[zed]

Murelikud liitlased, eesotsas Churchilliga uudistamas kuulsat pommiauku.

Stalini arvamuse kohaselt oli Punaarmeel nüüd võimalus uhkeldada vaid Hitleri teisikuga, või õieti sellega mis temast järgi oli...

Veel üks huvitav fakt: NKVD ülekuulamisraportis on lehekülg, kus Hitleri hambatehniku sõnul telliti temalt alates 1942 aastast kõik Adolf Hitlerile valmistatud hambakroonid ning sillad kahes eksemplaris.
Kui ta avaldas imestust, siis vastati talle lühidalt: "Igaks juhuks!..."

Hitleri väidetavat surnukeha nägi paraku vaid üks elavatekirjas olev võimalik tunnistaja: Adolfi kammerteener Heinz Linge.
Kõik ülejäänud tunnistajad nägid aga mingi tekkidesse mässitud vormitu pambu väljatassimist bunkrist.
Kes seal tekkide all oli tegelikult, seda ei näinud paraku keegi.
Ja isegi seesamune Linge tunnistas lõpuks, et ei olnud päris kindel, kas plekid mis leidusid bunkris, olid ikka vereplekid...

Väga pakkus NKVD uurimiskomisjonile huvi Hitleri adjudant Otto Günsche. (See mustervälimusega noormees, SS-Obersturmführer,
läbis sõjavangina kogu NKVD piinakambrite kadalipu, Siberi vangilaagrid ja suri Saksamaal 2. oktoobril 2003 aastal, 86 aastasena).

NKVD huvitas eriti, kelle käsu põhjal käskis adjudant Günsche lõpetada valvekord ning lahkuda valvemeeskondadel postilt punkris (Hitleri eluruumidega piirneval alalt ja varuväljapääsu juurest) just sellesamuse 30 nenda aprillikuu päeval?
Günsche vastas: käsk tuli Bormannilt.
Kas tõesti oli võimalik, et III Reichi ja Saksa Rahva Suur Juht libises välja liitlaste sulguvate tangide vahelt?
Seda peeti tõesti võimalikuks.
Kui Führer ei jätnud Berliini ja viimast võitlustandrit tõesti juba varem, kasutades siis Berliinis Branderburgi ajutisel lennuväljal baseeruvaid Saksa õhujõudude kauglennu kuuemootorilisi eksperimentaallennukeid Junkers (mis olid vahepeatuseta võimelised lendama Jaapanisse)?
Või siis põgenes Adolf kasutades eelmisel (2005) aastal Berliini ehitajate poolt juhuslikult avastatud kunagise Riigikantselei rajoonis vett täis allmaatunnelit, mingite kummaliste miniatuursete laevadokkidega?
Või sulandus Führer lihtsalt rahva hulka kasutades sõjasegadusi ja katkematuid põgenikevooge... Samas peab arvestama sedagi, et kuigi Saksamaa oli praktiliselt hävitatud, põlvili surutud, olid lihtsad sakslased ikkagi sisemas ustavad oma riigile ja selle juhile.
On andmeid, et ööl vastu esimest maid 1945 aastal lahkus bunkrist ligi 500 inimest.
Nii nagu NKVD oletas võis bunker omada veel mitmeid varjatud väljapääse ning käigusüsteeme, mis ühendasid seda lisaks metroole veel teiste salajaste käigusüsteemidega ja erinevate objektidega Berliini kvartalites.
Riigikantselei bunkrisüsteem kujutas ju endast tervet maa-alust linnaosa, lisaks III Reichi juhtkonnale, varjas seal ennast lääneliitlaste mõrtsukalike pommirünnakute eest tuhandeid linnaelanikke. Bunkri varuväljapääs.

Huvitav on veel üks fakt.
Viimase kõneluse käigus, kui Hitler jättis jumalaga oma kodakondsetega, nõudis ta tungivalt, et Linge üritaks igal juhul jõuda lääneliitlaste valduses olevate Saksa aladeni... "Miks?" küsis Linge -
"Füürer vajab Sind..." Aga kõneluse ajal oli vaid üks ja ainumas Führer, Aadu ise.
Paraku langes Heinz Linge Punaarmee eriorganite küüsi ja peale tohutuid vintsutusi NKVD keldrites ja erinevates Siberi vangilaagrites, pääses ta 1955 aastal lõpuks tagasi koju.
Heinz Linge suri 1980 aastal, Lääne Saksamaal, Bremenis 67 aastasena. Mehe tervis oli saanud kõvasti kannatada.
Ja põhjus seisab NKVD toimikus: "Ta teatas ülekuulajatele uhkelt, et ei kavatse midagi rääkida Führeri viimastest päevadest."
Ja nagu toimikust näha ta ei rääkinud tõesti...

Kuidas võis siis välja näha välimust muutnud Hitler?
Vastavad fotomontaa¾hid leidusid NKVD uurimistoimikus ja olid jagatud 1945 aastal Punaarmee eriosakondade juhtidele ning NKVD vastavatele funktsionääridele:(link)
Kõikide nende faktide, oletuste ja argumentide hulk viis selleni, et 1980 aastal pöördus selleaegse Saksa Föderatiivse Vabariigi (Bundesrepublik Deutchland) juhtkond ametliku pöördumisega Nõukogude Liidu valitsusorganite poole, et need avaldaksid ainult neile teadaoleva Hitleri säilmete matmis/hoiupaiga.
Ajajärk oli valitud soodus, riikidevaheline koostöö muudkui arenes, just-just oli sõlmitud tänaseks kurikuulus leping "Gaas-torud".

Aga vastuseks saabus faximiil järgmisest dokumendist:

Riigiarhiiv: VH 1759 10.4.70
Griff: "Eriti salajane"
Dopusk: xxxx
Ainueksemplar. Seeria K
Linn: Magdeburg
5.aprill 1970 a.
AKT
(Sõjakurjategijate säilmete füüsilisest hävitamisest)

Vastavalt eelnevalt kinnitatud plaanile operatsiooni "ARHIIV" raames viidi operatiivgrupi xxxxxxx poolt läbi tõendusmaterjalide hävitamine mis olid võetud erisäiltamiselt sõjaväelinnakust No. xxxxxx Westendstrasse 36 krundilt (endine Klauzenerstrasse).
Materjalide hävitamine on viidud läbi nende põletamise teel kütuselõkkes jäätmaal Shenebeki rajoonis 11 km Magdeburgist.

Lõpuni põlenud säilmed peenestati koos sütega mehaaniliselt, koguti ja heideti Biderizi jõkke, mille kohaselt koostati ka antud akt.

OO KGB juhtivohvitser v/c p/p 92626 polkovnik Kovalenko
5. aprill 1970 a.
(Jätkub)


Muudetud: 24-8-06 kell 10:26:27 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]