Eile võisime näha telekanalilt TV3 kuidas kangelaslikud USA astronaudid võitlesid oma eksistentsi eest sellel veidi nihu läinud missioonil Apollo 13.
Apollo projekt alates number 1 kuni 17, (number 18 ei sõitnud kaugele, pidas koos Iivanitega orbiidil piknikku) kestis ajavahemikul 26.02.1966 - 07. 12. 1972 (Apollo 17).
Üks asi pani veidi imestama.
Nimelt see, miks ei näidatud ja ei toodud nimeliselt esile neid SS Waffen General Hans Kammleri (ing.dr) endiseid alluvaid SS Sonderstb SS Abteilung C ja IV Konstrueerimisbüroo (kood BUWE) liikmeid, USA NASA Huntsvillei lennukeskuse direktori SS sturmbanführerit Wernher von Brauni, tema asetäitjaid SS lihtliikmeid August Heckelit, Karl Kolpi, SS Leutenant Otto Kranzenit, SS scharführerit Helmut Buchlautti ja teisi lugupeetud projektis osalejaid (kokku mingi 40 isikut)?
Istus neid ju Houstoni lennujuhtimiskeskuse pultide tagagi?
Siis tuli pähe üks kummaline mõte.
Maailmas ja siingi foorumil on heietatud mõtteid, kas "usa-poisid" ikka käisid Kuul?
Kuidas see selleaegse tagasihoidliku tehnikaga oli üldse võimalik?
Alates tapva kiirguse (mille eest veel orbiidil kaitseb meid maa magnetväli) ellimineerimisest, kuni tehnoloogia puudumiseni, mis oleks taganud Kuu pinnalt startimise.
Lisaks ülialgeline arvutustehnika, peaaegu nullilähedane teadmistepagas inimese füsioloogia toimimisest pika-ajalisel viibimisel kaaluta olekus?
Jätaks nüüd hetkeks kõrvale üksikasjad-küsitavused mis puudutavad fotode passriste, lipulehvitamist ja naljakaid varje kuupinnal.
Küsime lihtsamalt ja tõsisemalt: Kuidas oli võimalik, et nelikümmend aastat tagasi suudeti inimene saata teisele taevakehale ja tuua tervelt tagasi?
Kuidas suudeti praktiliselt tühjale kohale ehitada selline projekt?
Ja veel:
Miks pole seda edasi tehtud?
Või vähemalt samalt tasemelt edasi arendatud?
Miks sussitatakse juba nelikümmend aastat mingeid raketikesi, saadetakse lihtsalt igasugust kolu orbiidile? (vabandust, Hubble on tore asi).
Ameeriklased on oma süstikuga jätkuvalt hädas, kipub teine inim-materjali raiskama...
Vaatame teemat nüüd sellele foorumile kohase "para" varjundiga.
Nagu oleks see 40 aasta tagune hoog sellel alal otsa saanud?
Või mõistus?
Või pole enam luba?
Läheme nõks tagasi ajalukku.
USA kindrali Pattoni poistele sattus 1945 "Paperclipi" operatsiooni käigus pihku kogu Peenemünde projekt W.von Brauniga eesotsas.
Kogu varustus, tehnika dokumentatsioon.
Tunnistajate ütluste kohaselt oli Von Brauni töölõik aga küllaltki kitsas. Puudutas see ainult kosmoselende, ehk inimese viimist kosmosesse.
Projekt kandis koondnimetust A9/A10.
Praeguseks on tõendatud, et 1943 aastal suutis SS viia kaks inimest kosmosesse. Esimesed kosmonaudid G.Goldiz ja R.M. Schröder.
(link)
Kindral Pattoni poolt USA:sse tiritud materjalid, seadmed ja dokumentatsioon oli aga suuremas osas arusaamatu nii ameerika teadlastele kui paraku ka Von Braunile.
Jagas ta suurepäraselt vaid oma lõiku.
Igasuguseid kummalisi mootoreid ja jõuseadmeid paraku aga mitte.
Viimasel ajal on internetti ilmunud teateid ka muust kraamist mida Patton suutis venelaste nina alt ära napsata.
Kõige kummalisem neist on mingi saladuslik kihiline foolium.
Saadi seda Saksamaalt 1945 kokku ligi 10 tonni.
Materjal kujutas endast väga tugevat kangalaadset paljukihilist aga metalliliselt läikivat materjali.
Tehtud katsetused näitasid, et see materjal ei juhtinud soojust, oli füüsikaliselt-mehhaaniliselt väga tugev ja mis kõige tähtsam, ülimalt vastupidav kiirgusele s.o. praktiliselt kiirgusläbimatu.
Katsetused näitasid, et selle kangamaterjali kahekordne kiht vastas praktiliselt paksule kihile seatinale.
Täpsema koostise, koe-ehituse, omaduste kohta pole paraku rohkem andmeid toodud.
Internetis on pilte, et saksa süstiku laadse lennumasina "KOMET" ja raketi V-3 piloodid kandsid sellest materjalist tehtud skafandreid.
Teine huvitav fakt on kindral Pattoni poolt pihta pandud konteiner kummaliste navigatsiooniriistadega.
Neid uurinud asjatundjad tegid selgeks, et tegemist on nn. teiseste navigatsioonikompassidega ehk "Tochterkompassen":itega.
Eriliseks võib pidada siin kahte asja.
Kõigepealt see, et need kompassid ei ole elektromagnetilised, vaid orienteeruvad taevatähtedele (st. nad on kasutatavad kas tugevate magnetväljade keskkonnas, või siis maailmaruumis.)
Teiseks olid need kompassid markeeritud mitte Wehrmachtile iseloomulike tegijamärkidega vaid SS ühingu THULE embleemidega!
(link)
Venelastel läks vaid veidi kehvemini.
Kui punaväed 1945 Peenemündesse jõudsid oli sinna ikkagi jäänud, vaatamata USA kindral Pattoni "rehitsemisele" igasugust kraami:
Venemaa juhtival raketiasjatundjal konstruktor Bolhovitovil oli nähtust sõna otseses mõttes jalad nõrgaks läinud...
Kuid Iivanid said kätte ka midagi veel väärtuslikumat.
Nimelt kogu Ebensee allmaatehase koos saksa interkontinentaalsete rakettide tootmisprogrammiga (koodnimetus "Zement")
Muidugi võeti ligi ka pihku sattunud projektijuhid härrased-ss:lased Helmut Grötrupp, H. Wieze, A. Neckari ja B. Borinski.
Nendest härrastest sai nüüd lugupeetud Nõukogude Venemaa raketiteadlase Koroljovi erikonstrueerimisbüroo ajutrust.
Ainult üks asi oli kehvasti.
Lugupeetud ss-lased olid küll kõvad raketiteadlased, aga seotud ainult projektiga "Zement" st. interkontinentaalsete rakettidega.
Kosmoselennud teistele planeetidele konventsionaalsete meetoditega oli projekt "BUWE" pärusmaa, millega tegeles paraku Von Braun.
Mis siis edasi sai?
Külm sõda kogus tuure.
1961 leekis kosmosesse Gagarini Jüri.
Kogu Eribüroo oli ennastsalgavalt pingutanud.
Koroljov sai Vostok 1 eest Sotsialistliku Töö Kangelase Kuldtähe koos Lenini ordeniga, Grötrupp, Wieze, Neckar ja Borinski paraku ainult Tööpunalipu ordeni.
(Pealtnägijad teavad pajatada, et Borinski armastas kanda kuni surmani venelaste kiusamiseks oma SS-lase ohvitserimundrit, mida venelasest ihurätsep iga aasta hoolsasti uuendas. Ju siis vaatasid parteibossid, et Lenini orden ei sobi kuidagi raudristi kõrvale.)
Mees kosmosesse, sellega saadi hakkama, aga Kuule?
Siin oli jäme ots paraku Von Brauni ja ameeriklaste käes.
Küllaltki kiiresti suudeti USA:s peale president Kennedy kuulsat "programmilist kõnet" panna masinavärk suurte pööretega käima.
Praegu tagasi vaadates isegi arusaamatult kiiresti.
Tegelikult ei ole siin arusaamatut aga midagi.
Hitleril oli plaan saata inimene Kuule 1954.
Praktiliselt oli algtöö Saksa teadlastel tehtud.
Paljud materjalid, dokumentatsioon, tehnoloogia, teadustöö oli olemas.
Oli ka väga kummalisi momente.
Saksa koonduslaagri arst Zigmund Rascheri töö inimese organismi vastupidavusest kosmoseaparaadi dehermetiseerumisel, mahajahtumisel jne. oli aukartustäratav.
Aga veel aukartustäratavam oli SS ohvitseri Strugholdi USA:sse kaasatoodud dokumentatsioon inimese füsioloogiast pika-ajalisel kaaluta olekus viibimisel.
Mis moel Saksa teadlased said sellise andmebaasi see on siiani saladus. Strughold ise, keda USA autasustas Kongressi Aumedaliga, tähendas vaid, et "Kammleri struktuur" töötas selle andmebaasi välja...
Edasi.
21.12.1968 Apollo 8 tiirutas ümber Kuu
18.05.1969 Apollo 10 kuumoodul laskus 15 kõrguseni Kuu pinnast
16.07.1969 Apollo 11 laskus Kuule
14.11.1969 Apollo 12 laskus Kuule
11.04.1970 Apollo 13 avarii
01.11.1971 Apollo 14 laskus Kuule
26.07.1971 Apollo 15 laskus Kuule
16.05.1972 Apollo 16 laskus Kuule
07.12.1972 Apollo 17 laskus Kuule
1973. aasta juulis sai Wernher von Braun esimese insuldi ja lahkus tegevteenistusest USA õhujõududes.
1974. teine insult.
Wernher von Braun suri 16. 06. 1977 aastal.
Venemaa Erikonstrueerimisbüroo juht Koroljov suri 14.01.1966.
Enne teda oli suurte austusavaldustega saadetud viimasele teekonnale nii Wieze, Neckar kui ka "naut¹nõi zatrudnik" herr Borinski oma mustas vormis.
Ja koheselt tõmmati kummaline "rasvane joon" ka alla Venemaa kosmoseprogrammile.
Hakkasid tulema ka "laksud".
Hukkusid kosmonaudid Komarov, Dobrovolski, Volkov, Patsajev.
Koheselt külmutati rida uusi epohhiloovaid kosmosetehnikaprogramme.
Suletud tsükliga rakettmootor N-1 (mille ameeriklased praegu kusagilt Siberi angaarist avastasid, ja kohkunult uurivad. - see 1960 aastate Koroljovi grupi poolt loodud tehnika pidi praegu ameeriklastele arusaamatu olema...
Kuidagi kummaline on see värk!
Oli ameeriklastel omad SS:lased, lendasid Kuule.
President Kennedyl oli plaan isegi Marsile põrutada.
Olid venelastel omad SS:lased, läks kosmosevärk nii et mürises.
Mõeldi välja mootoreid, nelikümmend aastat tagasi, mis on ameeriklaste praegustest kaks korda väiksemad ja 10 (!) korda võimsamad.
Jänkid vahivad suu ammuli - kuidagi ei saa pihta kuidas need koos seisavad.
Enam ei lennata kuhugi. Süstikud kukuvad ka alla, ei julge teisi õieti kasutadagi...
Aga äkki on see nazide saladuslik foolio lihtsalt otsas, millest Apollo meeste üliõhukesi skafandreid vorbiti? Hahaa!
Ja kui Von Braun ja Wieze-Neckar-Borinski teadsid vaid seda osa mida härra SS Waffen General Hans Kammler neile usaldas?
Kammleri ennast ja tema Sonderstab SS liikmetest (sadakond inimest) ei tabatud 1945 aasta kevadel liitlaste poolt kedagi.
Kätte jäid väiksed tegijad, nn. projektijuhid nagu Von Braun jt.
Mida siis need "tõsisemad poisid" võisid veel teada?
Huvitav-huvitav!
Muudetud: 28-11-06 kell 13:58:59 zed