[zed]

See tahtmatult kuuldud lausekatke tekitas minus koheselt teravdatud tähelepanu: Iraak on mind alati huvitanud.
Maa mida peetakse maise tsivilisatsiooni hälliks.
Sumerid, Babüloonia ja Assüüria.
Kes kõik siit ajaloo kulgedes üle pole käinud, Aleksander Suure kreeklastest kuni Timur Lombaka usbekkideni.
Brittide ambitsioonid, Iraani-Iraagi sõda, Lahesõda, praegune USA ofensiiv.

Kes on see soliidne hallipäine härra hästiistuva tumehalli "kriiditriibu"- ülikonnaga?

Kõigepealt tuli teha väikesed taustauuringud.
Nagu igasuguse uurimistöö või luuretegevusega kaasnevad rahalised väljaminekud, ei aidanud ka mind muu, kui tuli hotelli vastuvõtu letitagust "määrida" 20 dollariga.
Saadud skandinaaviapärase kõlaga nimi tundus kuidagi tuttav...

Möödus paar päeva. Projekt millega olin ligi aasta tegelenud tundus lõplikult liiva jooksvat... Kasahstani tolmuse poolkõrbe liiva...
Paar päeva lennuki väljumiseni tuli aga kuidagi sisustada...

Leidsin ennast jällegi neetud disco-baari leti äärest.
Baar oli seekord päris tühi, vaikelu häirimas vaid kondensioneeride vaikne urin mis oli segatud valjuhääldajatest kostva, siinmail igavesti populaarse Jossif Gobzoni monotoonse undamisega...

Äkitselt märkasin taamal baarinurgas hämaruses tuttavat kuju istumas.
See oli juba korra kohatud härrasmees - kes nüüd istus uhkes üksinduses ja vahtis tõtt liitrise Jack Danielsiga...
Korraga tõstis mees ninalt prillid, pühkis peopesaga üle näo ja ohkas...
Sellesse sügavasse ohkesse mahtus aga ka vandesõna"V**TU!"
No-nii! Võtsin oma klaasi ja maandusin härrasmehe lauda.
Kui kõlab selline hädahüüe on iga meeskodaniku püha kohus oma suguvennale appi rutata!
...No kaveri? Närästäkö?... (Noh sõber? Kõrvetised?).
(Jätkub)

Muudetud: 28-11-06 kell 14:08:29 zed

[zed]

Kiire liigutusega leidsid härra metallraamiga prillid oma harjunud koha.
"No nii!" - Ja mulle heideti puhmas kulmude alt kiire uuriv pilk - "Maanmiehiä?"
"Noh, ütleme, et veidi lõunapoolt"- vastasin
Härra soome keel oli sorav, kuid siiski tuntava Skandinaavia-aktsendiga.
"Saame tuttavaks, - mulle ulatati üle laua käsi - Uffe!"

See juhuslik uus tutvus, kuna selgus ka et me mõlemad ootame sama lennukit, päästis mu viimased päevad Astanas.
Uffe osutus vägagi koloriitseks tegelaseks.
Omanud korda kaheksa Skandinaavias ministriportfelli, olnud erinevate valitsuste ajal parlamendi spiiker, istunud lugematute firmade ja konsortsiumite juhatustes ning valitsustes.
Hetkel oli tema ülesandeks kureerida siin Kasahstanis projekte, mis puudutasid selle riigi infrastruktuure, nimelt Kaspia mere Aktau sadamaga seonduvad arenguteemasid.

Kuna meil mõlemal polnud oma päevi millegagi täita, siis põhiliselt veetsime aja jõude hotellis mõnusasti juttu puhudes, paar korda muidugi tutvusime ka linna kaunistavate betoonist arhitektuuripärlitega, mida india ja türgi ehitustööliste virgad käed Kasahstani rahva rõõmuks ja presidendi auks püstitanud olid.

Meie koosviibimise jooksul kibeles mul kogu aeg keelel kange soov pärida selle juhuslikult kuuldud "Saddami" fraasi- tagamaid, aga õnneks tuli juhus appi.

Linnajalutuskäigul möödusime ühest ehitusplatsist.
Nähtavasti oli siin tegemist mingi eriti tähtsa valitsushoone vundamendiauguga.
Silma järgi hinnates oli rajatise maa-aluse osa sügavus vähemalt paarkümmend meetrit.
Betoonivalu ootava armatuuri rägastik moodustas hiiglasliku punutise mida mööda turnisid keevitajad nagu tillukesed ämblikud.
"No on see vast tõsine objekt, kus juba keldrikonstruktsioon on nagu Loviisa tuumajaama energiabloki vundament!" avaldasin ma arvamust kui olime veidi aega sügavas ehituskaevises toimuvat jälginud.

" See on bunker. Aga ma ütlen, et mõõtmetelt suisa väikevend kui võrrelda nende maa-aluste hiiglastega mida me Iraagis ehitasime!"
Kogu mu olemus, kaasa-arvates näoilme ja keha-asend võtsid suure küsimusmärgi kuju...

Lugu mille Uffe mulle jutustas, oli kummaline.
Kindlasti jättis ta osa rääkimata, aga võibolla hoopistükkis avaldas midagi sellist, mida ei oleks pidanud...Eks oli siin ka oma osa sauna-õlledel ja minu poolt kasutusele võetud "erakorralise häda-varu" Viru Valgel.

1985 aastal võttis Uffe:ga kes siis oli ühe Skandinaavia mõjukama finantsgrupi konsultant, ühendust väike ja tundmatu Soome ettevõte Bunkkerirakennus OY.
See ettevõte oli loodud viis aastat tagasi, minimaalse aktsiakapitali ja asukohaga Korso:s Vantaal Soomes.
Juhtis firmat tundmatu ja tagasihoidlik persoon, dipl.insener Kaartinen.

Firma oli loodud vaid ühe projekti elluviimiseks, praktiliselt "keha" või nagu meil Eestis öeldakse "riiul".
See projekt oli aga vägagi tähelepanuväärne.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:14:18 zed

[zed]

1980 aastal, kui härra Kaartinen puhkas oma prouaga Portugalis Lissabonis, tutvus ta juhuslikult tänavakohvikus ühe eaka Saksa vanahärraga.

Jutt jooksis, Kaartisel oli suus saksa keel ja kui vestluskaaslane oli kuulnud, et härra on osalenud Soomes, Austrias ja mujalgi suurte objektide nagu jõetammide, süvakollektorite ja kanalite ehitusel, pakkus saksa vanahärra välja, et kas ta ei sooviks äkki osaleda ühel suuremal ehitusobjektil.

Objekt oli tsiviilkaitse-otstarbeline militaar-rajatis Iraagi pealinna Bagdadi kesklinnas.
Kuna härra Kaartisel ei olnud hetkel mingit suuremat tööd silmapiiril, nõustus ta kohe.
Tööprotsess algas huvitavalt.

Kõik instruktsioonid ja tegevusjuhised saabusid tellija soovitusel moodustatud vastse Soome firma aadressile ainult era kullerpostiga.
Huvitav oli ka see, et kõikidel dokumendi-saadetistel oli saatjapoolne formulariosa täitmata.
Aga igasuguse ebaterve uudishimu lämmatas koheselt tõsiasi, et küsitud kuninglik ettemaks tööde alustamiseks, saabus firma arvele Korso Postipankki harukontorisse punktuaalse täpsusega.

Maksjaks oli ülekandel mingi kummaline Ushuaia Eximp S.A. ning aadressiks Banco de Commerciale Puerto Williams, Patagonia.

Projektmaterjalid, tööjoonised, materjali- ja tugevuskalkulatsioonid olid vormistatud väga korrektses inglise keeles ja oskuslikult, andes tunnistust projekteerija tugevast insenerikoolitusest ja töötraditsioonist.

Jooniste üldine ülesehitus ja visuaalne kogupilt oli aga kummaliselt arhailine.
Sellist joonisekeelt oli härra Kaartinen kohanud vaid korra, restaureerides vanade projektmaterjalide põhjal Tampere Tampella tehase jõujaama Saksamaal projekteeritud jõepaisu.

Töö käigus märkas ta veel ühte huvitavat üksikasja.
Ehituskonstruktsioonides kasutatud terase tabel-spetsifikatsioonides oli paar sellist teraseprofiili mis tundusid ebaharilikena.
Uurides katalooge selgus, et nende tootmine oli lõpetatud Kruppi tehastes Saksamaal 47 aastal.
See oli kummaline, aga ei tekitanud probleeme.

Projektdokumentatsioonis olid olemas sõlmede vajalikud tugevuskupüürid, materjalid oli võimalik asendada tänapäevastega.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:14:49 zed

[zed]

Värvanud Soomest vajaliku kaadri, kümmekond inseneri-tehnikut, alustas vastne firma Bunkkerirakennus OY tööd Bagdadis kahe kuu pärast.
Tööde teostamiseks alltöövõtu korras värvati Iraagis kohalikke ehitusettevõtteid.
Samuti hangiti kohalikelt tarnijatelt lihtsamad materjalid, betoon, perioodiline teras, profiilid.
Esimene objekt, suur kuuekorruseline allmaakompleks asus Bagdadi kesklinnas.
©hiia-moslemite suurima pühaku Ali ibn Abu Talib:i hukkumise mälestuspäeva 10. Muharrami auks rajatud väikese mo¹hee vahetus läheduses.

Rajatis kujutas endast tugevdatud armeeritud betoonist kuuekorruselist allmaaehitust.
Punkri lagede konstruktsioon oli kihiline, teras vaheldus pingestatud betooniga.
Rajatise funktsiooniks, viis ülemist korrust, oli tsiviilkaitse otstarbega varjend 1500 inimesele.
Kõige alumine korrus punkrikompleksist oli militaarotstarbeline ja kujutas endast kas komandokeskust või tulejuhtimispunkti Iraagi armeele.
Bunkkerirakennus OY rajas objekti elutagamissüsteemid, õhuvarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni, autonoomse side ja elektrivarustuse.

Töö laabus.
Ehitist koordineeris Iraagi Armee, rahalised vahendid kui tehniline täiendav dokumentatsioon saabusid regulaarselt ja õigeaegselt.

Repliigi korras informatsioon, et selle punkri hävitasid USA õhujõud 2003 aasta 1. aprilli õhurünnakus Bagdadile, spetsiaalse punkrite hävitamiseks projekteeritud laserjuhitava rakett-pommiga BLU-113 (GBU-28).
Hukkusid kõik ülemistel varjendikorrustel varjunud Bagdadi elanikud.
Alumine militaarne korrus jäi terveks.
Rajatud punker Bagdadi kesklinnas oli härra Kaartise ja Bunkkerirakennus OY esimene objekt.
Edasi järgnesid kõige erinevamad allmaarajatised Iraagi eri paikades.

Algas Iraagi-Iraani sõda.
Muidugi mõjutas toimuv ka ehitustegevust.
Keerulisemaks muutus alltöövõtt, olid ju sajad tuhanded Iraagi mehed mobiliseeritud verisesse sõtta, lonkas transport, materjalidega varustamine.
Kuid just nüüd jõudis järjekord põhiobjektideni.
Tegemist oli tohutute allmaakompleksidega Iraagi kõrbealadel.
Kõige suurem neist rajatavatest punker-süsteemidest paiknes sügaval kõrbealal keskaegse lossi Qualaat-e-Julundi läheduses.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:15:40 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[pidur]

Väga psotiivne, et keegi on suutnud nii palju vaeva näha.
Tänud zed-ile ja teistele!

Hans Kammleri üle on liikunud ka sepukaltsioone, et ta olevat töödanud edasi britide juures aga need on ainult oletused.

See Vostoki järve teema on mulle ka huvi pakkunud. Samasuguseid
magnetilisi anomaaliaid on täheldatud aktiivsete vulkaanide juures aga mitte mitte nii suurelt/võimslalt kui Vostoki järvel.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: pidur
See Vostoki järve teema on mulle ka huvi pakkunud.

Selle võiks ka eraldi teemana üles võtta, sobiks nii Looduse keerdkäikude kui Vandenõude alla (UFOde, Iidsete kultuuride ja Müstiliste ehitistega vast ootame veel pisut ). Zed võiks seda, kui õigeks peab, teha - siin teemas ta seda juttu juba alustas, aga materjali tolle jääaluse järve kohta on muidugi enam.

[zed]

Viiendat aastat kestev sõda naabermaaga, mõjus Iraagi majandusele laastavalt.
Lisaks kõikvõimalikele varustus- ja organisatoorsetele raskustele hakkasid muret tegema ka finantsid.
Siiani oli tasutud Bunkkerirakennus OY:le Iraagi kaitseministeeriumi kontodelt maailma erinevates pankades.
Süsteem mis töötas nagu õlitatud jäi ühekorraga krigisedes seisma.
Kui rahalähetused olid viibinud juba neljandat kuud, pöördus hr. Kaartinen otseselt nende tegevust koordineerinud Iraagi Kaitseministeeriumi kõrge ametniku, kindralmajor Abdurahman ibn Kattabi poole.
Selgus, et tasumisega pole probleeme.

Probleeme on välisvaluutaga.
Iraagi dinaare oleks olnud külluses, aga paraku ei olnud ükski välispank või materjalitarnija nendest huvitatud.

Olukord oli tõsine, lõpetamisjärgus olev hiidrajatis Iraagi kõrbealal ootas viimistlemist, kompleksi tohutud metalluksed, mis valmistati Soomes laevaehitustehases olid kohe-kohe kohale jõudmas.

"No ja siis vajatigi minu abi"- välgutas Uffe muheledes oma prilliklaase.
"Selgus, vaatamata sellele, et Iraagi riigikassa valuutavarud olid seoses sõjaga ja relvaostudele USA:st olematuks kuivanud ja riigi naftatootmine lonkas mõlemat jalga, oli riigil midagi reaalset ka alles, - nimelt tema kullafond."

"Põhimõtteliselt ei ole kulla müük ükskõik missugusele finantsasutusele probleem.
Kui seda kollast materjali on kümme kilo, sada kilo- aga kui kogus on suurem, siis tuleb juba tööd teha."
"Kullakogus mida mulle Bagdadis Riigipanga keldris esitleti oli suurem, palju suurem
Vaadates kullakangide korrektselt laotud püramiide, äratas mu tähelepanu mõnede kangide kuju -
Astunud lähemale, nägin nende valutempleid:
REICHSBANK
allpool numbrijada, SS ja kiri MELMER."

"See kuld pärines III Reichi varakambritest."
"Mis moel ja millist teed olid need kangid leidnud paiga Bagdadis, Iraagis, ei tea" -
Sellise kullahulga realiseerimine oli muidugi probleem - Ostjate leidmine kes ei esita liiast küsimusi on vaevanõudev ja kulukas ettevõtmine - aga me saime hakkama".

"Ettevõtjad said oma teenitud tasu ja operatsiooni võis lugeda edukalt läbiviiduks.

Kuna olin selle projektiga seotud niigi, õnnestus mul lõpuks näha ka seda viimast, Bunkkerirakennus OY äsjavalminud objekti."

"Tegemist oli suure allmaarajatisega Iraagi kagualal kõrbes.
Rajatud kompleksi all-maa korruste arvu ma täpselt ei tea, neid võis olla kümmekond - Tohutu paksud laed, tõstuki¹ahtid, kummalised vertikaalelevaatorid, ventilatsioonisüsteemid - Kõige aukartustäratavam oli aga peaehitis:
See oli tohutu allmaa-angaar.
Mõõtmetega umbes 70 x 70 meetrit, lae kõrgus põrandast 14 -15 meetrit. Kõige huvitavam oli aga see, et selle angaari üks sein kujutas endast tohutut terasest lüüsitaolist terasust.
See uks oligi see konstruktsioon mis telliti Soome laevaehitustehasest, laevatati kohale ja monteeriti siin kokku.
Mis oli selle ukse taga, kas viis sealt samade mõõtmetega ¹aht või koridor varjatult maapinnale, seda võis ainult oletada...

Mis oli selle punkri otstarbeks, pole siiani aimugi... Võib-olla oli allmaavarjend ette nähtud helikopteritele, võib-olla hävituslennukitele...Tohutud avanevad uksed välistasid võimaluse mingist allmaatehasest või -laost.
Hr. Kaartinen ja tema seltskond ei jaganud mingit infot- ju olid nad niivõrd hästi tasustatud..."

Mida siis soomlased Saddamile ehitasid?

Ametlikult on teada, et Soome insenerid rajasid Iraagis kohaliku kaitseministeeriumi tellimusel tsiviilotstarbelisi varjendeid.
On ka teada, et enamuse neist rajatistest, vähemalt linnades, pommitati USA-Iraagi sõja käigus puruks.
Raske on neid väiteid kinnitada või ümber lükata.

On ilmunud oletusi, et Saddam:i ennast ei tabatud mingist Iraagi väikelinna aguli tagahoovis asunud kasutusele võtmata lampkastist, nagu naiivsetele televaatajatele USA võimude ja neile kuulekate infoagentuuride poolt esitati, vaid just sellest soomlaste poolt rajatud Qualaat e Julundi allmaakompleksist...

16. detsembri 1998 aastal, USA sõjalise operatsiooni Desert Fox ajal, filmis CNN uudiste reporterirühm Bagdadi taevas tundmatut lendavat objekti.
Pilt transleeriti üle kogu maailma...

6. detsembril 2002 aastal reedese päeva õhtul helistati kellegi anonüümse sõjaväeametniku poolt kuulsasse Art Belli raadio¹how:sse ja teatati moonutatud häälel Iraagi juhtkonna sidemetest tundmatute lendobjektidega.
Samas rõhutati, et USA otsib seetõttu igat võimalust, et alustada Iraagi vastu sõjalisi aktsioone. USA valitsevatel ringkondadel olevat hirm, et Iraak ja Saddam Hussein teevad "kellegagi" koostööd.

Maailmas ringleb ka selline info, nagu oleks Lahesõja ajal, operatsiooni "Desert Storm" jooksul tulistatud üks tundmatu lendobjekt USA uuel tehnoloogial põhinevate hävitajate F-117 Nighthawk poolt alla.

Lisaks levivad kuuldused, et Iraagi iidses Qualaat e Julundi lossis, mis kuulus kunagi kuningaperekonnale ja oli hiljem kasutusel kui Saddam Husseini suveresidents (nagu kõik Iraagi lossid), leiavad aset seletamatud nähtused.

Lossi kohal ja lähiümbruses on korduvalt nähtud kummalisi lendobjekte.
Qualaat e Julundi on oma ehituselt ja paiknemise iseärasustelt füüsiliselt praktiliselt ligipääsmatu.
Loss paikneb kaljunukil mille vertikaalsed seinad laskuvad Väike-Zabi jõe voogudesse.
Kas on see loss mingil moel seotud lähedal kõrbes asuvate sõjaliste objektidega ja kas on tõepõhi all kohalike elanike juttudel, kes on märganud lossis öösiti ülitugevat valgust ning pikka kasvu blonde läikivates mundrites "tulnukaid" , lisaks oletatava geenitehnoloogiaga muudetud müütilised tohutute mõõtmetega "valvurskorpionid" ja "valvurämblikud" (link) - ametlikku kinnitust nendele väidetele ei ole saadud.

Edasi vaatame mis toimus 19.03.2003 aastal Antarktikas ja kuidas see on väidetavalt seotud USA õhujõududega Põhja-Iraagi lennuväebaasis.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:34:18 zed

[zed]

Enne kui asume uurima neid 2003 aasta märtsis toimunud sündmusi, peaks veidi valgustama nende sündmuste ajaloolist tausta.

On teada, et Osmani Impeeriumi kokkuvarisemisega peale I Maailmasõda langes Iraak Suurbritannia ülemvõimu alla.

III Reichi, õieti SS organisatsiooni Ahnenerbe eelstruktuuride huvi tekkis Iraagi vastu juba 80 aastat tagasi, aegadel kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) organiseeris oma esimesi marsiaktsioone Berliini tänavatel.
1924 aastal Detlef Schmude, kes kuulus NSDAP eellase Thule Gesellschafti kõrgemasse eliiti, lahkus Saksamaalt ja sooritas uurimisretke Kesk-Aasiasse. Schmude loodud oli ka Thule kõrgemat ladvikut ühendav, vähetuntud "Uute Templirüütlite Ordu", ta andis välja ka Thule ühingu ajakirja "OSTARA".

Kesk-Aasias asus Schmude Tabrizisse Iraanis ja väidetavalt tegeles viie järgmise aasta jooksul millegi sellise jahtimisega mida kutsuti "Varjatud Meistrite jälgedeks".

1939 aastal saatis Admiral Wilhelm Canaris, Hitleri kogu maailma katva "spiooni-armee" juht ja Abwehri Luureagentuuri ülem, Kesk-Aasiasse Dr. Paul Leverkühni, ülesandega tutvustada nazi-ideoloogiat sealsetele "aariarahvastele".
Kõige otsesem eesmärk oli muidugi liitlaste leidmine ühiseks kogu maailma katvaks võitluseks Briti ja USA ülemvõimu vastu.
Ei olnud kokkusattumus, et Dr. Paul Leverkühni peakorter asutati samasse linna Tabrizisse, kus aastaid oli tegutsenud Detlef Schmude.

Arvata võib, et Dr. Leverkühni tegevus oli vägagi edukas, kahe aasta möödudes,1941 aastal toimus Iraagis rahvaülestõus, (juhiks Rashid Ali, Iraagi natsionaalsotsialistlikult meelestatud peaminister) Briti krooni ülemvõimu vastu.
Mäss suruti okupantide poolt relvajõul veriselt maha ja taastati kontroll Bagdadi üle.

1944 aasta juulis, kui kukkus läbi Illuminaatide korraldatud Stauffenbergi atentaadikatse Hitleri vastu, arreteeriti teiste juhtfiguuride seas ka Admiral Wilhelm Canaris.
Himmleri SS:i poolt läbiviidud juurdlus ei suutnud tõestada tema otsest osalust vandenõus, aga siin sai määravaks Canarise ja Himmleri ametkondade (Abwehri ja SS:i) igipõline rivaalitsemine.
Admiral suleti Flossenburgi koonduslaagrisse, kus ta hukati 1945 aasta aprillis, nädal enne sõja lõppu.

Abwehri kogu agentuur ning operatsioonide juhtimine Kesk-Aasias, läks üle Reichsführer-SS Heinrich Himmleri alluvusse, kes delegeeris kontrolli otseselt Rudolf von Sebottendorff: ile.
Kummalise kokkusattumusega oli Sebottendorf nagu Detlef Schmudegi 1916 aastast Thule ühingu liige, aga kuulus samuti ka "Uute Templirüütlite" ordusse.
Veel kummalisem on aga fakt, et Sebottendorfi uppunud, õhtuülikonnas keha leiti Bosporuse lahest, Istanbuli laevadokkide kõrvalt 9. Mail, see on üks päev peale II Maailmasõja ametlikku lõppu Euroopas 1945 aastal.

Mis sai THULE / SS organisatsioonist Iraagis peale 1945 aastat, ei tea Läänemaailmas keegi.

On andmeid, et Iraagi vastu tundis ka sügavat huvi selline saladuslik persoon nagu SS-Brigadenführer Karl Maria Wiligut, alias Weisthor, keda Hitler kutsus omade vahel tögades "Himmleri Rasputiniks".

1940 aastal tegi Wiligut Himmlerile ettekande, et tema teadlased olid Iraagis, Irbil:i provintsis teinud tähtsa arheoloogilise avastuse.
Leiti hulgaliselt erinevaid esemelisi tõendeid 10.000 aastat enne meie aega eksisteerinud iidsest tsivilisatsioonist.
Wiliguti teooria kohaselt olid need leiud selle viimase müütilise Atlantisest pärinevate Ueiskuinings: ite 100.000 aasta taguse kuningatesoo meieni säilinud tunnistajad.
(Ahnenerbe dokumentides on seda müütilist Atlantisest pärinevat aarialaste kuningatesugu Iraagis nimetatud erinevalt: Ueiskuinings, Üiskuinings, Üxkuinings).
SS:i ja Ahnenerbe ametliku ideoloogia kohaselt olid koos germaanlastega puhtad aarialased nii iraaklased kui iraanlased.
(Euroopast loeti germaanlastele lisaks aarialaste hulka kuuluvateks ka soomlasi ja ungarlasi, kusjuures eestlasi ja lätlasi peeti eriti puhasteks aaralasteks (puhtaverelisemateks näiteks kui austerlasi) eestlased ja lätlased olid lihtsalt kunagi ajaloo vältel kaotanud oma saksa keele. See oli Reichi ametlik poliitika.)
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:36:18 zed

[zed]

19. märtsil 2003 aastal registreeris Antarktikas Lõunapoolusel asuva USA polaarjaama Amundsen-Scott seismograaf kummalist seismilist aktiivsust.

Pidevalt mehitatud uurimisjaama seismograafi andurid, uputatud mandrijäässe puuritud ¹ahtidesse, on osa kogu maailma katvast seismilist aktiivsust mõõtvast süsteemist.
Antarktika jääkilp "elab", mandrijää ja ¹elfiliustikud on pidevas liikumises.
Aeg-ajalt toimub jäämassiividesse kogunenud pingete vallandumist ja muid jäämasside sisemisest dünaamikast märku andvaid füüsilisi protsesse.
Neid andmeid on registreeritud ja analüüsitud aastakümneid, nende iseloom ja põhjused on teada.

Nüüd registreeritu erines siiani kogetust aga nagu öö ja päev.
Andmete analüüs ja tehtud arvutused andsid toimunud seismiliste vapustuste paiknemisalaks Kuninganna Maudi Maa (Neue Schwabenland).
Andmed näitasid et toimunud värinaseeriad olid kestvuselt ca. tunniajalised(link).
Seismogrammidega tutvunud asjatundjad, analüüsinuna kõiki fakte, teatasid koheselt, et toimunud tõukeseeriad erinevad kõikide karakteristikute põhjal siiani seda regiooni iseloomustanud protsessidest.
Fikseeritu on iseloomulik vaid tehnoloogilise päritoluga protsessidele.

Varasema militaarkogemuse põhjal oletati, et 19.03.2003 aastal kell 20:00 - 05:00 Antarktikas Neu Schwabenlandi regioonis toimus rida seismilisi tõukeid, mis sarnanevad mitmes laines toimunud militaarsele pommitamisele.

20.03.2003 registreerisid seismograafid uusi tõukeid.
Seekord oli tegemist üksikute tõugetega kuid hoopis võimsamatega.
Kell 17:15 toimus plahvatus mille tugevust võis hinnata skaalavahemikku 3 - 4 , maksimumiga 6,5 palli (link).

25. 03.2003 algas massiivne pommitamine kell 17:15.
Aktsioon tipnes seekord plahvatustega mille võimsuseks võis seekord hinnata 20-40 kilotonni arvestuslikku TNT.
Plahvatuste graafikud andsid sellel juhul tunnistust US õhujõudude poolt uue relvaarenduse - RNEP kasutamisest (link).

Kui esimene toimunud tõugeteseeria võis militaarasjatundjate arvamuse kohaselt olla nn. platsdarmi ette- valmistav rünnak, mille käigus üritati kindlaks teha ja lõhkuda vastase võimalikke kaitsepositsioone, siis teine ja kolmas laine oli otseselt suunatud infrastruktuuri hävitamiseks.
Seismograafide poolt fikseeritud plahvatuste iseloomulikud graafikud langevad täpselt kokku USA sõjaväe relvastuses olevate punkripurustusrelvade GBU-28 (BLU-113) vastavate karakteristikutega.
Teise rünnaku pilt aga, sarnaneb juba 6500 kg nn. "aatomita pommi", konventsionaalse relva MOAB plahvatusele.
See ülivõimas "monsterbomb" hävitab kõik 1500 meetrises ringis (link).

USA relvastuses olev nn. "konventsionaalne aatompomm" RNEP (Robust Nuclear Earth Penetrator) arendati välja spetsiaalselt sügaval maapõues olevate objektide hävitamiseks.
Kummaline, et kuigi teda reklaamitakse kui "Bunker Buster", katsetati teda esmakordselt 1996 suure saladuskatte all Gröönimaal ja just Gröönimaa kilomeetrite paksuse jääkilbi "mulgustamisel".
Tekib küsimus, miks ja mis otstarbel selline uus "tuumarusikas" loodi?
See küsimus ei ole selge ka USA:s endas.
Aastatel 2000-2003 viidi läbi Ed Markey poolt Kongressis ja senaator John Kerry poolt USA senatis pidevaid debatte, teemaks RNEP otstarbekus ning võimalik rahvusvaheliste tuumarelva kasutamist piiravate lepete rikkumine.
Tundub, et see relv loodi põhiliselt selle eesmärgiga, milleks 25.03.2003 teda Neu Schwabenlandis ka kasutati.

Operatsiooni platsdarmiks oli Põhja Iraagi "lennukeelutsoonis" asuv USA õhujõudude sõjaväebaas.
Operatsiooniks kasutati baasis baseeruvaid F-117 Nighthawk hävituspommituslennukid, mida tangiti missioonil õhus korduvalt. (link)

Põhijõuks olid pommituslennukid B2.
Need startisid USA mujal maailmas asuvatest sõjaväebaasidest (Guam jt.) (link).
(USA “imelennuk” B2 helibarjääri ületamas): (link)

Koordineerisid tegevust AWACS luurelennukid.
Operatsioon viidi läbi ülima salastatuse õhkkonnas.
Lennuvälja Põhja-Iraagis kasutati kõigil rünnakupäevadel Antarktikast saabuvate lennukite vastuvõtmiseks.

Viimasel rünnakupäeval 25.03.2003 jäi planeeritud maandumine tegemata kolmel F-117 ja ühel B-2 strateegilisel pommitajal.
Kas maandusid need lennukid ootamatult mõnel teisel lennuväljal või tulistati Antarktikas alla, seda pole teada.
Üks huvitav detail aga veel.

25.03.03. oletatava Antarktika-rünnaku viimasel otsustaval päeval seisid Põhja-Iraagi lennuväljal lennuvalmis USA sõjaväe transpordilennukid Hercules.
Kusagil keskööl kui oli saabunud informatsioon lennuväegrupeeringu tagasisaabumisest, väljus transpordilennukitest pataljoni jagu (700 meest) Saksa Bundeswehri mundrites ja eraldusmärkidega sõjaväelast.
Ja oh imet, kibekähku vahetati mundrid, sõnatute pealtnägijate tunnistusel US Special Forces omade vastu...
Miks kandsid ilmselt lendu Neu Schwabenlandi ootavad USA eriväelased Saksa Liitvabariigi mundreid?
Kas loodeti, et peale edukaid lennuväelööke asub III Reichi jääalust Baasi 211 hõivama see US pataljon? Ja Saksa mundrid on ehk ohutumad?
Väga huvitav!

Tõmbaks nüüd "PARA"-otsi veidi kokku.

Maailmas jätkub vastasseis mis sai alguse kunagi iidses Atlantises.
Siis kui aarialased heitsid selleaegsest maailmast välja raha leiutanud semiidid.
III Reich üritas ühendada kogu maailma aarialasi, luua oma tugipunkte, jõu- ja Thule Gesellschafti ideoloogiakeskusi.
Ülemaailmne semiitide sionism, kelle relvadeks on kogu maailma rahandus, finantssüsteem ning USA tohutu sõjaline võimsus, üritab hävitada nüüd viimaseid III Reichi aaria tugipunkte.
Venemaa on ässitatud T¹et¹eenia kallale, Ühendriigid tümitavad Iraaki.

Seitsmekümnendatel aastatel õnnestus USA ja Briti teadlastel viimaks saada selgust selles tohutus teadmiste ja andmepagasis mis saadi Saksamaalt sõjasaagiks.
Uute lennumasinate edasiarendused, B2, F-117, radarinähtamatus, III Reichi saavutustel põhinevad uued relvasüsteemid. Nüüd ollakse valmis astuma vastu III Reichi Haunebudelle.
Semiidid asusidki rünnakule.
Otsustati likvideerida Iraak ja Thule viimased tugipunktid.
Mängu toodi halenaljaka põhjusena Saddami hüpoteetilised massihävitusrelvad.

USA Iraagioffensiivi tegelikeks põhjusteks ei ole isegi seal leiduv nafta, vaid ikka see igipõline vastasseis kahe iidse vaenlase vahel.
Muidugi ei saa eitada Saddami möödapanekuid.
Nähtavasti tegi ta samu vigu mis Adolf Hitler siis, kui selgusid Thule Gesellschafti poolt vahendatavate teadmiste ja võimsuse tõelised tagamaad...
Mõlemad ei mõistnud, et see teadmistepagas ei ole selleks, et neile endile kuulsust tuua, vaid selleks, et nad teeniksid üritust...
Millegi muuga ei oska seletada Saddami taplust Iraaniga, Kuveidi vallutamist ja tema muid kummalisi ettevõtmisi...
Koos sõjaga Iraagis oli USA:l sobiv teha uus rünnak ka Neu Schwabenlandi, III Reichi viimasesse tugipunkti.
Nähtavasti tundis USA sõjamasin nüüd, olles kasutusele võtnud paljud saksa WWII aegsed leiutised ennast ka selles ettevõtmises palju kindlamalt kui admiral Byrd 1947 aastal.
Mis toimus Antarktikas tegelikult, seda võib vaid oletada, toimunud sündmuste tunnistajateks seal, on siiani paraku vaid seismograafilindid...
Nüüd edasi.
Kord puudutasime teemat "Miks me enam Kuule ei käi?" (III Reichi saladused, postitus 8-12-2005). Sellele juba olnud kirjutisele toetuvalt uurime nüüd, mis on sõltumatutele vaatlejatele III Reichi toimetamisest Kuul-Marsil silma jäänud.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:40:11 zed

[zed]

Lisan, siia veidi "jätkuvälist" infot, aga usun, et see on esimene raasuke mis on alguseks millelegi...

HAUNEBU, VRIL, ANDROMEEDA.
Kõik need nimetused tähistavad WW II ajal Hitleri Saksamaal SS General Dr. Hans Kammleri uurimisasutustes ehitatud ja siiani ulmeliseks peetud lennumasinaid.
Väidetavalt kasutasid need lennuks genereeritavaid elektromagnetvälju mis nagu tekitasid kohaliku, vastasmärgilise gravitatsioonijõu...


Tasapisi õpitakse lugema III Reichi pärandit.

Ameerika Astro- ja Aeronautikainstituut iga-aastasel teaduspreemiate jagamisel otsustati anda tuumateaduse ja tulevikulendude kategoorias auhind radikaalsele ideele kiiretest kosmoselendudest, e. warp drive'ist.
Töö autoriteks on sakslased Walter Dröscher ja Jochem Häuser, kes arendasid edasi 1940-1950-l aastatel tegutsenud füüsiku, Burkhard Heimi teooriat.
1925. aastal sündinud Burkhard Heim oli sõja lõpus lõhkeaineeksperimendi käigus mõlemad küünarvarred ja 90% kuulmisest-nägemisest kaotanud mees.

Kuna Heimil oli aimu Saksamaal tehtud salastatud ülikummalistest arendustest pakkus talle huvi kunagi nähtule leida seletus.
Alustas ta omal käel uuringuid, et leida võimalused kvantfüüsika ja üldrelatiivsusteooria vahelise lõhe kaotamiseks.
1957. aastal avaldatud töö, mille kohaselt on gravitatsioon ja elektromagnetväli omavahel tihedalt seotud ja vajavad eksisteerimiseks 2 mõõdet lisaks tuttavale neljale, tegi ta üleöö saksa teadusringkondades tuntuks. (Tegelikkuses baseerus sellel tehnikal SS lennuaparaatide töö).
Tema nägemuse kohaselt peaks pöörlev tugev magnetväli vähendama gravitatsiooni mõju ja olema võimalikuks stardiplatvormiks lennumasinatele. Kuna Heim aga inglise keelt ei osanud ja tundis ängi oma invaliidsuse pärast, eelistas ta tuntusele erakuelu.
Samuti ei pidanud ta oma teooriast palju ilma tõestuseta eksperimendi näol - kuid kuna ta inglise keelt õppida ei soovinud, tahtes oma ideed Saksamaale hoida(!!!-zed), said tema ideed tuttavaks vähestele ja seetõttu oli raske eksperimendile rahastajat leida.
1958. aastal toetas teda lennumasinatega tegelev firma Bölkow, kuid mitte piisavalt, et eksperimenti läbi viia.
Raha ootav Heim sai Bölkowi juhilt teoreetilise töö jätkamiseks innustust ja tema edasised uurimused andsid ühe tulemusena valemid fundamentaalosakeste massi ennustamiseks muuhulgas nende laengu ja nurkkiiruse järgi.
Järgnevate aastate jooksul on aina enam kinnitust leidnud tõsiasi, et Heimi massiennustuse valemid peavad paika.
Ühtlasi on need saanud ka peamiseks tema põhiteooria usaldusväärsuse tõstjaks. (new scientisti artikli põhjal zed).

Originaalartikkel: (link)
(zed): Tundub, et tasapisi hakkab praegustele teadusringkondadele jõudma kohale millega tegeleti 30-40:ndatel aastatel Saksamaal.
Ehk on varsti aeg mõnele Luftwaffe eraldusmärkidega siiani hästi peidetud-hoitud Flugscheibele hääled sisse panna?
Siin üks lingikene Heimi teooriatest:(link)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:41:07 zed

[thor199]

Oot kas sellest võib järeldada, et natside väidetav baas on hävitatud ?

Kui see on nii suur nagu väideti kahtlen et seal paari lennuga midagi korda saata oli. Kuna ründajateks olid ikka needsamad lennukid ju tegelikult kuhu siis jäid natside taldrikud ?

Ja kas hoolimatya kõigest nad ei olnud üldse selleks valmistunud ?


Aga muidugi on variant, et nad on ammu sealt lahkunud. Või on see nii hästi turvatud, et see pommitamine eriti ei häiri kedagi.

[zed]

1943 aasta sügisel startis Prahast läänes paiknenud ©koda elektrotehnikatehase katsepolügoonilt SS:i uurimisinstituutide poolt ehitatud-arendatud Flugscheibe Haunebu DoStra.

Selle müütilise lennumasina tüübilisand DoStra olevat tuletatud kerekonstruktsiooni ning aerodünaamilise lahenduse väidetava autori Claudius Dornieri nimest.
Tema juhatada olnud Oberpfaffenhofeni tehases valmistati selle uue Flugscheibe-mudeli erinevaid konstruktsioone ning sõlmi.
"Stra"- tähis aga kirjeldavat õhusõiduki "stratosfääri-kõlbulikkust".

Selle müütilise lennumasina loomise ja 1943 aasta novembriõhtul toimunud stardi eesmärk oli aga Adolf Hitleri soov rajada Maa kosmilise kaaslase Kuu pinnale III Reichi baas.

Väga muinasjutulaadne legend.
Kas on leida mingeidki fakte mis kinnitaksid toimunut ja III Reichi võimalike kosmoseoffensiivide olemasolu?

Paraku ainult legendilaadseid fakte.
II MS võitjariikide arhiivides on säilinud skitse, fotosid Haunebu DoStra konstruktsioonist.

1987 aastal suri T¹ehhimaal väidetavalt viimane selles projektis osalenu. ©koda tehases SS:i tellimusel elektromagnetilisi tahhionaatormootorite agregaate ehitanud tehnik Jano¹ T. Hedler.

Liitlaste kätte langes sõja lõpul väidetavalt mitmeid valmis või monteerimisjärgus Flugscheibede ning suurte transpordiallveelaevade Coleri konverteri arendustel põhinevaid süsteeme ning jõuallikaid.
Kas liitlased said aru millega on tegemist ja salastasid kogu teabe, või lihtsalt hävitati kogu arusaamatul põhimõttel töötav tehniline "saak" nagu tegi kindral Patton 1945 aastal Jonastalis tema vägede kätte langenud Thule Werke:s toodetud kummaliste elektroonikaseadmetega, ei ole teada.

Kas saksa teadlastel oli olemas tehniline valmidus lennata 1943 aastal s.o. üle kahekümne aasta enne USA Apollo projekti Kuule?

See on küsimus mis on vaevanud üldsust juba viiskümmend aastat.
Nii-öelda konventsionaalse raketitehnika alal oli Saksamaa ees muust maailmast ca 20 aastat.
Wernher von Brauni Sonderstab C büroo "BUWE" tegeles mehitatud transkontinentaalsete raketisüsteemide loomisega.
Helmut Grötruppi uurimisgrupp (projekt "Zement") tegeles põhiliselt võimsate rakettmootorite loomisega.
Venemaa allikatest on selgunud, et see Grötruppi seltskond panigi aluse Koroljovi büroo tähelennule sõna kõige otsesemas mõttes.

1945 aastal sai USA eriteenistus oma käsutusse SS arsti Strugholdi uurimisrühma materjalid.

See Saksa teadlaste rühm pani koonduslaagrites aluse kosmosemeditsiinile.
Seda muidugi kohutava hinnaga.
Rühma juhtiv arst Strughold viis koonduslaagri vangidega läbi hulgaliselt erinevaid katseid, jahutas neid jäävannis, lasi lõhki barokambris.
Hiljem üritas külmunud inimesi elustada soojenduskottide, kuumade vannide ja Ukraina tüdrukute kehadega.
Üritati leida lahendusi ülikõrgele tõusvate lennukite ja tulevaste kosmoseaparaatide pilootide elutagamissüsteemidele.

On irooniline, aga samal ajal väga iseloomulik, et sõja lõppedes juhtiski sama doktor ja tema rühm Apollo projekti vastavat lõiku, pannes aluse USAs tervele teadusharule.
Kogu rühma autasustati Kongressi medalite ja muude hinnaliste kingituste ja hüvedega.
Praeguseks on see endine SS med. sonderosakond lõpetanud USA sõjaväe auväärse pensionipõlve ja istet võtnud Valhalla pika laua ümber.

Huvitav on fakt, et Strughold andis USA Õhujõududele üle ka mahuka materjali mis puudutasid inimese füsioloogiat kaalutus keskkonnas.
Kui USA ametkond üritas Strugholdilt teada saada materjali päritolu, siis kehitas see õlgu ja teatas, et see materjal on pärit Kammleri ametkonnalt.

Mis võimalused oli SS:il 1940:ndatel aastatel teha uurimistööd hankimaks fundamentaalseid teadmisi inimorganismi füsioloogiast kaalutuses?
Väga huvitav!
Kui nüüd veidi arendada PARA-teemat siis võib oletada, et SS;il oli kasutada üks või mitu mingil kummalisel tehnoloogial põhinevat lennumasinat.
Nende abil loodi alused massilise konventsionaalse raketitehnika arendamiseks.
Miks oli neid hüpoteetilisi lennumasinaid nii vähe?
Miks ei üritatud nendega tuua murrangut sõja käiku?
Raske öelda.
On arvatud, et Flugscheibed ei sobinud tavasõja pidamiseks.
On arvatud ka, et nad olid eriti töömahukad ja mis veel hullem, vajasid tohutus koguses haruldasi metalle nagu volfram, molübdeen, plaatina. Kõikidest nendest metallidest oli aga sõda pidaval riigil kitsas käes.

Aga tuleme nüüd tagasi Kuu juurde.
Mis võimalus on, et 1943 jõudis SS Kuule?

Viimase 30 aasta jooksul on Kuu pinnal märganud nii kogenud astronoomid kui suur hulk asja-armastajaid üle kahe tuhande korra kummalisi nähtusi.
Mis neid põhjustab ei osata seletada.
Põhiliselt on tegemist heledate valgussähvatustega Kuu pinnal või selle kohal, sarnanevad need sähvatused lühiajalisele päikesevalguse peegeldusele poleeritud pinnalt.
Kosmilised kehad, väikemeteoriidid jm. põhjustavad Kuu pinnale jõudes vägagi iseloomulikke "plahvatusi", mis nende saladuslike "valguspeegeldustega" ei sarnane mingil moel.

11. septembril 1967 aastal märkasid vaatlejad Kuul Vaikuse Mere piirkonnas tumedat täisnurkset laiku mis liikus 8-9 sekundit suunal läänest itta.
Terminaatorjoone (joon mis eraldab valgustatud Kuu poolkera varjus olevast) läheduses see liikuv objekt kadus.
13 minuti pärast toimus aga rajoonis (Sabinei kraater) kus eelnevalt oli tundmatut liikuvat objekti nähtud, kollase valguse sekundipikkune lahvatus.

Edasi jälgisid astronoomid 20 päeva jooksul kummalist kindlate piirjoontega eredat laiku mis liikus arvutuslikult Kuu pinnal kiirusega 80 km/tunnis.
(jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:43:32 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[zed]

1963 aastal jälgisid Flagstawi Observatooriumi (Northern Arizona University) astronoomid Kuul liikuvaid gigantsete mõõtmetega helenduvaid objekte.

Vaatluste põhjal osutus objektide mõõtmeteks 5 kilomeetrit x 300 meetrit (laius).
Kokku oli selliseid objekte 31.
Liikusid nad kindla skeemi kohaselt ranges geomeetrilises korras, nende vahel aga kurseerisid väiksemad, umbes 150 meetrised objektid.
Kogu vaatlusandmestik on dokumenteeritud ja kinnitatud grupi poolt, keda juhtis doktor James Grinakr.

Mitmed uurijad kinnitavad pikaajaliste vaatluste põhjal otse, et Kuu pind on "tehnogeenne".
Teiste sõnadega mööda seda "roomavad" ringi tohutute mõõtmetega tundmatu otstarbe ja päritoluga objektid.

Suurbritannias ilmus 1977 aastal John Leonardi asjakohane raamat kõmulise pealkirjaga: "Meie Kuul on veel keegi".
Ilmunu allpealkirjaks aga: " Saladusliku mõistusliku eksistentsi ilmingud Kuul".

Täpselt pole teada, kes varjab ennast John Leonardi kirjanikunime taga, aga tundub ta olevat vägagi informeeritud ja faktidega kursis olev isik.
Ta avaldas oma materjalis kolmkümmend viis fotoülesvõtet, mis kõik kandsid NASA fotomaterjalide iseloomuliku seeria-koodnumeratsiooni.
Raamatus on publitseeritud kümneid detailseid väljavõtteid NASA kõrgkvaliteedilistest suureformaadilistest ülesvõtetest koos tuntud spetsialistide kommentaaridega.
Autori arvates võib olemasolevate faktide põhjal järeldada ainult üht, Kuul on avastatud massiliselt fakte tundmatust mõistuslikust kohalolekust.

Fotodel korduvalt esinevate tundmatute rajatiste ja mehhanismide otstarbe üle võib otsustada nende arvatava tehnoloogilise mõju põhjal kuupinnale.
Mitmete kuukraatrite servad on "lõhutud", "kellegi" või "millegi" poolt, ja on rajatud spiraalsed laskumisteed mis väga meenutavad maapealseid gigantseid kaevanduskarjääre, rajatuid erinevate loodusvarade kaevandamiseks avatud meetodil.
Väga paljudel kuukraatritel on geomeetriliselt korrapärane hulknurkne kuju, seda eriti Kuu meile nähtamatul vastaspoolel.

Apollo-14 astronaudid, tegid oma viibimise ajal kuuorbiidil väga huvitava ülesvõtte.
Sellel fotol on selgelt näha gigantne mehaaniline seadeldis, hiljem antud koodnimetusega "Superseade-1971".
Kraatri sisemuses aga kaks kerget, selgeid varje kuupinnal mittejätvat, a¹uurse konstruktsiooniga ehitist.
Nende jalamilt aga lähtuvad aga selgelt eristatavad jooned, sarnased pingutatud trossidele.
Ligikaudne hinnanguline suurus kogu rajatisel on 1,6-2,4 kilomeetrit.
Samas on näha kahe- ja kolmekordseid ristkülikulaadse plaaniga rajatisi, kusjuures on selgelt märgata, et nende objektide ülemine, teine korrus kordab vähendatud mõõdus alumise korruse ristkülikulist kuju.
Mõnede kummaliste rajatiste alumise "korruse" ristküliku seinas on näha ümmargusi avasid mis asetsevad ühel joonel ühesuguse vahemaaga üksteisest.

Koperniku kraatri põhjas on näha kolmnurga kujulist alusel seisvat rajatist. Selle moodustise küljeseinal võib aimata mingeid geomeetrilisi kujundeid ja araabia numbreid meenutavat jada.

King:i kraatri tsoonis võib märgata suurt hulka arvatavaid kummalisi mehaanilisi seadmeid. (NASA arhiivis märke all "X-Drone"), see sellest, et kujult menutavad nad tähte "X".
On esitatud hüpoteese, et fotol on jäädvustunud gigantseid ekskavaatoreid mis töötlevad kraatri nõlvu, purustades kaljupinnast ning paisates seda kraatrist välja.
"X-Dronide" kõrval on näha tegutsemas teistsuguse kujuga väiksemaid mehhanisme, nõndanimetatud "T-kopad".
Fotodel nähtavad objektid mille ümberpaiknemise tulemusena on näha nende järel kuupinnases selge jälg, paistavad välimuselt väga efektsed.
Nähtava kaevandusjälje pikkused kõiguvad kuni 2,5 kilomeetrini, laius kuni 16 meetrit.
NASA kutsub neid "munakateks".
Teose autori arvates tegeletakse Kuul aktiivselt kaevandamise ja muu geotehnilise tegevusega.
Raske on muidugi hinnata kuivõrd on John Leonardi poolt toodud faktidel ja neist tuletatud oletustel tõepõhja.
NASA poolt on siiani kostnud täielikku vaikust.

Veel üks huvipakkuv fakt.
Jatsuo Mitsusima Jaapanist on 10 aastat süstemaatiliselt jälginud Kuud oma 800 kordse teleskoobiga ja regulaarselt talletanud videokaameraga tumedate objektide lennud Maa kosmilise kaaslase erinevate alade kohal.
Jäädvustuste uurimise ja süstematiseerimise tulemusena on saadud väga huvitavaid andmeid.
Lendobjektide keskmine suurus on kuni 20 kilomeetrit ja liikumiskiirus kohati kuni 200 kilomeetrit sekundis.
P.S.
John Leonardi avaldatud NASA kuufotosid ei ole hetkel saadaval, - vähemalt mina neid ei leidnud...

(Jätkub)

Muudetud: 28-11-06 kell 10:58:53 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[HadziOgloe]

Mitmed kosmilised tsivilisatsioonid on huvitatud meie planeedi ja selle elanike heast käekäigust ja nad tulevad meile appi.

Lendavaid laevu on neil üsnagi mitmesuguseid:

http://www.vesmirni-lide.cz/obr_bar1500/obr1953.jpg

[zed]

Aastate jooksul on erinevad kosmoseaparaadid, nii Vene päritolu kui USA Apollo programmi kuuluvad, jäädvustanud avakosmoses, Kuul ja ka Marsil tahtmatult mitmeid raskeltidentifitseeritavaid objekte.
Nõukogude Vene Zond 3 poolt 20. juulil 1965 jäädvustatu.
1987 aastal ilmus New York Times:i veergudel kummaline artikkel millest selgus nagu oleks Apollo astronaudid leidnud Kuu pinnalt inimese skeleti! Sama fakti kordas 1988 aastal juhtiv Hiina biofüüsik Mao Xanna. Paraja ¹hoki põhjustas ta Pekingi konverentsil publitseeritud foto inimese otsekui plahvatuse poolt ärarebitud jalajäänustest Kuu pinnal. Samal ajal kinnitas publitseerija, et fotomaterjal pärines USA autoriteetsest allikast...

Kuna kõikide riikide kosmose- ja aeronautikaprogrammid on paratamatult militaarse iseloomuga siis võib suure kindlusega väita, et enamus sellisest materjalist on rangelt salastatud.
Avalikkuse ette on jõudnud selle kosmilise jäämäe tipp.
Ja sedagi teatud asjaolude kokkulangemise tõttu, ametnike hooletusest või siis kuulsusejanust põhjustatuna.
Muidugi ei tohi alahinnata ka amatööride-astronoomide ennastsalgavat tööd, aga nende ressursid ja võimalused on paraku piiratud.
Ilmutatud fakte, fotoülesvõtteid ametlikud ringkonnad kommenteerima ei rutta, samas ei tunnistata neid ka võltsinguiks. Miks?
Arvata võib et igasugune avalik keskustelu sellel teemal on valitsevaile ringkondadele ohtlik. Parem vaikitakse.

Edasi.
Müütiline III Reichi marsiprojekt.

Mars on meie Maa lähim kaaslane maailmaruumis.
Hitleri ja SS ambitsioonid ulatusid väidetavalt ka sinnamaale.
Kui Kuu hõivamiseks kasutati Haunebu III laadseid lendaparaate, siis vahemaa Marsini vajas juba palju tõsisemat riistapuud.
Vril Triebverke ehitaski 1943 aastaks uue, selleks missiooniks kõlbuliku seadme.
Emalaev Andromeeda kujutas endast 139 meetrist sigarikujulist lendaparaati, mis kasutas lennuks analoogilisi jõuallikaid taldrikulaadsete seadmetega.
Väidetavad II MS aegsed fotod selles lennumasinast. (link)
Aparaati kujutavalt skitsilt võime näha selle sisemuses, transpordiasendis paiknevat ühte Haunebu ja kahte VRIL Flugscheibet.
Nähtavasti olid need riistapuud ettenähtud teenindama rajatavat baasi.

Millal toimus Andromeeda start, ei ole teada.
Moskvas KGB arhiivis on säilitatud väidetavalt 1943 aastal Dresdeni ruumis tehtud ülesvõtted Andromedast lendamas Saksamaa taevas.
Paraku ei ole leitud ei stardikompleksi, estakaadi või muud tunnistust (nagu Haunebu ja Vril vastavad säilinud rajatised Saksamaal) sellise lennumasina eksistentsist.
(Kas midagi sellist nägi USA elanikkond 1988 aastal taevas?
On vaid kaudseid fakte. (Olen neist korra juba siin foorumil maininud, aga kordame üle).
1988 aastal saatis Nõokogude Venemaa Marsi uurimiseks kosmosesse kosmosesondi Fobos.
Muude ülesannete hulgas pidi kõne all olev sond pildistama ka Marsi kaaslast Phobost.
Kosmoseaparaat jõudis teha Phobosest vaid mõne foto ja vaikis siis igaveseks.
Lennujuhtimiskeskus ei suutnud enam sidet taastada.
Edastatud fotode töötlemisel tehti aga jahmatav avastus.
Marsi kaaslase Phobose pinnal joonistub selgelt sigarilaadse kosmoseaparaadi vari.
Arvestades nii kaaslase kui kosmosesondi asendit, pidi tundmatu lendaparaat asuma sondiga samas suunas.
Peale seda ülesvõtet sond vaikis igaveseks.
Kas toimus kokkupõrge või sunniti maa aparaat muul moel vaikima, pole teada.
Ka USA kosmoseaparaatide poolt on Marssi hoolega uuritud.
On teada nende marsisondi "Spirit" 2004 aastal tehtud fotod kus selgelt on näha lendav objekt Marsi taevas.
Objekt on kuidagi tuttava sigarilaadse kujuga.

Viimastel aastakümnel on planeet Mars meile kõvasti tuttavamaks saanud. USA kosmoseagentuuri poolt teele saadetud "Pathfinder" tegutseb punasel planeedil usinalt.
Maale saadetav pildimaterjal on meie arusaamu sellest planeedist ja seal valitsevatest oludest tublisti avardanud.
Kas jõuab aga kogu kraam laia publiku ette, on teine küsimus.

Edasi mõned Pathfinderi poolt Marsil jäädvustatud pildid.
Kas nendel piltidel on just see mis sobib selle foorumi allteemaga, on iga vaataja isikliku kujutlusvõime küsimus või nagu rahvas ütleb: "Ilu on vaataja silmades".
Niisiis siin rida Pathfinderi ülesvõtteid mis on tehtud Marsil - III Reichi auks...
III Reichi Marsibaasis transpordivahendina kasutatud keskmine tank Tiger.
Pathfinderi trassil marsikivile "unustatud" SS regaalia.
WWII ajal kasutatud güroskoop.



Muudetud: 28-11-06 kell 10:52:26 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[pidur]

Phobose kohta on siin ka natuke informatsiooni, noh et võtke siis teadmiseks:

http://www.anomalous-images.com/mgs/phobos.html

[zed]

Teise maailmasõja ajal toetas USA oma liitlast Venemaad sõjas III Reichiga igakülgselt.
Massiivset abi nimetati "Lendlease":ks ja sisaldas see nii materjale sõjatööstusele kui provianti sõjaväele.
Abi oli tõesti massiivne, miljoneid tonne varustust.
Tarniti ka transpordivahendeid, relvastust, sõjalennukeid.
Lennukid lendasid suuremalt jaolt kohale omal jõul Alaskalt.
Oli moodustatud vahelennuväljade kett üle Beringi väina, T¹hukotka, üle kogu Siberi kuni Venemaa Eoroopaosani.

Edasi toon Teieni nädal tagasi Venemaa infokanalites ilmunud, ühe lehelugeja poolt saadetud nupukese:

"1944 aastal tulistati Siberis, ühe vahejuhtumi käigus, alla kolm USA päritolu hävituslennukit Mustang P-51(link), mida piloteerisid vene lendurid.
Neid lennukeid oldi teisaldamas USA:st Venemaale.

Oli selge hommik.
Lennukid lendasid ligikaudu 6 kilomeetri kõrgusel.
Midagi ei ennustanud peatselt toimuvat.
Siis see juhtus"Lennukitel oli jäänud sihtpunktini lennata kümmekond tundi kui neid ründas tundmatu kettakujuline lendav objekt". Ta pikeeris ülalt kõrgemalt ja hävitas koheselt ühe lennukitest.
Tabamuse saanud lennukil rebenes küljest tiib: "Ülejäänud kaks lennukit üritasid kiirelt teha manöövrit pääsemaks ründajale selja taha, aga midagi ei tulnud välja - See objekt lihtsalt põikas kõrvale ja ründas küljelt, andes tuld oma relvadest.
Kolmandas lennukis istus minu vanaisa Kostja (kes teenis sel ajal suurtükiväes patarei komandörina) sõber.
Ta lennuk lasti sõelapõhjaks ja ta ise sai rängalt haavata.
Lennuk leegitses ja põlev masin tuli maha jätta.
Maandus ta langevarjuga lumme ning kaotas kohe teadvuse. Leiti haavatud lendur juhuslikult.
T¹huktsi rahvusest kohalik elanik, transportis haavatu lähedasele sõjaväe aerodroomile, aga sealt transporditi ta juba Moskva lähedasse sõjaväehospidali.
Just seal tutvuski lendur mu vanaisaga, kes samuti juhtus samas hospidalis olema ja jutustas oma loo. Peale ravikuuri tunnistati haavata saanud lendur süüdimatuks - jutustas ta ju kogu aeg taldrikulaadsest haakristimärke kandvast ennenägematust lennumasinast mis hävitas nende kolm mustangi. Aga on ka teada, et USA Mustangid olid sellel ajal ühed parimad hävitajad üldse. Varsti saadeti piloot kuhugi psühhiaatriahaiglasse.

Vot sellise loo jutustas mulle mu vanaisa kui olin veel poisike. Kahjuks ei ole teda enam elavate kirjas."

Selline lugu saadeti selle aasta algul Sergei Hvostov:ile kes on projekti "UFO Ukrainas" administraator.

(zed) See, et II MS ajal toimetati lendlease käigus lennukeid USA Alaskalt üle Beringi väina T¹hukotkale on teada.
On ka teada, et liitlastel oli kasutusel hävituslennuk Mustang.
- Üks nendest lennukitest sai tabamuse lahingutegevuses (seda küll Flaki-poiste poolt) ja kukkus alla ka minu vanaema maja taha, siin Eestis II MS ajal. Lennukirusudel põlesid välja ülevärvitud USA õhujõudude eraldusmärgid.-

Kas sellel ülaltoodud lool võib olla tõepõhi?
Kui vaadata T¹hukotka paiknemist kaardil, siis on selge, et sinnamaani ei ulatanud kindlasti ühegi saksa lennuki lend.
Pealegi kandsid Luftwaffe masinad tiibadel riste.
Haunebud aga teatavasti ka svastikaid.
Aga see selleks.
Hoopis tähtsam on see, et Haunebude eeldatav lennuulatus oleks tõesti võimaldanud sooritada lende Ida-Siberis.
Kas oli see Mustangid alla paugutanud Flugscheibe luurelennul või siis naasmas Jaapanist, et üle pooluse oma väidetavasse baasi Põhja-Norras jõuda? Kõik võib olla- Ehk saame varsti rohkemat teada.(zed)
Selline lugu siis venemaa netiavarustest, venekeelsel kujul: (link)


Muudetud: 28-11-06 kell 14:44:39 zed

[Müstik]

Väga huvitav lugu. Mina kaldun arvama, et see kettakujuline lendobjekt oli teisest möötmest pärit UFO, aga tõesti huvitav, et sellel olid haakristikujulised märgid. Aga sõja ajal nähti neid haakriste ju pidevalt igal pool, ehk on see haakristivärk ainult juurde ehitatud, et lugu põnevam tunduks. Aga mine tea, äkki ikkagi Hitleril ja ta okultistidest kaaslastel õnnestus Tiibeti saladusi teada saada ja selle põhjal tehnikat luua. Oli ju Hitleri üks salajasi staapegi ehitatud ühe Tiibeti kloostriga sarnaselt.

[zed]

Järgneva loo audentsusarvustuse jätan tegemata.
Võtke seda kui väikest meelelahutust või lustilist vahelugemist.

1941 aastal rööviti Argentiinas USA erikomando poolt üks väidetavatest III Reichi Thule Geschellschafti teadlastest Count S. von Teleki.

US Armee salajases baasis Uus-Mehhikos jätkas ta nüüd ameeriklaste käsul tööd uute tehnoloogiate arendamisel transportvahendite vallas.
Ameerika vastava ala spetsialistidele-kaastöölistele olid ta ideed ja tehnika-arendused aga täiesti arusaamatud.
1945 aastal teadlane kadus saladuslikult, jätmata ühtegi jälge...

1980 aastal avastati kadunud tehnikageeniuse kätetöö juhuslikult uuesti.
Mis oli esialgne saksakeelne nimi Count S. von Teleki USA:s arendatud tehnika-projektile on praegu võimatu öelda.
On arvatud, et eksisteeris nimetus "Welpe Luft-Blassen".

Ehki von Teleki ehitas masina otse oma ameerika kolleegide nina all, ei selgunud ehitatava eesmärk USA ametnikele kunagi.
WLB võis endast kujutada kas rakettmootoritega õhutranspordivahendit, ründeiseloomuga amfiibi, kummalist tiivikuteta helikopteri laadset õhusõidukit või hoopiski kosmoselaeva - või kõiki neid koos, sama-aegselt...
Ehitanud selle pooliku, jõuseadmeteta eksemplari teadlane kadus vägagi saladuslikel asjaoludel, seletamata kellelegi masina tegelikke funktsioone. Milleks III Reich seda seadet vajas on arusaamatu siiani.

Praegu keegi isegi ei esitaks neid küsimusi kui 1982 aastal Ace Scott King poleks juhuslikult Uus-Mehhikost mahajäetud sõjaväelaost leidnud konserveeritud "Welpe Luft-Blassenit", kadunud von Teleki kätetööd.

Leidjate ees seisis kummaline kalakujuline lennuvahend.
Kaks esimest ratast olid veorattad, tagumine aga lennuki ¹assiirattale sarnane.
Masin ise meenutas tiibadeta lennukit või tiivikuta helikopterit.

Mingit kummalist teed sai leiust teada Count S. von Teleki Saksamaal elav pojapoeg,- küllaltki ekstsentriliste elukommetega noorsand.

Toetudes pärimisõigusele nõudis ta oma vanaisa loomingut, kui USA ametivõimudele väärtusetut, endale.
Saanud loa organiseeris küllaltki kiiresti keerulise tarnspordioperatsiooni ja viis seadme Saksamaale.
Siitmaalt ei ole keegi ei "Welpe Luft-Blassen":ist ega noorest von Telekist midagi kuulnud...
Selline siis see saladuslik "elukas" oli: (link)
Ja kui kedagi peaks teema huvitama vene keelsena siis: (link)


Muudetud: 28-11-06 kell 11:07:13 zed

[Hallucigenia]

Algselt postitas: zed
... S. von Teleki ...

See zedi vahendatud looke on nagu väike pärl, mille peal huvitav katsetada, kui kaugele võib jõuda taoliste lugude kontrollimisel. Ütlen kohe ära, et järgnevas on piirdutud vaid sellega, mida netiotsinguga kätte saab.

Esmalt on hea muidugi see, et zedi viidatud venekeelne allikas (link) annab pärisnimede ingliskeelse transkriptsiooni, see lihtsustab oluliselt otsingut (vastasel korral tuleb harilikult katsetada mitmeid variante ja ikka ei pruugi pihta saada). Niisiis, kelle-mille vastu võiks huvi tunda? Algusest alates
"S. von Teleki"
“Welpe Luft-Blassen"
"Ace Scott King"
Need nimed on ka zed ära toonud, venekeelsest viitest lisanduvad
"BubblePuppy" (SvT projekti ingliskeelne nimetus)
"Sean Guerrero" (USA skulptor - keevitab vanarauast kokku suuri fantastilisi metallkonstruktsioone)
"No Budge Productions" (väike odavfilmide kompanii)
"Project: BubblePuppy" (NBP lühimängufilm SvT ja ta lapselapse "stoori" teemadel).

Mis siis selgub? Esmalt see, et "S. von Telek" on oluliselt üheloo-mees. Otsing (Google) annab 82 dokumenti, neist suur osa venekeelsed, mis suuresti kordavad (või täpselt kopeerivad) lugu, mida zed vahendas. Aga siinkohal lõpetada oleks liiga lihtne ja ebahuvitav. Laiendatud otsing "von Teleki" annab meile teada, et Telekid olid vana Austria-Ungari aadliperekond, kelle hulgas mehi päris huvitava ja silmapaistva elukäiguga, nagu poliitik ja maadeuurija (Kesk-Aafrika) Samuel Graf Teleki (1845-1916, vt saksakeelne Wikipedia) ja Ungari peaminister Pal Teleki (1879-1941, vt saksakeelne Wikipedia), kes sooritas 3. aprillil 1941 enesetapu protestiks Ungari sõjalise koostöö vastu natsi-Saksamaaga.
Aga asi ei piirdu vaid sellega - SvT lool on oma kinematograafiline järellugu. Nimelt otsustas väike seltskond teha nendel teemadel odavfilmi. Ja tegi ka, nimeks "Project: BubblePuppy". (Niipalju kui jõudsin sisu kohta vaadata, osutub filmis riistapuu ajamasinaks). Side selle kunagise loo (nii rääkides ei võta ma seisukohta selle tegeliku toimumise või mittetoimumise kohta) ja filmi tegemise vahel jääb mõneti ähmaseks. Minu parimat arusaamist mööda kohtas skulptor-metallikunstnik Sean Guerrero isikuid, kes selle vana Welpe Luft-Blassen'i mudeli kunagi-kusagilt üles leidsid. Mudelit ennast SG ei näinud, nägi vaid jooniseid, need inspireerisid teda aga niivõrd, et ta ise sarnase kujuga riistapuu kokku keevitas. Just seda SG tehtud mudelit pildistas ka Ace Scott King (link, link) ja seda kujutab ka zedi lingitud pilt. Ja sellest sai alguse ka see filmiprojekt.
Aga nüüd ... SG veebikohast loeme midagi kummalist:
"I first saw GRONK [mingi betoonmonstrum, antud kontekstis ebaoluline] when Stanton Segner took me to meet Count S. Von Teleki there [1994]. Three years later [1997] just after Stanton was killed I returned to Crested Butte and with the help of the Count I built the Neftunian Mystery Shrine. The Count and I also performed a performance piece there, which was shot on video. The footage was edited into the 45 minute video documentary entitled GRONK. The installation is still there, untouched and undesecrated. Count S. Von Teleki ... now resides in the Butte and sometimes in the South of France." Kellest ta räägib? Ja et asi veel param oleks - Stanton Segner oli noor kunstnik, kes nagu SGgi, keevitas vanadest autode põrkeraudadest kokku igatsugu veidraid asju. Ta hukkus autoõnnetusel. SS (hi-hii!) ateljee asus Curtis'e tänaval, ta pidas seda koos oma sõbra Ponk Kenneth Vonsydow'iga. Mehe nimi, kelle tõttu SS hukkus oli ... Kenneth Curtis. Annushka on õli juba maha valanud ...
Kokkuvõtet ... ei tule. Nagu harilikult jäävad kõik otsad õhku. Sealhulgas ka see võimalus, et tegemist on filmisüzhee "tagasiprojitseerimisega" reaalsusesse. Kes soovib, võib mõnest otsast kinni võtta ja edasi harutada. Näiteks helistada või saata meil päringuga Sean Guerrerole.

[zed]

Meie ilusa Eestimaa isamaalisele rannale lööb laksu rammus naftalaineke... Austatud ministrid- riigiametnikud veeretavad pöidlaid ja pungitavad silmi - Kõik on nii nagu "õndsal" nõukogude ajal " JÄIGALT TÖLLAKIL"!!!

Kuidas olid lood III Reichis?
Selleaegse õlireostuse likvideerimisest Kielis ja vabalinnas Danzigis mul puuduvad andmed, aga loodusega, looduskaitse ja loomakaitsega tegeleti küll.

Praegu valitseva mõttemaailma kohaselt on rahvussotsialistlik Saksamaa absoluutse kurjuse kehastus.
Kuid üleüldiselt vaikitakse faktist, et III Reich oli esimene riik maailmas kes ametlikult seadustas loomakaitse.
Natside loomakaitse kesksed ideed on tänaseks üleüldiselt heaks kiidetud ja viidud läänemaise valitseva seadusandluse koosseisu.
Hitlerlaste kõige resoluutsemad loomi kaitsvad ideed on siiani ELUS!

Praegusele roheliste poliitikale ja loomaõiguslaste ülemaailmsele liikumisele on sellise ideelise esivanema ajalooline olemasolufakt väga õrn koht.
Oli ju kolmanda riigi brutaalne ühiskondlik eksperiment tervik, kuhu ühe osana kuulus vägagi radikaalsete loomakaitse ja loomaõiguste süstemaatiline kehtestamine.
Teema ebamugavuse tõttu näiteks nii mõnigi Euroopa Ühenduse auväärsetes valitsusorganites istuja tahaks kogu ajaloopõhja olematuks vaikida.
Peter Singeri praegu praktiliselt klassikuks kujunenud teoses Animal Liberation ei mainita ühtegi asjakohast ajaloolist fakti.
Autor jätab oma teose ajalugu käsitlevas osas ajajärgu 1880-1945 täiesti käsitlemata.
Kuna kirjutaja on kogu teemas vägagi kompetentne on selline "aps" vaevalt et juhuslik... . Raamatus viidatakse küll natside poolt läbiviidud inimkatsetele, võrreldakse neid tänapäeval korraldatavate jõhkrate loomkatsetega ja vastandatakse lõpuks budistlike kõike elavat austavate põhimõtetega.

Teemat valdavatele lugejatele on muidugi ebamugav tõdeda, et ka natslik ideoloogia rõhus budausu ja ristiusu ( mida peeti üheks judaismi haruks ) põhimõtete erinevusele ja toonitas ristiusu jõhkrat loomavihkajalikkust.

Osa rohelise mõttemaailmaga inimesi otsustab lahendada selle ideoloogilise probleemi lihtsa ignoreerimise teel.
Omamoodi tüüpiline on näiteks Hitleri taimetoitlus-fakti ümberlükkamise lapsikud püüded. (Nagu keegi, kusagil, kunagi oleks näinud Hitlerit salaja maiustamas tuvipraega...).
Mitmetel poolmilitaristlike loomaõiguslaste ja padu-taimetoitlaste internetilehekülgedel võib leida nii pool- kui täisvalet, üritatakse selgelt ajaloolist aspekti meeleheitlikult maha vaikida.
Paraku ei kao loomakaitse ja -õigusalane ajalooline eripära kuhugi.
Õigem oleks kui tänapäevased rohelise mõtteviisi kandjad tunnustaksid ajaloolisi tõsiasju ja pööraksid enam tähelepanu selle endise maailma ja tänapäeval valitseva ideoloogia sarnasuste ja eelkõige põhimõtteliste erinevuste esiletoomisele.
Edasi uurime III Reichi loomakaitseseadust.
(Jätkub)


Muudetud: 28-11-06 kell 11:09:30 zed

[zed]

28. augustil 1933 kell seitse õhtul kogunes Saksa rahvas oma raadiovastuvõtjate ümber.

Pool aastat kestnud rahvussotsialistlikku võimu oli kogu rahvale näidanud uue ladviku kombeid.
Inimestele oli selgeks saanud, et uus juhtkond seisab oma sõnade-põhimõtete taga ja tähtsaid kõnesid jälgiti hoolega.

Oli teada, et täna peab rahvale oma riigipoliitilise kõne Preisi-alade minister Hermann Göring.
Koguka ministrihärra raadiohäälega ettekantud kõnes oli üks läbiv idee.

Kaks nädalat tagasi vastuvõetud määrus vivisektsiooni keelustamisest.
Vivisektsiooni all mõeldi loomkatseid, täpsemalt piinarikkaid ilma tuimestuse ja narkoosita tehtavaid lõikusi, elavalt lõikumist.
Ministrihärra põhjendas oma määrust viidates saksa rassi ainulaadsele ajaloolisele vendlusele loomadega.

Ta rõhus sellele kuidas aaria iidne rass on tuhandeid aastaid jaganud loomadega oma kodu, põlde, raskeid lahinguid, võite ja kaotusi.
Alati koos, nagu partneritele-relvavendadele kohane.

Kõne lõpuks tegi Göring selgeks, mis ootab määruse rikkujaid.
Need inimesed kes edaspidi kavatsevad loomi kohelda kui hingetuid esemeid tuleb koheselt isoleerida koonduslaagritesse, omasuguste väärastunud jõhkardite keskele, eemale loomadest.

Göringi karm poliitiline algatus polnud mingi erakordne sõnum.

See nägemus ei olnud poliitiline retoorika, vaid rahvussotsialismi tsementeerunud sisemus, mõte aariarassi ja looduse ühtsusest.

Nii kehtestas natsionaalsotsialistlik uus valitsus koheselt peale võimule tulekut Saksamaal ajaloo rangeimad loodus- ja loomakaitseseadused.

Terviklikke looduskaitsealasid asutati hävimisohus loomaliikide ja looduskoosluste kaitseks kogu riigi territooriumil.

Kui algas Teine Maailmasõda siis juba selle algstaadiumis planeeris Saksa kõrgeim juhtkond ulatuslike looduskaitsealade asutamist vallutatavatele maaaladele Venemaal, Valgevenes, Ukrainas.

Suured alad nende riikide territooriumist otsustati katta istutatava metsaga, kusjuures slaavlastest elanikkond oleks küüditatud Uraalide taha ja stepivööndisse.

Uus rahvussotsialistlik Euroopa Ühendriik vajas oma eksistentsiks "rohelisi kopse".
Nii istutas SS:i eriotstarbeline sapööridiviis kogu Valgevene III Reichi toimealas olemise vältel metsa! Tuhandeid hektareid metsakultuuri! Ja seda kõige karmimal sõjaajal!

Huvitav on fakt, et esimesena maailmas kuulutas III Reich looduskaitse all olevaks hundi, see tõsiasi oli kõikjal mujal sellel ajal üleüldiselt valitseva mõtemaailma kohaselt arusaamatu ja kummaline tegu.

Isegi kalade, merekarpide, vähkide ja homaaride kohtlemist reguleeris uus seadus suure täpsusega.

Vastkehtestatud määruste täitmist jälgiti hoolega, kõikidest ametkondadest Saksa riigis kuulus rahvussotsialistlikusse parteisse enim just loomaarste.

1933 aasta lõpul kehtima hakanud Saksa loomakaitseseadus (Tierschutzgesetz) oli maailmaajaloos esimene mis määratles loomaõigused just sellistena (um ihrer selbst wille) inimese vajadustest/soovidest ning tundeist sõltumatult.

See oli ka esimene seadus mis kõrvaldas vahettegemise kodu- ja metsloomade vahel.
Sõnasõnalt määras seadus seadusealuseks objektiks ... "kõik elavad olendid looduses keda loetakse loomadeks üldkasutatavas keelekasutuses ja loodusteaduslikult.

Kriminaalõiguslikus meeles ei ole mingit vahet koduloomade ja muude, kõrgemate või alamate või inimesele kasulike või kahjulike loomade vahel".

Tänapäeval on sõnastused veidi teistsugused, aga kõikide arenenud riikide loomakaitseseadused põhinevad nendel põhimõtetel.

Rahvussotsialistliku Saksamaa kõrgeim ladvik, näiteks Hitler ja Himmler olid taimetoitlased ning "looduskaitsjad" ideelisest aluspõhjast tingituina. Kõrgeimas juhtkonnas muidugi sosistati, et vahel nõrkusehetkeil oli Hitler lapsepõlvemälestustele järele andnud, neelatanud ja kurbusega meenutanud Austria alpimäestiku hõrgutisi - peenikesi lambaliha-küüslaugu suitsuvorste ja mägihüti aampalgi küljes kuivatatud, tugevalt soolatud kõrgmäestikusinki...

Igal juhul oli III Reichi juhtkonna plaanideks tasapisi juurutada taimetoitlust kogu tulevases Aaria-Euroopas.
Erilise innuga seisis selle idee eest Heinrich Himmler.

Talle alluvas aparaadis tehti hulgaliselt katseid mis kõik pidid põhjendama lihasöömise äärmist kahjulikkust.
Suurima vaenulikkusega suhtus SS:i kõikvõimas juht kulinaarsetesse hõrgutistesse kus kasutati toorest, termiliselt töötlemata liha.

...Verise liha tarbimine hävitab inimese vaimsuse ja puhta sõltumatu intelligentsi... kordas Reichsführer tihti,
...Oleme läbi viinud vastavad uuringud oma SS meditsiiniinstituutides, mis selgelt näitavad verise liha tarbimise hävitavaid tagajärgi inimese intelligentsile ja otsustusvõimele!...

Kes muidugi III Reichi kõrgema juhtkonna veidrustele vilistas oli Hermann Göring, hilisem Saksa Luftwaffe marssal. Loomakaitse vastu polnud tal midagi, aga vorst, sink ja Göringi lemmik, kuulus Freiburgi rulaad, sellest ei olnud ta iial mingi ideoloogia nimel valmis loobuma, vaatamata oma suurele kehakaalule ja arenevale suhkruhaigusele.

Himmleri ihuarsti Felix Kersteni (Tartumaa mees, hiljem räägime temast veel, -zed) märkmete põhjal armastas Göring III Reichi juhtkonna ühistel koosviibimistel peolaua taga oma "vorstilembusega" spetsiaalselt Himmlerit ärritada.

Korpulentne lennuväemarssal toppis suu suitsuvorstilõike täis, ümises rahulolevalt ja pilgutas näost valgele Himmlerile nautleva mõmina saatel silma, ise vargsi naeru pupsuvat Hitlerit jälgides...Aga see selleks, jätame kulinaaria ja läheme III Reichi loomakaitsepoliitika juurde tagasi.
(Jätkub)


[Muudetud: 22.7.09 zed]

[Andruzka]

väikese vahepalana lisaks ka siia eestlaste kaudsest panusest Kr.marine hävitamisse.
http://uboat.net/boats/u479.htm
Ka skeegi oskab öelda, milliset kohast saaks minuti täpsusega Soome lahes ja väimameres uppunud allveelaevade koordinaate?

Muudetud: 14-2-06 kell 22:52:53 Andruzka

[zed]

Algselt postitas: Andruzka
väikese vahepalana lisaks ka siia eestlaste kaudsest panusest Kr.marine hävitamisse.
http://uboat.net/boats/u479.htm
Ka skeegi oskab öelda, milliset kohast saaks minuti täpsusega Soome lahes ja väimameres uppunud allveelaevade koordinaate?

Muudetud: 14-2-06 kell 22:52:53 Andruzka

Paraku ei olnud selles vahejuhtumis eestlaste osalust.
Allveelaev Lembitu liideti peale Eesti okupeerimist Baltimere Punalipulise Sõjalaevastikuga.
Ülaltoodud vahejuhtumi ajaks ei olnud Lembitu pardal minu mäletamist mööda ühtegi eesti rahvusest meeskonnaliiget. (Viimane tehnik, oli vist Remmelg, represseeriti 1942-aga võin ka eksida...)
Eesti Vabariigi aegne meeskond oli mööda maailma laiali pillutatud, paljud vaevlesid selleks ajaks Stalinistlikes hävituslaagrites.

[zed]

Reichsführer Heinrich Himmleri harras loomaarmastus väljendus ka ta vaenus jahimeeste ja jahipidamise vastu.
Oma Eestimaalt pärit usaldusmeest ja ihuarsti Felix Kerstenit sõitles SS juht tihti doktori jahikire pärast.
"Kuidas Teie Herr Kersten, haritud ja intelligentne inimene, võite saada naudingut tulistades varitsusest abituid, pahaaimamatuid ja kaitsetuid metsloomi?
See on tõeline mõrtsukatöö! Loodus on võrratu oma puutumatu iluga ja igal metsloomal on õigus elule..."

Himmler kasutas väljendit "loomaõigused" esmakordselt tänapäevases mõistes oma artiklis, mis ilmus 1934 aastal SS:i kirjastatavas pereajakirjas. Kirjutises tõi ta eeskujuks keskaja sakslasi kel oli kombeks majapidamisest kinnipüütud rotte mitte tappa, vaid kaevata neid kui võrdväärseid olendeid kohtusse, kus närilistel oli kaitsja:o.
Kohus andis kohtualusele võimaluse ennast parandada ja lõpetada trallilöömine auväärse germaanlase viljasalves.

Sellist harukordset kiindumust ning armastust looduse ja loomade vastu näitas üles III Reichi üks suurematest külmaverelistest fanaatikutest.
Tema käe all tegutses kogu SS aparaat, Riiklik Salapolitsei (Geheime Staatspolizei GESTAPO), tuhanded koonduslaagrid - Masinavärk toimis nagu õlitatult, ehtsaksaliku täpsuse ja jõudlusega.

Rootsi ajaloolane Peter Englund on töödes korduvalt rõhutanud natsire¹hiimi juhtide vastuolulisi isiksusi.
Mitmed neist olid totaalsed inimvihkajad, kel oli suuri raskusi viibimisega inimkeskkonnas.
Selle puudujäägi korvasid nad loomaarmastusega.
Rõhutatud kiindumus oma lemmikloomadesse, nagu näiteks Adolf Hitleril ning Rudolf Hessil ning sügav sisemine veendumus looduskaitse vajalikkusest olid nähtavasti põhjustatud teatud määral sisemisest põhjenduspüüdest - "ma olen ju hea inimene..."
See Englundi psühholoogivalda pürgiv arvamus tundub küll veidi konarlikuna, aga kes teab...

Natside üldpilt inimese ja looduse suhetest oli tänapäeval valitseva üldarusaama kohaselt müstiline ja vulgaar-darvinistlik.
Tänapäeva loomakaitseliikumised põhjendavad omi ideid inimeste ja loomade võrdsusega.
Rahvussotsialistlik ideoloogia põhjendas samu mõtteid aga inimeste ja loomade ebavõrdsusega.
Inimeste ja loomade vahel ei tehtud vahet, valitsevates suhetes nähti omamoodi subordinatsiooni või hierarhilist astmestikku.
Kõige kõrgemal astmel troonis rahvussotsialistlikus maailma/looduspildis puhtatõuline aarialane, siis tulid loomad, kellest kõrgeim aste olid teised allutanud tugevad kiskjad.
Edasi muud loomad ja kõige all all-inimene ehk untermensch.
Kõrgemal astmestikutasemel olijail oli moraalne kohustus kaitsta nõrgemaid vendi.
Inimlikkus mõistena kõrvaldati kasutusest.

Rahvussotsialistid lahendasid looma-õiguslikku eetilise problemaatika tõmmates rasvase joone loomade ja all-inimeste vahele.
Karme loomakaitseseaduseid ja loomkatseid reguleerivad suuniseid ei kohaldatud all-inimeste suhtes, vaid tihtigi koheldi sellel kõige alumisel astmel seisjaid hullemini kui loomi.

Rangeid loomkatseid reguleerivaid määrusi tuli aga peagi leevendada, sest valdavas enamuses keeldusid saksa arstid katseloomi vahetamast "unmenschide" vastu.
Josef Mengele sarnased pühendunud rahvussotsialistid olid tegelikkuses harvaks erandiks.

On väga brutaalne, aga paraku tõsiasi, et seoses selle ebainimliku ja julma epohhiga ajaloos tegi arstiteadus, farmakoloogia, füsioloogia jm. tohutu arenguhüppe.
Alates tuhandetest uutest medikamentidest kuni tänapäeval laialdaselt kasutatava hüpotermiaravini kõige muu hulgas.
Esimesed laialt tuntud südamesiirdamised tegi teatavasti LAV:is 1967 aastal C. Barnard. Ei räägita aga sellest, kes olid härra Barnardi kogenud assistendid ja kus kohast nad olid hankinud oma kogemuse alal.
(Jätkub)

Muudetud: 28-11-06 kell 11:14:53 zed