[I'll be back]

Ja mis siis positiivne ja tagasitulija on selles zedi postituses valesti?

Kõigepealt- funktsionaalse lugemisega näikse olevat ikka päris pahasti...puust ette suurte tähtedega

üksainus näide, mis oli Saksamaal olemas ja MILLENI MUU MAAILM VEEL TÄNAGI JÕUDNUD POLE...

Nagu seda suureliselt väideti.

Aga võtame siis punkthaaval:

...Wernher von Braun koos oma erikommandoga, selle arhiiv, dokumendid, katseseadmed.
Kõik saadu pani aluse USA raketi- ja kosmoseprogrammile mille triumfiks sai edukas Apollo Kuuprogramm...

Kas keegi on seda vaidlustanud? Minu teada on tõsiasi, et nii USA kui Nõukogude Liidu raketinduse alus sõjajärgsel ajal pärineb suuresti Saksamaalt, igati üldtunnustatud fakt. Aga väita "...et muu maailm järab veel siiani 3Riigi mõningatest edusammudest(raketindusest) ennast läbi...." on ikka igati üle võlli ja näitab väitja asjatundmatust.

Hüpoteetilistes Haunebudes ja Vril lennuaparaatides eksisteerinud ülitugev autonoomne magnetväli ei lubanud kasutada tavalisi kompasse ja mõõteriistu. Seetõttu arendati välja analoogilised riistad mida sai kasutada ka maavälistel lendudel.

Jällegi- tegu ei ole mitte millegi müstilisega, milleni muu maailm siiani küündinud pole. Või vähemalt inimesele, kes veidigi on viitsinud huvi tunda rakettide lennu ja nende ruumis orienteerimise vastu. Juba viiekümnendatel kasutati ühena kolmest rakettide juhimissüsteemist (mida kombineeritult kasutati ja mis üksteist täiendasid ja korrekteerisid), nimelt astronavigatsiooni, kuna need süsteemid, mida sakslased oma A-4/A-9/A-10 kasutasid või plaanisid kasutada, osutusid mitte eriti tõsiseltvõetavateks(mis omakorda tekitab igati loogilise küsimuse- kui sakslastel olid olemas sedavõrd täpsed instrumendid, siis miks kasutati neid vaid müstilistel Hanebudel ega rakendatud tiibrakettidel V-1 ja ballistilistel rakettidel V-2, mida toodeti ja kasutati võrdlemisi suures arvukuses ja võrdlemisi nigelas täpsuses. Seletan pisut lahti- sakslased kasutasid oma rakettide juhtimiseks güroskoope. Toona maailmasõna, firma Kreiselgeräte GmbH Berliinis toodetud güroskoobid suutsid tagada veaklassi üks kraad tunnis. Kui lend 3000 kilomeetri kaugusele kestis kaks tundi, saame veaks enam kui 200 kilomeetrit. Millisest tabamistäpsusest me sel juhul räägime??? Pole ime, et nii V-1 kui A-4 olid eeskätt maa-ala tabamiseks, mitte objektipõhised relvad. Ja et nende kasutegur sisuliselt olematu. Sakslased lasid välja ca 2000 raketti(igaüks maksumusega 200 000 riigimarka), raketitabamustest sai otsa 2700 inimest, enamasti tsiviilisikuid. 1-2 inimest raketi kohta. Mida selline raha toona väärt oli- üks dollar maksis toona 2,5 riigimatka, 80 000 dollarit aga...oli ütlemata suur summa. Tiger tanke oleks selle raha eest, mida kulutati A-4 tootmiseks, saanud enam kui poolteist tuhat. Ja kui neist iga tank oleks suutnud teha märkimisväärselt rohkem kahju. Näiteks.

Parem loen läbi "Hitleri imerelvad Teises maailmasõjas".

Igasugune eneseharimine on kiiduväärt. Näitab vähemalt püüdlust...

Seal tuleb juttu reaalsetest relvadest nagu Sturmgewehr, tankirusikas ja „ahjutoru“, hiigeltankid „Königstiger“ ja „Maus“, samuti ka Saksa mereväes sõja lõpus kasutusele võetud kaks uut „elektriallveelaeva“ tüüp XXI ja tüüp XXIII.

Ja taas- millistest neist asjadest "...muu maailm end siiani läbi närib..."??? Sturmgewehr põhineb nn. üleminekupadrunil, mis pärineb juba üle-eelmisest sajandist (von Mannlicher, Pistolenkarabiner M1903 koos moonaga 7,65×32 XPL), seejärel Winchester, seejärel Fjodorovi automaat aastast (6,5×50 mm) ja seejärel hulk teisigi. Nii et jutt muu maailma saamatusest on tavapärane Tyto plära- muu maailm oli selles osas juba ammugi joonel. Nagu ka teises selle relva põhimõttes- lasu hetkel tekkivate püssirogugaaside kasutamises relva ümberlaadimiseks. Mille algus kuulub samuti üle-eelmise sajandi lõppu- seesama von Mannlicher, seejärel Browning, Winchester, Remington jpt, kõik juba enne Esimest Maailmasõda. Teise maailmasõja algul oli Nõukogude Liidus Punaarmees kasutusel ligi 35 000 Simonovi iselaadivat karabiini AVS-36 ja ligi poolteist miljonit Tokarevi automaatlaadimisega karabiini SVT-38 ja SVT-40. Ameeriklased alustasid oma kuulsa, juba 1928 loodud automaatvindi M1 Garand tootmist ja relvastusse võtmist 30ndate keskel, märkimisväärne kogus neid saadeti Nõukogude Liidu palvel ka land-lease korras üle mere nõukogude sõduritele. Nii et taas- mis oli see müstiline "...mida muu maailm siiani pole läbi hammustanud..."???

Juttu tuleb ka reaktiivlennukitest nn Amerika Bomberist ehk pommilennukist, millega saanuks käia üle Atlandi ookeani New Yorki pommitamas

Ühtegi tõsiseltvõetavat reaktiivpommitaja projekti, mis olnuks suuteline Atlandi ookeani ületama, reaalsuses ei eksisteerinud...

...rakettidest V 1, V 2 ja planeeritavast veel võimsamast rakettrelvast A9/A10.

Fieseler Fi-103 ja A-4 olid omas ajas kahtlemata silmapaistvad asjad, paraku aga rohkem tehnoloogiademonstraatorid kui reaalset kahju tekitavad relvad. Nagu see juba eespool jutuks oli. Kas Saksamaa tegi õigesti sõja lõpul sedavõrd suuri ressursse neisse paigutades või oleks pidanud nende asemel arendama näiteks Me-262 tootmist, vältimaks Saksamaa ribadekspommitamist "lendavate kindluste" poolt, on mõistagi diskussiooniteema.

Saksamaa katsetas lendavaid taldrikuid. Oli kunagi Youtubes üks video,kus poeg intervjuueeris isa.Isa oli toodud( või läinud ise elama USAsse)See vana härra oli sõjaajal tööl saksa lennuki tehases ja aitas konstrueerida lennukeid.Ta rääkis et tema lendavaid taldrikuid ei konstrueeritud aga teadis nende katsetustest.

Keegi teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes teadis midagi...usun, et lapsepõlves on kõik mänginud mängu nimega "telefon". Ja naernud kõhu valusaks, kuulates jaburdusi, milleks läbi kahe-kolme pajataja algselt täiesti arukas kõrva sosistatud lause muutus.

Samuti nähti üht masinat veel lendamas 90 ndatel,oli vist Austria ( pole kindel)

90ndatel?? Euroopas, kus sel ajal veel õhuruumi valvet täie rauaga militaaride poolt teostati??? No kuulge... Tsiviil- ja militaarlennujuhid oleksid sedasorti ilmutise momentaalselt registreerinud. Ajakirjandus oleks olnud pöördes, maandumiskoht oleks hoobilt fikseeritud ja lendaja koos tema lennuvahenditega pahempidi pööratud ja laiali laotatud. Lisaks- 45+ aastat vana lennukõlvulikuna säilinud mehhanism kutsub esile igal vähegi lennundusega kokku puutunud inimesel iroonilise kulmukergituse. Jah, on...ühe-kahe käe näppudel üles loetavad masinad. Enamasti replikad. Hooldatud ja poputatud vastava eriala korüfeede poolt.

Tänapäeval pidavat seda sakslaste lennumasina süsteemi kasutatama osadel lahingkopteritel (pole kindel et sama tehnoloogia)

Loeme nüüd lause esimese poole ja teise poole kokku ja saame aru, et öeldi...??? Sisuliselt mitte midagi.

Need kopterid on rasked ja rohkem soomustatud

Lahingukopterite tüübid on kõik avalikult teada. Siis millised täpsemalt on need rasked ja rohkem soomustatud kopterid?? Mis lisaks kõigele ...

..saavad lennata kaugemale,püsida kauem õhus ja tänu tiivikutele on tagatud ka juhitavus

Ehk siis ignoreerida üldtunnustatud loodus- ja füüsikaseadusi. Üks-kaks tüüpi ja ma ei porise sel teemal enam.

Kunagi filmiti alla kukkuvat lahingkopterit kõik oleks nagu õige videos aga see kopter kukkus liiga aeglaselt.(Video tunnistati õigeks)Kopter pöörles, pearootor juba seisis saba rootor pöörles.See kopter kukkus küll maha puruks aga kukkuma oleks pidanud nagu kivi...

Autorotatsioonist olete midagi kuulnud? Mille abil masina maandamine avariisituatsioonis kuulub pilootide kohustusliku treeningprogrammi sisse ja mida reaalolukorras pidevalt harjutatakse.

https://www.youtube.com/watch?v=pL1-QH7eQAY