloomulikku lõhna aga ei kaasnenud.
Edasise arengu jooksul muutusid taimekoed milleksi mis sarnanes veniva tõrva või vankrimäärdega.
On teada, et esimene katsemeeskond kandis ka inimkaotusi...hukkus viis katsetes osalenud tehnikut.
Teine katseseeria mis algas 1945 aasta jaanuaris oli tänu kogemuste olemasolule ja eriaparatuuri ning seadmete kasutamisele inimohvriteta.
Küll kurtsid katsetes osalejad õhupuudust, mälukaotust, tasakaalu ning unehäireid.
Ja seda vaatamata kasutusele võetud kaitseriietusele (mis oli valmistatud sellestsamast "III Reichi saladuslikust hõbedaselt küütlevast fooliost", mida korra siin foorumis juba ka mainisime) tundsid katsetel osalejad veel paar päeva peale katse lõppu suus metalset maitset ja üle kogu keha lihasespasme.
On teada, et "Die Glocke" projekti raames viidi läbi kaks pikemat katseteseeriat.
Viimane vältas 1945 aasta jaanuarist kuni aprilli lõpuni.
Ajavahemikul 28 aprillist 4 maini 1945 kadus nii Ludwigsdorfi peal- kui allmaakompleksist kogu tehniline dokumentatsioon, sisseseade, aparatuur, eriseadmestik.
Ja muidugi saladuslik "Die Glocke" ise.
Siin midagi tänapäevasest laborisisseseadest mis meenutab veidi saladuslikku "kella".
SS:i Eri-Evakueerimis Eriüksus oli täitnud oma ülesande filigraanselt.
Piirkonda sisse tunginud Punaarmee Valgevene Rinde Kaardiväediviis leidis tühjad angaarid ja uputatud ¹ahtidesüsteemi koos kuuekümne kahe eksperimendis osalenud töölaagri vangi surnukehaga...
(Jätkub)
Muudetud: 14-4-07 kell 12:50:32 zed
[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]