[Geargirl]

Nii ja naa selle nõukaaja ülistamisega. Stalini ajal represseeritud ja sõjaajal mahatapetud talupoegade(kolhoosnikute) klassi vähesus, sinna otsa Hrustsovi ja Breznevi põllumajanduseksperimendid tekitasid ju toiduainenappuse (no ütleme otse, nälja). Vanaisa meenutas ikka kurjalt kuuekümnendate toidunappust, kui ta veel kolhoosis lolli pidi mängimas käima. Seejärel võis ta vaikselt erapõllumajandamisega tegelema hakata. Ehitas suure lauda, raadas võsast heinamaad, haris hobusega kartuleid... Loomulikult üritati ka sellist kulaklikkust kommunistlikult reguleerida, piirates peetavate loomade arvu ja haritava põllumaa ulatust.
Kuidagi õnnestus tal neid volinikke pikalt saata, tal oli tolle aja kohta hämmastav sirgeselgsus, mida kõik austasid. Ema jutust meenub, et ta pidevalt kirus kolhoosimajanduse lollust, võime ja kommuniste... Mitte keegi ta peale ei kaevanud, kinni teda ei pandud ja lasti tal tegeleda tolle aja kohta enneolematute mõõtmetega kulaklusega. Oma elu lõpuks, kaheksakümnendate keskel oli ta teeninud enneolematu varanduse- 200 000 rubla(ei ma ei eksinud nulliga, kakssada tuhat), enamuse sellest just oma kartulite müügist Pihkvas(varajane kartul maksis siis 1rbl kilo!), pluss sead-lehmad-lambad. Loomilikult tähendas see ropprasket talutööd, mida kõik ei viitsinud teha.
Mis on moraal: ta sai tööga rikkaks, sest ta tegeles kommunismiajal "turumajandusega". Siinkohal tasub märkida, et ta polnud "spekulant", vaid realiseeris oma töö vilju.
Meil, baltlastel, toidupuudust polnud, 100 kilti üle liiduvabariigi piiri ida poole oli ka veel kaheksakümnendatel ikalduseaastail tõsine nälg. Missugune fakt on seal olevatel "nõukaajaihalejatel" kuidagi meelest läinud...

Loodan,et ei kaldunud liig kaugele teemast, lihtsalt tahtsin tuua sisse pisut värvi liig üheülbalise nõukaaja kirjeldamise kohta...